Avalikud joogiveekraanid ja kurdid ametnikud, Transpordiamet ja betoon. Juuli 2021.

 

Neljapäev, 15. juuli 2021

Ajakiri Teeleht armastusest betooni vastu.

 

 

 

 https://www.mnt.ee/sites/default/files/road_paper_pdf/teeleht_nr104_veeb.pdf

 

Transpordiamet andis teada, et ilmunud ajakirja "Teeleht" värske number.

 

Peatoimetaja Kreet Stubender-Lõugas kirjutab juhtkirjas muuhulgas, et peaprokurör Andres Parmas heidab võimalikku kärpekohustuse kontekstis ette, et meil eelistatakse betooni inimestele. Ja et ta on kindel, et keegi ei tahagi ehitada ju kiirteid tühjusesse....
 

Ma ei tea, kas tegu töökohustusest tuleneva demagoogiaga või lihtsalt adekvaatsus pole just kõrgel, aga just seda meil tehaksegi. 4-realised, RB, tunnelid, viaduktid, keskväljakud - kõik ongi räigelt kaldus betooni poole! Aga nagu pikaaegne kogemus on näidanud, on selliste juttude puhul mõttetu püüda inimest veenda, et ta eksib! Ta ei saa või ei taha nagunii aru saada.

 

Avaloos räägitakse pikalt teede ehituse ajaloost. Lasin silmad üle, aga ei hakka süvenema. Küll aga ei pea ma kuidagi õigeks, et meil teede ehituses ja hoolduses ei ole ühtset riigifirmat. See muudab kõike kallimaks, aga seda muidugi ei tunnistata. Hanked + erafirmad koos erinevate nüanssidega tähendab seda, millest keegi kuskilt väikelinnast kirjutab:

 

Lõpuks ometi.Nädalate kaupa pole kedagi objektil.Kui nägin ühte meest,siis lähemal vaatlusel oli tal ühes käes labidas ja teises suits.Teisel päeval nägin teist meest.Temal oli käes mobla.Kolmandal päeval polnud jälle kedagi.?????

 

Ja just seda ma näemegi, et haugatakse tükke aga suu läheb lõhki! 

Taavi Aasalt aga ei looda ma juba ammu midagi asjalikku! Pimesi 2+2 teede rajamise asemel oleks ülimalt mõistlik jätta olemasolev maantee ühe suuna jaoks, vajadusel seda kas laiendades, õgvendades vms ja ehitada täiesti uuena ainult teine suund. Kusjuures peaks maksimaalselt võimalikult loobuma kahetasandilistest! Kui asju juhib inimene, kes keskkonnast ei hooli, tähendab see, et ta ei hooli ka oma inimestest. Vaid betoonist. Müütilisest majanduskasvust suurte ehituste abil. Möödunud sajandi tase, see see on.
Mainib ta ka ehituste kallinemist ja nii oleks paslik küsida, miks ta siis mökutab pidevalt Rohuküla raudtee ehitamisega? See on ju jäänud süüdimatult venima ja ei tohi unustada, et just tema ministriks oleku ajal räägiti peale Turba jupi valmimist, et "peame nüüd vaatama ja analüüsima". Saab enam rumalamat suhtumist olla? Kallinemiste üheks põhjuseks on aga avalike tellimuste kasv. On siis tark ikka tellida nii palju? Uus kaherajline maanteelõik oleks ju väiksem tellimus?

Ühiskondlik kokkulepe selleks, et veel rohkem raiskaksime loodusvarasid? Ma ei imesta. See ongi Keskerakonna tase. Erakonna, kes ka ühistranspordis kutusb üles aina arutlema, sügisel, järgmisel aastal ja ka edaspidi. Selle asemel et midagi TEHA! Ning kindlasti pole ka siinkohal mingi arukas tegu uut ühtset ja ülikallist piletisüsteemi tekitada. Selle asemel on vaja kõikjal muuta avalik liinivõrk eeltasutuks nii, et sellesse panustavad ka omavalitsused. On ju isegi rongiliikluses täna nii, et omavalitsus panustab ja inimesed saavad soodsama pileti. Muidugi, Aas on vist ka ise unustanud oma lubaduse, et kõik võivad peagi Tallinnas tasuta sõita saada...

 

 Suurem probleem on varsti materjali varustuskindlus, eelkõige teede ja raudteede muldkehade ehitusel. „Mulle tundub, et see küsimus muutub lähiaastatel kõige tõsisemaks. Niisiis ei ole asi niivõrd rahas, kuivõrd hoopis materjalis,“ rõhutab minister. Eriti keeruliseks tõotab minna 2023. ja 2024. aastal, mil ehitatakse Rail Balticu aluspõhja. „Tänapäeval ei ole uute karjääride avamine lihtne. See on üks oluline teema, millega tegeleme,“ ütleb Aas.

 

Võib aga kindel olla, et eelnev jutt on talle nagu hane selga vesi. Ise räägib sellest, mis põhjustab tulevikus veel olulisemat kallinemist, kuid ikka pimesi tormab oma 2+2 suunas? Plaanib jätkata RB-ga ilma selle mahtu vähendamata? Lennuvälja alla tunnel? Ellamaale raudteeviadukt? Mis ühiskondlikku kokkulepet siin tahta? Kas metsade raadamiseks on ka kokkuleppe?

Rail Balticu teema aga jätsin üldse vahele, sest on tekkinud sügav kahtlus, kas nende 400 eksperdi seas ühtainustki tõelist asjatundjat on? Või on kokku klopsitud meeskond, kus töölevõtmise tingimuseks oli betooniarmastus? Selle projektile oma panuse andmine tähendab tegelikkuses, et tegu on potentsiaalsete kurjategijatega. 

Intelligentsetest teedest räägitakse ka. Tõsi, teatud tablood on tõepoolest ehk tulevikumuusika, kuid suur osa tehtust on saast! Loo juures pildil on tablood Tartu linnast, mis annavad küll infot, aga mitte vajalikku. Sama lugu on Transpordiameti poolt tellitud ekraanidega raudteejaamades. Ehk et hakkama on pandud ilged rahasummad, kuid mitte mingit kasu neist ekraanidest ei ole! Puudub normaalne võimalus operatiivselt infot edastada ja selle olulisus oli Transpordiametile ENNE ekraanide tellimist teada! Või kas oli? Neile võib ju öelda, kuidas on VAJA, aga kui sellest ikkagi aru ei saada, siis on ju ütlemisest vähe kasu!?

Transpordiameti üks viimase aja suurimaid käkke seondub ka IT-ga. Selle asemel, et jätta lihtsam ja selgem vana peatus.ee (mis vajaks küll täiendusi) paralleelselt toimima, tõmmati selle vesi peale. Holimata inimeste rahulolematusest ja uue versiooni ülisuurtest ja -paljudest puudustest. Seega on ka see propagandaartikkel üpris kahtlane...

Ohohohoo! Viru-Nigula valda tuuakse eeskujuks jalakäijate ohutuse kontekstis! Seda lugu võib päris huvitav lugeda olla. Valda, mis poloe siiani suutnud Kabala jaamas bussipeatust tuua õigesse kohta ja tagada jalakäijale rongilt lühim ning ohutuim tee selleni. Valda, kus randa minekuks pole isegi teed mitte, sest jalakäijate liikumine keelatud. Teedel, kus pole isegi viitasid ja küsimusele, kaugel asjad nednega on, saad vastuseks et ikka kaugel. Vallast, kus vallavanem ausalt ütleb, et ei kavatsegi bussiliiklust enne parandama hakata, kui see eeltasutud süsteem pole veega alla lastud....

 

 

Muidugi on murekohaks rahastus, aga eks selles suhtes võiks rohkem koostööd majandusministriga teha? Nii, et saaks 2+2 pealt säästmisel miljoneid suunata omavalitsustesse nendesamade kergteedegi ehitamisse suunata? Muidugi aitaks jalakäijate ohutusele kaasa seegi, kui ühistransport vallas oleks parem! Kuid valda ei huvita (vastust aiiani pole tulnud) busside sidumine Rakvere Jaama, Kabala Jaama ja Kiviõli Jaama bussipeatustes rongidega. Et jalakäija saaks hoopis bussiga sõita? Ju on viha eeltasutud süsteemi vastu niivõrd suur! Käisin ise kaemas.

Küll aga räägib vallavanem, et keeruline olla bussipeatustesse ootekodasid ehitada bürokraatia tõttu. Tõsi ta on ja ega Eestis pole asulatest väljaspool siiani näha mitte ühtegi asjalikku ootekoda. Kui just Hiiumaa välja arvata. Pole isegi normaalseid bussipeatuse silte (ülemine foto), sellestki arusaamine käib Transpordiametile üle jõu! Vastust ju ei tulnudki.
Ehk siis lugu on selline, milles räägitakse kellestki, kellele bürokraadid auhinna andsid ning loomulikult ei saa nüüd teda kiitmata jätta! Meenub juba ühele võrdsuse eest võitlejale auhinna andmine, kuigi hoolivust inimeste vastu sealt ei paistnud. Andjal ju ka ei paista!

Ajalookirjutised on aga huvitavad. Huvitav muidugi ka lugu põlevkivituha kasutamisest. Hea lugu ka teeäärte hooldamisest. Nii et lugeda tasub. Just lugusid, kus midagi asjalikku, mitte propagandat.

 

Laupäev, 3. juuli 2021

Määrus joogivee kohta on, Eestis ametnikud ei tee midagi.

 

 

 

Uute eeskirjadega nõutakse liikmesriikidelt vee kättesaadavuse parandamist kõigi inimeste jaoks, eeskätt aga haavatavatele ja tõrjutud rühmadele, kellel on sellega praegu probleeme. Praktikas tähendab see, et avalikku ruumi paigaldatakse seadmed joogivee pakkumiseks, algatatakse kampaaniaid inimeste teavitamiseks nende tarbitava vee kvaliteedist ning kannustatakse asutusi ja avalikke hooneid tagama joogivee kättesaadavus.

 

 https://keskkonnatehnika.ee/joogivee-kvaliteet-ja-kattesaadavus/

 

 Miks Eestis valitsejaid ja ametnikke see ei huvita vaid kaetakse kõrvad kinni? Või olen mina pime ja pole näinud vallavalitsuste jm hoonetel neid kraane?