Ääremaa kallid bussiliinid ja Elva - Jõgeva linnalähitsoon. Mai 2021.

 

Laupäev, 8. mai 2021

Ääremaa kallid bussiliinid.

 

 

 

 Vaatasin ühte mullust ERR-i uudist ja see on üsna hea mingite aspektide selgitamiseks. Loos ka tabel kõige "kallimatest" liinidest. Üldse on see lugu näide, kuidas ei tohiks asju vaadata. Keegi naiivsusest haarab konksu ja aferistlik maailmavaade tuuaksegi lugeja ette magus-hapus kastmes ja üpris söödavana. Kuid keemia, mitte hea "toiduna"! Aga ma imestagi, on ju loo kokku pannud Hanneli Rudi, kes on ennegi näidanud, et valdkond pole talle arusaadav ega jõukohane, kuigi ERR-is erinevalt ajalehtedest ei peaks ju klikke taga ajama?

 

https://www.err.ee/982839/ule-eesti-on-bussiliine-kus-oleks-odavam-reisijat-taksoga-soidutada

Eestis tuleb hajaasustuse tõttu riigil maabussiliinidele mitmes piirkonnas peale maksta. Praegu on üle Eesti kümneid liine, kus oleks odavam reisija taksoga kohale toimetada.

 See lause siin on veidi naljakas, sest "peale maksta" tuleb ikka paljudes piirkondades ehk dotatsioon ongi pealemaksmine. Tõsi, peale maksta tuleb suuresti ka seetõttu, et tegu ei ole riigifirmaga, vaid kasutatakse kulukaid hankeid ja eraettevõtjate teenuseid. Kasumita ei tee ju keegi midagi!

"Aktuaalne kaamera" vaatas kolme maakonna näitel, millised on riigile ehk maksumaksjale ühed kallimad bussiliinid.

Saaremaal on näiteks bussiliin, mis sõidutab inimesi Kuressaarest Laimjala kaudu Kuivastusse. Seitsme kuu jooksul on selle bussiga sõitnud kokku 57 inimest. Ühe inimese sõit läks riigile maksma enam kui 47 eurot.

 Tegu on varahommikuse bussiga (käigus E), millega sõites tuleb Kuivastus pool tundi oodata parve väljumist. Virtsus on küll Haapsalu buss vastas, aga vaid L ja P. Kohalik liin Lihulasse sõidab ära paar minutit enne parve saabumist. Jääbki üle vaid Tallinna buss, millele ümber istuda, mis aga Lihulasse ei sõidagi. Seega oleks vägagi mõttekas Virtsu 7.55 - Lihula 8.20 - Turba Jaam 9.15 bussiliin ja otse loomulikult igapäevaselt! Seda aga ei soovi millegipärast ükski osapool!? See oleks Lihula jaoks väga hea võimalus ja kuna neil on päeva jooksul mitu "auku" Tallinnaga ühendustes, siis on taas mainitud 4 (või isegi 6?) bussi päevas Turba Jaamani vajalik ja mõttekas.

Kas selle bussiga ongi seitsme kuu jooksul sõitnud 57 inimest? Imelik ka, kui ÜHEL päeval nädalas käigus oleva bussiga sõidab nii "vähe". Või oli see loo kirjutamise ajal igapäevaselt käigus? Tegelikkuses on tõepoolest isegi vaid E sõites reisijate arv liiga väike. Saaremaa vald aga sooviks needki kinni panna, kui ainult saaks, selle asemel, et oma palgad välja teenida? Muide, tee äärde jääb ka majutusi jm turismiga seonduvad, kohalikest üritustest rääkimata. Igale saarlasele 3 autot?

Muidugi on selliste varahommikuste liinide puhul tegu ettesõiduga ehk et bussi eesmärk on Kuivastu suunalt hakata vedama inimesi keskusesse ehk Kuressaarde. Kas midagi saaks muuta? Kindlasti, kuid see oleneb sellestki, kas Saaremaalt oleks piisavalt vara sõitjaid kaugemale ja kui mõttekas on tagada varahommikused väljumised Virtsust. Tähendaks ju see, et Pärnu, Tartu vm suuna busside juhid peaks ööbima Virtsus. Tõenäoliselt on seda mõttekam teha hilisemate bussidega, nii, et kaugemalt tulevad bussid jõuaks hommikul Virtsu. Veel parem mõlemat kaaluda, sest ega varahommikune buss Kuressaare suunas enam tühi pole, seega pigem vaja hilisemale täituvust. Selge on see, et erinevatel põhjustel soovitakse ka Kuressaarde ikka võimalikult vara mujalt jõuda. Kuid seegi probleem, sest varahommikuti ükskõik kuskohast sõitma hakkamine pole ju meelakkumine, seda tehakse pigem hädaolukorras. Muidugi pidanuks loos mainitama sedagi, et tegu "kalli" liiniga, mis vaid ühel päeval käigus, nii ei jääks vale muljet.

Omaette probleemiks teise vaatenurga alt on see, kas hajaasustuses on bussijuhte kes elavad keskusest väljas ehk antud juhul Kuivastu kandis. Nii saab ära jätta tühivedusid hommikuti ja õhtuti ja see on sama nüanss ka üle Eesti.

Järgmine buss saabub Kuivastusse 9.05 ja mis te arvate, mis kell väljub parv? 9.05! Ning loomulikult pole ka sel ajal Virtsust busse kuhugi sõitmas. Ehk et peeglisse peaks vaatama Saaremaa liikluskorraldajad, mitte pole ühiskond süüdi! Tagasi Kuressaarde buss sõidab 9.45, nii et jõuaks ka parvelt bussile. Tartust oleks väljumine sel puhul väga vara, kuid Haapsalust ja Pärnust saaks küll tulla.
 Kui Leisist sõitagi hommikul Orissaarde, et sooviks mitme ümberistumisega kuhugi jõuda? Laimjala - Kuivastu buss on selleks ajaks lännu! Vähemalt Tallinna bussile Orissaares napilt jõuab. Aga miks ei võiks Kuivastus samale parvele jõuda ka Laimjala suunalt? Ja Virtsus oleks Pärnu, Tartu jt bussid vastas? See peaks kommertsvedajatele, kes hädas, et eeltasutud sõit neid tapab, olema tervitatav? Saaks ju sel ajal Virtsust ära napsata kõik, kes Kuressaare, Leisi, Laimjala suundadelt tulevad? Ja nii peaks tegema minimaalselt 4 korda päevas ning põhimõtteliselt on selle jaoks bussid Laimjala kaudu olemas, jääb vaid Leisi - Orisaare suund paika panna.

Jõgevamaal on aga näiteks bussiliin Mustvee - Torma - Voore - Kääpa - Mustvee, millega on aasta esimese seitsme kuuga sõitnud kokku 96 inimest. Riik maksis reisija eest 26 eurot.

Jõgevamaa ÜTK on üks nõrgimaid Eestis ja seepärast pole ka ime, et sealt nii palju bussiliine "kallite" hulgas. Mainitud liin 228 (käigus ka vaid paaril päeval nädalas) ei saagi olla toimiv, sest suuremas osas liinist sõidab buss tühjalt, alles Kääpa kandis tõenäoliselt tuleb mõni reisija. Kui aga reisijaid enne Vahimetsa teed ei ole... siis miks liin üldse nii on paika pandud? Samas pole Tartust sellel suunal käigus rohkem kui 3 kommertsbussi nädalas! Seega, siia on vaja minimaalselt 3 korda päevas avalikku bussiliini, (mitte kommertsliinide ajal), seda enam, et kui praegu ka sõita hommikul Kääpalt vm Mustveesse poodi vm asju ajama, siis tagasi saab alles lõuna ajal!
Ehk et see, nagu poleks reisijaid, on suuresti ikka liinikorraldajate viga, mitte kellegi teise.

Võrumaal on bussiliin Mõniste - Vastse-Roosa - Kari-söödi - Varstu - Mõniste. Selle bussiga on seitsme kuu jooksul sõitnud 60 inimest. Riik maksis reisija eest 21 eurot.

 Ringi tiirutav liin, millest ka inimestel "pärapõrgus" suurt kasu pole. Kuhugi saad, aga tagasi niipea mitte....
ja muidugi, kolks, vastu maakonnapiiri tõkkepuud sõites keerab kannalt ümber! Ehk ikka MÕTLEKS natuke? Miks mitte liini pikendada (nõudetellimuse tõttu) Valgani? Milleks see liin on, kui nõudepeatustes ei saa ka lähimasse poodi sõita, seal ostud teha ja tagasi?

"Kui dotatsioon sisenemise kohta hakkab minema üle 10 euro, siis ühistranspordikeskus peab väga-väga põhjendama, miks need dotatsioonid nii kõrgeks on läinud. See on meie nii-öelda valulävi," märkis maanteeameti ühistranspordi osakonna juhataja Kirke Williamson.

 Ahsoo!?!? Kuidas aga põhjendada, kui ÜTK-d tihti ise arugi ei saa, milles probleem? Ning Williamson ja Transpordiamet ei suuda maakonnapiire kuidagi "ära kaotada" ehk tagada normaalseid piiriüleseid liine?

 

Mõnel pool ühendatakse maaliinid sotsiaaltranspordiga

Eesti kolm kõige kallimat liini on Saaremaal, nende kulud ületavad maanteeameti poolt normaalseks peetud summat kolme-neljakordselt.

Saaremaa valla transpordinõunik Karl Tiitsoni sõnul näivad saarlaste numbrid suured, sest tegu on ettesõiduga. Näiteks hommikul Kuressaarest Leisi sõitev tühi buss on üks liin, aga sealt linna tööleminejaid sõidutav buss kannab teist numbrit.

"Kui me võrdleme ennast just sarnaste maakondadega - hajaasustatud ja vähene rahvastik -, siis kindlasti Saaremaa ei ole halvem kui teised sarnased maakonnad," ütles Tiitson.

Just sellest ma räägingi. Kas aga Leisis ei leidu paari meest, kes tahaks bussijuhina töötada? Eriti kui saad alustada kodust ja seal ka liini lõpetada?

Williamsoni sõnul ootavad maaliine ees muudatused, sest kui ühes kuus sõidab bussiga kümmekond inimest, siis pole mõtet traditsioonilist bussiliini käigus hoida. Mõistlik oleks need asendada ettetellitava nõudeliiniga.

"Võib-olla tõesti on algus ebamugav, et sa pead selle transpordi endale koju tellima, aga sellega harjub ära. Mujal maailmas see toimib, ma ei saa aru, miks Eestis ei võiks see toimida," selgitas ta.

Samas ei pruugi nõudeliin olla riigi jaoks odav lahendus. Nii näiteks maksab setude viimine Orava jaamas peatuvale Tartu rongile ligi 50 eurot sõitja kohta.

Väheste reisijatega liinide puhul tuleb Williamsoni sõnul leida allternatiivne lahendus, olgu selleks siis väiksemad bussid või takso.

Lahendust pidanuks ammu otsima ja ei ole ainuke lahendus nende asendamine, täiesti võimalik võib olla ka liini pikendamine. Eestis on sadu liine, kus maakonnapiirid ehk Williamsoni-hanked on segavaks faktoriks. Neid olen järjepidevalt neid ka välja toonud, aga no ei huvita Transpordiametit!!! See käib ka "setude viimise" kohta rongile. 50 eurot per kärss on ikka üle mõistuse! Ja seda ajal kui Vastseliinast rongile ei saa. Võrrugi jõuab alles 7.32 ja mis kellaks jõuab nii Tartusse kui on vaja?
Kas liinid 137A ja B on sõitjatega või tühjad? Ehk oleks siis mõte jubaVõrust tunnike varem väljuda ja sõita Koidula jaamani?
Mainitud "kallis" Orava jaama sõitev liin on ka keeruline nõudeliin, kus mingist punktist sõit algaks juba üsna vara, kuigi rongijaamani vaid mõned kilomeetrid ja tervet tiiru kaasa teha pole kellelgi tahtmist. Nõustuda saab aga sellega, et kõiki kohti regulaarliinidega läbi sõita ei saa ja seegi, et NÕUDETRANSPORT ON KALLIS LÕBU! Veel kallim enamasti kui "kallis" buss.
Ja kas ka Vastseliinas pole juhte, kes bussijuhi ametit kaaluks, kui buss seisaks kodus?

Kui aga see liin on kalliduselt Eesti rekordliine, miks seda siis vaja on? See tuleb likvideerida ja püüda mingil teisel lõigul tagada regulaarliinid, mis oma otstarbe paremini täidaks. Meremäe - Obinitsa suunalt täidaks selle paremini isegi see, kui selle lõigu sõidaks enne liinile 115A minev buss Obinitsast, kuid Vastseliina seega ühendust ei saaks. Värska - Niitsiku lõigu Ilumetsani saaks sõita hiljem Podmotsasse suunduv 79A. Need vaid ühed näited, kuidas asju kaaluda.

Lähiajal hakatakse Eestis katsetama lahendust, kus ühendatakse maaliinid sotsiaaltranspordiga.

"Kogu selle projekti mõte on, et need inimesed, kes suudavad iseseisvalt istuda, võiks sõita ühistranspordiga. Kas see buss - on see siis buss või takso - läheb talle täiesti ukse juurde järele, aitab inimese bussi või siis võetakse koduvärava juurest peale," rääkis Williamson.

Saaremaa on üks maakond, kus seda katsetama hakatakse. Selle lahenduse puhul muutub teekond ilmselt pikemaks või viiakse inimene varem soovitud kohta, et kõigi soovijate sõite ühildada.

"Praeguse nädalavahetuse liikluse Saaremaal võiks sisuliselt tervenisti asendada. Nädalavahetusel on mõned üksikud liinid, kus nõudlus on nii suur, et traditsiooniline liin õigustab ennast," tõdes Tiitson.

Tema sõnul hakkab uudne nõudetransport olema tasuline ning seda ei saa tellida sinna, kus sõidab tavaline bussiliin.

See tundub kõik paras totrus, aga ega Tiitson enam ka asju organiseeri. Eestvedajate hulgas hoopis "eksperdid" nagu Tanel Talve jt. Kui aga seni sõite organiseerida ei osatud, kuidas järsku osatakse nõudesüsteemi edukalt arendada? Või on käpp sees mingis firmas, mille jaoks need TASULISED nõudetranspordid on "sobivamad"?
Jutt sellest, et nädalavahetuse enamus liine saaks tervenisti asendada, on näide soovimatusest hoolida inimestest. Muidugi saab seda vaadata ka teistpidi - ega nädalavahetusel polegi suurt bussiliine Saaremaal! Ja ega Laimjalast Kuivastusse polegi tahtmist sõita kui sõit võtab aega 1.15 - 2.05!? Kui bussid sõidavad ja keegi liinikorraldajatest ei tea, miks nii ja kuhu, siis ei saagi sest asjast asja! Küll aga peaks vaatama kogu liinivõrgu üle vaatama parvedega ühendamise suhtes, see aga nõuab tööd ka mandripoolelt. Sh kommerstvedajatelt, kelle ainus eesmärk ei saa olla Tartust vm kupatada ilmtingimata Kuressaareni.
Mitu liini on käigus sh nädalavahetusel Leisi suunalt Kuivastusse? Null! On midagi Orissaareni, aga see on ka kõik

Läänemaal on kõige enam nõudeliine Nõva kandis, kus elab pisut üle 300 elaniku. Juba aasta aega saavad bussi peale vaid need, kes on oma sõidusoovi eelmisel õhtul registreerinud.

"See on mõistlik, sest Nõva on hajaasustusega piirkond ja inimesi on siin vähe, ühistranspordi kasutajaid on veel vähem. Tühja bussi edasi-tagasi sõita lasta pole mõtet," arvas Nõva osavallavanem Aivi Heinleht, kelle sõnul sai nõudesõitude süsteem reisijatele kiiresti selgeks.

"Me peame kiitma ka oma bussijuhti, kes on väga hea suhtleja inimestega, kes kõigile väga meeldib. Ta suutis kõigile hästi ära seletada selle ja ta on väga lahke ja abivalmis," lisas Heinleht.

Eks Nõva piirkonnaski ole omad murekohad, nii ei saanud vahel ühelt liinilt teiselegi (Tallinna) istuda. Nüüd saab. Aga see pole veel kõik, mida oleks vaja muuta.

 

Muidugi on ka teiste liinide puhul teada põhjused, miks täituvus na nadi. Üks neist Pärnumaal liin, mis "asendab" kadunud Pärnu rongi ja Kõnnu peatust. Loomulikult sellisena ei saagi sellele liinile sõitjaid loota.
Osa märgitud liinidest ongi tänaseks kadunud. Mitte ümber kujundatud, sest nii on lihtsam...

*****************************

22.07.

Nüüdseks segadus praamiliiklusega peale praami kokkupõrget kaiga. Transpordiamet teatab, et bussifirmad on valmis lisabusse liinile panema ja kutsub reisijaid valima üpris kalli piletihinnaga busse. Selle asemel, et teeks ära oma tegemata töö ja käivitaks vajalikke eeltasutud bussiliine! Vähe sellest, et mure pidevalt praamijärjekordadega, soovib Transpordiamet kallid bussid lükata praamidele, võtmaks autode kohti ära?

Praegu on ideaalne võimalus tõsiselt kutsuda üles inimesi eelistama eeltasutud ühistransporti, tagama nendega sõitjatele ebamugavuse kompenseerimiseks ka tasuta sõit praamidel ning vähendada autode arvu maanteel. Saab ju sõita täies ulatuses bussidega kui ka jätta auto sadamasse? Üksiti parandada kohalike busside efektiivsust parema täituvusega?

Või pole muret kohalike liinidega? Oi, ja kuidas veel! Lugege, mida inimesed kirjutavad:

http://eestimaablogi3.blogspot.com/2021/02/saaremaa-vallal-tegusad-aastad-voi.html

 

Muidugi tähendaks see ka seda, et Hiiumaa bussivõrk tuleb kohe korda saada. Arvestades ka ajutist Regula sõitmist sel liinil.

 

Siiani pole Transpordiamet viitsinud tööd teha, ei huvita see ka autoga Hiiumaale sõitvat Jüri Ratast ega tasuta transpordi populaarsust nautivat Taavi Aasa. Ehk hakkaks tööle?  

Lohutatakse hiidlasi ka sellega, et hetkel pole väljumised läbi müüdud. Kas soovitatakse sõita vastassuunas?

 

 

 

Reede, 14. mai 2021

Jõgeva - Elva linnalähirong?

 

 

 

Kas Tartu läheduses on täna või tulevikus piisavalt elanikke, ettevõtteid jm, mis oleks piisav omaette linnalähi rongiliikluse tekkeks? Teema, mille üle arutleda ei soovita, kuigi see on vajalik. Just analüüsimine, sest sellest sõltub väga palju muud. Näiteks raudtee elektrifitseerimine, mis on plaani võetud, aga kus ja kui palju seda peaks tegema? Tallinnast Tartuni? Rongiliiklus ei ole siin täna piisavalt tihe, et seda üldse oleks vaja teha. Tulevikus aga ehk on. Kuid miks Tartuni? või Valgani? Või Elvani? Kuidas jääb Põlva suunaga? Kui ei analüüsita või lähtutakse vaid lapsikutest "majanduskasvu" arusaamadest, mängime ennast ise pankrotti nagu s...d peremehed ikka!Rolli mängib ka radade arv. Kui liiklus muutub väga tihedaks, on vaja kahte rada, kasvõi osaliselt, kuid ei tohi unustada, et see on väga kulukas. Ja nagu tammipiltidest näha, ka loodusvarade poolest ülisuur kulutamine. Kaherajaliseks ehitamine võib aga muutuda oluliseks, vähemalt Jõgevani just juhul kui linnalähiliiklus peaks tekkima, sest see võimaldab paindlikumalt ka Tartu - Tallin rongiliiklust tihendada ning üksiti linnalähirongidega sobitada.

Omavalitsuste ametnikud aga mängivad oma liivakastides. Tartu linnaski ehk et keskenduvad mängult rahva kaasamisele ja plaanivad järjekordselt raha kulutada aina uute ja uute arengukavade tegemiseks. Tegelikkuses, on neist mingitki tolku? Ei ole, sest need ei kohusta millekski, seega saab sinna toppida igasugust soga, peaasi, et valija ära lollitada ja näidata ennast aktiivsete tegutsejatena valijate heaks.

Tartu linna FB lehelt:

Täna, 13. mail kell 17 toimub Tartu linna üldplaneeringu 2040+ avalike arutelude sarja seitsmes arutelu, kus kõne all on Märja aleviku, Pihva küla, Haage küla ja Rõhu küla teemad.

Seoses koroonaviiruse levikuga toimuvad arutelud Zoomi keskkonnas ning need kantakse üle ka Tartu linna YouTube'i kanalisse (www.youtube.com/c/Tartulinn). Arutelude lingid leiab Tartu kodulehelt: www.tartu.ee/uldplaneering2040

Tulemas on veel kolm arutelu:

17. mai kell 17 –Tähtvere küla, Vorbuse küla, Kardla küla

18. mai kell 17 – Emajõe matkarada

19. mai kell 17 – kergliiklus

Tutvu üldplaneeringuga ja tee ettepanekuid siin: https://gis.tartulv.ee/pohilahendus/yldplaneering2040

Valgani kardetavasti ei saa kunagi olema elektrifitseerimiseks piisavalt tihedat rongiliiklust, Elvani aga on lootust rohkem! Isegi siis, kui peaks jõutama arusaamadeni, et taastada on vaja ka rongiliiklus Võru suunal. Ehk peaks juba täna ja kindlasti homme olema (kiir)ronge Tallinn - Elva, mitte ainult Tartuni? On neidki, kes pidevalt jalgu trambivad ja nõuavad 4-realist maanteed Elvani, kuigi see on igas mõttes veelgi koormavam. Nii keskkonnale kui maksumaksja rahakotile. Ei suudeta ju juba tänagi teid piisavalt uuendada ja tasemel hoida, seega ei tohiks sellistest ehitustest isegi mõelda enam mitte! Raudtee aga on olemas ja kuigi Tartu aina paisub ning osa piirkondi jäävad raudteest kaugele, on juurdepääsu optimeerimine ikkagi võimalus, olgu nendeks ümberistumispeatusteks siis Vorbuse, Tähtvere, Aardla või Ropka. Või veel mõni uus peatus. Muidugi ei saa uue peatuse ehitamise ainukeseks põhjuseks olla vaid ümberistumised, vaja on ka piirkonnas elanikke või töökohti. Vorbusel nüüd uue raudteesilla ehitus, kuid peatust ei planeerita. Ehk peaks? Eriti kui planeeritakse rohkem elumaju, Jänese matkarada hakkab toimima aktiivselt või mõnel muul põhjusel. Kuigi raske on vist tartu vallalt loota tõelist piirkonna visiooni tuleviku suhtes?

Tabivere on juba teatud määral Tartu magala ja et selle koha väärtus saaks kasvada, on tihe rongiliiklus üheks eelduseks. Abiks oleks juba täna seegi, kui Tartu kiirrongid siin peatuks, sest praegune sõiduplaan ei ole tabiverelaste jaoks üldse mitte "meelitav". Kasvõi osagi ronge. Et aga asi võiks olla täiuslikkuselähedane, on vaja tipptundidel hoopis teistsugust rongiliiklust, hommikuti ja õhtuti siis ehk isegi ca 40 min intervalliga. Ja ehk ei peagi kõik olema Elva - Jõgeva rongid vaid nii nagu pealinna läänesuunal, ka lühemaid sõite tegevaid nagu Tabivere - Nõo jm. Sõltuvad asjad ju ka läbilaskevõimest.

Eelduseks on aga peatuste lisandumine, Tähtvere ülesõit plaanitakse küll kahetasandiliseks teha ja see kasuks ei tuleks. Loodetavasti seda ka ei tehta, sest nagu öeldud, sellised asjad muudavad elu vaid kulukamaks. Busside peatuskohad peaks olema vahetult perroonide kõrval. Milliseid peatusi aga veel on juurde vaja, on võtmeküsimus. Väga palju neid "karta" ei ole, sest suur osa raudteest kulgeb täielikul hajaasustuse alal, seega pole ka kartust, et linnalähirongide sõiduaeg väga pikaks veniks. Jõgeva - Tartu oleks see 45, Elva - Tartu 35 min ringis.

Miks aga sellele linnalähisüsteemile täna mõelda? Just sellepärast, et kui visioon on kindel, saab ka muudes asjades sellest lähtuda ja vastavalt ka asju teha. Halvim ongi siis kui hiljem tahaks midagi teha, aga teedevõrk jm muudetud selliseks, et asjad on ebamugavad ja sobimatud. Nagu näiteks bussiliikluse korraldamine neljarealisel Tartu maantee osal juba on.

 

 

 

RB ihalejatel tasub aga väga tõsiselt pilte vaadata ja mõelda, et kui juba üherajaline raudtee nõuab niisugusel hulgal loodusvarasid, siis kui palju kuluks kaherajalisele kiirraudteele, eriti koos kümnete kahetasandilistega.

 

 

Tartust Elva suunas on olemas Aardla (ja Kirsi) peatused. Praegu aga käib lõpuks ometi vajalike läbi- ja ülepääsude ehitus. Paraku on linnavõim headest mõtetest kaugel ja vaksalis ikka pole veel maakonnaliinide bussipeatust. Ammugi siis pole planeeritud kaubateede asemele bussijaama. Kas peale siinse valmimist hakatakse omi vigu parandama? Ma ei usu tegelikult. Kui ollakse ikka ÜT arendamise vastu, siis ollaksegi.

 

 

Siingi aga hea näha, et puid istutatud.

 

 

Suur Kaar bussipeatus paraku aga ikka veel Aardla Jaam ümber nimetamata!

 

 

Kas ja kuhu aga siin peatusi veel juurde ehitada, milles siis põhiliselt vaid linnalähirongid peatuks? Ropka peatus on olemas, selle lähedal Külitse, aga kui soovida Külitsest Tõrvandisse sõita, siis pakub peatus.ee täna vaid ühe bussi - üle Elva, sõiduajaga rohkem kui tund!? Miks ei ole püütudki vähemalt rongide ajal busse mõlemal suunal käivitada? Ropka Jaam - Tõrvandi - Lohkva - Tartu - Haage - Külitse - Ropka Jaam? Või midagi sellist. Ja kuigi Ropka rongipeatuse asukoht ei soodusta sealtkaudu sõitmist ning seisuaeg Ropka Jaam peatuses peaks olema  10-20 minutit, et ümber saaks istuda mõlemat pidi, oleks see ometi mõttekas? Jõuaks bussid peatusesse maksimaalselt kuni 10 min enne rongi ja väljuks kuni 10 min peale seda. Ning bussid sõidaks siis mõlematpidi ehk et rongi ootab kaks bussi korraga.

Millist tulevikku võiks aga näha Linnavere tee ülesõidu juurde tekkiv peatus? Mida sellesse piirkonda tulevikus planeeritakse?

 

 

Kas Ropka jaamast oleks vajalik juurdeveoliinide saatmine ringteed vm teid pidi linnaümbritsevatele liinidele?

 

 

Muidugi ei tohiks maha matta ka aiamaid. Võib ju olla nii, et linnades tekitatakse aiamaid juurde, kuid samas võiks ehk raudteeäärse ala ikkagi ära kasutada? Ühel pool teeme, teisal, kus on aiamaa funktsioon tegelikult laiem, me hoopis hävitame neid?

Muuhulgas tähendavad need rongide täituvuse suurendamist. Minnakse ju sinna siis, kui selles suunas rongid tühjemad?

 

 

Või on maaelu vaid see? Kui sealt ära minnakse ja hooned lagunevad ning seda elu pole meile vajagi?

 

 

Nõo on muidugi piisavalt atraktiivne koht elamiseks ja kooligi sõidetakse kaugemaltki. Tartu - Elva maantee ja raudtee kulgevad üksjagu kõrvuti ja seega oleks justkui lootust väga paljude sõitjate lisandumiseks?

 

 

Tõravere.
Tihe rongiliiklus tähendaks kindlasti ka võimalusi tulla rongile rattaga, eriti kui rattateedevõrk aina paremaks muutub. See eeldab siiski nii ratta võtmist rongi kui harjumusi rattaid peatustesse jätta.

 

 

Väga olulised on ka piirkonna terviserajad.

 

 

Muide, millal Eesti Raudteel alustatakse ilmastiku eest kaitset pakkuvate ootekodade taastamist?

 

 

 

 

Bussiliiklus jääks muidugi nagunii, lihtsalt rongide ajal busse Tartusse pole tänast põhisuunda pidi vaja, need peaks sinna sõitma ikka Pangodi jm teid pidi. Näiteks Rõngu - Elva Jaam - Pangodi - Kambja Tartu - Lähte vm. 

Selge on, et ükskõik kus, juurdevedu on vaja tagada. Muidugi peaks linnalähirongid olema ka kaugrongidega seotud, siis pole ka mitmekordne ümberistumine nii ebamugav kui täna võiks tunduda. Kõik oleneb bussipeatuste asukohtadest rongipeatustes.

 

 

 

Sõitsin Tartusse tagasi tavapäratumat teed mööda, kus buss ei suundu Verevi järve suunalt Tartu - Valga maanteele, vaid sõidab teiselt poolt raudteed.

 

 

Ja isegi praegu oli sõitjaid paljudes peatustes. Küll aga pole siitkaudu sõitvad bussid mitte kuidagi seotud Valga - Tartu rongidega, bussid sõidavad just nende vaheaegadel ehk et pole mingit sidumist. Kuigi enim oleks vaja just sidumist pangodi jm suundade puhul.

 

 

Kui vaeva näha, saab ootavad sõitjad hästi ka ära peita, selle asemel, et bussijuht neid märagata võiks.

 

 

Loodetavasti leitakse võimalus siin ka mingi park luua, nii et puhates saab ka varjus olla?

 

 

Nõo bussipeatus on nüüd tasemel?

 

 

Omaette teema on nende reklaamidega. Nii Vudila kui Äksis asuv Jääaja Keskus on põnevad ja populaarsed kohad, kuid järgmises etemas võtan taas käsile selle, et sinna ühistranspordiga pääs on paras nuhtlus.

Muide, äsja oli Transpordiamaetis ka tore info Maanteemuuseumi kohta.

 

Transpordiamet 

ElSiltmacecS gopoanikeelsol 11stalh:S2red6  ·

Kel lähiajal mahti midagi põnevat kogeda, siis laupäeval, 15. mail avaneb maanteemuuseumis ühis- ja isetranspordist jutustav näitus „Liikumapanev jõud“.

See räägib liikuma saamise vajadusest ja tahtmisest, isetehtud sõidukitest isejuhtiva ühistranspordini ja sellest, kuidas turvaliselt liikuma saada.

Muuseum järgib ruumide täituvusele kehtestatud reegleid ning hoolitseb selle eest, et külastajad end turvaliselt tunneksid.

Rohkem infot näituse ja maanteemuuseumi tegevuste kohta saate muuseumi kodulehelt: http://bit.ly/liikumapanev

 

Kuid Põlvast sinna ei saa, Tartust aga saab küll. Lähed üritusele laupäeval, tagasi saad juba ... pühapäeval. Mille eest Transpordiametis palka saadakse? Miks ei vaeviuta lahendusi otsima ja arvatakse, et igale poole peab maal saama vaid pika ringiga läbi kaugete keskuste?

 

 

Veidikese suunaviit madalamale ja saaks taas ootajad ära varjata? Kaasaegset bussipeatuste silti aga kasutada ei ei soovita ikka veel? Sellist?

 

 

 

Vähemalt siiani peaks aga sõitma ka bussiliinid teiselt poolt linna, mitte bussijaamani vaid.

 

 

Hea on aga, et Tartus on VEEL parke alles. Ei mingit Sükut kesklinna! Ja vähem marketeid. Jaama juureski on hea pargis rongi oodata.

 

 

Ja hea, et lähedal veel ka väikepood alles!

 

 

 

 

 

Vaksalis on üht-teist vajalikku olemas, aga ikka on kõik pooleli, bussijaama veel ei ole siin.

 

 

Kui aga raiskamisest rääkida, siis Eesti Raudtee tahab jälle miljoneid huugama panna. Selle asemel, et teha perroonide otsast veidi kaugemale ülekäigud, otse parklatesse. Rongide kiirus on siin väike ja soovi korral saab isegi alandada ülekäikude vahel.

 

 

Siia peaks juba perroonid, parklad ja bussipeatus Tähtvere Jaam olema tehtud. Aga ei midagi.

 

 

Jõgeva ja Tartu vahel ei ole eriti kohti, kuhu uusi peatusi vaja, peale Tähtvere ja ehk ka Vorbuse. Viimane juhul kui siin võidakse tulevikus suuremat elamuala planeerida, senini on vaid daatshad ja üksikud uued eramud. Kuid on Jänese matkarada.
Olulisim on aga Jõgeva ja Tabivere.

Rong saabus 16.04, vahetult enne sõitis minema Siimusti buss, minut peale saabumist Puurmani ja Sadala buss, heal juhul jõuab Põltsamaa bussile...