Muudatustest Viljandimaa bussiliikluses ning saartele sild, praam, lennuk või tiibur? Sept 2019.

 Eestimaa Blogi 3. osast üle toodud.

Esmaspäev, 2. september 2019

Muudatustest Viljandimaa bussiliinidel.

 

Alates 2. septembrist 2019 muutuvad Viljandimaa busside sõidugraafikud

Alates 2. septembrist toimuvad mitmed muudatused maakonna bussiliinide sõiduplaanides.
Bussiliinid alustavad sõitmist koolipäevade sõiduplaanide alusel ja lisaks alustavad sõitmist koolipäevade bussiliinid nr 12, 13, 15A, 21, 26, 43A, 45, 63 ja 68. Sõitu alustab ka bussiliin nr 7. 

Muudatused
Bussiliin nr 15 – Vaibla peatus muudetud vedaja ettepanekul Meleski risti peatuseks.
Bussiliin nr 18 – muudetud vedaja ettepanekul Karksi-Nuiast kell 13:45 väljuva reisi läbimise kiirust.
Bussiliin nr 20 – lisatud sõiduplaanile Rebase ja Maiste peatused, mis jäävad reiside marsruudile.
Bussiliin nr 23 – vedaja ettepanekul muudetud pühapäeval Põltsamaalt kell 17:45 väljuv reis 10 minutit varasemaks kell 17:35. 
Bussiliin nr 28 – Orika kaudu Viljandist kell 17:15 väljuval reisil on muudetud Ramsi tee ja Rahetsema peatuste järjekord õigeks. Päri kaudu on muudetud Rahetsema tee peatus Rahetsema peatuseks ja reisijate ettepanekul Viljandist kell 21:35 väljuva reisi läbimise kiirust. 
Bussiliin nr 29A – muudetud reisijate ettepanekul 15 minutit hilisemaks Suure-Jaanist kell 9:05 väljuv reis, uus väljumine kell 9:20, et hajutada bussiliinide väljumisi Suure-Jaanist. Lisatud vedaja ettepanekul nõudeliini osa reisijate väljumiseks Suure-Jaanist kell 21:30 väljuvale reisile Olustvereni.
Bussiliin nr 31 – muudetud 10 minutit hilisemaks Viljandist kell 6:00 väljuv reis, uus väljumine kell 6:10. Muudetud Viljandist kell 6:10 ja Kolga-Jaanist kell 17:15 reiside läbimise kiirust vedaja ettepanekul.
Bussiliin nr 36 – lisatud Viljandi Vallavalitsuse ettepanekul sõiduplaanile uus peatus Tammiku. 
Vedaja ettepanekul muudetud Viljandist kell 18:45 väljuva reisi väljumist 5 minutit hilisemaks 18:50 seoses reisi läbimise kiiruse muutmisega.
Bussiliin nr 37 – muudetud 15 minutit hilisemaks Viljandist kell 16:20 väljuv reis, uus väljumine kell 16:35, et oodata ära Pärnust saabuv kaugliin. See võimaldab reisijal Pärnust tulles istuda ümber Suure-Jaani, Võhma või Põltsamaa suunas. 
Muudetud Suure-Jaanist kell 6:15 väljuval reisil Võhmast väljumist 5 minutit varasemaks kell 6:40, et võimaldada reisijal Jaama peatuses istuda väljuvale rongile. 
Muudetud hilisemaks Põltsamaalt väljuvate reiside aega 8:05 ja 18:55. 
Muudetud on reiside läbimise kiirust.
Bussiliin nr 43A – Viljandist kell 7:25 väljuval reisil on ära jäetud nõudluse puudumisel Mustlas teist korda sõit Tarvastu Gümnaasiumi peatusesse.
Bussiliin nr 44 – Suislepast kell 6:40 väljuval reisil on nõudluse puudumisel ära jäetud Kesklinna kooli peatus laupäeviti, pühapäeviti ja koolivaheajal. Peatust läbitakse vaid koolipäevadel.
Bussiliin nr 48 – lisatud sõiduplaanile Maiste peatus, mis jääb reiside marsruudile.
Bussiliin nr 51 – muudetud Maanteeameti ettepanekul Laanemetsa peatus Laanmetsa peatuseks ja Nigula peatus Niguli peatuseks. 
Bussiliin nr 52 – muudetud Suure-Jaanist kell 8:25 reisil Võhmast väljumist 10 minutit varasemaks kell 8:50, et võimaldada Jaama peatuses istuda ümber väljuvale rongile.
Bussiliin nr 53 – lisatud sõiduplaanile Maiste peatus, mis jääb reiside marsruudile.
Bussiliin nr 55 – lisatud sõiduplaanile Maiste peatus, mis jääb reiside marsruudile.
Bussiliin nr 58 – muudetud 5 minutit varasemaks Suure-Jaanist kell 13:20 väljuv reis, uus väljumine kell 13:15, et võimaldada reisijal Olustvere peatuses istuda väljuvale Tallinna bussile. Lisatud Jaama peatus Võhmast kell 13:45 väljuvale reisile, et võimaldad saabuvalt rongilt tuleval reisijal sõita Suure-Jaani suunas. Ära jäetud nõudeliini osa Võhmast Suure-Jaanini kell 21:25, kuna see pole leidnud eesmärgipärast kasutust reisijate poolt. 
Bussiliin nr 59 – muudetud Viljandist kell 19:35 väljuva reisi läbimise kiirust.
Bussiliin nr 371 – lisatud Pärnusse saabumisel ja väljumisel peatus Linnapiir. Muudetud Pärnust kell 10:45 väljuva reisi läbimise kiirust.
Bussiliin nr 372 – lisatud Pärnusse saabumisel ja väljumisel peatus Linnapiir. 
Bussiliin nr 67 – koolivaheaja reisid Karksi-Nuiast kell 9:30 ja kell 12:30 jäetud käima ainult suvisel koolivaheajal.
Bussiliin nr 2 – Jakobsoni kooli peatusest tööpäevadel kell 7:45 väljuv reis on muudetud 5 minutit varasemaks kell 7:40 ja lisatud Peetrimõisast läbisõit võimaldamaks Peetrimõisas elavate koolilaste saamine Viiratsi kooli.

http://transport.viljandimaa.ee/kooli-algus-toob-kaasa-bussiliinide-muudatused/

Need siis värsked bussiliinide muudatused Viljandimaal. Vaataks neid veidi?  Esimene asi, mis tasub mainimist ja tunnustamist, on korrektne ja üpris sisuline muudatuste lahtiseletamine. Iga ÜTK seda ei tee. Mõni ei avalda üldse infot, nii uskumatu kui see ka ei ole!

1. Vaibla peatus nimetatakse ümber. Kus on aga peatused Viljandi JAAM, Olustvere JAAM? Miks on vales kohas alles nimi Sürgavere Raudteejaam? Ehk võtaks ikka kõik nimed korraga käsile?

2. Tore, et liin 28 Viljandi - Päri - Ramsi - Viljandi on enamuses rongiaegadel suunatud läbi Viljandi jaama.

3. Peatus.ee on taas Võhmas jaama juures asuv bussipeatus muutunud peatuseks JAAMA, mitte Võhma Jaam? Ehk siis soov on kindlustada, et iga inimene ei leiaks infot selle peatuse kohta?

4. Bussiliin 37 Suure-Jaani - Põltsamaa. Väljumine 6. 15 Suure-Jaanist on muudetud Võhmas väljumisaega, et bussilt saaks istuda Tallinna rongile. Aga endiselt, hoolimata korduvatest selgitustest, ei oota buss ära Viljandist saabuvat rongi? Et siis on kindel, et Viljandist ei soovi mitte keegi sõita varahommikul Võhma ja Põltsamaa vahelistesse peatustesse? Samavõrra on kindel, et mitte keegi ei soovi sealt sõita õhtul Viljandisse? Või on siin tegemist ikkagi sellega, et ei suudeta aru saada, mis on ristümberistumine?

5. 2. Tore, et liin 37 väljub Võhmast varem, et peatuses VÕHMA JAAM (mitte Jaama, ärge tekitage segadust, Viljandi ÜTK!) saaks istuda Tallinna rongile. Miks aga ei oota see buss samas peatuses ära Viljandist tulevat rongi? Sama lugu liiniga 52, saabub nüüd peatusesse VÕHMA JAAM 8. 51, kuid ei oota samuti rongi ära!?

6.  Liin 52 Põltsamaa - Suure-Jaani, muudetud aega peatuses VÕHMA JAAM 13. 38, tänud selle eest! Nüüd saab rongilt sõita Suure-Jaani, kuid jällegi bussilt EI SAA ISTUDA VILJANDI RONGILE!??? Miks?
Kuid kiita saab siiski, et palju tööd ära tehtud. Küll aga mitte selle eest, et põhimõttelisi liinivõrgu muudatusi endiselt ei viida sisse! Nagu Põltsamaa bussid Puhu Ristini, Mustla jt suundade busside alustamine peatusest Viljandi Jaam jne.

Natuke palju nagu möödapanekuid?

 

**********************************************************

 

 

Kolmapäev, 4. september 2019

Praam, lennuk, buss või tiibur?

 

Väga oluline ja tavapäraselt ka mingeid (alg)andmeid sisaldav artikkel Saaremaa ja üldse saarte parvlaevaühendusest. Olulisim on selgus, et sõitjate arva kasvab ja ees ootab vajadus laevu juurde muretseda. Kui palju aga kaalutakse ALTERNATIIVE?

Just praegu TV3 Seitsmeste hääletuse järgi arvas 75%, et püsiühendus tuleb valmis ehitada! Muidugi pole see mingi argumenteeritud tulemus, aga oluline teada siiski.

Riigikontrolli analüüs näitas, et võrreldes eelmise lepinguperioodiga aastatel 2006–2016, mil vedajaks oli Väinamere Liinid OÜ, ei ole Saaremaa ja Hiiumaaga laevaühenduse pidamine odavamaks läinud, kuid sellel on ka selged põhjused. Liinidel on kolme asemel neli uut suurt laeva ning aastatel 2016–2018 on kasvanud üle veetavate reisijate ja sõidukite arv vastavalt 10 ja 15 protsenti, sh on kasvanud ka keskmine reisijate arv reisi kohta.
Parvlaevaühendus on aasta-aastalt läinud kallimaks: tinglikult maksis 2007. aastal riik iga sõiduki üleveo kohta toetust ligi 11,4 ja 2018. aastal 18,3 eurot. Reisija kohta oli kasv 4 eurolt 8 euroni. Seega on eelmise vedajaga sõlmitud lepingu algusest inflatsiooni arvesse võtmata kulu reisija kohta kasvanud kaks korda ning sõiduki kohta poole võrra.
Üle veetavate sõidukite arv kasvas kümne aastaga umbes 60 protsenti. Palk on veonduses alates 2006. aastast tõusnud ligi kaks korda ning tarbijahinnad ja diislikütuse hind ligi poole võrra ehk kallinemine ei alanud uute parvlaevade ja uue vedajaga, märgiti riigikontrolli ülevaates.
Riigi makstav toetussumma vedajale ehk TS Laevadele suureneb eeldatavalt kuni lepingu lõppemiseni 2026. aastal, sest parvlaevade teenuse hinda mõjutavad nii palgatõus, tarbijahinnaindeks kui kütuse hind.
Riik on kulude kasvuga arvestanud
Riigile on parvlaevaühenduse kulude kasv teada ja see on planeeritud riigieelarvesse, ütles ERR-ile majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) lennundus- ja merendusosakonna juhataja Taivo Linnamägi. Vaatamata kulude kasvule ei mõelda praegu püsiühenduse ehk silla rajamisele.
"Mis puudutab kõiksuguseid alternatiivseid püsiühenduse viise, siis seda ei ole valitsus selles kontekstis veel arutanud ja taolised ettepanekud pole veel toetust leidnud," ütles Linnamägi.
Kuivõrd reisijate arvu kasv jätkub suure tõenäosusega ka järgmistel aastatel, tähendab see, et liinidele tuleb panna lisareise ja lisareiside jaoks omakorda järjest rohkem laevu.
"Igasugune planeerimine täiendavate vahendite hankimiseks on olnud töös. Näiteks viimaste aastate lisalaeva (Regula – toim.) liinile toomine. Reisijate arvu kasvamise tõttu on nõudlus reiside arvu kasvu järele," rääkis Linnamägi, ja lisas, et järgmiseks suveks on juba plaanid tehtud.
"Maanteeamet, kes on parvlaevaliikluse korraldaja, on näinud reisijate kasvu järgmistel aastatel koos vedajaga ette ja sellega on arvestatud ka kulude planeerimisel. Selleks on kavandatud suurendada nii reiside arvu kui ka leida võimalusi, et tuua ka järgmiseks suveks liinile lisalaev Virtsu-Kuivastu liinile," ütles Linnamägi.
Tulevikus on laevu veelgi rohkem vaja
Praegu veab TS Laevad reisijaid mandri ja saarte vahel nelja oma laevaga ning lisareiside jaoks on Regula. Eelmine vedaja Väinamere Liinid sõitis kolme laevaga. Tulevikku vaadates on laevu aga juurde vaja.
Enne tuleb riigil aga otsustada, kas neli uut laeva, mille TS Laevad teenuse osutamiseks tellis – Leiger, Tiiu, Tõll ja Piret – osta välja või mitte. Leping TS Laevadega lõppeb küll alles 2026. aastal, kuid juba 2022. aasta 30. septembriks on vaja oma otsusest teada anda.
Üks laev läheb maksma 26,6 miljonit eurot eest ühe laeva kohta. Riigikontrolli ülevaates märgitakse, et laevade väljaostuks vajaminev raha tuleb planeerida riigi eelarvestrateegias ning kõige hiljem ka 2026. aasta eelarves.
"Kuna 106,4 miljonit eurot on ilmselt liiga suur summa, et seda otse riigieelarve kuludesse planeerida, tuleb välja töötada ka vastav finantseerimisskeem. Arvestades valdkonna spetsiifikat ja turuolukorda, tuleb avaliku liiniveo järgmise lepinguperioodi ettevalmistusteks ja konkurentsi tagamise eesmärgi täitmiseks piisavalt aega planeerida," hoiatatakse ülevaates.
Taivo Linnamäe sõnul on väljaostuoptsiooni üle juba aru peetud. "Hetkel sellist väljendust riigi eelarvestrateegias pole tehtud, aga see on üks ettepanekutest mida majandusministeerium koos maanteeametiga tegema peab ja selle lähiajal ka valitsuse tasandile viib," ütles Linnamäe.
Samas on praegu juba arusaam, et kui aastal 2026 leping TS Laevadega lõppeb, on järgmisel teenusepakkujal vaja juba rohkem laevu, et Saaremaa ja Hiiumaa liine teenindada.
"Tõsi on see, et reisijate kasv ajas on märgatav ja kindlasti on vajalik diskussioon, kas olemasolevate laevadega on võimalik piisavas mahus teenust pakkuda. Täna seda arutatud veel ei ole ja analüüsi veel ei tehta. Külla aga väidan, et selle peale tasapisi mõeldakse ja koostöös maateeametiga parvlaevaühenduse planeerimine ka käib," rääkis Linnamägi.

Riik ei oska aga sageli paljusid asju näha. Miks küll? Muide, ka Saaremaa ühistranspordikorraldajad elavad eelmises sajandis!

Riigikontroll märkis ka, et hoolimata senisest üleveetud sõidukite hulga kasvutrendist ei osanud riik ette näha suvist nõudluse kasvu, mille tulemusel telliti vedajalt 2018. aastal Virtsu-Kuivastu liinil lisareisid kolmanda laevaga. Parvlaeva Regula lisareiside eest maksis riik kokku 1,7 miljonit ning aastane kulu riigile kerkis 18,3 miljoni euroni.

 https://www.err.ee/976538/riigikontroll-uhendus-saare-ja-hiiumaaga-laheb-riigile-jarjest-kallimaks

Sellega seoses tekkis ühe FB sõbraga sisukas arutelu transpordi grupis. Ta tundub üpris hästi teadvat teemat näiteks laevanduse poole pealt ning väidab, et tiiburid ja muud meresõidukid peale parvlaevadele on kallid, ei sobi sõitma, ei anna piisavat efekti vm. Kuigi kuna reisijate arv sõltub vägagi perioodidest, siis suvel võiks ikkagi mingidki väikelaevad olla täiendavaks võimaluseks, et parvedele tullakse vähem?

Lennuk? Kas lennuk oleks kiire ja soodne alternatiiv, mis võiks vähendada reisijate arvu parvalaevadel?

Selle postituse teemaks ongi küsimus, kas mõni alternatiiv võiks tähendada, et tulevikus ülikalleid laevu saaks osta vähem? See ei tähenda kuidagi, et oleksin parvlaevade arvu suurendamise ja tihendamise vastu!

Minu arvates võiks aga hea bussiliiklus ja ka P&S olla üpris tõhus!

Toosama grupi liige tõi ühe näitena välja, et kunagi oli busse, mis parvlaevale ei sõitnud, vist liinid700 ja 703, aga need kadusid. Ebamugavuse tõttu? Kindlasti mängib mugavus rolli valikute tegemisel, kuid vaid paar korda päevas sõitnud busside kadumises ei saa see olla ainus põhjus. On täna kommertsvedajate ahenenud arusaamad ja eks see ole ka mõistetav - neid huvitab ainult üks - TULU! Regionaalpoliitika vm üldsegi mitte.

MKM osakonnajuhataja Linnamägi mainibki ära väga olulise aspekti - valitsus ei ole võimalikke alternatiive veel arutanud! Ju siis arutavad ja see tore. Siinkohal ei too ma aga mängu püsiühendust, sest seegi on ülikallis lõbu ja ei ole siiani kindel, kas see ikka õigustab ennast ja on tasuv, või käib meile üle jõu, kaotab osa saarte romantikast, mõjutab liialt keskkonda jne. Seda enam, et täna sai teatavaks ka see, et uuring tõestanud suure liustikuoru olemasolu Suures Väinas.

Ebamugav? Kindlasti mingil määral. Selle kompenseerib näiteks tasuta sõit bussides või mõtleme hoopis sellele, et ka pagasiga minnakse rongile, miks siis ikkagi mitte parvlaevale? Tõuseb kisa? Aga palun, kui see Teile ei sobi, siis see ei tähenda, et kellelegi sobiks?

Mida peab arvestama, kui katsetada head bussiliiklust ja sellega seonduvat P&S süsteemi? Katsetama aga peab, selles pole kahtlustki.

Esimene, mida annaks meile (eeltasutud) bussiliinid? Need toon eelkõige mängu seetõttu, et vaevalt kommertsliinid näiteks OSA oma kommertsliine sooviks "pooleks lõikuda". Samas peab arvestama, et eeltasutud bussidega neile ebaausat konkurentsi ei pakuks vaid pigem hoopis reisijaid juurde püüaks tuua! Selge ju, et kui on erinevaid ja HÄID võimalusi, siis tuleb sõitma ka neid, kes osa sõite teeks avalike bussiliinidega ja osa kommertsliinidega!

Bussiliikluse tihenemine mandril ja saartel tähendaks eelkõige elukeskkonna tunduvat paranemist ääremaal ja maal üldse nii et mõju on oluliselt suurem ja tähtsam! Seda enam, et kommertsliinidega otsese konkurentsi vältimiseks saaks uued liinid panna sõitma peatrassist kõrval. Peamine, KES EELISTAB MUGAVUST, VALIB JA MAKSAB KOMMERTSLIINIDEL, aga KELLE JAOKS OLULISEM KOHALEJÕUDMINE JA SÄÄST, VALIB AVALIKUD LIINID.

Kustkaudu siis sõita? On erinevaid võimalusi! Kõigepealt on oluline, et 

*selliseid buss oleks päevas 8-10, sest ilma valikuvõimaluseta sõiduaja suhtes sõitjaid ei tule piisavalt.

* need arvestaks maksimaalselt nende piirkondadega, kus praegused kaugliinid eemalt mööda sõidavad.

* igasuguste ürituste puhul on samuti kasutegur olemas, kuid need tähendava ka suuremaid või lisabusse! On ju just nende puhul parvalevad kõige rohkem koormatud ja tullakse kõikjalt. Seega peab sihiks võtma ka maksimaalsed üleskutsed kasutada külastajate poolt ühistransporti. See puudutab ka ürituste jm korraldajaid.

* Pärnumaa jt ÜTK-d peavad ka loomulikult õppima oma bussiliine Virtsus siduma just nende parvedega, mille puhul kohalik liin Kuivastus vastas.

Tallinnast saab bussiliinid sõitma panna Saaremaale näiteks Tallinn - (Kohila?) - Märjamaa - Virtsu ja/või Tallinn - (Haabersti?) - Keila - Risti - Virtsu liinidel, Hiiumaale samuti Tallinn - (Haabersti - Saue?) - Keila - Rohuküla.  Mõelda tuleb ka Leisi - Võhma - Kihelkonna suunale, kuid ka sel juhul peaks olema busse vähemalt 4x päevas! Seega tekivad väga erinevad sõiduvõimalused väga paljude kohtade elanikele ja seda mitte selleks, et Harju-Ristilt või Märjamaalt paremini saartele saada vaid ka teises suunas. Et ehk osa liine saaks ühendada olemasolevatega! Mis omakorda parandab ka nende täituvust praeguste liinide lõpuosas!

Sama lugu on ju saartel!? Hiiumaa bussiliiklus on nadi ja muuhulgas ei kutsu ka niisama puhkama tulema. Autota! See aga õnnestub parandada sealseid võimalusi. Saaremaal sama lugu. Võib ju vaadata küll, et olemas kohalikud Kuivastu - Kuressaare bussiliinid, aga kui need sõidavad Kuressaarde 2,5 tundi? Ning ehk sobib mõni liin sel moel jätkama Nasvani või Kärdlani?

Kas Saaremaal sõitvad siinpool pakutud avalikud bussiliinid peaks läbima ka Orissaaret? Ma ei tea! Ükskõik, kes parvlaevaga tulevad ja Kuivastusse jõudsid bussiga ka Tartust, Pärnust vm, saavad Kuivastust sõita Orissaarde ju samal ajal sõitvate kommertsliinidega? Ka Kuressaarde muidugi, kuid Ehk, et bussile ISTUMINE Kuivastus toimub nagunii!?

Pakuks hoopis varianti, et mainitud bussiliinid sõidaks Kuivastu - Kärneri - Puka - Laimjala - Laevaranna - Sandla - Pihtla - Kuressaare? Nagu praegu 5215, võiks see liin sõita Kuivastust Kuressaarde  1.20 - 1.30 ajaga. Reaalne? Kõik sõltub kellaajast, millal liin käigus ja sellest, kas seda õnnestub kohalike liinidega kombineerida, seega mõne bussi puhul võib sõiduaeg ka veidi pikem olla.

Lisaks, on vähempopulaarseid aegu, milla kommertsliinid ei sõida ja või ka just maakohtades pole busse!? Nii võiks ju esimene buss väljuda Tallinnast veelgi varem praegusest, et 11.55 asemel saaks Kuressaarde jõuda paar tundi varem? Tallinnast väljumine seega lausa enne kl 6 hommikul!? Mõttetu? Kas ikka on? Kui vaja ikka (külalisel) vara kohale jõuda, siis kas alati valitakse õhtul sõit ja saarel ööbimine?

Päeval on samuti paaritunnine vahe.

Tallinna jõuab esimese bussiga 9.50. Kas on vaja ka varasemat võimalust? Viimane võimalus Kuressaarest 17.55 jõudmisega Tallinna 21. 50. Hiljem pole vajalik?

Siinkohal ärge unustage, et Lihula - Märjamaa suunal pole üldse busse, Tallinnast Märjamaale hommikul varem sõita ei saa, Keilal pole õiget ühendust Läänemaaga jne. Kõik need võimalikud lõigud saavad kaetud!

Ja mis veel olulisem, HAAPSALU RAUDTEE VALMIMISEL SAAB TEHA ÜMBERISTUMISI RISTIL. Nii Haapsalu suunalt, kui ka sinna saab Tallinnast tulla rongiga, ehk tolleks ajaks sissesõidetud liinid muutuvad LÜHEMAKS! Juhul kui Märjamaa või muud kaudu sõit ei õigusta ennast. ja kui õigustavad, siis JÄÄVAD NII NEED KUI RISTI - KUIVASTU BUSSID! 

Hiiumaa suunaga on sisuliselt samad lood, sp seekord pikemalt seda ei puuduta. Mainin vaid ühte nüanssi, et otsebussidega ei saa juba tööaja tõttu pikendada bussiliine Hiiumaal ringliinina ning teiseks, suurte busside seal ringikärutamine Emmaste ja Kärdla vahel ei olegi mõttekas!?Ning ka Pärnu, Rapla vm suund ei ole selline, kuskohast mitte keegi Rohukülani ei sõidaks.

Ja veel, mida muuhulgas tähendab parvlaevade lisandumine? Et sõidetakse veel rohkem ja seetõttu ka kommertsliinidega? Ehk et laevu on rohkem ja suuri busse neis kohti võtmas ka rohkem? Pakutud bussiliinid aga tähendavad nii autode kui busside arvu vähenemist tuleviku perspektiivis parvlaevadel ja teiseks, kümnete ja kümnete kohtade jaoks elementaarset elukvaliteedi osa - paremaid sõiduvõimalusi! Nii saavad Tallinnale lähemale ka P&S abil, Turja, Vanamõisa, Kõrkvere vm külade inimesed. Ning hädakorral sobib mingi liin isegi kaugemale töölesõiduks, sest paljud oma palgaga kommertsliinidel seda teha ei jõua.Keskkonnasäästmine käib siinse teemaga loomulikult kaasa ja selles on meil omad nõuded maailma ees!

Matkajate võimalustest ma ei hakka rääkimagi! 

 Tol ajal olid inimesed palju vähem mugavustega harjunud. Tänapäeval oleks see veel palju keerulisem toimima saada kui tol ajal sest kõik on mugavuse ja heaoluga harjunud. Tol ajal kestis ka ülesõit kauem ja mingeid restorane laeval polnud. Täna on kära taevani kui pudrus liiga vähe või palju võid on sattunud, mis me sellest veel räägime, et putru polekski :D Sellise bussisüsteemi üritajad ilmselt hukataks avalikult Tallinna Raekoja platsi.

See arvamus mulle meeldis. Aga ei karda üritada.

Esmaartiklist on hea lugeda, et 2016-2018 on reisijate arv tublisti kasvanud ja usun, et saartele on sellest ka tulu tõusnud. Muhu on ju lausa kant, kus elamispindagi osta pole!? Väga oluline on aga pöörata tähelepanu sellele, et kõik kallineb ja sellest ei pääse ka parvlaevad ise ehk nende uute valmistamine ja hilisem väljaostmine! Seega võib tõhus tegevus selle nimel, et üks laev vähem muretseda, säästa kümneid miljoneid ja selle juures pole kogu Lääne-Eesti ja saarte bussiliikluse heaks muutumise hind üldse kõrge!? Et ma asja väga ei jaga, siis ometi on mõnevõrra üllatav, et just reisijale "pealemaksmine" on lausa kaks korda tõusnud ja millest see tuleneb, ei tea! Küll aga selge, et lisanduvad bussid ei tähenda nagu need eriti kalliks osutuks parvlaeva kulusid arvestades. Pigem lisandub hoopis reisijaid, kes nii parvel kui ka saartel tulu kasvatavad!

Küll aga ei suuda muidugi keegi öelda, kui palju oleks võimalus autosid koju jätta või vähemalt P&S raames sadamasse. Kuid väike see number ka ei saa olema, selles pole kahtlustki. 

Muidugi pole vaja ühtki neljast laevast välja osta, sest riigifirma poolne liiklus peaks nii jäämagi?

VÕI ÄKKI PEAKS REISIJALE, ILMA AUTOTA SIIS, TEGEMA KA PARVLAEVAPILETI TASUTA?

Kas see kutsuks autot maha jätma?

Näis...