Laupäev, 1. september 2018
Uue Maailma festival ja Talu&Deli talupood
Õine kõva vihmasadu möödas ja ilm soe, võis ette võtta mõnusa
jalutuskäigu. Midagi osta ja nautida lihtsalt olemist! Uue Maailma
tänavafestival. Saab ka homme minna!
Rahvast oli palju.
Ütled Jaan Riis, mõtled Looduse Omnibuss!
Paljust heast jutustavad pildid ise. Ja võimalus hommegi minna!
Kohal ka linnavalitsus ja teemadeks rattaparklad! (Tublid!) Segasin vaid
lühidalt ja mainisin, et kui teha üks asi, tuleb mõelda ka
juurdekuuluvale. Näiteks avalikele joogiveepunktidele. HÄSTI TÄHISTATUD
punktidele! Zuzu mainis, et temagi hiljuti sel teemal kirjutanud, aga
googeldades leidsin hoopis, et ta tahab turistimaksu! Samas seismata
selle eest, et turistidele Tallinnas tasuline sõit kaoks!?
Joogiveest FB grupis Eestimaa Transport ja Turism
https://www.facebook.com/photo.php?fbid=1430651350414291&set=oa.1965922566995643&type=3&theater&ifg=1
Palju oli ka kõikvõimalikke toidukohti. Kuid suuresti "tänapäevast
väljamaalikku". Õnneks sain siiski säina äkist, aga kalasuppigi mitte!
Kuid samas kohas oli ka "teise päeva kruubiputru" ja muud head.
Siit sain aga imehead rabarberi limonaadi. 2 korda!
Ja siit siis mainitud äkist. Süüa oli muudki head, aga no ei saa ma ju
ühe päevaga kuuks või aastaks ette süüa! Kuid silmadega õgisin vist
tonni....
Kuid oli üks ÄÄRETULT KOHUTAV asi! Võiksin siin veelgi krõbedamaid sõnu
kasutada! Harjutati muusikaliseks esinemiseks, kuid see ei olnud
muusika! See oli kohutav tümakas! Milleks keeratakse niisuguseid basse
peale? Kas PUHAST muusikat ei taha rahvas enam kuulata? Kui lähemale
läksin, siis mõtlesin, et äkki mõeldakse, et lähen näppu viskama. Oleks
visanud küll, aga mädanenud tomateid ei müüdud...
Kas tõesti ei saagi tänapäeval enam kuulata muusikat? Jube mõelda, mida elanikud ja lähimad müüjad ümberringi üle elama pidid!
Peipsi sibul jäi siiski ostmata 5 eurot kilo - no kuulge!?!? See on juba ahnus!
Kutsuti ka kodututele loomadele appi.
Oeh, no ei jaksa, ei jaksa....
Peab veel mainima, et jalutada oli mõnus, mõne ringiga nägi kõik ära, sest paigutus hea!
Et aga faces nägin Talu&Deli reklaami, otsustasin minna talupoodi, kus ammu polnud käinud.
Kas siin ka joogivee punkt? Mina ei leidnud! Kas ongi puudus lihtsa moraali mõistmisest?
Oma silm
olevat ikkagi kuningas – võtan koera ja jalutame läbi põrgupalavuse
Harju tänavale, kus peaks olema esimene veevõtupunkt. Natukene otsimist
ja lõpuks märkame üsna anonüümset musta toru. Kukume jooma ja selgub, et
vesi maitseb tõesti täpselt nagu kraanist.
Järgmine
peatus: Viru tänava joogipunkt. Jälle olemas! Peab tunnistama, et kõnnin
torust igapäevaselt mööda, aga polnud seda mitte kunagi märganud.
Tööle jõudes uurin kolleegidelt: kas Tallinnas tasuta joogivett ka pakutakse? „Restoranidest ikka saab,“ ütleb üks. Tänaval asuvatest kaevudest pole keegi midagi kuulnud. Loo moraal: kui teed head ja tänuväärset asja, siis anna inimestele ka teada!
Kuid õnneks siin olemas vanad puud ja istuatud uusi. istepingidki
olemas. Vast ehk võinuks puude all olla ka hekk, natukenegi müra varjav.
Nostalgiat ja ilusaid hooneid.
Meeldiv muidugi seegi, et siin-seal on õnnestunud puid säilitada ja isegi pargitukkasid.
Vana tuttav pood oli küll natuke pettumus. Talutooted praktiliselt
kadunud. Kas praegu müüdava kõrvale siis väikeettevõtjate tooted ei
mahtunud?
Ja siiski ka turult läbi!
Turulkäigu eesmärk oli üks - et õhtu hakul süüa kuninglikust kalast - linaskist - kalasuppi! Jumalate rooga!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar