Negatiive skännides ja tänapäeval Jõgevat tundma õppides.

Laupäev, 1. september 2018

Negatiive skannides

Kahjuks ei ole skanner vast kõige parem, kuid igal juhul on see ajalugu. Pildistasin loodust ja inimesi, tuttavaid ja võõraid. Püüdsin saada häid pilte ja samas ka inimestele rõõmu valmistada. Kui keegi ennast siit avastab, andke teada, kui Teie arvates pilti siia vaja pole. Aegade hämarusest need aga on 10 kuni 30 aastat tagasi.

Peaks olema Varbola. Pildid "Horisondi" bussireisidelt.

Soontagana.

Lihula.

2004, Auvere.

Vaated tuhamäe otsast, Kiviõli.

T-Väike depoo

***************

Pühapäev, 9. september 2018

Jõgevat tundma õppides.

Seekord oli üheks eesmärgiks Ants Paju mälestuspingi avamispäev Jõgeval. Aga sellest järgmises teemas. Küll aga koondan siia mitmeid mõtteid Jõgeva(maa) teemal, mis sest, et osa varemgi välja öelnud. Seda enam, et lubasin neist informeerida ka vallavolikogu esimeest, kellega Jõgeval lühidalt sai juttu aetud.

Jõgeva on aga üpris hea koht baasiks, kust ümbritsevaid pakku "rünnata". Lähedal nii Põltsamaa, Mustvee kui paljud teised kohad ning ka majutust saab soodsa hinnaga.

Jõgevale sõitmiseks parim muidugi rong. Tegelikult ega Tallinnast sinna vist bussiga saagi.

Balti jaam. Telliskivi alal (vanad Kalinini tehased) tasapisi muudkui ehitatakse. Alati aga loodan salamisi, et selline sein alles jääb!

Rongis lugesin aga väga head lugu "Eesti Looduse" värskest numbrist, Tiit Kändler autoriks.Tõepoolest, meist paljud siplevad suurusehullustuse küüsis! Tahame tunnelit Soome lahe alla, mõttetult suuri raudteid, jms? Milleks, kui me oleme ääremaa? Mitte kõige rahvarohkem ja rikkam ääremaa, kus igat eurot tuleb kasutada mõistlikult! Kuidas elavad aga sel ajal meie väikelinnad ja maainimesed? On siin tulevikku, kui muuhulgas ühistransport on pigem vilets ja lisarongide puhul tahetaks neist mööda (üle) sõita? Et siis ametnikud õpivad natuke nüüd tundma Virumaad, teadmata sellest suurt midagi? Kas üldse eestist suurt midagi teatakse? ja kui vähe teatakse tulevikus kui rong kihutab nii kiiresti, et enam üldse OMA MAAD ei näe?

Kogu Tiit Kändleri lugu peaks panema mõtlema. Suurusehullustuses seda muidugi ei märka....

Tapa.

Osa päästerongist.

Isegi metsa ei oska me hoida ja parimal moel kasutada!

Jõgeva. Kaubaliiklust veel on.

Sellele bussile jõuti rongilt kindlasti. Kui oli minejaid. Nii et kohati ümberistumisvõimalused siin toimivad. Aga vaid kohati, oluliselt rohkem on seega vaja sellega tegeleda. Muide, Torma ja Palamuse suundadelt peaks bussid sõitma Jõgevale saabudes ja sealt väljudes alates Uku peatusest. Selles oli ka juttu ja volikogu esimees pakkus, et tasub mõelda ning ehk ühe võimalusena võiks hoopis need bussid bussijaamast väljudes sõita linnast välja Uku peatuse kaudu! Tõepoolest, ka see on võimalus, lisandub ju vaid paar km, küll aga saaks inimesed maalt linna ukse ette rohkem ja ka linnainimesed ise bussile. Kumb on aga parem variant, seda peab alles kaaluma, esmalt ei oska ühte teisele eelistada. Kui aga bussid sõidaks praegust teed pidi, siis oleks vaja linna piiril veel ühte peatust. Sellest allpool vastavate piltide juures.

Endiselt on aga ühed olulisemad teemad ringliin bussidele Palamuse - Tabivere suunal ja kiirrongide peatumine Tabiveres.

http://eestimaablogi2.blogspot.com/2017/01/elistverre.html

Uku peatusest oli veelgi juttu. Kuna seda plaanitakse nihutada, siis on uue asukoha puhul võimalik koheselt planeerida Uku peatus sellisena nagu vajalik? Ootekoda, osaline haljastus (poolkõrgete puudega?) ja veevõrgust ka avalik veevõtukoht!? Koos tähistusega ja eemalt ka viidaga!

Üldse oleks aeg üks märk välja mõelda ja seda ka üle Eesti kasutama hakata. Sellisena, mida saab siis suveperioodi lõppedes "kinni katta"!?

Juttu tegin ka maal asuvatest bussipeatuste ootekodadest, laiast (ca 80 sm) istmetest neis jm. Ja jällegi, haljastus, päikesepatareil põhinev valgus (ootekoja sisesena, liikumisanduriga, mis võimaldab ka sõiduplaani näha jne). Loodetavasti kunagi hakatakse meil seda kõike elementaarseks pidama.

http://eestimaablogi2.blogspot.com/2017/10/oodata-inimlikult-uhistransporti-pole.html

Küll aga saab Jõgeval ringi liikudes aru, et tegu päris rahvarohke linnaga, hoolimata sellest, et paljud korterid tühjad. Ning tore oli näha, et kohati suudetud päris hästi taristut rajada ja üleval pidada, on üpris puhas ja korras. Üksjagu paistis olevat ka mänguväljakuid, mõnigi mõne maja hoovis.

Suuruse koha pealt veel nii palju, et kui olen olnud kahevahel, kas kaugrongid, (Riia ja kaugemale) peaks Jõgeval peatuma, siis siin olles olen hakanud veidi rohkem pooldama peatumist. Peipsile ju ka lähim kant, kuhu edasi (bussidega) liikuda.

Siin ongi koht, kus peaks olema maakonnaliinide lisapeatus. Kuna väga sageli pargivad siin ka rekad, siis peatus peaks kujutama endast kompleksi. Parklaga, veevõtukohaga (oleks oluline ka möödasõitvatele rattamatkajatele) ja bussipeatusega. Seda enam, et kuigi siin linna "järsult ära lõpeb", siis pole välistatud, et tulevikus laienema hakkab? Ja juba praegu on siinkohal väga palju suuri paneelmaj, seega reisijaid oleks kindlasti.

Autokeskse maailma muutmiseks ongi vaja oluliselt paremat ühistransporti.

Selliste vaatepiltide puhul aga tuleb alati pähe seesama idee - haljastust, rohkem haljastust! Peatustesse, parklatesse jm.

Raudtee on muidugi Jõgeva jaoks kõva pluss. Hoolimata kaubarongidest ja ajutisest mürast.

Kui aga ohutusest rääkida, siis pani imestama, et Eesti Raudtee (OLE) ei olegi siia pannud plakateid "Raudteel käimine keelatud"!? Ülekäikusid ju elementaarseks ei peeta, kuigi neid peaks Jõgeva jaama lähipiirkonnas olema päris mitu! Miks ei ole? Või pildil olev ongi ohutu ülekäik? Kus saab siis ka lapsevankriga mugavalt liigelda? On ometi selge, et ühes linnas ei saa pidada normaalseks seda, et ongi sisuliselt vaid üks ülekäik!?

See viadukt on aga minu silmis heaks näiteks, millised peaks olema "ökoduktide asendused". Ehk siis, kus üle jõgede (ja kohati ka maanteede)viadukte ja sildu tehakse, peaks olema ka piisavalt ruumi loomade liikumiseks. Eriti huvitav saab vaadata olema, kas Jänese (Vorbuse) uue raudteesilla puhul arvestatakse sellega? Aga rakendada saab seda ka väiksemate jõgede puhul

Osa Eesti Taimekasvatuse Instituudi põldudest.

Millega siin tegu, ei teagi. Summide müdinat siin oli, liblikate masse siiski mitte.

Tänavu hoolimata kuumast suvest, ei ole keerukoi jälgi kastanitel massiliselt.

Ilmad aga jälle väga soojad ja liblikaid näha.

Ega ometi mitte lõke?

Omamoodi vahva maja, aga kahjuks oma aja ära elanud.

Rongiga mööda sõites torkab see koht alati silma. Muidugi tasuks natuke rohkem puid-põõsaid raudtee kõrvalt maha võtta, et veel paremini reisijad näeks. Seegi on ju üks võimalus oma kanti "reklaamida". Mulle meeldisid alati need pajud siin jõe ääres, nagu pügatud iludused! Olemas siin siis jalgpalliväljak...

...ja ka ujumiskoht. Tõsi, mitte väga "uhke", eriti kui nägin praegust ülimadalat veeseisu. Tundub, et tammi omanik kõvasti vett alla lasknud. Ujuda aga siiski saab, hädapärast seegi. Kindlasti võiks aga siin olla oma väike "anne kanal"!? Või välibassein?

Aga jõe kaldal ilma ja looduse nautimiseks puhkamine siin mõnus. Ja ka lõket siin tehtud. Vaja oleks ehk tuua siia 26 telliskivi ja üks lihtne lõkkekoht teha. Kui seda muidugi jälle segi ei peksta, nagu kohati kombeks....

Mõned pingid võiks muidugi lisaks olla, ka paju all "peidus". Välitualett oli olemas. Mingit katusealust siiski vist raske loota, kuigi puidufirmasid peaks meil ikka jaguma, mõnigi võiks ka heast tahtest midagi ära tegema!?

Veeseis aga tõsiselt madal!

Kalad tulid tervitama...

Palju taimestikku ja mingid vesikirbud või keegi sätendasid.

Jõekarbidki rühkisid sügavamale, ühe kuivale jäänu aitasin vette.

Istutaks siia ka allee? Või siis kergliiklustee ühele küljele?

Ülekäik?

No näete, kui saab tee alt lisaks raudteele teha, siis saab ka loodusele mõeldes kallasradasid teha.

Siin siis uue bussipeatuse koht näha teise nurga alt. Ja kui teha, siis tänapäevaselt, parkla haljastatud ribadega päikese eest varjumiseks jne. Ja kergliiklusteedega loomulikult. Koht hea ka seepärast, et kauplus pole kaugel, just rekamehi silmas pidades.

Aga mis siis ikka! Aeg linna peale minna.

8. sept 2018 avati Ants Paju mälestuspink.

http://epl.delfi.ee/news/eesti/suure-mehe-malestuseks-ants-paju-10091944-28062011?id=51299277

Ants Pajust jääb mulje, kui tõelisest suurest tegijast! Mees, kes teinud ja jõudnud teha palju ja kindlasti teinuks veelgi. Vähemalt tundub kõrvaltseisjana, et eeskuju on temast võtta kõvasti!

PILTE MÄLESTUSPINGI AVAMISEST JÄRGMISES TEEMAS!

Kuulsin, et siinse raudtee ääres oleva katusealuse, kuhu sobiks ehk hästi turg, on isegi keegi soovinud kasutusele võtta. Eesti Raudtee aga viitab ohutusele ja selleks luba ei anna. Kahju muidugi. Jah, on ju mõistetav, et siin seisavad vahel kaubarongidki, aga ehk oleks see siiski mõeldav? Mingil moel "tagaseina" kinni ehitades? Katus on ju turu jaoks väga oluline, siinsamas on aga ruumi ka väiksemate laatade korraldamiseks või ka väljaspoole lisamüügilettide paigaldamiseks!? Muidugi on siinne koht natuke keskusest eemal, aga mitte palju. Või ei tuldaks siia piisavalt palju ostma?

Muidugi oleks võimalus ehk müügiletid-katusealused teisele poole teed paigaldada? Või hoopis teha midagi Selveri juurde?

Siia võib ju jätta riiete müügikohad, aga ...?

Kurb oli muidugi näha, et laupäeva pärastlõunal keegi midagi ei müü!

Keskväljaku juures siiski üht-teist müüdi! Lühikest aega.

Avalikku joogiveepunkti Jõgeva veel aga pole. Küllap võisid purskkaevud kuumal suvel janutama ajada ja soovima, et sellised punktid oleks. Siin ja kõikjal! Loodetavasti ka need tulevad!

Kuid väga meeldiv oli näha, et siin keskväljakul nii muru kui ka puid! Loodetavasti ei minda siin selle peale, et miljonite eest vaid kive laotatakse!?

Betti Alveri luuleridu oli aga nii postidel mitmel pool linnas. Vahva!

Ning pinkegi üksjagu palju, millele nüüd lisandus siis Ants Paju mälestuspink.

Omaette murekohaks on Jõgeval aga varesed-hakid. Ega siin vist head lahendust polegi!? Kui just kuhugi linna lähedal mõnest metsatukast ei looda "hõredamat parki" pesitsemise jaoks sobivalt ja seal siis linde ka toitma ei hakata! Ja kas see aitakski? Kui linnas leiutada mõni toimiv peletussüsteem, kas siis oleks selle süsteemiga mingit lootust?

Seekord plaanisin natuke linna vaadata ja seetõttu sõitma ei läinud. Kuid laupäevasel päeval sõitjaid jagus. Väike buss läks pilgeni täis, hilisem Põltsamaa suur buss, aga oli üpris tühi.

Tore, et bussijaamas tankla ja seetõttu ka võimalus midagi teele kaasa osta.

Proovisin ka burksi, väga polnud vigagi, aga "kommunikatsioonihäire" tõttu jäeti ka sibul panemata. Igatahes järgmisel korral ma küsin sibulat topelt, mingi kapsa asemel!

Küll aga peaks tõsiselt kaaluma saabuvate (Jõgeva lõpp-peatusena) busside peatumisele hoopis siin, mitte bussijaama juures. Sest üpris sageli soovitakse rongile minna ja on küllaga olukordi, kus sellega läheb ikka väga kiireks! Mis teha, kui perroonid tehti valesse kohta. Või hoopis bussijaam?

Igatahes on vahetult ülekäigu juures võimalused peatumiseks olemas ja suundud saab siit nii bussijaama teistele bussidele kui ka rongidele. Kuid paganama kahju on igakord siinkohal olles näha, kuidas meil tehakse asju mõtlemata! Korduvalt sai kõikidele osapooltele näiteks perrooni planeerimisel asju selgitatud, aga nagu ametniku selga vesi....

Ligi 30 aastaks või rohkemakski aga asjad pekki keerata tänu sellele?

Igal juhul asendusbusside peatuskoht siin juba on!

Katusealune vajaks muidugi renoveerimist. Aga huvitav, kas selle estakaadi ette saaks uue ehitada? Oleks siin piisavalt ruumi?

Põltsamaa buss ja reisijad.

Küll oli aga hea näha, et mõni õunapuu siin olemas, kust mööduja saab maitsva õuna võtta! Otse raudtee ülekäigu kõrvalgi üks.

Betti Alveri muuseum.

Küüditamise mälestusmärk.

https://en.wikipedia.org/wiki/June_deportation

https://en.wikipedia.org/wiki/Operation_Priboi

Üllataval kombel pole stendi ingliskeelse infoga?

Jõgeva jaamahoones oli kauplus, aga enam pole.

Kenasti mõnda aega peale Tallinn - Tartu rongi tuli ette Jõgeva Pärnu buss. Väljumine samal ajal Tartu - Jõgeva - Rakvere bussiga. Kuid Rakvere bussi ära ei oodanud! Miks küll? Ehk peaks panema väljuma siis 5 min hiljem?

Eesti raudtee (ega ka Elron) pole ikka veel aru saanud, et elektroonilise tabloo koht ei pea olema perroonil! Jõgeval peaks neid olema kolm, mõlemas perrooni otsas (kas neid tõepoolest ei saa tööle panna kahepoolselt?) , trepi ja ülekäigu vahel, nii, et infot saaks ka mööduja. Näiteks planeeritavate remontide, muudatuste jm kohta. Muidugi ka perroonil olijale oleks piisavalt lähedal. Et saaks näiteks infot hilinemiste kohta!? Tõsi, siiani ongi see ekraan rohkem linnukese jaoks ja mõttetu rahakulutus, sest mingit infot need sisuliselt ei anna! On siiski olemas info, kuhu rong Tartust edasi sõidab, aga see ka kõik.

Ning ka kogupäeva sõiduplaan peaks olemas ülekäigu juures, mitte perroonil!

Kolmas peaks siis olema bussijaamas, selle teise, mõttetu ja mittenähtava ekraani asemel. Kas näete mu kõhu taustal ekraanilt infot? Infot Jõgeval peaks see ekraan andma siis nii lähimate rongide kui busside kohta. Lisainfo (hilinemised jm) peaks ekraanile tulema vaheldumisi põhisväljumiste infoga. Seda ei oleks nii keeruline teha, sest muudatuste jm info võib vabalt koosta kõikidel ekraanidel üle Eesti, olenemata suunast! Hetkel on igatahes tegu uskumatute kulutustega, mille puhul on tegu mahavisatud rahaga. Ka ses suhtes, et kasutatakse erinevaid süsteeme!