kolmapäev, 1. detsember 2021

Ühispeatuste nimed vajavad muutmist, MNT ja KOV-e ei huvita ning TV uuest Hommikust Gonsiori ja EKA-ni. Aug 2018

 

Pühapäev, 26. august 2018

Ühispeatuste nimed vajavad muutmist, MNT ja KOV-id ei huvitu....



Tere!
KOV-idele edastamiseks.
Muuhulgas peaks see kehtima ka linnade puhul, kus bussijaam on raudteejaamaga koos. Nii on ka Norras bussipeatuste nimede juures kirjas JAAM. Näiteks Ski linn, bussipeatuse nimi Ski Stasjon. Üksiti palun KOV-idele ka edastada, et juhul kui selle süsteemi puhul on vastuargumente, siis palun need ka teada anda ja edastada! Kui vastuargumente pole, siis pole ka põhjust asjaga viivitada.
Koidula Jaam - korrektne näide!

Viljandimaal on bussipeatus Sürgavere Raudteejaam, kui jaama ega peatust seal ei ole. Nimi on aga muutmata.
Raplas on peatus Rapla Jaam, mis tegelikult asub jaama tee otsas, seega peaks selle nimi olema Rapla Jaamatee. Peatus, millel nimeks Rapla Raudteejaam, peaks aga olema Rapla Jaam.

Vana-Kuustes on bussipeatus nimega Vana- Kuuste. See peatus asub vales kohas, puudub ühispeatus nimega Vana-Kuuste Jaam. Peatuse nime saaks aga õigeks muuta juba enne peatuse nihutamist?

Tsirguliina bussipeatus on vaja muuta peatuseks Tsirguliina Jaam. Sealhulgas tuleb tegutseda ka selles suunas, et Sangaste jaam saaks uue nime. Mitte raudteetaristu objektina vaid ainult peatusena - Tsirguliina! (Sageli eksivad ka välisturistid)

Mägiste bussipeatus vajab nime Mägiste Jaam.

Puka bussipeatus - Puka Jaam.

Elva vajab nime Elva Jaam. (Siinkohal mainin, et bussipeatused Norra raudteejaamades just nii nimetatud ongi).

Rõssa bussipeatus vajab nime Orava Jaam.

Ilumetsa bp - Ilumetsa Jaam

Veriora Raudteejaam - Veriora Jaam.

Võiardi Tee - Ruusa Jaam

Põlva Raudteejaam - Põlva Jaam

Taevaskoja - Taevaskoja Jaam

Kiidjärve Raudteejaam - Kiidjärve Jaam

Valgemetsa - Valgemetsa Jaam

Vastse-Kuuste - Vastse-Kuuste Jaam
Raudteejaam - Reola Jaam

Männi - Ülenurme Jaam?

Jõgeva - Jõgeva Jaam

Pedja - Pedja Jaam

Vägeva - Vägeva Jaam

Rakke - Rakke Jaam

Kiltsi - Kiltsi Jaam

Tamsalu - Tamsalu Jaam

Tapa - Tapa Jaam

(Jäneda Jaam juba olemas, korrektne).

Nelijärve - Nelijärve Jaam

Aegviidu - Aegviidu Jaam

Rapla Raudteejaam - Rapla Jaam

Rapla Jaam - Rapla Jaamatee.

Kehra - Kehra Jaam
Raudteejaam - Rakvere Jaam
Viru-Kabala Raudteejaam - Kabala Jaam
Planeeringus olev peatus Kohtla-Nõmme Jaam (lähitulevikus valmiv)

Raudteejaam - Tartu Jaam
Raudteejaam - Viljandi Jaam
Raudteejaam /Paldiski III - Paldiski Jaam
Raudteejaama - Kiviõli Jaam (koos peatuse ehitamisega ülesõidu kõrvale)
Raudteejaam - Nõo Jaam
Kolu Raudteejaam - ?
Saku Raudteejaam - Saku Jaam
Kiisa Raudteejaam - ei asu jaama juures.
Saue Raudteejaam - Saue Jaam
Laane Raudteejaam - puudub rongipeatus.
Klooga Raudteejaam - Klooga Jaam
Kloogaranna Rongijaam - Kloogaranna Jaam
Keila Raudteejaam - Keila Jaam
(olematu) Vasalemma peatus - Vasalemma Jaam
Laitse Raudteejaam - peatus ei asu jaama juures.
Ridala Raudteejaam - puudub raudtee
Hagudi Raudteejaam - ei asu jaama juures.
Tootsi Raudteejaam - rongiliiklus lõpeb
Eidapere Raudteejaam -. rongiliiklus lõpeb.
Ellamaa Raudteejaam - raudtee puudub
Soldina Raudteejaam - rongipeatus puudub.
Olustvere Raudteejaam - Olustvere Jaam
Riisipere Raudteejaam - Riisipere Jaam
Türi - Türi Jaam
Ollepa - Ollepa Jaam
Lelle - Lelle Jaam
Keava - Keava Jaam
Kohila Raudteejaam - Kohila Jaam

Loodan, et mõni peatus vahele ei jäänud.
Lugupidamisega ....

************************
NB!
Saue vald tänaseks (2019) nimed korrastanud! Sügav kummardus!


**********************

Tere!

Tänud!

Ühesõnaga, kogu portaal on ajale jalgu jäänud?

Tänud, nüüd tean, kuidas peatuste kuvamine käib.

Aga ehk peaks siiski nimede muutmisega keegi tegelema?
Ning jutuks ei ole rongipeatused, vaid nende juures asuvad bussipeatused. Kõik peatuste nimed peaks olema ühes stiilis, nt .... Jaam. Et tagada ühene arusaam kõigile nii reaalsuses, portaalides otsinguid tehes, bussiliinide kirjelduses (mis annab siis reisijatele aimu, et tegu on ümberistumisvõimalustega ja rongipeatuse vahetus läheduses oleva bussipeatusega) nii infos kui ka bussidel olevatel tabloodel jne jne. Kui asja olulisus jääb mõistetamatuks, et nt, mu kirjaviis pole kõige selgem, siis andke teada. Asi on ääretult oluline ja sellega ei saa viivitada ning igal juhul jään selle kohta meeldetuletusi saatma, kuni asjad muutunud.
Kes siis peaks tegelema selliste bussipeatuste ümbernimetamisega? Maanteeamet koos KOV-idega?
Äärmuslik näide. Sürgavere peatuse juures puudub üldse bussipeatus, tänase päevani!? Aga on olemas bussipeatus Sürgavere Raudteejaam peatuse vanas asukohas, kus pole peatust juba aastaid!  Rakvere jaama peatust ei anna peatus.ee ei reisiplaneerijas ega teises ega maakonnaliinide otsingus. ja mille alla kuulub portaalis nüüd ja tulevikus maakonnapiire ületavad avalikud bussiliinid?, selle leiab vaid Raudteejaam alt, aga mitte Rakvere alt. Kuidas peaks reisija teadma? Jne jne. Kuidas sellised asjad juhtuda üldse saavad?

Sinna alla kuulub ka portaalis Viljandi jaama peatuse leidmine (Nr 2 oli minu vea tõttu samale reale jäänud, ehk et tegu oli 2. punktiga ja selle juurde kuuluva tekstiga).
Ka Kiidjärve jt puhul, kui otsing annab ainult nime, siis peaks leitu kajastama ju nii busse kui ronge? Aga oleks kajastuses siis vähemalt Kiidjärve Jaam, oleks ju ka lihtsam?

Loodetavasti uue portaali tegemine ei võta kaua aega ja selle puhul ka kõikide puudustega arvestatakse.

Kuidas aga seni, kuni asja uuendatakse, saaks ühest kohast leida infot kõikide muudatuste ja uute liinide kohta?
Parimat!

*********************

Vastus:



Tere

Nagu mainisin, siis peatustele määravad nime kohalikud omavalitsused (KOV). Kuna maakondades koordineerivad ühistranspordi ühistranspordikeskused (ÜTK), siis leian, et just ÜTK ja KOV peaksidki koos hea seisma selle eest, et kogu ühistranspordisüsteem toimiks sh peatuste võrgustik. Kui KOV on peatusele nime määranud siis peab alati õigusakti, millega nimi kinnitati, saatma ka kohanimede registrile, kes kontrollib, et peatuse nimi vastaks kohanimeseaduses sätestatud kohanimede nõuetele.

Minu meelest on ebatäpsetest peatuste nimest veel olulisem, et peatuses, kus buss peatub, oleks peatuse silt ja et peatuse sildi otsas olev nimi läheks kokku ühistranspordiregistris (ÜTRIS) ning sõiduplaanis olevate peatuste nimedega. ÜTRIS-est kuvatakse ka kõik nimed peatus.ee lehele. Ka see peaks olema ÜTK-de ja KOV-ide ülesanne. Kui meieni jõuavad konkreetsed tähelepanekud ebatäpsete peatuste osas, siis saadame selle info alati ÜTK-dele ja/või KOV-idele edasi.

Uue reisiplaneerija tulemisega ei muutu peatuste nimed, uus reisiplaneerija lubab lihtsalt ühistranspordi infot paremini otsida ja kuvada. Kindlasti peab peatuste info parandamisega tegelema ja oleme mitmel korral ka ÜTK-de tähelepanu selle juhtinud.

******************************************

Lisaksin mõne näite mujaltki, raudteest eemal. Äksi peatus ei asu Äksis, seal on hoopis peatus nimega Keskus! Seda, et segaduse vältimiseks vaja need nimed muuta, on ammu ja korduvalt teada antud. Kuid mitte kedagi ei huvita! Mis sest, et asi seotud Jääaja Keskusega, kuhu väga paljud ehk ka bussiga läheks. Aga seda segadust....
 
*************
 
04.06.
 
Veidi täiendust. Tänud neile, kes ÄKSIS asjad korda seadsid!
Nüüd on selgelt eristatavad Äksi Keskus ja Äksi Kirik.

Täiendavalt aga tuleb tegeleda ka selliste peatuste nagu Kesklinna, Haigla, Gümnaasium, Turg jm ümbernimetamistega, lisades ette ka kohanime!

***********************


24.11.2021

Mõned soovitused peatustele kohanimede määramiseks Eelkõige soovitame lähtuda ühistranspordi toimise loogikast. Liini heaks toimimiseks on mõistlik tagada, et sama liini ulatuses ei ole korduvaid nimesid. Veelgi parem, kui ühes maakonnas ei ole korduvaid nimesid. Mõned näited: • Enamlevinud peatusenimede juures soovitame eristamiseks kasutada asukohale viitavat kohanime. Näiteks Bussijaam, Kalmistu või Kooli asemel määrata näiteks Tallinna bussijaam, Kurista kalmistu või Puka kool. • Asula n-ö kõige olulisema peatuse nimi võiks seda väljendada. Näiteks Saku keskus. • Kui bussipeatus ja rongipeatus asuvad lähestikku, siis kasutada bussipeatuse nimes liigisõna „jaam“ või „rongijaam“, rongipeatuse nimes jaama liigisõna ei kasutata. Näiteks rongipeatus Viljandi ja bussipeatus Viljandi jaam. • Üldreeglina on peatuste nimed omastavas käändes, näiteks Marja, Turu, Hiiu. Peatusenime vormistamisel võib järgida reeglit, et kui nimi viitab mingile objektile (jaam, mõis, veski, mägi jne), siis jääb seda objekti tähistav liigisõna nimestikus ja sildil nimetavasse käändesse, nt Rõngu jaam, Arula veski, Lasnamägi (viide mäele endale), Keava mõis. Kui peatuse nime kasutada tekstis koos sõnaga „peatus“, siis muidugi läheb ka objekti märkiv sõna omastavasse, nt Rõngu jaama peatus. On väljakujunenud tava, et kui peatus on nimetatud tänava järgi, siis peatuse nimes sõna „tänav“ ei kasutata, nt Tamme, Vilja (nimetatud Tamme tänava ja Vilja tänava järgi), ent kui liikluspinnal on mingi muu liigisõna (puiestee, väljak jne), siis see esineb ka peatusenimes, nt Tamme puiestee, Vilja tee.



Nüüd ehk omavalitsustel ei ole põhjust viivitada ega väita, et näiteks jaama juures peatus ....JAAM ja eemal asuv peatus ... Jaamatee ajaks reisijaid segadusse?

Vajaks veel rõhutamist seegi, et Kool, Vallamaja, Haigla, Turg jm sageliesinevad asutuste nimedega bussipeatused vajavad ette KOHANIME!

**********************************************

3 kommentaari:

  1. tsirguliina ja olemas veel üks "Sangaste" Antsla. Kahjuks teiste nimid peale neid Tsirguliina ja Antsla ei saa panna. Vaata Sangaste ajalugu miks on just Sangaste, aga mitte Tsirguliina. Antsla ja Tsirguliina siis.

    Vasta
  2. Tänud, Rubin!

    Ajalugu on üks asi, kuid selge on, et Sangaste rongipeatus vajab sama nime, mis on asulal ehk siis Tsirguliina. Ja bussipeatus siis perrooni juurde ning nimeks Tsirguliina Jaam.

    Vasta
  3. Üle aasta on möödas, meil olemas aga vaid (väljaspool Tallinna) 17 peatust nimega ... JAAM. Neist kolm - Rapla, Kohtla ja Toila Jaam on eksitavad nimed ning Kohtla-Nõmme Jaam kannab küll nime, aga reaalselt pole ka 7 aasta jooksul valminud! Lisaks on eksitavad Sürgavere, Kolu, Laane, Auvere, Ridala, Tootsi, Soldina, Eidapere, Viluvere ja Viru-Kabala Raudteejaam peatused, samuti Tabivere, mida pole.
    Ainuke KOV, kes suutnud oma nimed korrastada täielikult ses suunas, on Saue vald (suurim tänu, Andres Laisk!). Teised pole suutnud mitte midagi ära teha! Tõsi, olemas ka Jõhvi Vaksal.

     

    ****************************************

     

    Esmaspäev, 27. august 2018

    TV Hommikust EKA ja Gonsiorini.


     
     
    Puhkus võimaldas näha Kanal 2 uut hommikusaadet "Hommik". Välismaistega võrrelda ma ei oska, aga "Terevisiooniga" on sarnasust üpris palju. Ega vist isegi oskaks midagi väga kardinaalselt teistsugust lähenemist välja pakkuda. Kuid üldiselt oli saade lohisev ja mõnevõrra igavgi. Saatejuid mingit vaimustust ei tekitanud. Erinevus ETV-st oli aga see, et palju reklaami (kuigi alguses kohe lubati, et reklaamipausid nii lühikesed, et ei jõua kohvitada ega dushi allgi käia) segas saate vaatamist. Ning juba saate alguses kulus 10 minutit vadistamisele ja saate reklaamimisele! Nii polnud ka ime, et sisu lahjaks jäi! Esimene külaline oli uuspoliitik Ivan Orav, liberaalide poolt värvatud. Sisutu. Hääli kindlasti toob, aga eks see ole ka valijate taseme näit!
    Palju huvitavam oli siiski lugu Jüri Ratasega ja vaatamisväärt ka lugu teenistuskoertest. Oluline teema ka koolikaupade ostmine ja sellega seotud ranitsatoetus, mis Hiiumaal 35 ja Tallinnas 320 eurot. Suur vahe! Kuid lugu ise seisnes vaid poes ringi tilpnemisest "erinevate rahakottidega" ja mingit sisu see ei tähendanudki. Mis siis ostetud kaupadest sai, kui saatejuhtidel lapsi pole? Saadet toetuseks Hiiumaale?
    Uudiseid oli, aga vähe ja osalt kõmumaigulised. Küll aga ärgitas jutt EKA avamisest ja Gonsiori tänava puuduvatest remondimeestest mind varsi alla ajama ja linna peale minema!


    Kui Ratas ja koos temaga Stenbocki majja jooksnud saatejuht maitsesid kohapeal hommikuputru, siis mina midagi muud. Proovisin ära Soomest ostetud Portugali sardiini konservi (sardiinid puised, kuid tomatikaste üpris tasemel), Kesäjuusto (Oland, vägagi hea teine!) ja Linnamäe soodushinnaga saadud põdramaksakonservi (Ma pole suur pasteedi sõber, aga see oli raudselt üks parimaid, mida saanud), mille peale siis ladusin Balti jaama turult ostetud Rebala (Jõelähtme, vägagi head) Aiandi tomativiilud! Kohvi asemel oli kummelitee. Väga hea!



    Ja edasi polnudki muud kui habe ära ajada ning vudinal õue!


    Polnudki vaja kaugele minna!



    Tegelikult oli mul ülimalt hea meel, et lörri läks rumal plaan EKA Kaubamaja juurde ehitada! Kunstiakadeemia koht pole citys, vaid milleski erilisemas kohas ja hoones. Heameelega näinuks seda üldse kuskil maal (Tihemetsas vm) mõisahoonetes, maaelu edendamas. Aga ka endise sokivabriku hoone valimine oli hea mõte! Väga tore!


    Valmistuti kõrgete külaliste hordide tulekuks!


    Huvitav, kes siinset söögikohta majandab? Kas tekib taas poleemika nagu ERM-i puhul?

    Küll aga pean ütlema, et hinges maainimesena linn mulle väga huvi ei paku, kuid mõnevõrra on siiski tore vaadata arhitektuur ja disaini. Ja mis sest, et mul oma maitse vilets ehk pole vist üldse maitset, siis selle maja olemus mulle pigem meeldis. Üpris lihtne ja seega ka nauditav.  Samas sai majale igal korrusel ringi peale teha. Vaadake ise!



    Hoov. Omapärane laternate lahendus, nagu tähed taevas. Ja väga uudne, et maja väliskülgedelgi valgustus olemas, seega, on aeg likvideerida  siin tavatänavavalgustus. (Eespool pildil näha need kohutavad, mõttetud ja väga kulukad valgustuspostid).






















    Kahju on muidugi, et üleval olevad betoonaknad tänaval on juba väärakate poolt mäkerdatud. Pole ju tegu kusti, vaid risustamise ja sodimisega. Ning kurb, et meil selliseid leidub, kelle mõistus üle kõnnitee äärekivi ei küündi....


    Siingi küljel on valgustus majaseintel olemas. Kas aga kunstiüliõpilased ja õppejõud hakkavad tulema autoga või rattaga? Ehk on rataste jaoks ikkagi rohkem kohti, sest neist kindlasti ei jätku!?


    Või tullakse hoopis ühistranspordiga? Asukoht ju super, vali rong, buss, troll või tramm!? Ja otse ukse ees ka uhked koopiad vanadest trammiliinipostidest.



     
     
    Ja siis kui trammile plaanisin, hakkas vihma kallama! Õnneks polnud inimesi palju, seepärast mahtusin ka räästa alt ootekotta! On selline kribu peatusesse pandud! Muide, ka uutes peatustes ei ole suudetud sõiduplaane ootekotta paigaldada!






    Kuid jõudes Gonsiori tänavale, nägin mina küll sel hetkel töömehi ja tehnikat. Täitsa tööd tegemas! Külla aga oli mul üks eesmärk tulekuks. Ma pole mingi tänavaehituse ekspert, kuid seda tahtsin küll näha, kas nii suure töö tegemise juures on ka mõtlema hakatud, just ühe asja koha pealt. Mis ulukas, ebamugav, ohtlik. Seda eelkõige peale valmimist, siis kui tekib vajadus remontida või uuesti asfalteerida vms.



    Ja nii oligi. Et enamus erinevaid kaevuluuke oli ikka jäänud sõiduteele!



    Ja mis veel "naljakam", ka kanalisatsiooniluugid!. Ehk peaks ametnikele ja projekteerijatele tegema reaalseid katseid simulaatoritel? Kuidas on näiteks rattaga ülepeakaela käia? Või kuidas tekitavad ummikuid, ebamugavust, ajakadusid jm kasvõi ühe äravajunud kaevu remont? Milles on küll asi, et olemuselt väikeseid, kuid sisult olulisi asju ei mõisteta?


    Ja ometi ju suure teeremondi puhul tegu kaevudega, mida saanuks kõnniteele või kaugemalegi paigaldada?






    Igal pool ehk ei saa kaevudele paremat asupaika leida, kuid enamasti ju saaks?







    Väga huvitav väikese kirikuhoone sobivus vaatesse!





    Kuid tore, et puid endiselt püütakse linnasüdamesse istutada.



    Pool linna on täis võõrkeelseid silte? Kõvem tegija siis?


    Ning väga paljudel suurhoonetel pole kas üldse tänavanimesid ja numbreid või on need vaid ukse juures leitavad....

    Ma pole Kaubamajas käinud vist paarkümmend aastat! Nüüd korraks läksin, huvi pärast. Kuid .... tulin üpris kiirest välja. No ei istu mulle sellised kahjuks. Võib olla ongi hea kaubavalikuga ja toredad, kuid ju siis mulle pole nii palju asju vaja!?


    Viru hotell on muidugi klassika. Ajalooliselt klassikaline või klassikaline ajalugu?


    Tammsaare pargiski jätkub remont. Aga vägagi huvitav saab olema näha, kas joogiveekoht tuleb!? Torud ju on olemas?







    Turiste vähemalt vanalinna jagub!



    Aga ka siin on rongiliiklus populaarne!












    Kagetasandiliste ehitamine ja ülalpidamine on (maksumaksjale) ülikulukas, kuid ohutus on oluline. Kuni aga viaduktid ehitajate jaoks tulusad objektid, siis kas millalgi hakatakse proovima selliseid tõkkeid ülesõitudel? Nagu välismaal? Või erakondade sponsorid ei luba?












    Ja ringiga tagasi EKA juures? Ehk vaid katusel võikski olla midagi, mida ka tuhanded turistid Patkuli trepilt näevad?





    Eemalt vaatasin, et kas mingi lillepott alusel!?.....




    Ja rongile?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar