Eestimaa Blogi 3. osast kopeeritud.
Esmaspäev, 15. oktoober 2018
Tiirud Viiking spaa ümber ja tulin end siia ravima...
Muidugi on ka Pärnus kõrvuti vana uuega. Ja mõningad uued hooned
tunduvad isegi sobivat! Kuigi ikkagi on kahju, et ei kasutata puitu ja
kivi. Selliseid hooneid kõrvuti nähes tunned, kuidas erinevad materjalid
mõjuvad. Kõik see muidugi minu maitsega seotud, ei enamat.
Siingi, jõe äärde jalutades näha, kui soliidselt mõjub tellismaja, oma kujundusega eriti.
Esimene ringkäik oli väike, teine juba natuke pikem.
Hea oli näha, et rattarendi hinnad mõistlikud. Nagu ka seda, et
paigaldatud trennivahendid populaarsed. Asja ette minevad asjad on alati
head!
Ääretult mõnus on muidugi jalutada, kui pikalt teed olemas, rannamännid
jm varjavad veidi tuult jne. Tõsi, randa niipea ei pääsenud, tuli tükk
maad kõmpida. Aga nagu allpool näete, siis tulevikus saab ka Viikingu
juurest otsemini mere äärde ja üpris mõnusal moel!
Naisterand.
Aga see peaaeguotsakoperdamine rõõmustas! Mis sest, et viitasid pole ja
asi ise märkamatu, vähemalt kuskil on olemas! Joogivee võimalus suvisel
ajal. Hea, kui mõni toimiks ka aasta ringi muidugi. Tähistuse puudumine
(eemal ka) muidugi panebki Pärnu Vesi tegema üleskutset, et "kasutage
rohkem". Mida sa kasutad, kui sa ei tea olemasolustki? Aga Pärnule
kindlasti kõva pluss selle eestki!
Minu jaoks mängivad jalutamise puhul rolli päris paljud asjad. Vaated, hääled, värvid, peegeldused.
Toitlustus Viikingus. Nii palju kui inimesi, on ka erinevaid arvamusi.
Veiseliha õhtusöögiks oli väga hea, salatid aga mulle eriti maitsekad ei
tundunud. Valikut küll oli, erivaid salateid mitmeid ja nuriseda oleks
patt. Huvitav, kelle kurke ja tomateid Viikingus pakutakse? Tõenäoliselt
villas kasvanud ja kurgi Luunjast või Hispaaniast? Kas suvel pakuti
paremaid, kui oli palju võimalusi neid saada? Isegi kui sisseostuhind
oleks natuke kallim, oleks oluline ka siin leida võimalusi eestimaise
toetamiseks? Lühike kurk igal juhul parem kui pikk ja tomateid saab
siitsamast Võistest? Või siis tuua isegi Rebala Aiandist?
Jookide puhul teadmata, kelle toodanguga oli tegu, kuid aiamarjade või
õuna-mustsõstra (suhkruta) morss oli väga hea! Muidugi võiks neid saada
ka baarist osta, mitte ei pea ilmtingimata kokaga leppima. Rõngu Aiand
toodab meil ju piisavalt häid asju! Hommikusöögiks oli aga mannapuder,
mis pole minu jaoks. Teise hommiku kaeraputru kohta kuulsin aga
"kohutav"! Nii see mul proovimata jäigi. Ehk tõesti polnud see piisavalt
ka piimane ja ammugi võine. Kahju muidugi, puder on mulle meeldima
hakanud! Lisamaitsete koha pealt muidugi tean, et "ketshupi lisamine
solvab kokka", kuid siiski, head (Tshumak nt) ketshupid jm kastmed võiks
siiski olla. Marjatshatnisid jm loota muidugi on liigne, need siiski
üpris kallid. Pannkookide üle ei nurise, ka moosid olid üpris söödavad.
Hommikul pakuti ka kuumas vees olnud viinereid. Rakvere omade puhul on
see pea ainus variant, kuidas neid söödavaks muuta. Kas aga võiks
erinevatel päevadel olla erinevate tootjate viinereid? Vorsti ja sinki?
Parem kui eestimaised? Meil ju peaks olema üpriski häid, naturaalsuse poole püüdlevaid, jogurteid?
Uksest väljudes on ilus vaade alati oluline!
Aga on aeg protseduuridele. Mullivann apelsinimuffiniga. Hea oli
vedeleda muidugi, kuigi oleks pidanud ehk heinapebrevanni proovima....
Ka naaberrahvas oskab hinnata ja siia tulles võtta puudelt jõudu!
Peagi peaks valmima tänuväärt asi, rada muui juures. Kuid vaatama läksin
seda veel ühel põhjusel. Nagu oligi arvata, kasutatakse siin nn
sügavimmutatud puitu. Nagu ikka meil kombeks. Kuid sageli kasutajad ei
mõtle, et (kalli ehitise) pikemaaegse püsimise eeltingimuseks on selle
üleimmutamine ka hiljem. Kas Pärnus tehakse seda, ühena esimestest
Eestis? Kahtlen sügavalt!
Aga aeg oli minna soolakambrisse. Antibiootikumid aeg-ajalt paratamatud,
kuid kindlasti aitab ka see. Ja seda ka tundsin. Ning käisin seal
mõlemal päeval.
Õue peal jäi siiski käimata, aga suvel võib siin ehk päris mõnus olla. Kuigi tänavust suve arvestades o
ootaks rohkem ehk ka varjulisust.
Protseduurid aga järgnesid riburada pidi. Veinimasaazh oli üpriski hea,
kuigi ega ma siiani eriti massaazhi ei vaja. Pole kangust piisavalt!
Kuid nautida sai ikka!
Pärast aga jäigi aega üheks pikemaks ringiks. Ning see oli mõnus, meri,
rand, suhteline vaikus ja ilusad majad, sügisvärvidest rääkimata, tegid
selle käigu mõnusaks.
Hea oli ka näha, et pinke oli palju.
Küll aga tahtsin ära näha selle loodusraja! Väga viimase peal! Et just ka linnas on selliseid asju olemas.
Küll aga sain kinnitust sellele, et ükski ametnik ei tee nägemagi vajadust siin puitu üle immutada! Kui palju see maksma läks?
Juba hakkab mädanema?
Muinsuskaitse nõuetele vastavat remonti teha on überkallis, sest teha
võivad seda vaid teatud firmad. Ja samal ajal lubatakse
miljööväärtuslikku keskkonda selliseid käkerdisi? Olgu või tegu
kaasaegsema arhitektuuriga, aga siin on see nagu sea selga sadul! Minu
jaoks kohutav pilt!
Mõtlesin, et tagaiteel sõidan osa teest bussiga. Aga et distantsivõi olematu, jätkasin jalgsi.
Miljoneid tammetõrusid. Kui palju saaks siit hiiepuid!
Sai vähemalt lugeda. Kuigi eestikeelse valik polnud just suurem asi. Ju
meil ikka lähevad raamatud pigem prügimäele või vanapaberiks.
Laste mängutuba olla siiski nadivõitu.
Haruapteekidel omad piirangud tulemas. Siin on siiski apteegi olemasolul
mõte, enamusel puhkudel aga tõesti pole neid nii palju vaja.
Aga on aeg minna koduteele.
Kas rattatee sõidutee poolses küljes on õigem, eriti kui sedapidi
kihutad ülekäigu ees ootavate jalakäijate nina alt läbi? Ja post keset
teed on hea mõte?
Kõik linnapildid aga paraku eriti hästi ei õnnestunud. Ju ei ole minu aparaadil koos minuga kivide maailmas parim tunne....
Esmaspäev, 15. oktoober 2018
Proovisõit Pärnu - Vändra - Tallinn
Spaa aeg on läbi ja vaja koduteele asuda. Et päevast rongi enam pole,
siis valisin põnevuse pärast teise variandi. Muide, kui aina räägitakse
Pärnu raudtee säilitamisest, siis üks põhjus, miks see ei toiminud,
oligi hõre sõiduplaan. Sisuliselt pidanuks olema 3, veel parem 4
kohalikku rongi päevas. + muidugi ehk mõni kiirrong, kuigi ajavõit neist
olnuks väike. Korraliku tee puhul siiski oluliselt mõjuvam.
Miks siis Pärnu raudtee kaob? Täpsemalt, reisirongiliiklus? Põhjusi on
mitmeid. Raudtee kulgeb (nagu muide ka tulevane hirm, RB, asulatest
mööda. Kuni Eidapereni pole ühtegi peatust seal,, kus elavad inimesed.
Ja kuna maavalitsused ja ka Pärnu linn ei suutnud aastakümnete jooksul
tagada tasemel juurdevedu, oligi tulemus käes! Ja sellised tahavad teha
veel RB-st "maailma parimat raudteed"? Ärge ajage naerma! Seda juttu
saavad ajada vaid kinnimakstud ja täissöönud aferistid RB juhtide ja
läbisurujate hulgast! Kuigi peaks teadma, et iga selle toetaja vastutab
järeltulevate põlvede ees! Muidugi mitte reaalselt, seepärast ka
lollusest ja rahaahnusest juhindatuna lastaksegi sellistel vabalt
möllata! Reaalne vastutus puudub ja eks teatud mõttes ole see ka
põhjuseks, miks kohalikku liiklust korraldades ei peagi olema
asjatundja. Piisab sellest, kui asjalik nägu pähe teha!
Muidugi on rongiliikluse kadumisel veel üks põhjus, raudtee seisukord.
Pärnu linna- ja maaisandad soovisid selle remondiks mõeldud raha
lennujaama jaoks. Ja muidugi on omaette küsimus,, kas 17 miljonit oleks
olnud mõtet sellesse raudteesse matta!? Sest kui see läbisurutav raudtee
peaks tõesti valmima, siis nii suure raha kulutamine pole õigustatud,
teades, et vana raudtee alles EI JÄÄ!? Selline kulutus ju tähendanuks
küll juba kiirust 120 km/h. Et aga kiiruse kasv ei oleks toonud
piisavalt lisareisijaid, siis mis mõte oleks SUUREL kulutusel? Samas
tahtnuks Edelaraudtee ISE remondi ära teha, peaasi, et saanuks garantii
sõita veel 10 aastat! Jällegi, kui sõitjaid JUURDE ei tule, siis puhtalt
majanduslikus mõttes oleks jätkamine kaheldava väärtusega! Seda enam,
et ei Pärnu- ega Raplamaal ei ole ju suudetud ega tagatagi juurdevedude
olemasolu! Aga kokkuleppele sellega ei jõutud!
Kuid hetke teema puhul on RB kõrvaline faktor. Oluline on, et kui
inimestelt võetakse TÄIELIKULT ära mugav sõiduvõimalus, peaks neile ka
midagi PIISAVALT VÄÄRT asenduseks pakkuma! Aga seda Pärnu ÜTK ei suuda
(ei taha), ka koostöös Harju ÜTK-ga mitte! Sest eesmärk on selline?
Eeltasutud süsteemi vastased, sh ka Pärnu ÜTK juht, on küll rääkinud
tihedamate ühenduste vajalikkusest, kuid need jäävad vaid kauniteks
sõnadeks! Ja küsi kuidas tahad, asjade SISUST rääkides hiilitakse
nagunii kõrvale! Lisatav bussiliin 333 peaks käiku minema 9.dets ja 3
korda päevas. Samal ajal jäävad käiku mitmed dubleerivad liinid, kuigi
plaani kavandis pidanuks kohe tooma viited ka nendele. Ning lõikudena
sõitvad liinid samuti, nende puhul aitaks vaid väike lisakulutus, et
need ühildada ja pikendada. Kuid PÜTK-i sõnul EI ANTUD neile rohkem
raha. Ehk ei oska ikkagi raha kulutada? Kui mõni liinidest 91 sulandada
liiniga 333, kuluks raha oluliselt vähem. Seda enam, et kogu päeva
lõikes ei pruugi neist peatustest, mis 333 puuduvad, kuid 91 olemas,
sõitjaid ollagi.
Selline on PÜTK-i põhimõtteline kavand. Kui näiteks vaadata Pärnust
hommikuse bussi väljumise aega, kl 9.10, siis see sõidab Vändrasse 33
peatusega 1h 20 min, liin 333 aga 13 peatusega vaid 13 minutit
kiiremini! Seega, 333 on üle mõistuse aeglaseks tehtud? Nii võttes ei
tähenda see vahe, 13 minutit, enam suurt midagi. Ja kui peatuste kaupa
analüüs ära teha, siis ehk selgub, et mõne puhul polegi mingil kellaajal
peatud mõtet?
Ja kell 11.20 väljuv liin 91-1 võiks väljuda Pärnust pool tundi hiljem,
viies selle Lelle Jaama rongile 374? Poleks ju vaja bussi lisada vaid
piisab sellele 20 minutilise sõiduosa lisamisest? Seda enam, et KÕIK
liin 333 bussid ei pea ilmtingimata ka Raplani sõitma, kuigi üldjuhul
sinnani sõitmine parim variant. Seega lisanduks sisuliselt 40 min. Eriti
just Rapla maakonna osas vaadates on Raplani oluline, kuna nt Eidapere
ja Lokuta inimestele tekiks siin Lelleni sõitmisel mitmekordne mõttetu
ümberistumine, kui soovitakse jõuda Rapla keskusesse. Võimalik on tuua
muidugi liini väljumine varasemaks, nagu minu poolt pakutud 10.41. Sel
juhul jääks ANTUD raha sisuliselt ÜLE lisaliinide käiku panekuks!
Ka vastassuunas kattub PÜTK-i poolt pakutava plaani järgi üks liin pea üks-ühele liiniga 91. Kui aga 3 uut liini + mõni pikendatav liin 91 käiku panna, oleks väikeste lisakulutustega oluliselt suuremad võimalused.
Ka vastassuunas kattub PÜTK-i poolt pakutava plaani järgi üks liin pea üks-ühele liiniga 91. Kui aga 3 uut liini + mõni pikendatav liin 91 käiku panna, oleks väikeste lisakulutustega oluliselt suuremad võimalused.
Muide, hetkel on käigus ka päevas kaks bussi liinil Vändra - Tallinn. Kas need, läbi Järvakandi, aga peavad üldse Tallinnai sõitma? Võrreldes minu sõiduplaaniga, on need käigus enam-vähem samal ajal kui minu pakutud bussidki. Õhtuse, mis mul praegu kirjas vaid Lelle - Järvakandi - Eidapere, saaksi sõita Pärnuni? Vastassuunas ongi mul aga kirjas hommikune Vändra - Lelle - Rapla liin. Kui see alustakski Pärnust? Ja pealelõunane liin 735 oleks ka Lelleni-Raplani? Kõik on võimalik ja mõeldav! Praegune variant, kus Järvakandist Pärnusse saamiseks tuleb Vändras "kükitada", pole ju ammugi normaalne. Muidugi peab plaani koostamisel vaatama ka praegusi Järvakandi - Pärnu busse. Kuid kõige olulisem ongi, et NORMAALSELT VÄIKSEID LISAMUUDATUSI TEHES SAAB KÕIGI JAOKS PLAANID PAREMAKS JA MIS VEEL OLULISEM, BUSSIDE TÄITUVUS KASVAB!
PÜTK-i tegevust jälgides on selge, et siin on tegu seguga
asjatundmatusest, hoolimatusest ja poliitilise joone järgimisest, ei
muud!
Pärnus valminud uus bussijaam. Muidugi mitte koos raudteejaamaga või
selle tulevases asukohas. On ju rongipeatuse asukoht ebamugavalt linna
servas. Kuigi bussijaama SAANUKS sinna teha, sest see ei seganuks ju
busse alustamast-lõpetamast Raekülas või Tallinna maanteel, läbi
kesklinna. Bussijaam kui selline on ju vaid funktsioon, PEATUSED võivad
olla mööda linna laiali, ilma et see midagi halvemaks muudaks. Pigem
vastupidi.
Muidugi on tore see, et bussijaamas korralik ootesaal ja söögikohad.
Isegi ingliskeelne info oli siin-seal kohati olemas. Mitte küll kõige
puhul, aga natuke ikka.
Olemas ka väike reisiraamatukogu. Ka neile, kes tõttavad öisele rongile?
Aga linnaliinid tunduvad siin vähemalt põhimõtte poolest hästi
korraldatud olema. Just ses suhtes, et bussijaam pole alg- ega
lõpp-peatus vaid enamus liine läbivad seda. Ehk siis ümberistumisi on
vähem.Kui palju aga on linnaliine seotud või tulevikus seotakse
maakonnaga? Liine pikendades? Hetkel on aga vähemalt ühes suhtes asjad
ebamugavad ja ka maksumaksjale kallid - väga palju erinevaid
piletisüsteeme ning soodustusi. Aru saamiseks peaks vist enne kuu aega
sõitma! Muidugi suurendab see ka kulusid, aga on ju olemas teatud jõud,
kelle eesmärgiks ongi "eraettevõtlust arendada"!? Ja Pärnu ÜTK on üks
kõvemaid eeltasutud süsteemi vastaseid, hoolimine maksumaksjast on siin
olematu.
Hea on siin aga see, et linnaliinid peatuvad väga lähedal bussijaamale, erinevalt Tartust näiteks.
Olemas ka ruumikas rattaparkla.
Pärnu Postimees aga ei küsitlenud seekord ühistranspordiga seonduvatel teemadel.
Tõrva - Tartu sõitis seekord, esmaspäeval aga sisuliselt tühjalt.
Tõrvani tõenäoliselt, kuigi teel võis sõitjaid muidugi üksjagu koguneda.
Huvitav muide see, et buss ei peatu isegi Elvas mitte!? Eks omajagu
mõjuta sõitusid ka üksjagu kallis piletihind. Hiljuti ütles näiteks
eksmaavanem Andres Metsoja, et "tema arvates peaks reisijad maksma ise
oma sõidud"! Kas ta riigikogulasena maksab? Muidugi kui üldse sõidab
ühistranspordiga! Jah, ma mõistan, et kommertsliinid on ja jäävad ja
siinkohal peavadki ehk reisijad ise maksma. Kuid lihtsalt see, mida
tähendab TÄISmaksumus, saab sellele mõeldes küll selgemaks. Nagu saab
selgemaks seegi, et doteeritavatel liinidel osaliselt makstav raha on ka
paljudele oluline summa!
Kas aga peab alati kommertsliin sõitma Tartuni? Olen üpris kindel, et
sedakaudu Pärnust eriti Tartusse sõideta. Tõrvast vast küll. Kuid
tõenäoliselt on Rõngust tartuni paljude jaoks see liin (pärnakaid silmas
pidades) mõttetu. Ehk ikkagi proovida tund varem, Paluperas kohtumine
rongiga ja edasi Otepääni ja Kanepi kaudu ehk isegi Värskani? Tartu
muidugi suur sihtkoht, aga kohati peaks sellele mõtlema. ja reisijaid
pidevalt teavitama, et ümberistumisvõimalus. Ehk siis liini nimetuses
peab olema ikkagi peatus nimega JAAM.
Maakonnaliine aga nii neid, kuhu läheb palju, kui ka neid, kuhu vähe
reisijaid. Mis loomulik, kui sõit on tasuline ja näiteks Virtsu ei lähe
edasi ka Haapsallu. Muidugi eks ka sel suunal valikute küsimus. Kas
suunduda Virtsu ja siis Haapsallu või siduda Virtsu suund Lihulas teise
bussiga?
Aga bussid Vilniusesse ja Varssavisse olemas.
Buss, millega sõitsin Vändrasse, oli see, mis sõitis küll teiselt pool
jõge. Kuid sõitjaid oli. Jagunesid need küll paljude peatuste "vahel".
Kuid üllatus-üllatus! Seda, kui julged otsused tähendavad ühtlasi
rumalaid otsuseid, reklaamitakse kõikidele sõitjatele? Ka neile, kes
autodes. Ehk siis neile, keda eesmärkide nimel peaks rohkem
ühistransporti meelitama!? Metsoja, eksmaavanem, kelle toetusel kadus
Kõnnu rongipeatus ja kes on vastu Pärnu rongiliiklusele, püüab inimeste
hääli? Teavitades mõned päevad tagasi avalikult suhtlusmeedias:
Täna
oli mul hea võimalus täita Riigikogu majanduskomisjoni istung kahe
päevakorrapunktiga, mis komisjoni otsustest tulenevalt leiavad
menetlemist suures saalis.
Esimene neist oli kirglik ja käsitles Ühistranspordiseaduse muutmist, mille eesmärk on suurendada omavalitsuste pädevust bussiliikluse korraldamisel. Algatajaks Isamaa fraktsioon.
Esimene neist oli kirglik ja käsitles Ühistranspordiseaduse muutmist, mille eesmärk on suurendada omavalitsuste pädevust bussiliikluse korraldamisel. Algatajaks Isamaa fraktsioon.
Nii ongi? Mismoodi peaks PÄDEVUS kasvama? Kui seda on nii nadilt nagu
orasepõllul idusid peale haneparve ülekäimist? Otsustamist aga, kuidas
jagada soodustusi ja milliseid piletisüsteeme kehtestada, peaks andma
KOV-idele??? Tule taevas appi! Kas tänu neljale maakonnale veel segadust
vähe on? Mida keerulisemad süsteemid igas "vürstiriigis", seda raskem
on ehitada üles maakonnapiire ületavat tasemel liinivõrku, seda kallim
on kogu piletisüsteem maksumaksjatele ning tulemuseks pole muud kui
ringikäivate peadega reisijad ning kahanev ühistranspordi populaarsus!
Täna (16. 10) anti Metsoja vedamisel üles eelnõu Riigikogus. ÕNNEKS see
läbi ei läinud, aga see ei tähenda muidugi, et "julgete ja rumalate"
eelnõude ja ettepanekutega uuesti lagedale ei tulda!
Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu:
Isamaa fraktsiooni algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (664 SE) taheti piirkondlikele ühistranspordikeskustele bussiliikluse korraldamisel täiendav otsustusõigus anda.
Läbirääkimistel võtsid sõna Erki Savisaar Keskerakonna fraktsioonist, Sven Sester Isamaa fraktsioonist, Kristen Michal Reformierakonna fraktsioonist ja Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist.
Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel
tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu oli
37 liiget. Seega langes eelnõu menetlusest välja.
Kes aga olid need eelnõu pooldajad? Need, kes siis hääletasid
tagasilükkamise vastu. kahju muidugi, et EKRE inimesed hääletamata
jätsid. Ühest küljest see tõestab üht-teist, kuid teisest küljest jätab
õhku lootuse, et on võimalik arenguruum ühistranspordi teemal. Kuid
stenogramm on siin ja see nõuab juba eraldi analüüsi. Huvitav igatahes,
kuigi eks üldiselt ole teada, mida arvatakse. Ülevaade siis siin,
järgmises teemas:
Ma ei saanud aga varem lootmata jätta, et ehk Metsoja suudab oma kandis
natuke mõistuspärast tegutsemist tagada ja nii talle FB-s kirjutasingi.
Paraku, lootusetu! Aga vähemalt ausust tunnistada omi "julgeid kuid
valesi otsuseid", peab kiitma! Samas on aga arusaamatu jutt, et Pärnumaa
ilmajätmine raudteest on eelolevate valimiste teema! Rongiliiklus
katkeb ikka ammu ENNE valimisi. Vaid niipalju loodetavasti võivad
valimised otsustada, kas RB asemel VÕIB tekkida mõistusepärane
raudteeühendus Pärnu jaoks TULEVIKUS! Ja kas Isamaa on ikka igavene!
Praeguse järgi otsustades (ma ei soovi halba) jääb üle loota, et Isamaa
ei saa üle valimiskünnise!
Kirjutasin:
Tublit
pole siin miskit. Kas siis, kui see täituks, teeks Pärnu ÜTK kaduva
rongiliikluse asemel parema busside sõiduplaani? Küsimus ongi pädevuses?
Bussiliikluse korraldamisel peab arvestama regionaalpoliitika ja liinivõrgu ökonoomsusega. Miks seda siis juba ei tehtud, kui maavanem olite? Nüüd kaob rong ja Teie olite üks neist, kes soovis, et raudtee remondi asemel läheks raha lennujaamale? Ehk peaks nüüd jalad kõhu alt välja võtma ja koostöös ametnikega tegema mida vaja? Ma mõistan kui on raske tunnistada, et Isamaa on eeltasutud süsteemi vastu, kuid seepärast ei pea veel rahvas kannatama! Valijad!
Suurem KOV-ide pädevus? Kas see tähendab massiliselt nõudeliine, kallimat süsteemi ühesõnaga? Sellest, et vastuseisuga eeltasutud bussiliiklusele arengutele jala taha panete, praegu ei hakka rääkimagi.
Bussiliikluse korraldamisel peab arvestama regionaalpoliitika ja liinivõrgu ökonoomsusega. Miks seda siis juba ei tehtud, kui maavanem olite? Nüüd kaob rong ja Teie olite üks neist, kes soovis, et raudtee remondi asemel läheks raha lennujaamale? Ehk peaks nüüd jalad kõhu alt välja võtma ja koostöös ametnikega tegema mida vaja? Ma mõistan kui on raske tunnistada, et Isamaa on eeltasutud süsteemi vastu, kuid seepärast ei pea veel rahvas kannatama! Valijad!
Suurem KOV-ide pädevus? Kas see tähendab massiliselt nõudeliine, kallimat süsteemi ühesõnaga? Sellest, et vastuseisuga eeltasutud bussiliiklusele arengutele jala taha panete, praegu ei hakka rääkimagi.
Parem oleks aga mõned kuu peale saata, bussipeatus juba olemas....
Kuid teema täna üleval ka "Reporteris". Simsonil siin 100% õigus,
üleriikliku tähtsusega valdkonnas ei saa anda asju väikeste mätaste
otsa, elu seda piisavalt tõestanud!
Muidugi saaks osa minu poolt pakutud bussiliine panna sõitma Pärnusse ka siitkaudu. Nagu ütlesin, kõik on valikute küsimus!
Igatahes, pärnumaalasi siin sõidab.
Teel näeb ka mõningaid suviseid teeäärseid söögi- ja müügikohti. Tore!
Et suvelgi midagi on! Muide, Metsoja võiks oma kambaga käsile võtta
hoopis lühendatud töönädala. Vaat SEE oleks alles JULGE ETTEPANEK! See tähendaks erilist tulemust just sise-turismis, ka Pärnumaa jaoks!
Muidugi on ka teisi võimalusi teha julgeid, riigi arengule suunatud
ettepanekuid. Näiteks bussinduse viimine riigiettevõtte alla!? Aga seda
on muidugi Isamaa erakonnalt raske loota!
Omal ajal sai siinsele kandile ja ka Sindile mõeldes välja pakutud Pulli
rongipeatuse variant. Toimis, kuid kahjuks, suutmatusega tagada
korralikku juurdevedu, mitte nii nagu võinuks. Kuid selge on tänu
siinsele ka see, et raudtee kulgemine asulatest eemal ei ole hea
variant!
Muide, mokaotsast pakuvad ka need, kes sooviks hädavariandina RB
suunamist siia, trassi õgvendamist Pärnumaal. Mingi mõte sellel on,
kuigi olen endiselt veendunud, et (ka Lääne-Eesti jaoks) oleks hoopis
mõttekam selle kulgemine Riisiperest paralleelselt Via Balticaga....
Ilu on siinkandis palju, aga elanikke hõredalt.
Siin ongi Pulli rongipeatus. Aga mis sest kasu kui rongide ajal pole busse ja busside ajal ronge? Kas nüüd viiakse siinsed perroonid üle
Sõmerule, Kassinurmele, Vorbusele ja Narva, Energia peatuse jaoks? Kui
kõik üle viia, siis saaks lisaks mainitutele peaaegu pooled perroonid
valmis ka Võru raudteel!
Aga edasi sõites tundub, et rongiliikluse asemele pakuvad Pärnumaa ametnikud paadilaenutust....
Külateedel on ka üliohtlikke lõike, mis lausa "ennustavad" õnnetust!
Olge palun sellistel teedel ettevaatlikud! Siinkohal nüüdseks vähemalt
puul alumised oksad maha võetud!
Pargi ja Sõida!
Tori. Kas siit hakkab liin 333 läbi sõitma.
Bussidele ümberpööramiseks siin väga ruumi ei ole.
Tori ja Selja vahele tehtud korralik rattatee! Rõõmustav! Kas see pikendatakse nüüd raudtee kõrvalt Lelleni?
Selja. Kindlasti on ka siin rongile sõitjaid.
Mannares on ümberistujaid Tootsi suunas sõitvale bussile. Kas aga pingsa
sõiduplaani puhul see alati õnnestub? Ehk peaks kohandama ikkagi
sõiduplaane?
Seekord läks õnneks, vastassuuna buss alles tuleb!
Eks tegelikkuses peakski, näiteks Kaansoo (Olustvere) suuna bussiliiklust silmas pidades vaatama, kas ei õnnestu selle suuna busse tagada hoopiski Tootsi kaudu, muuhulgas selleks, et vältida liini 333 sissesõitu Tootsi!? Mannare - Piistaoja - Rätsepa kaudu? Väiksema bussiga, ssästlikumalt?
Eks tegelikkuses peakski, näiteks Kaansoo (Olustvere) suuna bussiliiklust silmas pidades vaatama, kas ei õnnestu selle suuna busse tagada hoopiski Tootsi kaudu, muuhulgas selleks, et vältida liini 333 sissesõitu Tootsi!? Mannare - Piistaoja - Rätsepa kaudu? Väiksema bussiga, ssästlikumalt?
Teine buss järjepanu?
Vändra. Siin pidin siis pausi tegema. Üllatav siiski, sest miks ei võiks Pärnust alustada siinne ühendus Tallinnaga?
Ja miks mitte üks hea lõuna teha? Tore muidugi, et kohalikus poes olemas
ka söögikoht! Ei tea, kui oleks küsinud sardelli ja praekapsast, kas
oleks riiulist võetud?.....
Igatahes väga armas söögikoht! Siitkaudu sõitjatel, kui kõht tühi, tasub selle peale mõelda!
Päris maitsev oli!
Mis saab aga liinist 332 kui rong Eidaperes kaob? Kuigi samas pole neist
peale ühe ka teised rongidega seotud. Kuid samas on selge, et ehk saab
needki "kaotada" ehk siis lükkida minu pakutud variandi bussiliinide
sekka! Vähemalt osaliselt!
Või hakatakse Vändrast lennukitele ümberistumist pakkuma?
Siia saaks teha matkajatele puhkekoha? Nagunii osa busse selle ootekoja ette ei sõida, plats aga olemas.
Vahepeal aga näha häid näiteid röövellikust metsamajandamisest. On
raiesmikud, on noorendikud, aga .... paarikümne aasta pärast on tühimik?
Puudub raieküps mets? Kuigi mets ju kohab, nagu ütlevad kohavad-pollid?
Viluvere.
Arvestama peab bussiliikluse parandamise juures ka võimalusi kohtadele
puhkama tulla. Näiteks Kaismale. Tõsi, rattaga siis tulla ei saa, neid
bussidesse saab võtta vaid kokkupanduna ja ettetellimisel,
piiratult....
Küllap aga tagab Metsoja&Ko siia tuleku võimaluse RB-ga, kui see
otse üle Kaisma järve ehitatakse!? Nali naljaks, aga tegu on kena
piirkonnaga küll. Pilte Kaismalt näeb siin:
Järvakandi. Vajab ühistranspordi paremaid ühendusi nagu õhku. Praegu ei saa siit isegi ju bussiga Rapla Jaama!
Sulleri puhkeala?? Demagoogidest poliitikutele? Või millistele sulleritele?
Bussiaknast metsa pildistamisel on see viga, et kui hiljaks jääd, siis .... metsa enam ei olegi?
Kas keegi midagi kuulnud Kabala Spordimajast?
Põlma tuulikus olla ka midagi kunagi toimunud?
Raikküla. Parem bussiliiklus annab võimalusi ka siin.
Väljataguse kaudu esmalt jaama ja siis linna keskusesse? Või vastupidi?
Mahlamäe aga oluline peatus Raplamaad puudtavate KÕIKIDE bussiühenduste jaoks.
Peatänavat kujundatakse jälle ümber. Kas aga maavalitsuse maja läheb tõesti lammutamisele?
Raplas aga kõvasti busse seismas. Kas need sõitsid oma liinidel ka Rapla Jaam peatusesse? Tühjagi!
Bussijuht pidi aga istmelt maha kukkuma, kui küsisin Vändras pileti
Hagudisse! Sinna polevat keegi sõitnud. Aga saab ju? See üksjagu
tõestus, kuidas tavareisija ei oska igasuguseid ümberistumisi näha,
seega ka .... ei tulegi sageli bussile?
Hagudi ring? Selline tänav? Aga bussipeatus Hagudi Jaam?
Lohu. Peatuse omapära on varjuline perroon.
Kohila. Kohe näha, et minu kodupiirkond?
Jälle remondist tulenev ümberistumine. Kui reisija küsib aga
teenindajalt, kus peatub asendusbuss (peatustes, tabloodel ega mujal
pole ju infot, vaid rongis teavitas neiukese hääl, et vabandab
ebamugavuse pärast!), võib too vastata, et seal, kuhu kõik lähevad!? Kas
aga kõik lähevad? Pärast tuli välja, et asendusbuss hoopis Auru poe
juures, sest ka jaamatagune plats remondis! Peab uurima netist? Aga kui
pole netti, siis Elronil ükskõik, kuhu põrutad?
Õnneks pole muidugi probleemi. Saab ka trammiga, Hobujaamas ümber istudes.
Ja juba tagasi kodus! Muidugi peab viimase hetkeni ettevaatlik olema. Et
reklaamürinaga sõitev Wolt sind alla ei ajaks või siniseks ei ehmataks!
Vaiksema mürinaga sõites jäetakse toit tellimata?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar