reede, 3. detsember 2021

Tiirutades ümber Viiking spa ja tagasitee rongbussiga. Okt 2018

 Eestimaa Blogi 3. osast kopeeritud.

Esmaspäev, 15. oktoober 2018

Tiirud Viiking spaa ümber ja tulin end siia ravima...


Muidugi on ka Pärnus kõrvuti vana uuega. Ja mõningad uued hooned tunduvad isegi sobivat! Kuigi ikkagi on kahju, et ei kasutata puitu ja kivi. Selliseid hooneid kõrvuti nähes tunned, kuidas erinevad materjalid mõjuvad. Kõik see muidugi minu maitsega seotud, ei enamat.

 



Siingi, jõe äärde jalutades näha, kui soliidselt mõjub tellismaja, oma kujundusega eriti. 






Esimene ringkäik oli väike, teine juba natuke pikem.



Hea oli näha, et rattarendi hinnad mõistlikud. Nagu ka seda, et paigaldatud trennivahendid populaarsed. Asja ette minevad asjad on alati head!




Ääretult mõnus on muidugi jalutada, kui pikalt teed olemas, rannamännid jm varjavad veidi tuult jne. Tõsi, randa niipea ei pääsenud, tuli tükk maad kõmpida. Aga nagu allpool näete, siis tulevikus saab ka Viikingu juurest otsemini mere äärde ja üpris mõnusal moel!





Naisterand.














Aga see peaaeguotsakoperdamine rõõmustas! Mis sest, et viitasid pole ja asi ise märkamatu, vähemalt kuskil on olemas! Joogivee võimalus suvisel ajal. Hea, kui mõni toimiks ka aasta ringi muidugi. Tähistuse puudumine (eemal ka) muidugi panebki Pärnu Vesi tegema üleskutset, et "kasutage rohkem". Mida sa kasutad, kui sa ei tea olemasolustki? Aga Pärnule kindlasti kõva pluss selle eestki!


Minu jaoks mängivad jalutamise puhul rolli päris paljud asjad. Vaated, hääled, värvid, peegeldused.





Toitlustus Viikingus. Nii palju kui inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Veiseliha õhtusöögiks oli väga hea, salatid aga mulle eriti maitsekad ei tundunud. Valikut küll oli, erivaid salateid mitmeid ja nuriseda oleks patt. Huvitav, kelle kurke ja tomateid Viikingus pakutakse? Tõenäoliselt villas kasvanud ja kurgi Luunjast või Hispaaniast? Kas suvel pakuti paremaid, kui oli palju võimalusi neid saada? Isegi kui sisseostuhind oleks natuke kallim, oleks oluline ka siin leida võimalusi eestimaise toetamiseks? Lühike kurk igal juhul parem kui pikk ja tomateid saab siitsamast Võistest? Või siis tuua isegi Rebala Aiandist? 
Jookide puhul teadmata, kelle toodanguga oli tegu, kuid aiamarjade või õuna-mustsõstra (suhkruta) morss oli väga hea! Muidugi võiks neid saada ka baarist osta, mitte ei pea ilmtingimata kokaga leppima. Rõngu Aiand toodab meil ju piisavalt häid asju! Hommikusöögiks oli aga mannapuder, mis pole minu jaoks. Teise hommiku kaeraputru kohta kuulsin aga "kohutav"! Nii see mul proovimata jäigi. Ehk tõesti polnud see piisavalt ka piimane ja ammugi võine. Kahju muidugi, puder on mulle meeldima hakanud! Lisamaitsete koha pealt muidugi tean, et "ketshupi lisamine solvab kokka", kuid siiski, head (Tshumak nt) ketshupid jm kastmed võiks siiski olla. Marjatshatnisid jm loota muidugi on liigne, need siiski üpris kallid. Pannkookide üle ei nurise, ka moosid olid üpris söödavad.
Hommikul pakuti ka kuumas vees olnud viinereid. Rakvere omade puhul on see pea ainus variant, kuidas neid söödavaks muuta. Kas aga võiks erinevatel päevadel olla erinevate tootjate viinereid? Vorsti ja sinki?



Parem kui eestimaised? Meil ju peaks olema üpriski häid, naturaalsuse poole püüdlevaid, jogurteid?


Uksest väljudes on ilus vaade alati oluline!













Aga on aeg protseduuridele. Mullivann apelsinimuffiniga. Hea oli vedeleda muidugi, kuigi oleks pidanud ehk heinapebrevanni proovima....










Ka naaberrahvas oskab hinnata ja siia tulles võtta puudelt jõudu!






Peagi peaks valmima tänuväärt asi, rada muui juures. Kuid vaatama läksin seda veel ühel põhjusel. Nagu oligi arvata, kasutatakse siin nn sügavimmutatud puitu. Nagu ikka meil kombeks. Kuid sageli kasutajad ei mõtle, et (kalli ehitise) pikemaaegse püsimise eeltingimuseks on selle üleimmutamine ka hiljem. Kas Pärnus tehakse seda, ühena esimestest Eestis? Kahtlen sügavalt!






Aga aeg oli minna soolakambrisse. Antibiootikumid aeg-ajalt paratamatud, kuid kindlasti aitab ka see. Ja seda ka tundsin. Ning käisin seal mõlemal päeval.




Õue peal jäi siiski käimata, aga suvel võib siin ehk päris mõnus olla. Kuigi tänavust suve arvestades o
ootaks rohkem ehk ka varjulisust.


Protseduurid aga järgnesid riburada pidi. Veinimasaazh oli üpriski hea, kuigi ega ma siiani eriti massaazhi ei vaja. Pole kangust piisavalt! Kuid nautida sai ikka!



Pärast aga jäigi aega üheks pikemaks ringiks. Ning see oli mõnus, meri, rand, suhteline vaikus ja ilusad majad, sügisvärvidest rääkimata, tegid selle käigu mõnusaks.



















Hea oli ka näha, et pinke oli palju.





















Küll aga tahtsin ära näha selle loodusraja! Väga viimase peal! Et just ka linnas on selliseid asju olemas.




Küll aga sain kinnitust sellele, et ükski ametnik ei tee nägemagi vajadust siin puitu üle immutada! Kui palju see maksma läks?





Juba hakkab mädanema?




















Muinsuskaitse nõuetele vastavat remonti teha on überkallis, sest teha võivad seda vaid teatud firmad. Ja samal ajal lubatakse miljööväärtuslikku keskkonda selliseid käkerdisi? Olgu või tegu kaasaegsema arhitektuuriga, aga siin on see nagu sea selga sadul! Minu jaoks kohutav pilt!











Mõtlesin, et tagaiteel sõidan osa teest bussiga. Aga et distantsivõi olematu, jätkasin jalgsi.


















Miljoneid tammetõrusid. Kui palju saaks siit hiiepuid!

















Sai vähemalt lugeda. Kuigi eestikeelse valik polnud just suurem asi. Ju meil ikka lähevad raamatud pigem prügimäele või vanapaberiks.



Laste mängutuba olla siiski nadivõitu.


Haruapteekidel omad piirangud tulemas. Siin on siiski apteegi olemasolul mõte, enamusel puhkudel aga tõesti pole neid nii palju vaja.







Aga on aeg minna koduteele.







Kas rattatee sõidutee poolses küljes on õigem, eriti kui sedapidi kihutad ülekäigu ees ootavate jalakäijate nina alt läbi? Ja post keset teed on hea mõte?




Kõik linnapildid aga paraku eriti hästi ei õnnestunud. Ju ei ole minu aparaadil koos minuga kivide maailmas parim tunne....






























 
 

Esmaspäev, 15. oktoober 2018

Proovisõit Pärnu - Vändra - Tallinn


Spaa aeg on läbi ja vaja koduteele asuda. Et päevast rongi enam pole, siis valisin põnevuse pärast teise variandi. Muide, kui aina räägitakse Pärnu raudtee säilitamisest, siis üks põhjus, miks see ei toiminud, oligi hõre sõiduplaan. Sisuliselt pidanuks olema 3, veel parem 4 kohalikku rongi päevas. + muidugi ehk mõni kiirrong, kuigi ajavõit neist olnuks väike. Korraliku tee puhul siiski oluliselt mõjuvam.

Miks siis Pärnu raudtee kaob? Täpsemalt, reisirongiliiklus? Põhjusi on mitmeid. Raudtee kulgeb (nagu muide ka tulevane hirm, RB, asulatest mööda. Kuni Eidapereni pole ühtegi peatust seal,, kus elavad inimesed. Ja kuna maavalitsused ja ka Pärnu linn ei suutnud aastakümnete jooksul tagada tasemel juurdevedu, oligi tulemus käes! Ja sellised tahavad teha veel RB-st "maailma parimat raudteed"? Ärge ajage naerma! Seda juttu saavad ajada vaid kinnimakstud ja täissöönud aferistid RB juhtide ja läbisurujate hulgast! Kuigi peaks teadma, et iga selle toetaja vastutab järeltulevate põlvede ees! Muidugi mitte reaalselt, seepärast ka lollusest ja rahaahnusest juhindatuna lastaksegi sellistel vabalt möllata! Reaalne vastutus puudub ja eks teatud mõttes ole see ka põhjuseks, miks kohalikku liiklust korraldades ei peagi olema asjatundja. Piisab sellest, kui asjalik nägu pähe teha!

Muidugi on rongiliikluse kadumisel veel üks põhjus, raudtee seisukord. Pärnu linna- ja maaisandad soovisid selle remondiks mõeldud raha lennujaama jaoks. Ja muidugi on omaette küsimus,, kas 17 miljonit oleks olnud mõtet sellesse raudteesse matta!? Sest kui see läbisurutav raudtee peaks tõesti valmima, siis nii suure raha kulutamine pole õigustatud, teades, et vana raudtee alles EI JÄÄ!? Selline kulutus ju tähendanuks küll juba kiirust 120 km/h. Et aga kiiruse kasv ei oleks toonud piisavalt lisareisijaid, siis mis mõte oleks SUUREL kulutusel? Samas tahtnuks Edelaraudtee ISE remondi ära teha, peaasi, et saanuks garantii sõita veel 10 aastat! Jällegi, kui sõitjaid JUURDE ei tule, siis puhtalt majanduslikus mõttes oleks jätkamine kaheldava väärtusega! Seda enam, et ei Pärnu- ega Raplamaal ei ole ju suudetud ega tagatagi juurdevedude olemasolu! Aga kokkuleppele sellega ei jõutud!

Kuid hetke teema puhul on RB kõrvaline faktor. Oluline on, et kui inimestelt võetakse TÄIELIKULT ära mugav sõiduvõimalus, peaks neile ka midagi PIISAVALT VÄÄRT asenduseks pakkuma! Aga seda Pärnu ÜTK ei suuda (ei taha), ka koostöös Harju ÜTK-ga mitte! Sest eesmärk on selline? Eeltasutud süsteemi vastased, sh ka Pärnu ÜTK juht, on küll rääkinud tihedamate ühenduste vajalikkusest, kuid need jäävad vaid kauniteks sõnadeks! Ja küsi kuidas tahad, asjade SISUST rääkides hiilitakse nagunii kõrvale! Lisatav bussiliin 333 peaks käiku minema 9.dets ja 3 korda päevas. Samal ajal jäävad käiku mitmed dubleerivad liinid, kuigi plaani kavandis pidanuks kohe tooma viited ka nendele. Ning lõikudena sõitvad liinid samuti, nende puhul aitaks vaid väike lisakulutus, et need ühildada ja pikendada. Kuid PÜTK-i sõnul EI ANTUD neile rohkem raha. Ehk ei oska ikkagi raha kulutada? Kui mõni liinidest 91 sulandada liiniga 333, kuluks raha oluliselt vähem. Seda enam, et kogu päeva lõikes ei pruugi neist peatustest, mis 333 puuduvad, kuid 91 olemas, sõitjaid ollagi.

Selline on PÜTK-i põhimõtteline kavand. Kui näiteks vaadata Pärnust hommikuse bussi väljumise aega, kl 9.10, siis see sõidab Vändrasse 33 peatusega 1h 20 min, liin 333 aga 13 peatusega vaid 13 minutit kiiremini! Seega, 333 on üle mõistuse aeglaseks tehtud? Nii võttes ei tähenda see vahe, 13 minutit, enam suurt midagi. Ja kui peatuste kaupa analüüs ära teha, siis ehk selgub, et mõne puhul polegi mingil kellaajal peatud mõtet?

Ja kell 11.20 väljuv liin 91-1 võiks väljuda Pärnust pool tundi hiljem, viies selle Lelle Jaama rongile 374? Poleks ju vaja bussi lisada vaid piisab sellele 20 minutilise sõiduosa lisamisest? Seda enam, et KÕIK liin 333 bussid ei pea ilmtingimata ka Raplani sõitma, kuigi üldjuhul sinnani sõitmine parim variant. Seega lisanduks sisuliselt 40 min. Eriti just Rapla maakonna osas vaadates on Raplani oluline, kuna nt Eidapere ja Lokuta inimestele tekiks siin Lelleni sõitmisel mitmekordne mõttetu ümberistumine, kui soovitakse jõuda Rapla keskusesse. Võimalik on tuua muidugi liini väljumine varasemaks, nagu minu poolt pakutud 10.41. Sel juhul jääks ANTUD raha sisuliselt ÜLE lisaliinide käiku panekuks!

Ka vastassuunas kattub PÜTK-i poolt pakutava plaani järgi üks liin pea üks-ühele liiniga 91. Kui aga 3 uut liini + mõni pikendatav liin 91 käiku panna, oleks väikeste lisakulutustega oluliselt suuremad võimalused.


Muide, hetkel on käigus ka päevas kaks bussi liinil Vändra - Tallinn. Kas need, läbi Järvakandi, aga peavad üldse Tallinnai sõitma? Võrreldes minu sõiduplaaniga, on need käigus enam-vähem samal ajal kui minu pakutud bussidki. Õhtuse, mis mul praegu kirjas vaid Lelle - Järvakandi - Eidapere, saaksi sõita Pärnuni? Vastassuunas ongi mul aga kirjas hommikune Vändra - Lelle - Rapla liin. Kui see alustakski Pärnust? Ja pealelõunane liin 735 oleks ka Lelleni-Raplani? Kõik on võimalik ja mõeldav! Praegune variant, kus Järvakandist Pärnusse saamiseks tuleb Vändras "kükitada", pole ju ammugi normaalne. Muidugi peab plaani koostamisel vaatama ka praegusi Järvakandi - Pärnu busse. Kuid kõige olulisem ongi, et NORMAALSELT VÄIKSEID LISAMUUDATUSI TEHES SAAB KÕIGI JAOKS PLAANID PAREMAKS JA MIS VEEL OLULISEM, BUSSIDE TÄITUVUS KASVAB!

 PÜTK-i tegevust jälgides on selge, et siin on tegu seguga asjatundmatusest, hoolimatusest ja poliitilise joone järgimisest, ei muud!





Pärnus valminud uus bussijaam. Muidugi mitte koos raudteejaamaga või selle tulevases asukohas. On ju rongipeatuse asukoht ebamugavalt linna servas. Kuigi bussijaama SAANUKS sinna teha, sest see ei seganuks ju busse alustamast-lõpetamast Raekülas või Tallinna maanteel, läbi kesklinna. Bussijaam kui selline on ju vaid funktsioon, PEATUSED võivad olla mööda linna laiali, ilma et see midagi halvemaks muudaks. Pigem vastupidi. 
Muidugi on tore see, et bussijaamas korralik ootesaal ja söögikohad. Isegi ingliskeelne info oli siin-seal kohati olemas. Mitte küll kõige puhul, aga natuke ikka.



Olemas ka väike reisiraamatukogu. Ka neile, kes tõttavad öisele rongile?








Aga linnaliinid tunduvad siin vähemalt põhimõtte poolest hästi korraldatud olema. Just ses suhtes, et bussijaam pole alg- ega lõpp-peatus vaid enamus liine läbivad seda. Ehk siis ümberistumisi on vähem.Kui palju aga on linnaliine seotud või tulevikus seotakse maakonnaga? Liine pikendades? Hetkel on aga vähemalt ühes suhtes asjad ebamugavad ja ka maksumaksjale kallid - väga palju erinevaid piletisüsteeme ning soodustusi. Aru saamiseks peaks vist enne kuu aega sõitma! Muidugi suurendab see ka kulusid, aga on ju olemas teatud jõud, kelle eesmärgiks ongi "eraettevõtlust arendada"!? Ja Pärnu ÜTK on üks kõvemaid eeltasutud süsteemi vastaseid, hoolimine maksumaksjast on siin olematu.



Hea on siin aga see, et linnaliinid peatuvad väga lähedal bussijaamale, erinevalt Tartust näiteks.


Olemas ka ruumikas rattaparkla.



Pärnu Postimees aga ei küsitlenud seekord ühistranspordiga seonduvatel teemadel.



Tõrva - Tartu sõitis seekord, esmaspäeval aga sisuliselt tühjalt. Tõrvani tõenäoliselt, kuigi teel võis sõitjaid muidugi üksjagu koguneda. Huvitav muide see, et buss ei peatu isegi Elvas mitte!? Eks omajagu mõjuta sõitusid ka üksjagu kallis piletihind.  Hiljuti ütles näiteks eksmaavanem Andres Metsoja, et "tema arvates peaks reisijad maksma ise oma sõidud"! Kas ta riigikogulasena maksab? Muidugi kui üldse sõidab ühistranspordiga! Jah, ma mõistan, et kommertsliinid on ja jäävad ja siinkohal peavadki ehk reisijad ise maksma. Kuid lihtsalt see, mida tähendab TÄISmaksumus, saab sellele mõeldes küll selgemaks. Nagu saab selgemaks seegi, et doteeritavatel liinidel osaliselt makstav raha on ka paljudele oluline summa!
Kas aga peab alati kommertsliin sõitma Tartuni? Olen üpris kindel, et sedakaudu Pärnust eriti Tartusse sõideta. Tõrvast vast küll. Kuid tõenäoliselt on Rõngust tartuni paljude jaoks see liin (pärnakaid silmas pidades) mõttetu. Ehk ikkagi proovida tund varem, Paluperas kohtumine rongiga ja edasi Otepääni ja Kanepi kaudu ehk isegi Värskani? Tartu muidugi suur sihtkoht, aga kohati peaks sellele mõtlema. ja reisijaid pidevalt teavitama, et ümberistumisvõimalus. Ehk siis liini nimetuses peab olema ikkagi peatus nimega JAAM.




Maakonnaliine aga nii neid, kuhu läheb palju, kui ka neid, kuhu vähe reisijaid. Mis loomulik, kui sõit on tasuline ja näiteks Virtsu ei lähe edasi ka Haapsallu. Muidugi eks ka sel suunal valikute küsimus. Kas suunduda Virtsu ja siis Haapsallu või siduda Virtsu suund Lihulas teise bussiga?


Aga bussid Vilniusesse ja Varssavisse olemas.




Buss, millega sõitsin Vändrasse, oli see, mis sõitis küll teiselt pool jõge. Kuid sõitjaid oli. Jagunesid need küll paljude peatuste "vahel".



Kuid üllatus-üllatus! Seda, kui julged otsused tähendavad ühtlasi rumalaid otsuseid, reklaamitakse kõikidele sõitjatele? Ka neile, kes autodes. Ehk siis neile, keda eesmärkide nimel peaks rohkem ühistransporti meelitama!?  Metsoja, eksmaavanem, kelle toetusel kadus Kõnnu rongipeatus ja kes on vastu Pärnu rongiliiklusele, püüab inimeste hääli? Teavitades mõned päevad tagasi avalikult suhtlusmeedias:

 Täna oli mul hea võimalus täita Riigikogu majanduskomisjoni istung kahe päevakorrapunktiga, mis komisjoni otsustest tulenevalt leiavad menetlemist suures saalis.
Esimene neist oli kirglik ja käsitles Ühistranspordiseaduse muutmist, mille eesmärk on suurendada omavalitsuste pädevust bussiliikluse korraldamisel. Algatajaks Isamaa fraktsioon.

Nii ongi? Mismoodi peaks PÄDEVUS kasvama? Kui seda on nii nadilt nagu orasepõllul idusid peale haneparve ülekäimist? Otsustamist aga, kuidas jagada soodustusi ja milliseid piletisüsteeme kehtestada, peaks andma KOV-idele??? Tule taevas appi! Kas tänu neljale maakonnale veel segadust vähe on? Mida keerulisemad süsteemid igas "vürstiriigis", seda raskem on ehitada üles maakonnapiire ületavat tasemel liinivõrku, seda kallim on kogu piletisüsteem maksumaksjatele ning tulemuseks pole muud kui ringikäivate peadega reisijad ning kahanev ühistranspordi populaarsus!

Täna (16. 10) anti Metsoja vedamisel üles eelnõu Riigikogus. ÕNNEKS see läbi ei läinud, aga see ei tähenda muidugi, et "julgete ja rumalate" eelnõude ja ettepanekutega uuesti lagedale ei tulda!



Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu:
Isamaa fraktsiooni algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (664 SE) taheti piirkondlikele ühistranspordikeskustele bussiliikluse korraldamisel täiendav otsustusõigus anda.
Läbirääkimistel võtsid sõna Erki Savisaar Keskerakonna fraktsioonist, Sven Sester Isamaa fraktsioonist, Kristen Michal Reformierakonna fraktsioonist ja Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist.
Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu oli 37 liiget. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Kes aga olid need eelnõu pooldajad? Need, kes siis hääletasid tagasilükkamise vastu. kahju muidugi, et EKRE inimesed hääletamata jätsid. Ühest küljest see tõestab üht-teist, kuid teisest küljest jätab õhku lootuse, et on võimalik arenguruum ühistranspordi teemal. Kuid stenogramm on siin ja see nõuab juba eraldi analüüsi. Huvitav igatahes, kuigi eks üldiselt ole teada, mida arvatakse. Ülevaade siis siin, järgmises teemas:



Ma ei saanud aga varem lootmata jätta, et ehk Metsoja suudab oma kandis natuke mõistuspärast tegutsemist tagada ja nii talle FB-s kirjutasingi. Paraku, lootusetu! Aga vähemalt ausust tunnistada omi "julgeid kuid valesi otsuseid", peab kiitma! Samas on aga arusaamatu jutt, et Pärnumaa ilmajätmine raudteest on eelolevate valimiste teema! Rongiliiklus katkeb ikka ammu ENNE valimisi. Vaid niipalju loodetavasti võivad valimised otsustada, kas RB asemel VÕIB tekkida mõistusepärane raudteeühendus Pärnu jaoks TULEVIKUS! Ja kas Isamaa on ikka igavene! Praeguse järgi otsustades (ma ei soovi halba) jääb üle loota, et Isamaa ei saa üle valimiskünnise!
Kirjutasin:

Tublit pole siin miskit. Kas siis, kui see täituks, teeks Pärnu ÜTK kaduva rongiliikluse asemel parema busside sõiduplaani? Küsimus ongi pädevuses?
Bussiliikluse korraldamisel peab arvestama regionaalpoliitika ja liinivõrgu ökonoomsusega. Miks seda sii
s juba ei tehtud, kui maavanem olite? Nüüd kaob rong ja Teie olite üks neist, kes soovis, et raudtee remondi asemel läheks raha lennujaamale? Ehk peaks nüüd jalad kõhu alt välja võtma ja koostöös ametnikega tegema mida vaja? Ma mõistan kui on raske tunnistada, et Isamaa on eeltasutud süsteemi vastu, kuid seepärast ei pea veel rahvas kannatama! Valijad!
Suurem KOV-ide pädevus? Kas see tähendab massiliselt nõudeliine, kallimat süsteemi ühesõnaga? Sellest, et vastuseisuga eeltasutud bussiliiklusele arengutele jala taha panete, praegu ei hakka rääkimagi.


Andres Metsoja Kui küsimus on valikus 60 milj Lelle-Pärnu või 20 milj Lennujaama siis te minu seisukohta teate. Kui keegi soovib Pärnumaad raudtee ühendusets jätta siis on see eelseisvate valimiste teema. Mina eelistan toimivaid lennuühendusi ja RB-d. Buss peaks sealhulgas tegutsema nõnda, et kasutsja maksab!
Halda

MeeldibVeel reaktsioone
 · Vasta · 3 p
Neeme Sihv

Neeme Sihv Lelle/P'rnu oli siiski 20, mitte 60. Aga v]ib olla on ka lennuliiklust vaja ja see raudtee [pris v'ikese reisijate arvuga.See, et Metsoja = RE P'rnumaal ei soovinud raha anda raudteele, v[]ib valimiste teema olla k[ll. RB/d toetan mina ka, aga mitte r;;vvellikus variandis
Kuid p]hijutt siin siiski sellest, et kuigi kasutaja peaks asendusbussi eest maksma, siis miks ei suudeta P'rnumaal teha s]iduplaani, mida vaja ja mis kasutaks optimaalselt maksumaksja raha_ Sellest on jutt. Menetlemise k]rval peab iga ametnik ja poliitik j'lgima ka seda, kuidas asju tehakse. Aga pole vist vahet, on juba aru saada, et tegelikkuses bussiliiklus ja reisijad teid ei huvita!
Muide, kui kasutaja maksab, siis ... kas maksab 100%( Ja kas hakkab ka h[vitist saama
Halda

MeeldibVeel reaktsioone
 · Vasta · 3 p
Andres Metsoja

Andres Metsoja Olen Pärnumaa ühistranspordi teemades sees alates 2003 aastast kui olin vallavanem. Hiljem Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juhina ja maavanemana. Olin ka PÜTK-i algataja. Niipalju kui mäletan, ei ole sõiduplaanidega kunagi rahul oldud. Ometi on neid pidevalt muudetud. Loomulikult on keerukas saada head tulemust kui külale liidame ühele reise päevas juurde teise. Võimalus, et samal päeval ka bussiga koju jõuda on kah asi aga kellaajad ja nende sobivus inimese elurütmi, ümberistutava bussigraafikusse või rongiliiklusesse on omaette teema.
Mis puudutab kasutaja maksab printsiipi, siis ma lihtsalt ei pea õiglaseks, et maaasulate maksumaksjad maksavad kinni linnade või nende lähiümbruste inimeste sõidud. See pole õiglane!
Halda

MeeldibVeel reaktsioone
 · Vasta · 3 p
Neeme Sihv

Neeme Sihv Jah, ka Tallinnas peaks koik soita tasuta saama.
Kuid kui unustatakse Konnu rongipeatus, kaob raudtee ja selle KOMPENSATSIOONIKS ei taheta ka paremat soiduplaani pakkuda inimestele....
Vahemalt sain selgust, et pole inimestel kelletki ka abi loota ja selline poolpidune plaan asenduseks jaabki. Kahju kull, et IRL nii asju alati torpedeerinud on.
Halda

MeeldibVeel reaktsioone
 · Vasta · 2 p
Andres Metsoja

Andres Metsoja No jah ega ma teid ei veena. Kõnnu peatus ja Lelle-Pärnu kriitika on õigel aadressil.



Parem oleks aga mõned kuu peale saata, bussipeatus juba olemas.... 

Kuid teema täna üleval ka "Reporteris". Simsonil siin 100% õigus, üleriikliku tähtsusega valdkonnas ei saa anda asju väikeste mätaste otsa, elu seda piisavalt tõestanud!



Muidugi saaks osa minu poolt pakutud bussiliine panna sõitma Pärnusse ka siitkaudu. Nagu ütlesin, kõik on valikute küsimus!



Igatahes, pärnumaalasi siin sõidab.


Teel näeb ka mõningaid suviseid teeäärseid söögi- ja müügikohti. Tore! Et suvelgi midagi on! Muide, Metsoja võiks oma kambaga käsile võtta hoopis lühendatud töönädala. Vaat SEE oleks alles JULGE ETTEPANEK! See tähendaks erilist tulemust just sise-turismis, ka Pärnumaa jaoks! 
Muidugi on ka teisi võimalusi teha julgeid, riigi arengule suunatud ettepanekuid. Näiteks bussinduse viimine riigiettevõtte alla!? Aga seda on muidugi Isamaa erakonnalt raske loota!


Omal ajal sai siinsele kandile ja ka Sindile mõeldes välja pakutud Pulli rongipeatuse variant. Toimis, kuid kahjuks, suutmatusega tagada korralikku  juurdevedu, mitte nii nagu võinuks. Kuid selge on tänu siinsele ka see, et raudtee kulgemine asulatest eemal ei ole hea variant!

Muide, mokaotsast pakuvad ka need, kes sooviks hädavariandina RB suunamist siia, trassi õgvendamist Pärnumaal. Mingi mõte sellel on, kuigi olen endiselt veendunud, et (ka Lääne-Eesti jaoks) oleks hoopis mõttekam selle kulgemine Riisiperest paralleelselt Via Balticaga....




Ilu on siinkandis palju, aga elanikke hõredalt.





Siin ongi Pulli rongipeatus. Aga mis sest kasu kui rongide ajal pole busse ja busside ajal ronge? Kas nüüd viiakse siinsed perroonid üle Sõmerule, Kassinurmele, Vorbusele ja Narva, Energia peatuse jaoks?  Kui kõik üle viia, siis saaks lisaks mainitutele peaaegu pooled perroonid valmis ka Võru raudteel!



Aga edasi sõites tundub, et rongiliikluse asemele pakuvad Pärnumaa ametnikud paadilaenutust....





Külateedel on ka üliohtlikke lõike, mis lausa "ennustavad" õnnetust! Olge palun sellistel teedel ettevaatlikud! Siinkohal nüüdseks vähemalt puul alumised oksad maha võetud!


Pargi ja Sõida!





Tori. Kas siit hakkab liin 333 läbi sõitma.





Bussidele ümberpööramiseks siin väga ruumi ei ole.









Tori ja Selja vahele tehtud korralik rattatee! Rõõmustav! Kas see pikendatakse nüüd raudtee kõrvalt Lelleni?



Selja. Kindlasti on ka siin rongile sõitjaid.





Mannares on ümberistujaid Tootsi suunas sõitvale bussile. Kas aga pingsa sõiduplaani puhul see alati õnnestub? Ehk peaks kohandama ikkagi sõiduplaane?



Seekord läks õnneks, vastassuuna buss alles tuleb!
Eks tegelikkuses peakski, näiteks Kaansoo (Olustvere) suuna bussiliiklust silmas pidades vaatama, kas ei õnnestu selle suuna busse tagada hoopiski Tootsi kaudu, muuhulgas selleks, et vältida liini 333 sissesõitu Tootsi!? Mannare - Piistaoja - Rätsepa kaudu? Väiksema bussiga, ssästlikumalt?






Teine buss järjepanu?









Vändra. Siin pidin siis pausi tegema. Üllatav siiski, sest miks ei võiks Pärnust alustada siinne ühendus Tallinnaga?
































Ja miks mitte üks hea lõuna teha? Tore muidugi, et kohalikus poes olemas ka söögikoht! Ei tea, kui oleks küsinud sardelli ja praekapsast, kas oleks riiulist võetud?.....
Igatahes väga armas söögikoht! Siitkaudu sõitjatel, kui kõht tühi, tasub selle peale mõelda!






Päris maitsev oli!











Mis saab aga liinist 332 kui rong Eidaperes kaob? Kuigi samas pole neist peale ühe ka teised rongidega seotud. Kuid samas on selge, et ehk saab needki "kaotada" ehk siis lükkida minu pakutud variandi bussiliinide sekka! Vähemalt osaliselt!




Või hakatakse Vändrast lennukitele ümberistumist pakkuma?












Siia saaks teha matkajatele puhkekoha? Nagunii osa busse selle ootekoja ette ei sõida, plats aga olemas.



Vahepeal aga näha häid näiteid röövellikust metsamajandamisest. On raiesmikud, on noorendikud, aga .... paarikümne aasta pärast on tühimik? Puudub raieküps mets? Kuigi mets ju kohab, nagu ütlevad kohavad-pollid?




Viluvere.







Arvestama peab bussiliikluse parandamise juures ka võimalusi kohtadele puhkama tulla. Näiteks Kaismale. Tõsi, rattaga siis tulla ei saa, neid bussidesse saab võtta vaid kokkupanduna ja ettetellimisel, piiratult.... 

Küllap aga tagab Metsoja&Ko siia tuleku võimaluse RB-ga, kui see otse üle Kaisma järve ehitatakse!? Nali naljaks, aga tegu on kena piirkonnaga küll. Pilte Kaismalt näeb siin:










Järvakandi. Vajab ühistranspordi paremaid ühendusi nagu õhku. Praegu ei saa siit isegi ju bussiga Rapla Jaama!












Sulleri puhkeala??  Demagoogidest poliitikutele? Või millistele sulleritele?



Bussiaknast metsa pildistamisel on see viga, et kui hiljaks jääd, siis .... metsa enam ei olegi?



Kas keegi midagi kuulnud Kabala Spordimajast? 





Põlma tuulikus olla ka midagi kunagi toimunud?





Raikküla. Parem bussiliiklus annab võimalusi ka siin.




Väljataguse kaudu esmalt jaama ja siis linna keskusesse? Või vastupidi?






Mahlamäe aga oluline peatus Raplamaad puudtavate KÕIKIDE bussiühenduste jaoks.



Peatänavat kujundatakse jälle ümber. Kas aga maavalitsuse maja läheb tõesti lammutamisele?


Raplas aga kõvasti busse seismas. Kas need sõitsid oma liinidel ka Rapla Jaam peatusesse? Tühjagi!



Bussijuht pidi aga istmelt maha kukkuma, kui küsisin Vändras pileti Hagudisse! Sinna polevat keegi sõitnud. Aga saab ju? See üksjagu tõestus, kuidas tavareisija ei oska igasuguseid ümberistumisi näha, seega ka .... ei tulegi sageli bussile?






Hagudi ring? Selline tänav? Aga bussipeatus Hagudi Jaam?














Lohu. Peatuse omapära on varjuline perroon.


Kohila. Kohe näha, et minu kodupiirkond?



 Jälle remondist tulenev ümberistumine. Kui reisija küsib aga teenindajalt, kus peatub asendusbuss (peatustes, tabloodel ega mujal pole ju infot, vaid rongis teavitas neiukese hääl, et vabandab ebamugavuse pärast!), võib too vastata, et seal, kuhu kõik lähevad!? Kas aga kõik lähevad? Pärast tuli välja, et asendusbuss hoopis Auru poe juures, sest ka jaamatagune plats remondis!  Peab uurima netist? Aga kui pole netti, siis Elronil ükskõik, kuhu põrutad?




Õnneks pole muidugi probleemi. Saab ka trammiga, Hobujaamas ümber istudes.




Ja juba tagasi kodus! Muidugi peab viimase hetkeni ettevaatlik olema. Et reklaamürinaga sõitev Wolt sind alla ei ajaks või siniseks ei ehmataks! Vaiksema mürinaga sõites jäetakse toit tellimata?
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar