Teisipäev, 16. oktoober 2018
Stenogramm Andres Metsoja eelnõu arutelult.
3. 10:12 Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (664 SE) esimene lugemine
Aseesimees Enn Eesmaa
Tänane kolmas päevakorrapunkt: Isamaa fraktsiooni algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (664 SE) esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu liikme Andres Metsoja!
Tänane kolmas päevakorrapunkt: Isamaa fraktsiooni algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (664 SE) esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu liikme Andres Metsoja!
Andres Metsoja
Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Esmalt kohe vabandan oma füüsilise konditsiooni pärast, mingi sügisene viirus on mulle naha vahele pugenud, aga loodame, et saame kenasti hakkama selle eelnõu esimese lugemisega. Tõepoolest siis laual on Isamaa poolt esitatud ühistranspordiseaduse muutmise seadus. Ja nagu te kõik hästi mäletate, siis põhimõtteliselt oleme läbi käinud suure diskussiooni juba pika aja jooksul, eelkõige selles võtmes, et kes peaks ühistranspordi korraldamisega tegelema.
Me teame, et selle ühistranspordi korraldamisega on tegelenud linnad linnasiseselt ja maakonnasiseselt on sellega tegelenud ja teatud juhtudel ka maakonnaüleselt maavalitsused. Nüüd, haldusreformiga põhimõtteliselt me otsustasime väga selgelt ära ühistranspordi toimimise mudeli. Ja see mudel baseerub siis kas omavalitsustel või omavalitsuste poolt moodustatud ühistranspordikeskustel. Seal vahel oli pikk diskussioon selle üle, et võib-olla koguni peaks ühistransporti Eestis korraldama Maanteeameti kaudu, kas neljas regioonis või kuidagi teisiti, aga nii on need otsused langetatud. Ja Isamaa oma eelnõuga vaatab siis tõsiselt otsa tegelikult ühelt poolt jätkusuutlikkusele selles võtmes, et teha kõige kõrgemal tasemel ühistranspordi rahastamise otsused ehk viia see otsustuspädevus Vabariigi Valitsuse tasemele. Minister koos Maanteeametiga kindlasti saab ette valmistada vastavasisulise paketi, kuidas ühistransporti korraldada, aga selle riigi tellimuse esitajaks oleks siis üheselt Vabariigi Valitsus oma otsuse näol ja võimalik, et teeb seda kaks kord aastas selle eelnõu kohaselt.
Teine väga oluline teema antud eelnõu kontekstis puudutab siis Euroopas palju räägitud ja hartaga kaetud omavalitsuste subsidiaarsusprintsiipi. Ja kui me oleme võtnud vastu õigusliku aluse, et omavalitsused kui sellised on ühistranspordi korraldajad kohapeal, just seetõttu, et nad saaksid seda teha võimalikult lähedal siis selle teenuse tarbijale ehk nähes seda tekkinud pilti koostöös kõige paremini, et siis nad ka päriselt seda saaksid teha. Täna paraku me oleme olukorras, kus ühistranspordi korraldamisel on väga tugevad mõjutused just nimelt keskvalitsuse, Maanteeameti suunal. Ja väga edukalt tegelikult näitas see 1. juulil täiendav rahasüst seda, et ühistranspordikeskused olid üsna suures segaduses, sest ühtepidi regulatsioon on ebamäärane, teiselt poolt info on ka suusõnaliselt muutuv. Ja siinkohal me tahame ka selle eelnõuga anda siis lisaks otsustamisele, kuidas liinivõrku kujundada – kas see on tasuline/tasuta, kui suur see liinivõrk on, et see oleks ka jätkusuutlik kolme-nelja-viie aasta perspektiivis –, anda omavalitsustele siis selge võimaluse kehtestada soodustusi teatud gruppidele. Tänasel juhul siis seadus ütleb väga üheselt, kuidas soodustusi antakse, aga antud eelnõu siis § 301 lõige 3 ütleb väga selgelt, et täiendavaid soodustusi bussiliikluse üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud sõitjate grupile saaksid siis teha ka ühistranspordikeskused.
Ja miks see on veel selles mõttes oluline? Ma oma sõnavõtu alguses mainisin, et korraldajaks on ju tegelikult linnad ja maakonnad. Väga paljudel juhtudel on ühistranspordikeskused moodustunud ka ülemaakondlikult, et üks ühistranspordikeskus haldab mitut maakonda, aga on ka selliseid mudeleid, kus siis maakonnakeskuse linn, kes korraldab oma elanike maksurahast ühistransporti kui teenust, on delegeerinud selle vastutusõiguse koos rahaga ühistranspordikeskusele, kus ta istub ka ühe häälena tegelikult laua taga ja püüab siis leida neid mõistlikke koostöökohti, et ei oleks paralleelliine dubleerivalt, et me seda maksuraha tulupoolt maksimeeriksime ja teistpidi kulu poolt minimeeriksime. Nii et selline see eelnõu sisu on. Palume seda toetada. Aitäh!
Ei ole ju paha, kui ÜTK-d kohapeal näeks kõige paremini? Aga kas ka näevad. Ja KELLEGA koostööst on jutt? Sellest "tekkinud pildist" siis jutt. Kui aga pilti ei teki, sest reisijatega asju enamasti ei arutata? Mõni ÜTK omab ka FB lehte, aga mingit arutelu ega ettepanekuid sinna ei oodata!? Ning ka üle oma mätta ei nähta, mis siis veel kaugemast "pildist" rääkida!?
Muidugi, ÜTK-d peaks tegelikkuses tegelema ka linnade ühistranspordiga, sest piirid linna ja maa vahel on siin üpris ähmased, tegelik koostoimimine võiks oluliselt vähendada muuhulgas ka kulusid ühistranspordile laiemalt! Kui aga ei suudeta isegi maakonnaliine linnade piires arendada, millest siis üldse rääkida?
Piletisüsteemi koha pealt aga võib kohe öelda, et õppida tasub majandusministrilt. Ta ütles täna "Reporteris" väga lühidalt ja selgelt, et süsteem NII efektiivselt toimida ei saa!
Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Esmalt kohe vabandan oma füüsilise konditsiooni pärast, mingi sügisene viirus on mulle naha vahele pugenud, aga loodame, et saame kenasti hakkama selle eelnõu esimese lugemisega. Tõepoolest siis laual on Isamaa poolt esitatud ühistranspordiseaduse muutmise seadus. Ja nagu te kõik hästi mäletate, siis põhimõtteliselt oleme läbi käinud suure diskussiooni juba pika aja jooksul, eelkõige selles võtmes, et kes peaks ühistranspordi korraldamisega tegelema.
Me teame, et selle ühistranspordi korraldamisega on tegelenud linnad linnasiseselt ja maakonnasiseselt on sellega tegelenud ja teatud juhtudel ka maakonnaüleselt maavalitsused. Nüüd, haldusreformiga põhimõtteliselt me otsustasime väga selgelt ära ühistranspordi toimimise mudeli. Ja see mudel baseerub siis kas omavalitsustel või omavalitsuste poolt moodustatud ühistranspordikeskustel. Seal vahel oli pikk diskussioon selle üle, et võib-olla koguni peaks ühistransporti Eestis korraldama Maanteeameti kaudu, kas neljas regioonis või kuidagi teisiti, aga nii on need otsused langetatud. Ja Isamaa oma eelnõuga vaatab siis tõsiselt otsa tegelikult ühelt poolt jätkusuutlikkusele selles võtmes, et teha kõige kõrgemal tasemel ühistranspordi rahastamise otsused ehk viia see otsustuspädevus Vabariigi Valitsuse tasemele. Minister koos Maanteeametiga kindlasti saab ette valmistada vastavasisulise paketi, kuidas ühistransporti korraldada, aga selle riigi tellimuse esitajaks oleks siis üheselt Vabariigi Valitsus oma otsuse näol ja võimalik, et teeb seda kaks kord aastas selle eelnõu kohaselt.
Teine väga oluline teema antud eelnõu kontekstis puudutab siis Euroopas palju räägitud ja hartaga kaetud omavalitsuste subsidiaarsusprintsiipi. Ja kui me oleme võtnud vastu õigusliku aluse, et omavalitsused kui sellised on ühistranspordi korraldajad kohapeal, just seetõttu, et nad saaksid seda teha võimalikult lähedal siis selle teenuse tarbijale ehk nähes seda tekkinud pilti koostöös kõige paremini, et siis nad ka päriselt seda saaksid teha. Täna paraku me oleme olukorras, kus ühistranspordi korraldamisel on väga tugevad mõjutused just nimelt keskvalitsuse, Maanteeameti suunal. Ja väga edukalt tegelikult näitas see 1. juulil täiendav rahasüst seda, et ühistranspordikeskused olid üsna suures segaduses, sest ühtepidi regulatsioon on ebamäärane, teiselt poolt info on ka suusõnaliselt muutuv. Ja siinkohal me tahame ka selle eelnõuga anda siis lisaks otsustamisele, kuidas liinivõrku kujundada – kas see on tasuline/tasuta, kui suur see liinivõrk on, et see oleks ka jätkusuutlik kolme-nelja-viie aasta perspektiivis –, anda omavalitsustele siis selge võimaluse kehtestada soodustusi teatud gruppidele. Tänasel juhul siis seadus ütleb väga üheselt, kuidas soodustusi antakse, aga antud eelnõu siis § 301 lõige 3 ütleb väga selgelt, et täiendavaid soodustusi bussiliikluse üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud sõitjate grupile saaksid siis teha ka ühistranspordikeskused.
Ja miks see on veel selles mõttes oluline? Ma oma sõnavõtu alguses mainisin, et korraldajaks on ju tegelikult linnad ja maakonnad. Väga paljudel juhtudel on ühistranspordikeskused moodustunud ka ülemaakondlikult, et üks ühistranspordikeskus haldab mitut maakonda, aga on ka selliseid mudeleid, kus siis maakonnakeskuse linn, kes korraldab oma elanike maksurahast ühistransporti kui teenust, on delegeerinud selle vastutusõiguse koos rahaga ühistranspordikeskusele, kus ta istub ka ühe häälena tegelikult laua taga ja püüab siis leida neid mõistlikke koostöökohti, et ei oleks paralleelliine dubleerivalt, et me seda maksuraha tulupoolt maksimeeriksime ja teistpidi kulu poolt minimeeriksime. Nii et selline see eelnõu sisu on. Palume seda toetada. Aitäh!
Ei ole ju paha, kui ÜTK-d kohapeal näeks kõige paremini? Aga kas ka näevad. Ja KELLEGA koostööst on jutt? Sellest "tekkinud pildist" siis jutt. Kui aga pilti ei teki, sest reisijatega asju enamasti ei arutata? Mõni ÜTK omab ka FB lehte, aga mingit arutelu ega ettepanekuid sinna ei oodata!? Ning ka üle oma mätta ei nähta, mis siis veel kaugemast "pildist" rääkida!?
Muidugi, ÜTK-d peaks tegelikkuses tegelema ka linnade ühistranspordiga, sest piirid linna ja maa vahel on siin üpris ähmased, tegelik koostoimimine võiks oluliselt vähendada muuhulgas ka kulusid ühistranspordile laiemalt! Kui aga ei suudeta isegi maakonnaliine linnade piires arendada, millest siis üldse rääkida?
Piletisüsteemi koha pealt aga võib kohe öelda, et õppida tasub majandusministrilt. Ta ütles täna "Reporteris" väga lühidalt ja selgelt, et süsteem NII efektiivselt toimida ei saa!
Aseesimees Enn Eesmaa
Ettekandjale on küsimusi. Kristen Michal.
Ettekandjale on küsimusi. Kristen Michal.
Kristen Michal
Aitäh, hea juhataja! Ja hea ettekandja! Me oleme olnud mitmetel erinevatel kuulamistel, mis puudutavad seda ühistranspordikorraldust, mida tänane majandusminister üritab juurutada sinivalge sildiga bussi eesosas. Üldiselt on nendel kuulamistel jäänud kõlama selline üsna üksmeelne arusaamine, et asi on segane ja mitte just eriti õnnestunud. Eeskätt on eelistatud kvantiteeti kvaliteedile. Kvaliteedi all mõtlen ma seda, mida tehakse näiteks Saaremaal ja juba eelmise ministri ajast, et alustatakse sellist innovatiivsemat nõudetransporti. Minu küsimus on tegelikult selline. Te olete koalitsioonipartnerid – eelnõu esitajad on koalitsioonipartnerid –, te ilmselt ka mõistate, et see esitatud eelnõu läbimineku korral lõhuks Simsoni ja Keskerakonna ühistranspordiplaanid. Kas te endiselt toetate seda eelnõu ja arvate, et olete valmis minema koalitsioonipartneriga vastuollu? Aitäh!
Kristen Michal kui ühistranspordi ekspert? Minu jaoks on aga üllatav, et kas tõesti on nii palju neid, kellel selline "üksmeelne arusaamine"? Et asi pole eriti õnnestunud? Ehk on selle juured sügavamal, aastatepikkuses RE juhitud valitsuse tegematajätmistes?
Aitäh, hea juhataja! Ja hea ettekandja! Me oleme olnud mitmetel erinevatel kuulamistel, mis puudutavad seda ühistranspordikorraldust, mida tänane majandusminister üritab juurutada sinivalge sildiga bussi eesosas. Üldiselt on nendel kuulamistel jäänud kõlama selline üsna üksmeelne arusaamine, et asi on segane ja mitte just eriti õnnestunud. Eeskätt on eelistatud kvantiteeti kvaliteedile. Kvaliteedi all mõtlen ma seda, mida tehakse näiteks Saaremaal ja juba eelmise ministri ajast, et alustatakse sellist innovatiivsemat nõudetransporti. Minu küsimus on tegelikult selline. Te olete koalitsioonipartnerid – eelnõu esitajad on koalitsioonipartnerid –, te ilmselt ka mõistate, et see esitatud eelnõu läbimineku korral lõhuks Simsoni ja Keskerakonna ühistranspordiplaanid. Kas te endiselt toetate seda eelnõu ja arvate, et olete valmis minema koalitsioonipartneriga vastuollu? Aitäh!
Kristen Michal kui ühistranspordi ekspert? Minu jaoks on aga üllatav, et kas tõesti on nii palju neid, kellel selline "üksmeelne arusaamine"? Et asi pole eriti õnnestunud? Ehk on selle juured sügavamal, aastatepikkuses RE juhitud valitsuse tegematajätmistes?
Andres Metsoja
Aitäh, hea Kristen! Ma ei tea, kas on mõistlik keerata ühistranspordikorraldust poliitiliselt siin saalis sõlme. Me tegelikult veel kord oleme otsustanud ära ühistranspordi korraldamise mudeli. Minu meelest on aeg väga selgelt anda see otsustuspädevus sellega koos omavalitsuste tasemele alla. Olgem ausad, ilmselt mõne aasta perspektiivis, võib-olla juba käesolevatel valimistel, märtsi valimistel nii mõnigi erakond tõstatab teema, et miks mitte see eraldis anda üldse omavalitsuse tulubaasi, et miks ta peaks olema nagu riigi tellimus omavalitsuse käest. Kui me vaatame Eesti põhiseadust, vaatame otsustustasandeid, siis ma küll ei näe, et me peaks selle küsimuse päeva lõpuks taandama selliseks suureks poliitiliseks võitluseks kas siinpool või sealpool barjääre. Isamaa kindlasti on jätkuvalt sellel seisukohal, olgugi et me oleme seda eelnõu esitanud ju Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nime all juba enne suvepuhkusele minekut. Aitäh!
Mis juhtuks, kui mõni erakond hoopis tõstataks teema, et kogu avalik liinivõrk (sh ka (väike)linnade bussiliiklus, antaks riigifirma ÜHTSE juhtimise alla? Mis ei välistaks KOV-ide osalust sõiduplaanide koostamisel muidugi.
Aitäh, hea Kristen! Ma ei tea, kas on mõistlik keerata ühistranspordikorraldust poliitiliselt siin saalis sõlme. Me tegelikult veel kord oleme otsustanud ära ühistranspordi korraldamise mudeli. Minu meelest on aeg väga selgelt anda see otsustuspädevus sellega koos omavalitsuste tasemele alla. Olgem ausad, ilmselt mõne aasta perspektiivis, võib-olla juba käesolevatel valimistel, märtsi valimistel nii mõnigi erakond tõstatab teema, et miks mitte see eraldis anda üldse omavalitsuse tulubaasi, et miks ta peaks olema nagu riigi tellimus omavalitsuse käest. Kui me vaatame Eesti põhiseadust, vaatame otsustustasandeid, siis ma küll ei näe, et me peaks selle küsimuse päeva lõpuks taandama selliseks suureks poliitiliseks võitluseks kas siinpool või sealpool barjääre. Isamaa kindlasti on jätkuvalt sellel seisukohal, olgugi et me oleme seda eelnõu esitanud ju Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nime all juba enne suvepuhkusele minekut. Aitäh!
Mis juhtuks, kui mõni erakond hoopis tõstataks teema, et kogu avalik liinivõrk (sh ka (väike)linnade bussiliiklus, antaks riigifirma ÜHTSE juhtimise alla? Mis ei välistaks KOV-ide osalust sõiduplaanide koostamisel muidugi.
Aseesimees Enn Eesmaa
Kuigi Kristen Michali teise küsimuse soov viitaks debati võimalusele, tuleb jälgida ikkagi seda kodu- ja töökorra seadust, mis on praegu kehtiv, kuigi ka mina olen siit sellelt toolilt teinud ettepaneku teha ettepanek selle seaduse mõningaseks muudatuseks. Seepärast Kristen Michal saab kindlasti esitada ka teise küsimuse, kuid Urmas Kruuse esitab praegu esimese küsimuse. Palun!
Kuigi Kristen Michali teise küsimuse soov viitaks debati võimalusele, tuleb jälgida ikkagi seda kodu- ja töökorra seadust, mis on praegu kehtiv, kuigi ka mina olen siit sellelt toolilt teinud ettepaneku teha ettepanek selle seaduse mõningaseks muudatuseks. Seepärast Kristen Michal saab kindlasti esitada ka teise küsimuse, kuid Urmas Kruuse esitab praegu esimese küsimuse. Palun!
Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Keskerakondlik valitsus on deklareerinud väga selgelt soovi näidata ennast omavalitsuste toetajatena, iseseisvuse suurendamise poolt samamoodi. See eelnõu on tulnud siia saali ainult teie poolt ja koalitsioonipartnerite allkirju ei ole, mis ühelt poolt viitab seda, et see, mida avalikkusele näidatakse, ei vasta päris tõele, sellepärast et on ju väga selge, et kohalikku transporti ja kohalikke olusid võiksid ja peaksid tundma kõige paremini kohalikud omavalitsused või nende poolt ellu kutsutud transpordikeskused. Öelge palun, miks ei ole sellel eelnõul teie koalitsioonipartnerite allkirju ja teiselt poolt ma väga loodaks, et te oma sama mõtteviisiga siis ka lõpuni läheksite. Aitäh!
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Keskerakondlik valitsus on deklareerinud väga selgelt soovi näidata ennast omavalitsuste toetajatena, iseseisvuse suurendamise poolt samamoodi. See eelnõu on tulnud siia saali ainult teie poolt ja koalitsioonipartnerite allkirju ei ole, mis ühelt poolt viitab seda, et see, mida avalikkusele näidatakse, ei vasta päris tõele, sellepärast et on ju väga selge, et kohalikku transporti ja kohalikke olusid võiksid ja peaksid tundma kõige paremini kohalikud omavalitsused või nende poolt ellu kutsutud transpordikeskused. Öelge palun, miks ei ole sellel eelnõul teie koalitsioonipartnerite allkirju ja teiselt poolt ma väga loodaks, et te oma sama mõtteviisiga siis ka lõpuni läheksite. Aitäh!
Andres Metsoja
Aitäh! Koalitsioonipartnerite allkirju ei ole sellepärast, et me ei pakkunud neile seda võimalust. See diskussioon ühistranspordi korraldamise kontekstis oli väga selge ja terav just nimelt suve hakul. Ja tegelikult, ega see info muutus ka päev-päevalt. Ilmselt see olukord kujunes ka kõikide koalitsioonipartnerite jaoks loetud päevadega ja vürtsi nendele andis siis juurde tegelikult ühistranspordikeskus kui selline, kes püüdis ka sellises käivitamise faasis üldse n-ö aru saada, kus suunas joosta, mis kiirusel joosta, kas seda teha tasuta või tasu eest. Selline lühike vastus. Aitäh!
Suve hakul tegelesid IRL-i poliitikud selgelt ja konkreetselt võitlusega Simsoni arengut võimaldava süsteemi vastu. Viidates sageli nagu ühest suust vajadusele "mitte kõige tähtsama, tasuta sõidu kõrval, on vaja parandada liinivõrku jms". Tegelikkuses ei olnud ei maavalitsuste poolt üle Eesti (ka Metsoja tegemata töö?) ega ka ÜTK-del, kes sel aastal tegelenud vaid sisseelamisega, ju mingeid kavandeidki asjade paremaks muutmiseks? Veelgi enam, rohkem kui 10 aasta jooksul olete rääkinud nii lihtsast vajadusest, nagu seda on rongide ja busside ühildamine, aga tegusid ei ole ikka veel? Kui varem ei saanud asju muuta rahapuudusel, siis kus on need plaanid, mida oleks TAHETUD teha? Pole ju? Vähe sellest, Urmas Kruuse peaks ülihästi teadma Tartu murekohti, kuid kas ta seisis vastu erakonnakaaslase Laidre arusaamadele, kui too jättis isegi Tartu vaksalisse maakonnaliinide bussipeatused välja ehitamata?
Aitäh! Koalitsioonipartnerite allkirju ei ole sellepärast, et me ei pakkunud neile seda võimalust. See diskussioon ühistranspordi korraldamise kontekstis oli väga selge ja terav just nimelt suve hakul. Ja tegelikult, ega see info muutus ka päev-päevalt. Ilmselt see olukord kujunes ka kõikide koalitsioonipartnerite jaoks loetud päevadega ja vürtsi nendele andis siis juurde tegelikult ühistranspordikeskus kui selline, kes püüdis ka sellises käivitamise faasis üldse n-ö aru saada, kus suunas joosta, mis kiirusel joosta, kas seda teha tasuta või tasu eest. Selline lühike vastus. Aitäh!
Suve hakul tegelesid IRL-i poliitikud selgelt ja konkreetselt võitlusega Simsoni arengut võimaldava süsteemi vastu. Viidates sageli nagu ühest suust vajadusele "mitte kõige tähtsama, tasuta sõidu kõrval, on vaja parandada liinivõrku jms". Tegelikkuses ei olnud ei maavalitsuste poolt üle Eesti (ka Metsoja tegemata töö?) ega ka ÜTK-del, kes sel aastal tegelenud vaid sisseelamisega, ju mingeid kavandeidki asjade paremaks muutmiseks? Veelgi enam, rohkem kui 10 aasta jooksul olete rääkinud nii lihtsast vajadusest, nagu seda on rongide ja busside ühildamine, aga tegusid ei ole ikka veel? Kui varem ei saanud asju muuta rahapuudusel, siis kus on need plaanid, mida oleks TAHETUD teha? Pole ju? Vähe sellest, Urmas Kruuse peaks ülihästi teadma Tartu murekohti, kuid kas ta seisis vastu erakonnakaaslase Laidre arusaamadele, kui too jättis isegi Tartu vaksalisse maakonnaliinide bussipeatused välja ehitamata?
Aseesimees Enn Eesmaa
Raivo Põldaru.
Raivo Põldaru.
Raivo Põldaru
Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Tundub tõepoolest, et teete veidikene soolot praegu selle küsimusega. Seadus on ju alles värskelt vastu võetud. Kas te siis ei saanud koalitsioonipartnereid nõusse, et oleksid teie ideed nagu selles seaduses rohkem kajastunud, või teie ei käinudki selle seaduse n-ö käsitlemisel menetluse ajal oma ideid välja ja ei saanud siis neid sisse panna, et tulete nüüd juba suht kiiresti muudatustega välja? Aitäh!
Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Tundub tõepoolest, et teete veidikene soolot praegu selle küsimusega. Seadus on ju alles värskelt vastu võetud. Kas te siis ei saanud koalitsioonipartnereid nõusse, et oleksid teie ideed nagu selles seaduses rohkem kajastunud, või teie ei käinudki selle seaduse n-ö käsitlemisel menetluse ajal oma ideid välja ja ei saanud siis neid sisse panna, et tulete nüüd juba suht kiiresti muudatustega välja? Aitäh!
Andres Metsoja
Aitäh! Ma arvan, et õiguskantsler ei eksi, kui ta ütleb, et kui sa näed probleemi õiguslikku vaakumit, siis on mõistlik tulla siia saali ja selle teemaga tegeleda. Ei ole ilmselt mõtet sellega tegeleda kuskil kuluaarides ja siis olla üksteise peale mossis, et mingid asjad ei lähe selles suunas, kuhu nad peaks minema. Veel kord, ühistranspordi korraldamine mudelina on uus. Veelgi enam, üleminekuperiood on väga pikk. Üleminekuperiood ühistranspordi korraldusel on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest lähtuvalt seoses piiride muutmisega kaheksa aastat ehk kaks valimisperioodi kohalikul tasandil. See tähendab seda, et me oleme kokku leppinud siin saalis, et needsamused liinid, mis enne olid ühe omavalitsuse siseselt, need on muutunud laiemaks, sinna on liitunud juurde teised omavalitsused ja on antud üleminekuperiood. Aga et me nüüd jääks ootama, istuma siin saalis ka sellist valitsusesuunalist algatust ainult, et kuidas nagu edasi toimetada, pealegi väga suur osa meist istub volikogudes, kas juhtival positsioonil või teatud volikogus lausa komisjonis vastavasisulises, kes peaks sellega tegelema, siis minu meelest me oleme iseendale andnud väga selge mandaadi selle teemaga siin saalis tegeleda. Aitäh!
Et siis 8 aastat saab asju venitada? Tore muidugi, et asjatundmatud isikud annavad ise endale mandaadi! Võib olla pidanuks enne kasvõi tasuta nõuandeid kuulda võtma? Kui tasuta ei soovi, siis võite muidugi ka maksta! Kuigi te püüate (Põlva maakonna nõudetranspordi uuringu näitel), raha suunata hoopis erinevate uuringute ja küsitluste tarbeks. Kellele ja milleks? Kui TULEMUSI ei ole?
Ennetavalt aga võin lisada, et EKRE suhtumine teeb kurvaks. Ei hääletanudki täna? Kas ei teki mõtet, et hääletamata jätmine võib mõnikord sellistes küsimustes väga kalliks maksma minna? Ja ehk peaks nüüd, enne valimisi, vähemalt näitama (näitlema?), et olete ÜT teemal kõvasti asjatundlikkust kogunud? Tõsi, ega EKRE-l seda soovi pole olnud, aga võiks ju? Aga hea seegi, et Madisoni arvates "sotsialismi" teemal ja pooldajate hulgas hääletamata jäeti. Muidu olnuks jama!
Aitäh! Ma arvan, et õiguskantsler ei eksi, kui ta ütleb, et kui sa näed probleemi õiguslikku vaakumit, siis on mõistlik tulla siia saali ja selle teemaga tegeleda. Ei ole ilmselt mõtet sellega tegeleda kuskil kuluaarides ja siis olla üksteise peale mossis, et mingid asjad ei lähe selles suunas, kuhu nad peaks minema. Veel kord, ühistranspordi korraldamine mudelina on uus. Veelgi enam, üleminekuperiood on väga pikk. Üleminekuperiood ühistranspordi korraldusel on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest lähtuvalt seoses piiride muutmisega kaheksa aastat ehk kaks valimisperioodi kohalikul tasandil. See tähendab seda, et me oleme kokku leppinud siin saalis, et needsamused liinid, mis enne olid ühe omavalitsuse siseselt, need on muutunud laiemaks, sinna on liitunud juurde teised omavalitsused ja on antud üleminekuperiood. Aga et me nüüd jääks ootama, istuma siin saalis ka sellist valitsusesuunalist algatust ainult, et kuidas nagu edasi toimetada, pealegi väga suur osa meist istub volikogudes, kas juhtival positsioonil või teatud volikogus lausa komisjonis vastavasisulises, kes peaks sellega tegelema, siis minu meelest me oleme iseendale andnud väga selge mandaadi selle teemaga siin saalis tegeleda. Aitäh!
Et siis 8 aastat saab asju venitada? Tore muidugi, et asjatundmatud isikud annavad ise endale mandaadi! Võib olla pidanuks enne kasvõi tasuta nõuandeid kuulda võtma? Kui tasuta ei soovi, siis võite muidugi ka maksta! Kuigi te püüate (Põlva maakonna nõudetranspordi uuringu näitel), raha suunata hoopis erinevate uuringute ja küsitluste tarbeks. Kellele ja milleks? Kui TULEMUSI ei ole?
Ennetavalt aga võin lisada, et EKRE suhtumine teeb kurvaks. Ei hääletanudki täna? Kas ei teki mõtet, et hääletamata jätmine võib mõnikord sellistes küsimustes väga kalliks maksma minna? Ja ehk peaks nüüd, enne valimisi, vähemalt näitama (näitlema?), et olete ÜT teemal kõvasti asjatundlikkust kogunud? Tõsi, ega EKRE-l seda soovi pole olnud, aga võiks ju? Aga hea seegi, et Madisoni arvates "sotsialismi" teemal ja pooldajate hulgas hääletamata jäeti. Muidu olnuks jama!
Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Urve Tiidus!
Palun, Urve Tiidus!
Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te küll alguses manitsesite, et ärme seda nagu poliitilisele vastandumise pinnale vii. Ma siiski küsin, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja riigihaldus ei toetanud seda eelnõu. Mis need peamised argumendid olid, miks nad ei toetanud? Aitäh!
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te küll alguses manitsesite, et ärme seda nagu poliitilisele vastandumise pinnale vii. Ma siiski küsin, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja riigihaldus ei toetanud seda eelnõu. Mis need peamised argumendid olid, miks nad ei toetanud? Aitäh!
Andres Metsoja
Jah, tõepoolest, nemad andsid tagasiside selles võtmes, et nad ei toeta seda eelnõu. Esiteks, nad rõhutavad sellele asjaolule, et kas ikkagi see on selline küsimus, millega peaks Vabariigi Valitsus otsustaval tasandil tegelema. Siiamaani on ju saanud hakkama väga edukalt Maanteeamet ja minister koostöös, et kas see on ikkagi vajalik. See on selline põhimõtteline küsimus. Meie arvates on see vajalik, sest tegelikult raha juurdeandmisega ja piletitulu kaotamisega ikkagi võetakse ära see paindlikkus ja antakse vastutus just nimelt selle ühistranspordikeskuse tasemele, kus tegelikult minister võib väga vabalt ühel päeval öelda, et vabandage väga, aga Vabariigi Valitsuses arvati, et raha ühistranspordi korraldamiseks nii palju enam ei ole. Siis te olete valiku ees, mida teha, kas taastada tasuline transport või kärpida liinivõrku. Seda esiteks. Teiseks öeldi, et on selliseid keelelisi probleeme ja ei ole päris õigusselgust selles osas, mis puudutab näiteks Saaremaad. Me räägime ühistranspordikeskustest, aga miks me ei maini nagu omavalitsust? Tõepoolest selline erisus on tekkinud. Toona, kui me seda eelnõu esitasime, oli see enam-vähem juba ka teada, aga ei olnud kivisse raiutud, mismoodi Saaremaa hakkab ühistransporti korraldama. Tänaseks on teada, et omavalitsus on võtnud selle kohustuse oma õlule, olgugi et Ruhnu ja Muhu on samuti hõlmatud n-ö maakonnatranspordi mudelis. See on ka arutelukoht. Kui on vaja teha vastavasisulisi muudatusi, täpsustusi, keelelisi parandusi, siis ma arvan, et Riigikogu selleks ongi. Aitäh!
Jah, tõepoolest, nemad andsid tagasiside selles võtmes, et nad ei toeta seda eelnõu. Esiteks, nad rõhutavad sellele asjaolule, et kas ikkagi see on selline küsimus, millega peaks Vabariigi Valitsus otsustaval tasandil tegelema. Siiamaani on ju saanud hakkama väga edukalt Maanteeamet ja minister koostöös, et kas see on ikkagi vajalik. See on selline põhimõtteline küsimus. Meie arvates on see vajalik, sest tegelikult raha juurdeandmisega ja piletitulu kaotamisega ikkagi võetakse ära see paindlikkus ja antakse vastutus just nimelt selle ühistranspordikeskuse tasemele, kus tegelikult minister võib väga vabalt ühel päeval öelda, et vabandage väga, aga Vabariigi Valitsuses arvati, et raha ühistranspordi korraldamiseks nii palju enam ei ole. Siis te olete valiku ees, mida teha, kas taastada tasuline transport või kärpida liinivõrku. Seda esiteks. Teiseks öeldi, et on selliseid keelelisi probleeme ja ei ole päris õigusselgust selles osas, mis puudutab näiteks Saaremaad. Me räägime ühistranspordikeskustest, aga miks me ei maini nagu omavalitsust? Tõepoolest selline erisus on tekkinud. Toona, kui me seda eelnõu esitasime, oli see enam-vähem juba ka teada, aga ei olnud kivisse raiutud, mismoodi Saaremaa hakkab ühistransporti korraldama. Tänaseks on teada, et omavalitsus on võtnud selle kohustuse oma õlule, olgugi et Ruhnu ja Muhu on samuti hõlmatud n-ö maakonnatranspordi mudelis. See on ka arutelukoht. Kui on vaja teha vastavasisulisi muudatusi, täpsustusi, keelelisi parandusi, siis ma arvan, et Riigikogu selleks ongi. Aitäh!
Aseesimees Enn Eesmaa
Andres Herkel.
Andres Herkel.
Andres Herkel
Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Ma loodan, et sellest eelnõust saab asja ja kindlasti piirkondlike ühistranspordikeskuste pädevus on siin oluline. Aga ma esitan küsimuse konkreetselt Pärnumaa kohta, te olete kindlasti väga hästi kursis. Pärnu linn omandas ju väga kummalise geograafilise kuju, samas linna kontakttsoon paikneb teistes omavalitsustes. On ehitatud uus kaasaegne bussiterminal, aga need kulud vajavad ka katmist. Andke meile konkreetsem ülevaade, kuidas Pärnumaal vajadused on ja mida see eelnõu annaks kaasa suurema paindlikkuse ja mõistlikkuse saavutamisele. Aitäh!
Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Ma loodan, et sellest eelnõust saab asja ja kindlasti piirkondlike ühistranspordikeskuste pädevus on siin oluline. Aga ma esitan küsimuse konkreetselt Pärnumaa kohta, te olete kindlasti väga hästi kursis. Pärnu linn omandas ju väga kummalise geograafilise kuju, samas linna kontakttsoon paikneb teistes omavalitsustes. On ehitatud uus kaasaegne bussiterminal, aga need kulud vajavad ka katmist. Andke meile konkreetsem ülevaade, kuidas Pärnumaal vajadused on ja mida see eelnõu annaks kaasa suurema paindlikkuse ja mõistlikkuse saavutamisele. Aitäh!
Andres Metsoja
Aitäh! Tõepoolest, Pärnu linn on Eesti suurim omavalitsus territooriumilt. Territooriumi suurus on 858 ruutkilomeetrit ja Pärnu linn on siis selline moodustis, kus vabatahtliku liitumise kaasusega ehk Audru ja Paikuse omavalitsustega, endiste omavalitsustega tuli kaasa ka Tõstamaa, kes sundliideti. Ja peab mainima ära, et ega Pärnumaal ei ole asjad veel sugugi klaarid. Täna on juba algatatud uut protsessi, kus endise Sauga valla praktiliselt kõik külad sooviks liituda siis linna külge. Aga ühistranspordikeskus on tõepoolest otsustatud ehitada kõikide maakonna omavalitsuste poolt ja selleks ka läbi omavalitsuste liidu on teised maakonna omavalitsused sinna raha pannud. Suurem osa küll, tõepoolest, sellest rahast jäi katta Pärnu linnal ja seal on kasutatud ka siis Euroopa toetusmeetmete finantse. Muidugi meie ühistranspordikeskuse ülalpidamist aitavad suuresti ülal hoida ka kommertsliinid, sest Pärnu asukoht lihtsalt on selline, kus palju kommertsliine sisse tuleb ja vastavalt sellele need siis ka tasusid maksavad. Ja sellest tasust, n-ö teenindustasust põhimõtteliselt ka seda ühistranspordikeskust osaliselt üleval peetakse.
Mis on meie jaoks olnud kõige suurem mure? Kõige suurem mure on seisnenud tõepoolest selles, et Pärnu linn kui ühistranspordi korraldaja oma maksuvahenditest on põrkunud siis ideoloogiaga, et kogu maakonnas võiks tekkida tasuta ühistransport. Ja juhul, kui see oleks tekkinud ehk kõik omavalitsused maakonnas oleks teinud üldkogus sellesisulise otsuse seal ühistranspordikeskuses, siis Pärnu linn oleks olnud väga selles mõttes keerulises positsioonis, et ilmselgelt piletitulud oleks vähenenud ja oleksime sunnitud olnud kas siis liinivõrgu säilitamiseks peale maksma või liinivõrku kärpima. Ehk tegema teatud mõttes rehepappi selles mõttes, et need n-ö linnaliinid oleks kirjutatud siis maakonnaliinide arvestusse, aga mis minu arvates ja ka ühistranspordikeskuse arvates ei ole mõistlik käitumine. Mõistlik on vaadata tervikpilti ja Pärnumaal tõepoolest jõuti sinnamaani, et kuukaart nii linnas kui maakonnas elaniku jaoks maksab 10 eurot. Ja see on sisuliselt tasuta ühistransport, aga ometi jätab ta paindlikkuse ikkagi koguda tulu ja seda tulu taas panna tagasi, sest vastasel juhul seda tulu ju ei tekiks, sest riigieelarves ei ole sellist puhvrit, et täiendavalt kogutakse teenuse eest raha.
Ja natuke on segaseks jäänud see, et kui me raha kogume ehk teenuse hinna eest raha küsime, et kuidas ja mille jaoks me siis ikkagi võime seda kasutada. Maanteeamet on ka ju välja käinud tegelikult sellise plaani, et tõepoolest kogu see bussitranspordi taristu vajaks korrastamist. Ja ei ole ju saladus, et omavalitsused ja Maanteeamet on ka päris pikalt vaielnud selle üle, et kelle omad on bussipeatused, kelle kohustus on neid korras hoida. Ja siis me põhimõtteliselt oleme kokku leppinud, et kui on võimalik seda raha meie maakonnas uuesti kasutada, siis me kasutaks seda taristu uuendamiseks. Aitäh!
Bussipeatuste suhtes (väljaspool linnu) ei tohiks olla kahtlustki, et nende eest hoolitseb Maanteamet. Kuulub ju nende haldusalasse nii "Pargi & Sõida süsteem", parklad rekadele kui väga palju muud. Loomulikult, ka siin peaks seda tegema koostöös KOV-idega jpt, isegi RMK-ga. Sest bussipeatused erinevates kohtades ei ole enam lihtsalt peatused, vaid nende roll võib olla hoopis suurem. Rekaparklatest kuni kohalike toodete müügivõimalusteni, piirkonna reklaamini ja matkajate puhkekohtadeni välja!
Kuid omakorda tahaks Metsojalt küsida, kas Pärnus ei ole võimaluski, et mõne linnaliini asendaks maakonnaliin? Nagu näiteks liin 40, mis on ju ka sisuliselt linnaliin? Miks ei võiks Sauga vm poolt tulevad bussiliinid sõita ka mõningatel juhtudel linna teise otsa ja kaugemalegi? Ehk et kas maakonnaliinide jaoks eksisteerib vaid bussijaam, millest kaugemale ei sõideta? Sundides sellega inimesi igal juhul linnaliinidele ümber istuma? Ehk õnnestuks kohati hoopis kulusid linnaliinidele vähendada, kui osa nende ülesandeid täidavad maakonnaliinid? Kui palju selles mõttes üldse linnaliine Pärnus võib vaja olla?
Tore aga muidugi, et Herkel teema vastu huvi tunneb, kuigi isegi asja tundmata on ta valmis kohe eelnõud toetama? Ja toetaski. Seega, ka hea palk ei taga, et tööd tehakse tööd tundes, vaid võib ka niisama suvaliselt hääletada? Mingitel kaalutlustel, mitte asja nimel?
Aitäh! Tõepoolest, Pärnu linn on Eesti suurim omavalitsus territooriumilt. Territooriumi suurus on 858 ruutkilomeetrit ja Pärnu linn on siis selline moodustis, kus vabatahtliku liitumise kaasusega ehk Audru ja Paikuse omavalitsustega, endiste omavalitsustega tuli kaasa ka Tõstamaa, kes sundliideti. Ja peab mainima ära, et ega Pärnumaal ei ole asjad veel sugugi klaarid. Täna on juba algatatud uut protsessi, kus endise Sauga valla praktiliselt kõik külad sooviks liituda siis linna külge. Aga ühistranspordikeskus on tõepoolest otsustatud ehitada kõikide maakonna omavalitsuste poolt ja selleks ka läbi omavalitsuste liidu on teised maakonna omavalitsused sinna raha pannud. Suurem osa küll, tõepoolest, sellest rahast jäi katta Pärnu linnal ja seal on kasutatud ka siis Euroopa toetusmeetmete finantse. Muidugi meie ühistranspordikeskuse ülalpidamist aitavad suuresti ülal hoida ka kommertsliinid, sest Pärnu asukoht lihtsalt on selline, kus palju kommertsliine sisse tuleb ja vastavalt sellele need siis ka tasusid maksavad. Ja sellest tasust, n-ö teenindustasust põhimõtteliselt ka seda ühistranspordikeskust osaliselt üleval peetakse.
Mis on meie jaoks olnud kõige suurem mure? Kõige suurem mure on seisnenud tõepoolest selles, et Pärnu linn kui ühistranspordi korraldaja oma maksuvahenditest on põrkunud siis ideoloogiaga, et kogu maakonnas võiks tekkida tasuta ühistransport. Ja juhul, kui see oleks tekkinud ehk kõik omavalitsused maakonnas oleks teinud üldkogus sellesisulise otsuse seal ühistranspordikeskuses, siis Pärnu linn oleks olnud väga selles mõttes keerulises positsioonis, et ilmselgelt piletitulud oleks vähenenud ja oleksime sunnitud olnud kas siis liinivõrgu säilitamiseks peale maksma või liinivõrku kärpima. Ehk tegema teatud mõttes rehepappi selles mõttes, et need n-ö linnaliinid oleks kirjutatud siis maakonnaliinide arvestusse, aga mis minu arvates ja ka ühistranspordikeskuse arvates ei ole mõistlik käitumine. Mõistlik on vaadata tervikpilti ja Pärnumaal tõepoolest jõuti sinnamaani, et kuukaart nii linnas kui maakonnas elaniku jaoks maksab 10 eurot. Ja see on sisuliselt tasuta ühistransport, aga ometi jätab ta paindlikkuse ikkagi koguda tulu ja seda tulu taas panna tagasi, sest vastasel juhul seda tulu ju ei tekiks, sest riigieelarves ei ole sellist puhvrit, et täiendavalt kogutakse teenuse eest raha.
Ja natuke on segaseks jäänud see, et kui me raha kogume ehk teenuse hinna eest raha küsime, et kuidas ja mille jaoks me siis ikkagi võime seda kasutada. Maanteeamet on ka ju välja käinud tegelikult sellise plaani, et tõepoolest kogu see bussitranspordi taristu vajaks korrastamist. Ja ei ole ju saladus, et omavalitsused ja Maanteeamet on ka päris pikalt vaielnud selle üle, et kelle omad on bussipeatused, kelle kohustus on neid korras hoida. Ja siis me põhimõtteliselt oleme kokku leppinud, et kui on võimalik seda raha meie maakonnas uuesti kasutada, siis me kasutaks seda taristu uuendamiseks. Aitäh!
Bussipeatuste suhtes (väljaspool linnu) ei tohiks olla kahtlustki, et nende eest hoolitseb Maanteamet. Kuulub ju nende haldusalasse nii "Pargi & Sõida süsteem", parklad rekadele kui väga palju muud. Loomulikult, ka siin peaks seda tegema koostöös KOV-idega jpt, isegi RMK-ga. Sest bussipeatused erinevates kohtades ei ole enam lihtsalt peatused, vaid nende roll võib olla hoopis suurem. Rekaparklatest kuni kohalike toodete müügivõimalusteni, piirkonna reklaamini ja matkajate puhkekohtadeni välja!
Kuid omakorda tahaks Metsojalt küsida, kas Pärnus ei ole võimaluski, et mõne linnaliini asendaks maakonnaliin? Nagu näiteks liin 40, mis on ju ka sisuliselt linnaliin? Miks ei võiks Sauga vm poolt tulevad bussiliinid sõita ka mõningatel juhtudel linna teise otsa ja kaugemalegi? Ehk et kas maakonnaliinide jaoks eksisteerib vaid bussijaam, millest kaugemale ei sõideta? Sundides sellega inimesi igal juhul linnaliinidele ümber istuma? Ehk õnnestuks kohati hoopis kulusid linnaliinidele vähendada, kui osa nende ülesandeid täidavad maakonnaliinid? Kui palju selles mõttes üldse linnaliine Pärnus võib vaja olla?
Tore aga muidugi, et Herkel teema vastu huvi tunneb, kuigi isegi asja tundmata on ta valmis kohe eelnõud toetama? Ja toetaski. Seega, ka hea palk ei taga, et tööd tehakse tööd tundes, vaid võib ka niisama suvaliselt hääletada? Mingitel kaalutlustel, mitte asja nimel?
Juba praegu saavad osa maakonna elanikke sõita sihtkohta, näiteks haigla piirkonda maakonnaliiniga, ümber istumata.
Aseesimees Enn Eesmaa
Peep Aru.
Peep Aru.
Peep Aru
Aitäh! Hea ettekandja! Ma loomulikult toetan seda eelnõu, et anda kohtadele suuremaid õigusi ühistranspordi organiseerimiseks. Eelmise poolaasta lõpus, olles Viljandis koalitsioonis Isamaa ja Keskerakonnaga, nägin ma päris lähedalt seda segadust, iga päev muutuvat situatsiooni. Ja ma nägin lähedalt ka teie erakonna esimehe võitlust normaalsema ühistranspordi korraldamise eest. Kuid kahjuks tuli siis alla jääda väga suures osas sellistele normaalsetele ... või normaalsed reeglid ja tahtmised jäid alla suures osas poliitilisele Keskerakonna tahtmisele. Aga minu küsimus on selline: kui me selle seaduse vastu võtame, kas siis on selle alusel ka võimalik, et täna Viljandi linnas üks liin, mida doteerib sajaprotsendiliselt Viljandi linn, võiks ka minna doteerimisele riigi poolt?
Aitäh! Hea ettekandja! Ma loomulikult toetan seda eelnõu, et anda kohtadele suuremaid õigusi ühistranspordi organiseerimiseks. Eelmise poolaasta lõpus, olles Viljandis koalitsioonis Isamaa ja Keskerakonnaga, nägin ma päris lähedalt seda segadust, iga päev muutuvat situatsiooni. Ja ma nägin lähedalt ka teie erakonna esimehe võitlust normaalsema ühistranspordi korraldamise eest. Kuid kahjuks tuli siis alla jääda väga suures osas sellistele normaalsetele ... või normaalsed reeglid ja tahtmised jäid alla suures osas poliitilisele Keskerakonna tahtmisele. Aga minu küsimus on selline: kui me selle seaduse vastu võtame, kas siis on selle alusel ka võimalik, et täna Viljandi linnas üks liin, mida doteerib sajaprotsendiliselt Viljandi linn, võiks ka minna doteerimisele riigi poolt?
Andres Metsoja
Aitäh! Mul on raske kommenteerida, sest ma ei tea seda vastust. Tegemist on ilmselt siis linnasisese ehk ühe omavalitsuse liiniga. Ma arvan, et see konkreetne eelnõu ei anna küll võimalust selleks, et justkui Viljandi-sisene liin peaks minema üleriigiliseks. Seal on natuke teised nüansid mängus, et kas see siis ületab linnapiiri või mitte. Kui ta ületab, siis tal on juba teised tunnused ja see ongi ühistranspordikeskuse n-ö otsustuskoht. Miks ta üldse ajalooliselt on teil nii kujunenud, et ainult üks liin on jäänud justkui linnaliiniks, ülejäänud on kõik ühistranspordikeskuse poolt finantseeritavad riigieelarve dotatsioonist? Ma ei oska seda kommenteerida ja see eelnõu seda küsimust kindlasti ei lahenda. Aitäh!
Ohoh! See on juba midagi uut! RE poliitik, kes koalitsioonis olles ei suuda kuidagi Viljandis ühistranspordi teemal asju paremaks muuta, räägib nüüd poliitilisest tahtest? Aga siin ehk polegi midagi imestada, on ju RE tõestanud pikkade aastate jooksul üle riigi, et nende jaoks siseriikliku ÜT arendamine oluline pole! Kes neid üldse Viljandis koalitsiooni võttis? Täna muidugi hääletasid kõik rehvormikad KE vastu. Mitte idee poolt ega vastu, vaid käitusid ehtsa opositsioonina! Lootes poliitilist profiiti võita? Ei, targa valija silmis võidate midagi vaid siis kui asju jagate ja võimul olles (ka kohapeal) midagi reaalsuses ära teete!
Eriti "nauditav on muidugi lause, mille punasena välja tõin. Mett moka peale! Kuid tegelikkuses tabab see RE-d ennast. Sest ei ole märgata SELLE ERAKONNA VÕITLUST NORMAALSE ÜT EEST! On vastuseis arengutele ja nüüd võib 100% KINDEL OLLA, ET RE-d EI TOHI VÕIMU LIGIGI LASTA! Koos Isamaaga peavad nad muutuma mitte igaveseks, vaid IGAVIKKU kaduma!
Aga tore muidugi, et Metsoja andis selge vastuse. Küll ka asja teadmata. Kuid tõenäoliselt oli jutuks Viiratsi liin. Ja loomulikult peaks see kuuluma avalike maakonnaliinide hulka! Muidugi ongi siinkohal huvitavaks küsimuseks, miks Viiratsi liin (Jaamast) on jäänud linnaliiniks!? Või siiski jutt mingist muust liinist? Kuid siin on ka selge mõttekoht teemal, kus osa linnaliine võikski muutuda maakonnaliinideks, nagu eelpool ka näitena tõin. Ja nagu need muutuvad osaliselt selleks ka Valgas, loodetavasti!?
Aitäh! Mul on raske kommenteerida, sest ma ei tea seda vastust. Tegemist on ilmselt siis linnasisese ehk ühe omavalitsuse liiniga. Ma arvan, et see konkreetne eelnõu ei anna küll võimalust selleks, et justkui Viljandi-sisene liin peaks minema üleriigiliseks. Seal on natuke teised nüansid mängus, et kas see siis ületab linnapiiri või mitte. Kui ta ületab, siis tal on juba teised tunnused ja see ongi ühistranspordikeskuse n-ö otsustuskoht. Miks ta üldse ajalooliselt on teil nii kujunenud, et ainult üks liin on jäänud justkui linnaliiniks, ülejäänud on kõik ühistranspordikeskuse poolt finantseeritavad riigieelarve dotatsioonist? Ma ei oska seda kommenteerida ja see eelnõu seda küsimust kindlasti ei lahenda. Aitäh!
Ohoh! See on juba midagi uut! RE poliitik, kes koalitsioonis olles ei suuda kuidagi Viljandis ühistranspordi teemal asju paremaks muuta, räägib nüüd poliitilisest tahtest? Aga siin ehk polegi midagi imestada, on ju RE tõestanud pikkade aastate jooksul üle riigi, et nende jaoks siseriikliku ÜT arendamine oluline pole! Kes neid üldse Viljandis koalitsiooni võttis? Täna muidugi hääletasid kõik rehvormikad KE vastu. Mitte idee poolt ega vastu, vaid käitusid ehtsa opositsioonina! Lootes poliitilist profiiti võita? Ei, targa valija silmis võidate midagi vaid siis kui asju jagate ja võimul olles (ka kohapeal) midagi reaalsuses ära teete!
Eriti "nauditav on muidugi lause, mille punasena välja tõin. Mett moka peale! Kuid tegelikkuses tabab see RE-d ennast. Sest ei ole märgata SELLE ERAKONNA VÕITLUST NORMAALSE ÜT EEST! On vastuseis arengutele ja nüüd võib 100% KINDEL OLLA, ET RE-d EI TOHI VÕIMU LIGIGI LASTA! Koos Isamaaga peavad nad muutuma mitte igaveseks, vaid IGAVIKKU kaduma!
Aga tore muidugi, et Metsoja andis selge vastuse. Küll ka asja teadmata. Kuid tõenäoliselt oli jutuks Viiratsi liin. Ja loomulikult peaks see kuuluma avalike maakonnaliinide hulka! Muidugi ongi siinkohal huvitavaks küsimuseks, miks Viiratsi liin (Jaamast) on jäänud linnaliiniks!? Või siiski jutt mingist muust liinist? Kuid siin on ka selge mõttekoht teemal, kus osa linnaliine võikski muutuda maakonnaliinideks, nagu eelpool ka näitena tõin. Ja nagu need muutuvad osaliselt selleks ka Valgas, loodetavasti!?
Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Keit Pentus-Rosimannus!
Palun, Keit Pentus-Rosimannus!
Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Ühistranspordi häda on selles, et graafikud on nadid, väljumisaeg, väljumiskoht ja sagedus ei ole piisavalt paindlik ja väga paljude jaoks ei ole lihtsalt sobiv. Keskerakonna bussireform nendele küsimustele vastuseid pakkunud ei ole ja neid probleeme lahendanud ei ole. Ma küsin, et kuidas teie ikkagi kunagi majandusteemades parempoolset poliitikat toetanud erakonna juhtiva poliitikuna hindate tasuta ühistransporti. Aitäh!
Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Ühistranspordi häda on selles, et graafikud on nadid, väljumisaeg, väljumiskoht ja sagedus ei ole piisavalt paindlik ja väga paljude jaoks ei ole lihtsalt sobiv. Keskerakonna bussireform nendele küsimustele vastuseid pakkunud ei ole ja neid probleeme lahendanud ei ole. Ma küsin, et kuidas teie ikkagi kunagi majandusteemades parempoolset poliitikat toetanud erakonna juhtiva poliitikuna hindate tasuta ühistransporti. Aitäh!
Andres Metsoja
Aitäh! Kindlasti on teenusel hind ja kasutaja maksab, "teenuse kasutaja maksab" printsiip on, ma arvan, läbiv. Muidugi me võime lõputult avada diskussioone sellest, et kui valdavalt doteeritakse seda maksumaksja rahast, kas siis üldse on mõistlik küsida veel eraldi tasu, omapoolset panust. Aga nii me võiks avada väga paljud peatükid vee- ja kanalisatsiooniprojektidest, veehinnast, kanalisatsioonihinnast. Võiksime rääkida üldse erinevatest Euroopa Liidu meetmetest kolmandale sektorile, et miks siis seda 10% üldse panna, kui 90% juba tuleb. Alati peab olema omaosalus ja motivatsioon. See tegelikult muudab kasutaja jaoks väga palju selgemaks ja ka teenusepakkuja jaoks väga palju selgemaks.
Me oleme ka seda meelt, et ega kogu see süsteem, mis puudutab loendamist, et kus, mis hetkel sõidetakse, millal on tipptund, millal on bussid alatäituvusega, see süsteem maksab väga palju, et selle süsteemi kaudu administreerida. Aga öelda, et nüüd kogu selle kulu võtab kanda umbmäärane maksumaksja, eriti olukorras, kus te mainisite liinivõrku ... Eks seda ühistransporti on kirjeldatud tihti sellise regionaalse meetmena, et see annab justkui äärealadel elavatele inimestele väga palju juurde ja loob lisavõimalusi. Aga no olgem ausad, minu vanaisa, kes on üle 90, ta on, kui ma olin viis aastat maavanem, siis ta kogu aeg küsis minu käest, et kuule, Andres, mul päevas nagu üks buss kodust ära läheb, aga koju enam tagasi ei too enam ükski, kas see on nagu ühistransport. Ja toona kahjuks ei olnud võimalik seda küsimust lahendada, sest ühistranspordiks täiendavaid vahendeid ei tulnud. Tänane koalitsioon on leidnud, et vahendeid täiendavalt ühistranspordile tuleb anda, aga ma arvan, et seda ei ole õigust teha nõnda, et me põhimõtteliselt paneme maksma linna lähiümbruse inimeste sõita kinni maainimesed või need inimesed, kellel on bussipeatus kolme kilomeetri kaugusel ja kes tegelikult on sunnitud omama sõiduautot. Veelgi enam, võib-olla ta pakub endale tööd – parempoolses maailmavaates on ettevõtja – ja võib-olla on ostnud selle auto oma ettevõtte vahenditest. Ja lõpuks, kui ta viib hommikul lapsi lasteaeda ja naist tööle, siis ta peab veel lisaks n-ö ühistranspordile kinni maksma ka erisoodustust. See ei ole kindlasti eluterve. Aitäh!
Ha-ha, RE esindaja räägib, mida pole, aga ei saa aru, et pole seepärast, et .... RE oli pikka aega võimul kuid tööga hakkama ei saanud!? Kas natuke häbitunnet ei tekita ka?
KE praegune lahendus ei pidanudki neid probleeme lahendama, see oli üks abistavatest variantidest ja TÕUKEJÕUKS, et maakonnaliinid üldse säiluks ja nende arendamisega hakataks tegelema! Mille RE muidugi heameelega tagurpidi pööraks... Aga nagu ütlesin, märgitud puudustes on süüdi ikka nii riik (varasemalt eelkõige) kui maavalitsused, kus eesotsas oli enamjaolt just RE. Ikka pole häbi?
Andrus Metsoja, teenuse kasutaja maksabki, läbi maksuraha. Ja kõigil meist on lähikondlaste hulgas keegi, kes ka ÜT kasutab ning tema eest maksta on kahju? Äkki on ka maksumaksjal kahju maksta riigikogulaste eest hüvitist? Miks Teie, kui kasutajad, ei maksa ISE? Kas aga autokasutaja kui auto kasutaja, maksab automaksu?
Samas on muidugi ülitore, et Metsoja tõi välja ühe asja, millest rääkida ei taheta! Piletisüsteemi ehk statistika ülikalliduse! Kas tõesti püütakse ka edaspidi väita, et puuduvad lihtsamad ja odavamad loendussüsteemid? Ning väga oluline, mis on neist süsteemidest kasu, kui nagunii pole aimugi, kuidas oleks sõitjate arv seal või sel kellaajal, kus ja millal busse praegu ei sõidagi? Ka uuringud (mida meil tehakse sadades) on ülikallid, kuid sageli ei osata neist mingeid järeldusi teha! Seega, raha kulutatakse niisama?
Miks "vanaisa ajal" täiendavaid vahendeid ei olnud? sest IRL ja RE valitsuses ei pidanud selleks raha eraldamist oluliseks? Ja maavanem ei saanud aru, et kohati saaks raha kokku hoida liinivõrku muutes? Aga tuua mängu ettevõtja (klientide raha eest?) soetatud autod? No kuulge!?
Muide, linna lähiümbruses elab alati rohkem inimesi kui kaugemal. Ja kui lähemal on tihedam bussiliiklus siis selle eest maksavad kokkuvõttes rohkem ikka needsamad lähiümbruse elanikud!? Omamoodi huvitav on aga see, et riigikogulane ei saa aru, et suuresti on ÜT maal mitte ainult tööle- või kooli sõitmiseks, vaid on võimalik ka vastupidine, liiklus (turistide, ka välisturistide jaoks turismisektoris) linnast maale ja .... järgmisse linna!? Kui buss lõpetab võsa vahel, tehes igal juhul ühe otsa sisuliselt tühjalt, kuigi võsa taga on teine keskus? Ja nii passivadki bussid üksteist teine teisel pool võsa?
Aitäh! Kindlasti on teenusel hind ja kasutaja maksab, "teenuse kasutaja maksab" printsiip on, ma arvan, läbiv. Muidugi me võime lõputult avada diskussioone sellest, et kui valdavalt doteeritakse seda maksumaksja rahast, kas siis üldse on mõistlik küsida veel eraldi tasu, omapoolset panust. Aga nii me võiks avada väga paljud peatükid vee- ja kanalisatsiooniprojektidest, veehinnast, kanalisatsioonihinnast. Võiksime rääkida üldse erinevatest Euroopa Liidu meetmetest kolmandale sektorile, et miks siis seda 10% üldse panna, kui 90% juba tuleb. Alati peab olema omaosalus ja motivatsioon. See tegelikult muudab kasutaja jaoks väga palju selgemaks ja ka teenusepakkuja jaoks väga palju selgemaks.
Me oleme ka seda meelt, et ega kogu see süsteem, mis puudutab loendamist, et kus, mis hetkel sõidetakse, millal on tipptund, millal on bussid alatäituvusega, see süsteem maksab väga palju, et selle süsteemi kaudu administreerida. Aga öelda, et nüüd kogu selle kulu võtab kanda umbmäärane maksumaksja, eriti olukorras, kus te mainisite liinivõrku ... Eks seda ühistransporti on kirjeldatud tihti sellise regionaalse meetmena, et see annab justkui äärealadel elavatele inimestele väga palju juurde ja loob lisavõimalusi. Aga no olgem ausad, minu vanaisa, kes on üle 90, ta on, kui ma olin viis aastat maavanem, siis ta kogu aeg küsis minu käest, et kuule, Andres, mul päevas nagu üks buss kodust ära läheb, aga koju enam tagasi ei too enam ükski, kas see on nagu ühistransport. Ja toona kahjuks ei olnud võimalik seda küsimust lahendada, sest ühistranspordiks täiendavaid vahendeid ei tulnud. Tänane koalitsioon on leidnud, et vahendeid täiendavalt ühistranspordile tuleb anda, aga ma arvan, et seda ei ole õigust teha nõnda, et me põhimõtteliselt paneme maksma linna lähiümbruse inimeste sõita kinni maainimesed või need inimesed, kellel on bussipeatus kolme kilomeetri kaugusel ja kes tegelikult on sunnitud omama sõiduautot. Veelgi enam, võib-olla ta pakub endale tööd – parempoolses maailmavaates on ettevõtja – ja võib-olla on ostnud selle auto oma ettevõtte vahenditest. Ja lõpuks, kui ta viib hommikul lapsi lasteaeda ja naist tööle, siis ta peab veel lisaks n-ö ühistranspordile kinni maksma ka erisoodustust. See ei ole kindlasti eluterve. Aitäh!
Ha-ha, RE esindaja räägib, mida pole, aga ei saa aru, et pole seepärast, et .... RE oli pikka aega võimul kuid tööga hakkama ei saanud!? Kas natuke häbitunnet ei tekita ka?
KE praegune lahendus ei pidanudki neid probleeme lahendama, see oli üks abistavatest variantidest ja TÕUKEJÕUKS, et maakonnaliinid üldse säiluks ja nende arendamisega hakataks tegelema! Mille RE muidugi heameelega tagurpidi pööraks... Aga nagu ütlesin, märgitud puudustes on süüdi ikka nii riik (varasemalt eelkõige) kui maavalitsused, kus eesotsas oli enamjaolt just RE. Ikka pole häbi?
Andrus Metsoja, teenuse kasutaja maksabki, läbi maksuraha. Ja kõigil meist on lähikondlaste hulgas keegi, kes ka ÜT kasutab ning tema eest maksta on kahju? Äkki on ka maksumaksjal kahju maksta riigikogulaste eest hüvitist? Miks Teie, kui kasutajad, ei maksa ISE? Kas aga autokasutaja kui auto kasutaja, maksab automaksu?
Samas on muidugi ülitore, et Metsoja tõi välja ühe asja, millest rääkida ei taheta! Piletisüsteemi ehk statistika ülikalliduse! Kas tõesti püütakse ka edaspidi väita, et puuduvad lihtsamad ja odavamad loendussüsteemid? Ning väga oluline, mis on neist süsteemidest kasu, kui nagunii pole aimugi, kuidas oleks sõitjate arv seal või sel kellaajal, kus ja millal busse praegu ei sõidagi? Ka uuringud (mida meil tehakse sadades) on ülikallid, kuid sageli ei osata neist mingeid järeldusi teha! Seega, raha kulutatakse niisama?
Miks "vanaisa ajal" täiendavaid vahendeid ei olnud? sest IRL ja RE valitsuses ei pidanud selleks raha eraldamist oluliseks? Ja maavanem ei saanud aru, et kohati saaks raha kokku hoida liinivõrku muutes? Aga tuua mängu ettevõtja (klientide raha eest?) soetatud autod? No kuulge!?
Muide, linna lähiümbruses elab alati rohkem inimesi kui kaugemal. Ja kui lähemal on tihedam bussiliiklus siis selle eest maksavad kokkuvõttes rohkem ikka needsamad lähiümbruse elanikud!? Omamoodi huvitav on aga see, et riigikogulane ei saa aru, et suuresti on ÜT maal mitte ainult tööle- või kooli sõitmiseks, vaid on võimalik ka vastupidine, liiklus (turistide, ka välisturistide jaoks turismisektoris) linnast maale ja .... järgmisse linna!? Kui buss lõpetab võsa vahel, tehes igal juhul ühe otsa sisuliselt tühjalt, kuigi võsa taga on teine keskus? Ja nii passivadki bussid üksteist teine teisel pool võsa?
Aseesimees Enn Eesmaa
Kristen Michal, teine küsimus.
Kristen Michal, teine küsimus.
Kristen Michal
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Võib-olla mõni sõna numbritest. Kui me vaatame Tallinna näidet, kus see tasuta transport või tasutud transport, mis oleks võib-olla õigem, korrektsem väljend, on kehtinud aastaid, siis erinevad uuringud näitavad, et hoolimata inimeste ja dotatsiooni kasvust on reisijate arv tõusnud 1,2%, sedagi jalakäijate arvelt. Ja kui võrrelda aastaid, siis 2012. aastal – nüüd mälu järgi neid numbreid meenutan – oli umbes 42% inimesi, kes läksid ühistranspordiga tööle ja 2017 juba 35%, et järjest vähem. Ma pigem tahaks teha komplimendi, et te selle eelnõuga kindlasti olete teel õiges suunas. Ja minu küsimus on, kui Reformierakond näiteks seda toetab ja Vabaerakond ja Isamaa seda toetab, isegi EKRE seda toetab, sotsid jäävad kuskile kahevahele, siis kas me võime olla kindlad, et te koalitsioonisisese surve tõttu seda ei pane kuskile Sveni alla seisma. Aitäh!
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Võib-olla mõni sõna numbritest. Kui me vaatame Tallinna näidet, kus see tasuta transport või tasutud transport, mis oleks võib-olla õigem, korrektsem väljend, on kehtinud aastaid, siis erinevad uuringud näitavad, et hoolimata inimeste ja dotatsiooni kasvust on reisijate arv tõusnud 1,2%, sedagi jalakäijate arvelt. Ja kui võrrelda aastaid, siis 2012. aastal – nüüd mälu järgi neid numbreid meenutan – oli umbes 42% inimesi, kes läksid ühistranspordiga tööle ja 2017 juba 35%, et järjest vähem. Ma pigem tahaks teha komplimendi, et te selle eelnõuga kindlasti olete teel õiges suunas. Ja minu küsimus on, kui Reformierakond näiteks seda toetab ja Vabaerakond ja Isamaa seda toetab, isegi EKRE seda toetab, sotsid jäävad kuskile kahevahele, siis kas me võime olla kindlad, et te koalitsioonisisese surve tõttu seda ei pane kuskile Sveni alla seisma. Aitäh!
Andres Metsoja
Aitäh! Eks me seda toetust siin õige pea saalis näeme, et kes ja kui palju seda eelnõu toetab. Paraku, jälle minnes kohalike omavalitsuste tasandile tagasi, siis ma olen pidanud kuulma Pärnu Linnavolikogu saalis mitmeid algatusi ka Reformierakonna suunalt, kes tegelikult ütleb, et tuleb tegutseda aktiivsemalt tasuta ühistranspordile üleminekuga. Samal ajal oleme kuulnud ka neid väiteid, kus Tallinnas on öeldud, et ega tasuta ühistranspordi kaotamine ei olegi kõige parem plaan. Eks me kõik peame olema järjepidevad oma otsustes ja tegemistes – nii meie kui kõik teised. Aitäh!
Kristen Michal, kas olemas ka numbrid, mis juhtunuks juhul kui bussliiklus Tallinnas ei oleks muudetud eeltasutud süsteemiks? Kui palju oleks SIIS langenud ÜT kasutajate arv? See, et reisijate arv visalt kasvab või lausa väheneb, on aja märk. Just ses võtmes, et tõepoolest, Tallinnas ei ole eeltasutud süsteemi kõrval tegeletud muude vajalike asjadega. Nii nagu Tallinnast väljas maavalitsused ja ka linnavalitsused ei tegelenud siis ja ei tegele ka täna PIISAVALT teiste asjadega!
Muide, RE ja IRL-i valimislubadus, luua Lillekülla reisiterminal, miks see ei viidud täide?
Aga väga tore on kuulda siiski, et ka Pärnu linna volikogus on keegi asjalikum tegelane või lausa mitu Reformierakonnast?
Aitäh! Eks me seda toetust siin õige pea saalis näeme, et kes ja kui palju seda eelnõu toetab. Paraku, jälle minnes kohalike omavalitsuste tasandile tagasi, siis ma olen pidanud kuulma Pärnu Linnavolikogu saalis mitmeid algatusi ka Reformierakonna suunalt, kes tegelikult ütleb, et tuleb tegutseda aktiivsemalt tasuta ühistranspordile üleminekuga. Samal ajal oleme kuulnud ka neid väiteid, kus Tallinnas on öeldud, et ega tasuta ühistranspordi kaotamine ei olegi kõige parem plaan. Eks me kõik peame olema järjepidevad oma otsustes ja tegemistes – nii meie kui kõik teised. Aitäh!
Kristen Michal, kas olemas ka numbrid, mis juhtunuks juhul kui bussliiklus Tallinnas ei oleks muudetud eeltasutud süsteemiks? Kui palju oleks SIIS langenud ÜT kasutajate arv? See, et reisijate arv visalt kasvab või lausa väheneb, on aja märk. Just ses võtmes, et tõepoolest, Tallinnas ei ole eeltasutud süsteemi kõrval tegeletud muude vajalike asjadega. Nii nagu Tallinnast väljas maavalitsused ja ka linnavalitsused ei tegelenud siis ja ei tegele ka täna PIISAVALT teiste asjadega!
Muide, RE ja IRL-i valimislubadus, luua Lillekülla reisiterminal, miks see ei viidud täide?
Aga väga tore on kuulda siiski, et ka Pärnu linna volikogus on keegi asjalikum tegelane või lausa mitu Reformierakonnast?
Aseesimees Enn Eesmaa
Raivo Aeg.
Raivo Aeg.
Raivo Aeg
Aitäh! Hea ettekandja, ma natuke laiendaks seda teemat. Omavalitsusreform tehti eesmärgiga omavalitsuste võimekust tõsta. Nüüd on see tehtud: mõnel pool ta on tõusnud rohkem, mõnel pool vähem, aga natukene ikka igal pool. Mis sa arvad sellest, et kas ei oleks nagu aeg võtta järgmine samm ja laiendada teemat? Bussitransport on üks ühistranspordi liik, on veel väga selgelt just konkreetseid piirkondi teenindavad transpordiliigid, nagu saared, laevad, lennutransport. Kas see valdkond ei võiks liikuda omavalitsuste kätte, kelle huvides eelkõige on selle transpordiliigi sujuv ja tõrgeteta korraldus? Aitäh!
Aitäh! Hea ettekandja, ma natuke laiendaks seda teemat. Omavalitsusreform tehti eesmärgiga omavalitsuste võimekust tõsta. Nüüd on see tehtud: mõnel pool ta on tõusnud rohkem, mõnel pool vähem, aga natukene ikka igal pool. Mis sa arvad sellest, et kas ei oleks nagu aeg võtta järgmine samm ja laiendada teemat? Bussitransport on üks ühistranspordi liik, on veel väga selgelt just konkreetseid piirkondi teenindavad transpordiliigid, nagu saared, laevad, lennutransport. Kas see valdkond ei võiks liikuda omavalitsuste kätte, kelle huvides eelkõige on selle transpordiliigi sujuv ja tõrgeteta korraldus? Aitäh!
Andres Metsoja
Aitäh! Jah, üks pool sellest küsimusest puudutab tegelikult printsiipi. Kui me võtame kogu maanteepikenduste ühendused ehk meie veeteed, praamiühendused, siis eks meil on siin ju kahtesugust lähenemist. Üks on see, et riik on praamide omanik ja ostab opereerimise. Teine n-ö võimalus puudutab seda, et on kogu korraldus antud üle ettevõttele, riigiettevõttele, kes seda siis just korraldab. See on jällegi valiku küsimus.
Aga nüüd tulles tagasi selle omavalitsusliku korralduse poole juurde, siis samm-sammult tegelikult seda ju tehakse. Väikesaarte ühendused täna antakse üle ühistranspordikeskustele. Ma tean, et nii on käitutud Kihnu ühendusega, Manija ühendus on lausa saanud tegelikult ju Pärnu linna korraldatavaks. Väikesaarte ühendusi antakse üle. Ja kindlasti on seal rohkem neid transpordiliike. Näiteks Pärnumaal on veel lisaks siis praamiühendusele, väikelaevandusele veel ka hõljuk ja tegelikult ka lennuühenduste temaatika.
Ma arvan küll, et ühest kohast nende asjade korraldamine on mõistlik, sest paratamatult sõidugraafikud peavad kokku minema. Ma mäletan väga selgelt neid aegu, kus Elron tuli oma plaaniga ja ütles, et me muudame Lelle-Pärnu suunal rongiliikluse 15 minutit kiiremaks selle kahe tunni juures, kui suure segaduse see kaasa toob. Nüüd tulebki kaaluda, et kumb on seal tähtsam – kas see 15 minutit ajavõitu, kas see on suur hüpe või tegelikult kõikide liinigraafiku ehk busside ümbersõiduaegade ümbermuutmine, et need ühituks inimeste vajadustega ja teiste transpordiliikidega. Aitäh!
Raivo Aeg siis arvab, et sujuv ja tõrgeteta korraldus on ainult KOV-ide huvides? Mitte kogu riigi? Kas see tõestab, et Isamaa poliitikud näevad suurt pilt? Ei, hoopis vastupidi! KOV-id peaks olema hoopis huvitatud, et laevandus, raudtee ja avalikud bussiliinid peaks olema just riigi pool korralikult korraldatud ja kandikul KOV-idele ette toodud! See ongi valikute küsimus! Ja vaja ongi teha ÕIGED valikud! Ja ÜHEST kohast saab neid juhtida AINULT siis kui see ongi ühe juhtimise all! Ning just nimelt, ühildumine rongidega ongi oluline ja veel olulisem on see tänases võtmes HEA liiklustihedusega Pärnust Lelle Jaama! Erinevaid maanteid pidi!
Aitäh! Jah, üks pool sellest küsimusest puudutab tegelikult printsiipi. Kui me võtame kogu maanteepikenduste ühendused ehk meie veeteed, praamiühendused, siis eks meil on siin ju kahtesugust lähenemist. Üks on see, et riik on praamide omanik ja ostab opereerimise. Teine n-ö võimalus puudutab seda, et on kogu korraldus antud üle ettevõttele, riigiettevõttele, kes seda siis just korraldab. See on jällegi valiku küsimus.
Aga nüüd tulles tagasi selle omavalitsusliku korralduse poole juurde, siis samm-sammult tegelikult seda ju tehakse. Väikesaarte ühendused täna antakse üle ühistranspordikeskustele. Ma tean, et nii on käitutud Kihnu ühendusega, Manija ühendus on lausa saanud tegelikult ju Pärnu linna korraldatavaks. Väikesaarte ühendusi antakse üle. Ja kindlasti on seal rohkem neid transpordiliike. Näiteks Pärnumaal on veel lisaks siis praamiühendusele, väikelaevandusele veel ka hõljuk ja tegelikult ka lennuühenduste temaatika.
Ma arvan küll, et ühest kohast nende asjade korraldamine on mõistlik, sest paratamatult sõidugraafikud peavad kokku minema. Ma mäletan väga selgelt neid aegu, kus Elron tuli oma plaaniga ja ütles, et me muudame Lelle-Pärnu suunal rongiliikluse 15 minutit kiiremaks selle kahe tunni juures, kui suure segaduse see kaasa toob. Nüüd tulebki kaaluda, et kumb on seal tähtsam – kas see 15 minutit ajavõitu, kas see on suur hüpe või tegelikult kõikide liinigraafiku ehk busside ümbersõiduaegade ümbermuutmine, et need ühituks inimeste vajadustega ja teiste transpordiliikidega. Aitäh!
Raivo Aeg siis arvab, et sujuv ja tõrgeteta korraldus on ainult KOV-ide huvides? Mitte kogu riigi? Kas see tõestab, et Isamaa poliitikud näevad suurt pilt? Ei, hoopis vastupidi! KOV-id peaks olema hoopis huvitatud, et laevandus, raudtee ja avalikud bussiliinid peaks olema just riigi pool korralikult korraldatud ja kandikul KOV-idele ette toodud! See ongi valikute küsimus! Ja vaja ongi teha ÕIGED valikud! Ja ÜHEST kohast saab neid juhtida AINULT siis kui see ongi ühe juhtimise all! Ning just nimelt, ühildumine rongidega ongi oluline ja veel olulisem on see tänases võtmes HEA liiklustihedusega Pärnust Lelle Jaama! Erinevaid maanteid pidi!
Aseesimees Enn Eesmaa
Yoko Alender, palun!
Yoko Alender, palun!
Yoko Alender
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mulle tundub, et selle eelnõu eesmärk on tuua tagasi efektiivsus ühistranspordi korraldusse. Mõistlik, kindlasti toetan. Aga küsimus teile: kas te oskaksite kirjeldada, mis oli koalitsiooni algse n-ö tasutud ühistranspordikorralduse tegemise mõte? Aitäh!
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mulle tundub, et selle eelnõu eesmärk on tuua tagasi efektiivsus ühistranspordi korraldusse. Mõistlik, kindlasti toetan. Aga küsimus teile: kas te oskaksite kirjeldada, mis oli koalitsiooni algse n-ö tasutud ühistranspordikorralduse tegemise mõte? Aitäh!
Andres Metsoja
Tasutud ühistranspordikorralduse mõte? Tasutud ühistranspordikorralduse mõte on algselt kogu aeg olnud ju see, et lisaks dotatsioonile paneb ka kasutaja sinna sisse raha. See on olnud selle asja mõte. Sain ma teie küsimusest õigesti aru? Mis on olnud tasuta ühistranspordi mõte? (Keegi saalist kommenteerib midagi.)
Tasutud ühistranspordikorralduse mõte? Tasutud ühistranspordikorralduse mõte on algselt kogu aeg olnud ju see, et lisaks dotatsioonile paneb ka kasutaja sinna sisse raha. See on olnud selle asja mõte. Sain ma teie küsimusest õigesti aru? Mis on olnud tasuta ühistranspordi mõte? (Keegi saalist kommenteerib midagi.)
Aseesimees Enn Eesmaa
Seal oli väike annus sarkasmi selles küsimuses.
Seal oli väike annus sarkasmi selles küsimuses.
Andres Metsoja
Riigi poolt tasutud ühistransporti? Selge. Sain sarkasmist aru. See on olnud ühe erakonna mõttelaad ja lubadus. Nüüd põhimõtteliselt teie fraktsioonist Jürgen Ligi on minu meelest väga hästi öelnud, et tänapäeva poliitika on tihti mitte jaa-ütlemise poliitika, vaid ei-ütlemise poliitika. Paratamatult meie kohalikud omavalitsused selles situatsioonis kippusid rohkem ütlema "jaa" kui "ei", ilmselt andmata lõpuni aru, mis see tegelikult vastutustasandina neile kaasa toob. Väga selgelt poliitikat tehakse, on lubatud teha, ja seda tehakse aegade lõpuni. Aga need organisatsioonid, kes võtavad selle poliitika omaks ja võtavad selle iga päev oma korraldada, siis nad peavad aru saama ikkagi sellest, et ühel hetkel ei ole enam pidupäev, võib-olla ka hoopis mingisugune kehvem päev, ja siis tuleb teha otsuseid. Ja minu meelest võimalikult laiana tuleks see valdkond hoida, et tegelikult inimene, tõepoolest, kes on harjunud sõitma ja peab sõitma ja on teinud valiku, et ta ei osta endale autot, vaid kasutab bussiühendust, saaks võimalikult vähe pihta. See on ühistranspordi n-ö toimimise loogika. Aitäh!
Tundub, et tegu on järjekordse asjatundjaga? Kuid Metsoja eksib, omavalitsused paljuski püüdsid just vastu olla sellele ideele, sest oldi vastu ühele erakonnale. Tavaline ju? Selle valduses on tänan üks uudisnupuke kümnesse! Kui poleks olnud teada, milline erakond selle idee välja käis? Just selles on asi. Muidugi, Isamaa ja ka RE on asjade riigi kätte mineku vastu, ollakse ju pigem ettevõtjate toetajad. Ka siis kui see teeb kulud suuremaks ja maksumaksja koormuse ka.
https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2018/10/16/uuring-ekre-nime-mainimine-kahandas-nende-lubaduste-populaarsust/
Riigi poolt tasutud ühistransporti? Selge. Sain sarkasmist aru. See on olnud ühe erakonna mõttelaad ja lubadus. Nüüd põhimõtteliselt teie fraktsioonist Jürgen Ligi on minu meelest väga hästi öelnud, et tänapäeva poliitika on tihti mitte jaa-ütlemise poliitika, vaid ei-ütlemise poliitika. Paratamatult meie kohalikud omavalitsused selles situatsioonis kippusid rohkem ütlema "jaa" kui "ei", ilmselt andmata lõpuni aru, mis see tegelikult vastutustasandina neile kaasa toob. Väga selgelt poliitikat tehakse, on lubatud teha, ja seda tehakse aegade lõpuni. Aga need organisatsioonid, kes võtavad selle poliitika omaks ja võtavad selle iga päev oma korraldada, siis nad peavad aru saama ikkagi sellest, et ühel hetkel ei ole enam pidupäev, võib-olla ka hoopis mingisugune kehvem päev, ja siis tuleb teha otsuseid. Ja minu meelest võimalikult laiana tuleks see valdkond hoida, et tegelikult inimene, tõepoolest, kes on harjunud sõitma ja peab sõitma ja on teinud valiku, et ta ei osta endale autot, vaid kasutab bussiühendust, saaks võimalikult vähe pihta. See on ühistranspordi n-ö toimimise loogika. Aitäh!
Tundub, et tegu on järjekordse asjatundjaga? Kuid Metsoja eksib, omavalitsused paljuski püüdsid just vastu olla sellele ideele, sest oldi vastu ühele erakonnale. Tavaline ju? Selle valduses on tänan üks uudisnupuke kümnesse! Kui poleks olnud teada, milline erakond selle idee välja käis? Just selles on asi. Muidugi, Isamaa ja ka RE on asjade riigi kätte mineku vastu, ollakse ju pigem ettevõtjate toetajad. Ka siis kui see teeb kulud suuremaks ja maksumaksja koormuse ka.
https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2018/10/16/uuring-ekre-nime-mainimine-kahandas-nende-lubaduste-populaarsust/
Aseesimees Enn Eesmaa
Yoko Alender, protseduuriline küsimus? Andke palun mikrofoni võimalus Yokole!
Yoko Alender, protseduuriline küsimus? Andke palun mikrofoni võimalus Yokole!
Yoko Alender
Aitäh! Protseduuriline täpsustus. Minu küsimuses ei olnud sarkasmi. Tasuta lõunaid minu hinnangul ei ole olemas, nii ei ole ka tasuta ühistransporti. See on tasutud maksumaksja raha eest. Aitäh!
Aitäh! Protseduuriline täpsustus. Minu küsimuses ei olnud sarkasmi. Tasuta lõunaid minu hinnangul ei ole olemas, nii ei ole ka tasuta ühistransporti. See on tasutud maksumaksja raha eest. Aitäh!
Aseesimees Enn Eesmaa
Juhataja repliik oli tingitud sellest, kõigepealt ta oli improvisatsiooniline ja teiseks, ilmselt ekslikust arvamusest, et tegemist oli sarkasmiga. Palun, Laine Randjärv!
Juhataja repliik oli tingitud sellest, kõigepealt ta oli improvisatsiooniline ja teiseks, ilmselt ekslikust arvamusest, et tegemist oli sarkasmiga. Palun, Laine Randjärv!
Laine Randjärv
Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Mul oli erakordne võimalus asendusliikmena majanduskomisjonis selle eelnõu arutelu juures olla ja seetõttu tooks välja sellise või täpsustaks küsimust, mis puudutab õigusselgust. Kui majandusministeerium on selle eelnõu vastu seetõttu, et väidetavalt pole õigusselgust, siis Justiitsministeerium on arvanud teisiti. Esiteks sooviks, et võib-olla seda kommenteerida seda õigusselgust teie meelest selles eelnõus. Ja teiseks, kuna te tõite väga pikalt siin Pärnu näite, kuidasmoodi n-ö piirnevad alad teiste valdadega, et kuidasmoodi see välja näeks et kuutasu, ütleme 10 eurot? Sarnane veel suurem, ütleme, küsimus on tegelikult Tallinna ja Harjumaa siis külgnevate valdade kontekstis. Enamasti külgnevate valdade inimesed sõidavad sealt väga palju just Tallinnasse. Kuidas seda varianti näeksite? Aitäh!
Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Mul oli erakordne võimalus asendusliikmena majanduskomisjonis selle eelnõu arutelu juures olla ja seetõttu tooks välja sellise või täpsustaks küsimust, mis puudutab õigusselgust. Kui majandusministeerium on selle eelnõu vastu seetõttu, et väidetavalt pole õigusselgust, siis Justiitsministeerium on arvanud teisiti. Esiteks sooviks, et võib-olla seda kommenteerida seda õigusselgust teie meelest selles eelnõus. Ja teiseks, kuna te tõite väga pikalt siin Pärnu näite, kuidasmoodi n-ö piirnevad alad teiste valdadega, et kuidasmoodi see välja näeks et kuutasu, ütleme 10 eurot? Sarnane veel suurem, ütleme, küsimus on tegelikult Tallinna ja Harjumaa siis külgnevate valdade kontekstis. Enamasti külgnevate valdade inimesed sõidavad sealt väga palju just Tallinnasse. Kuidas seda varianti näeksite? Aitäh!
Andres Metsoja
Aitäh! No seda õigusselgust ma õigusselguse nimel ei kommenteeriks. Jätame selle professionaalide pärusmaaks. Juristid peavad seal tegema oma töö ja kindlasti selle õigusselguse siis looma. Meie eelkõige räägime põhimõttest ja ma usun, et juristil on võimalik sellest põhimõttest aru saada.
Nüüd, mis puudutab ühistransporti Harju maakonnas ja linna ehk Tallinna linna ja muud Harjumaad, siis mina saan aru, et väga palju ikkagi Harju maakonna elanikke sõidab üldse kommertsliinidega. See on ajalooliselt nii kujunenud, et suuremad keskused pakuvad eraturule piisavat sellist majanduslikku võimekust ja kus see on olemas, sinna ka kindlasti erasektor läheb. Ja ma arvan, see on täiesti õige. Nüüd, kas oleks võimalik Tallinna ja Harjumaa mudelit käivitada sarnaselt, nagu seda on tehtud Pärnumaal? Ma usun, et on. Ma usun, et on, lihtsalt peab jällegi aru saama sellest, et ka Pärnu maakonna omavalitsused maksavad sõidusoodustuste eest õpilaste ja pensionäride osas noored – kuni 19 ja pensionärid kuni 63 eluaastat, nende eest omavalitsused maksavad ja maksavad selle alusel, mida siis näitavad siis just nimelt need isikustatud kuukaardid.
Algselt see kokkulepe on tehtud laiemalt ja statistiliselt tahetakse minna järjest täpsemalt, mida siis sõidulugemissüsteem omavalitsustele pakub. Ja jällegi, tasuta lõunaid ei ole olemas. Kui keegi omavalitsustest tahab seda hüve, et sama kuukaardiga inimene, nende inimene saab Tallinnas sõita sama kuukaardiga, siis minu meelest on see kokkuleppe küsimus ja ma ei usu, et Tallinnal midagi selle vastu on. Iseküsimus, kas see omavalitsus peab seda rahalist väljaminekut poliitiliselt mõistlikuks ja reaalselt vajalikuks. Aitäh!
Omavalitsus ei peakski maksma, kui tema elanik tahaks Tallinna tasuta sõita. Lihtsalt Simson, Aas ja KE peaks lõpetama Tallinnas selle jama, kus kulutatakse mõttetutele validaatoritele ja mupole raha ja kõik peaks saama Tallinnas ka piletita sõita. Kaasa arvatud välismaalased. Mis me keksime välismaal Tallinna transpordiga, kui turistid siin maksma peavad? Iseasi, kas maksavad...
Aitäh! No seda õigusselgust ma õigusselguse nimel ei kommenteeriks. Jätame selle professionaalide pärusmaaks. Juristid peavad seal tegema oma töö ja kindlasti selle õigusselguse siis looma. Meie eelkõige räägime põhimõttest ja ma usun, et juristil on võimalik sellest põhimõttest aru saada.
Nüüd, mis puudutab ühistransporti Harju maakonnas ja linna ehk Tallinna linna ja muud Harjumaad, siis mina saan aru, et väga palju ikkagi Harju maakonna elanikke sõidab üldse kommertsliinidega. See on ajalooliselt nii kujunenud, et suuremad keskused pakuvad eraturule piisavat sellist majanduslikku võimekust ja kus see on olemas, sinna ka kindlasti erasektor läheb. Ja ma arvan, see on täiesti õige. Nüüd, kas oleks võimalik Tallinna ja Harjumaa mudelit käivitada sarnaselt, nagu seda on tehtud Pärnumaal? Ma usun, et on. Ma usun, et on, lihtsalt peab jällegi aru saama sellest, et ka Pärnu maakonna omavalitsused maksavad sõidusoodustuste eest õpilaste ja pensionäride osas noored – kuni 19 ja pensionärid kuni 63 eluaastat, nende eest omavalitsused maksavad ja maksavad selle alusel, mida siis näitavad siis just nimelt need isikustatud kuukaardid.
Algselt see kokkulepe on tehtud laiemalt ja statistiliselt tahetakse minna järjest täpsemalt, mida siis sõidulugemissüsteem omavalitsustele pakub. Ja jällegi, tasuta lõunaid ei ole olemas. Kui keegi omavalitsustest tahab seda hüve, et sama kuukaardiga inimene, nende inimene saab Tallinnas sõita sama kuukaardiga, siis minu meelest on see kokkuleppe küsimus ja ma ei usu, et Tallinnal midagi selle vastu on. Iseküsimus, kas see omavalitsus peab seda rahalist väljaminekut poliitiliselt mõistlikuks ja reaalselt vajalikuks. Aitäh!
Omavalitsus ei peakski maksma, kui tema elanik tahaks Tallinna tasuta sõita. Lihtsalt Simson, Aas ja KE peaks lõpetama Tallinnas selle jama, kus kulutatakse mõttetutele validaatoritele ja mupole raha ja kõik peaks saama Tallinnas ka piletita sõita. Kaasa arvatud välismaalased. Mis me keksime välismaal Tallinna transpordiga, kui turistid siin maksma peavad? Iseasi, kas maksavad...
Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Keit Pentus-Rosimannus!
Palun, Keit Pentus-Rosimannus!
Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Hea ettekandja! Ega pole saladus, et praeguse valitsuse kõige suurem ja jõulisem osapool Keskerakond on survestanud kõvasti sellest eelnõust loobuma. Tegu on algatusega, mis Keskerakonna nn bussireformi lõhuks. Kui tõenäoline on, et teil õnnestub selle menetluse käigus Keskerakonda murda ja et sellest plaanist asja saab? Aitäh!
Aitäh! Hea ettekandja! Ega pole saladus, et praeguse valitsuse kõige suurem ja jõulisem osapool Keskerakond on survestanud kõvasti sellest eelnõust loobuma. Tegu on algatusega, mis Keskerakonna nn bussireformi lõhuks. Kui tõenäoline on, et teil õnnestub selle menetluse käigus Keskerakonda murda ja et sellest plaanist asja saab? Aitäh!
Andres Metsoja
Aitäh! Veel kord, mina arvan, et see on märksa laiem küsimus kui selline poliitiline umbsõlm. Kindlasti ühistranspordikeskustes on väga palju omavalitsusjuhte väga erineva poliitilise kuuluvusega. Kuidas need otsused on lõpuks tehtud, mina tean ka, et meil on olemas täiesti meie ridades omavalitsusjuhte, kes istuvad ühistranspordikeskuses ja ütlevad, et see mudeli valik näiteks tasuta ühistranspordina oli mõistlik. See on natukene maailmavaate küsimus, see on natukene kokkulepete küsimus, see ei ole lõpuni ainult poliitika. Aga kindlasti oma annus poliitikat ka selles on. Aitäh!
Seegi annab lootust, et omavalitsustes on inimesi, kes mõistavad, mis on mõistlik.
Aitäh! Veel kord, mina arvan, et see on märksa laiem küsimus kui selline poliitiline umbsõlm. Kindlasti ühistranspordikeskustes on väga palju omavalitsusjuhte väga erineva poliitilise kuuluvusega. Kuidas need otsused on lõpuks tehtud, mina tean ka, et meil on olemas täiesti meie ridades omavalitsusjuhte, kes istuvad ühistranspordikeskuses ja ütlevad, et see mudeli valik näiteks tasuta ühistranspordina oli mõistlik. See on natukene maailmavaate küsimus, see on natukene kokkulepete küsimus, see ei ole lõpuni ainult poliitika. Aga kindlasti oma annus poliitikat ka selles on. Aitäh!
Seegi annab lootust, et omavalitsustes on inimesi, kes mõistavad, mis on mõistlik.
Aseesimees Enn Eesmaa
Marika Tuus-Laul, palun!
Marika Tuus-Laul, palun!
Marika Tuus-Laul
Aitäh! Hea ettekandja! No siin saalis väideti, et inimesed ei tahagi nii väga sõita ühistranspordiga ja arvud on vähenenud kogu aeg. Kui nüüd tuletada statistikat meelde, siis alates juulist, kui n-ö tasuta transport kehtestati paljudes, enamikes maakondades, siis need arvud näitavad ju tohutut tõusu. Näiteks Ida-Virumaal tõusis sõitjate arv 92%, Jõgevamaal 75%, Põlvamaal on siin 32, Tartumaal 34 jne, jne. Kui me nüüd hakkame seda kuidagi teistpidi keerama ja kui need ühistranspordikeskused, võib-olla paljud ei olegi huvitatud, nagu me teame, siis mida te arvate, mida ütleb siis tavainimene, kes praegu tuleb ja ütleb, et tõesti üks hea asi, üks väga-väga hea asi ja on ka raha järgmine aasta liinide tihendamiseks juurde pandud? Sisuliselt saab inimene ju aastapalga või ühe kuupalga juurde enda aastasele teenistusele. Aitäh!
Aitäh! Hea ettekandja! No siin saalis väideti, et inimesed ei tahagi nii väga sõita ühistranspordiga ja arvud on vähenenud kogu aeg. Kui nüüd tuletada statistikat meelde, siis alates juulist, kui n-ö tasuta transport kehtestati paljudes, enamikes maakondades, siis need arvud näitavad ju tohutut tõusu. Näiteks Ida-Virumaal tõusis sõitjate arv 92%, Jõgevamaal 75%, Põlvamaal on siin 32, Tartumaal 34 jne, jne. Kui me nüüd hakkame seda kuidagi teistpidi keerama ja kui need ühistranspordikeskused, võib-olla paljud ei olegi huvitatud, nagu me teame, siis mida te arvate, mida ütleb siis tavainimene, kes praegu tuleb ja ütleb, et tõesti üks hea asi, üks väga-väga hea asi ja on ka raha järgmine aasta liinide tihendamiseks juurde pandud? Sisuliselt saab inimene ju aastapalga või ühe kuupalga juurde enda aastasele teenistusele. Aitäh!
Andres Metsoja
Aitäh, hea Marika! Esmalt statistikast, siis sellest heast asjast. Statistikaga on tegelikult ju selline lugu, et üldiseid kaasaegseid piletiloendussüsteeme väga paljudes maakondades üldse ei olnud – kõik oleneb, millega me jälle võrdleme. Kui me võrdleme eelmise aasta näiteks 1. juulit 2018 1. juuliga 2017, siis luua sealt pealt üldse mingit statistikat on minu meelest nagu ülimalt keeruline. Numbreid võib kirja panna, aga kui palju seal on tõetera, on keeruline vastata.
Et me saaksime ikka samas süsteemis võrrelda, et kui on piletiloendussüsteem käivitunud, siis võrreldakse ühte kuud eelmise kuuga, mis on ka väga lühike aeg, et üldse mingisuguseid põhjapanevaid arvamusi kujundada, eriti kui tegemist on suvekuuga. Võib-olla ühtepidi peaks minema sõitjate arv alla, sellepärast et õpilased justkui enam ei sõida. Aga tihtilugu on ka nõnda, et maakonnad on ju korraldanud siiamaani ühistransporti nõnda, et on olemas kas magnetkaardid või siis veel täiesti paberi peal sellised bussipiletid, mis on omavalitsus välja ostnud ja andnud kasutusse õpilaste kätte või teistpidi, iga õpilane, lapsevanem ostab ise selle bussipileti ja toob selle kuludokumendi siis kohalikku omavalitsusse ja kohalik omavalitsus selle kompenseerib. See kindlasti nagu moondab seda situatsiooni. Me teame, et kool algab 1. septembril ja sinna piirkonda jäävad ka siis tegelikult need tehingud ühelt poolt.
Teiselt poolt, tulles tagasi maavalitsuste kaotamise juurde, siis maavalitsuste juures olid ka need üksused, kes tegelesid ühistranspordipileti kontrolliga ehk järelvalvega. Meil Pärnumaal oli küll see väga hästi teada, et tegelikult need ühistranspordi järelvalvajad viidi üle Maanteeametisse ühte suurde keskusesse. Ja inimeste seas oli suhteliselt teada, tuntud sõnum, et Sindi liinidel ei ole tükk aega nähtud ühtegi piletikontrolöri. Noh, jällegi üks selline nüanss, mis üleminekuperioodil kindlasti moonutab seda pilti. Ja sellepärast ma väga tõsiselt ei saa neid statistilisi numbreid võtta ja ma olen ka küsinud erinevate ühistranspordikeskuste käest üle. Eks nad ka kinnitavad, et see statistika on selline ... Ta on olemas, aga kui palju sellest kinni võtta, on iseküsimus.
Heast asjast – eks see alati on jälle inimesekeskne. Mõnele inimesele väga meeldib tasuta ühistransport, teine inimene jällegi tuleb ja ütleb, et kuulge, et äkki te panete selle raha parem omastehooldusesse, et ärge tehke Eestis lausalist sotsiaalsüsteemi, et need inimesed, kellel on kodus tegelikult hooldatav laps või pereliige, nad vaevu-vaevu saavad hakkama, aga me külvame raha nagu lennukilt. See on alati suhtumise küsimus ja ilmselt ka natukene personaalne. Meie peaks tegelema selle suure pildiga. Aitäh!
Ma ei teadnudki, et suvel õpilased istuvad kodus!?
Aga kui hästi siis piletiraha laekus, kui piletikontrolle polnud? Kas siis üldse on ikkagi mõtet pileteid müüa, kui neid kõik ei osta nagunii? Piletitulu on ikka sama?
Muide, omastehooldussüsteemi puhul on oluline see, et väga paljud omaksed või lähedased sõidavadki aitama ja sageli teevad seda ühistranspordiga. Hoides sellega raha kokku, saavad nad ka rohkem panustada hooldusele?
Aga õpilased siis? Õpilased sõitsid sel suvel rohkemgi! Tänu süsteemile ja muidugi ka ilusatele ilmadele. Ka koos vanematega.
Aitäh, hea Marika! Esmalt statistikast, siis sellest heast asjast. Statistikaga on tegelikult ju selline lugu, et üldiseid kaasaegseid piletiloendussüsteeme väga paljudes maakondades üldse ei olnud – kõik oleneb, millega me jälle võrdleme. Kui me võrdleme eelmise aasta näiteks 1. juulit 2018 1. juuliga 2017, siis luua sealt pealt üldse mingit statistikat on minu meelest nagu ülimalt keeruline. Numbreid võib kirja panna, aga kui palju seal on tõetera, on keeruline vastata.
Et me saaksime ikka samas süsteemis võrrelda, et kui on piletiloendussüsteem käivitunud, siis võrreldakse ühte kuud eelmise kuuga, mis on ka väga lühike aeg, et üldse mingisuguseid põhjapanevaid arvamusi kujundada, eriti kui tegemist on suvekuuga. Võib-olla ühtepidi peaks minema sõitjate arv alla, sellepärast et õpilased justkui enam ei sõida. Aga tihtilugu on ka nõnda, et maakonnad on ju korraldanud siiamaani ühistransporti nõnda, et on olemas kas magnetkaardid või siis veel täiesti paberi peal sellised bussipiletid, mis on omavalitsus välja ostnud ja andnud kasutusse õpilaste kätte või teistpidi, iga õpilane, lapsevanem ostab ise selle bussipileti ja toob selle kuludokumendi siis kohalikku omavalitsusse ja kohalik omavalitsus selle kompenseerib. See kindlasti nagu moondab seda situatsiooni. Me teame, et kool algab 1. septembril ja sinna piirkonda jäävad ka siis tegelikult need tehingud ühelt poolt.
Teiselt poolt, tulles tagasi maavalitsuste kaotamise juurde, siis maavalitsuste juures olid ka need üksused, kes tegelesid ühistranspordipileti kontrolliga ehk järelvalvega. Meil Pärnumaal oli küll see väga hästi teada, et tegelikult need ühistranspordi järelvalvajad viidi üle Maanteeametisse ühte suurde keskusesse. Ja inimeste seas oli suhteliselt teada, tuntud sõnum, et Sindi liinidel ei ole tükk aega nähtud ühtegi piletikontrolöri. Noh, jällegi üks selline nüanss, mis üleminekuperioodil kindlasti moonutab seda pilti. Ja sellepärast ma väga tõsiselt ei saa neid statistilisi numbreid võtta ja ma olen ka küsinud erinevate ühistranspordikeskuste käest üle. Eks nad ka kinnitavad, et see statistika on selline ... Ta on olemas, aga kui palju sellest kinni võtta, on iseküsimus.
Heast asjast – eks see alati on jälle inimesekeskne. Mõnele inimesele väga meeldib tasuta ühistransport, teine inimene jällegi tuleb ja ütleb, et kuulge, et äkki te panete selle raha parem omastehooldusesse, et ärge tehke Eestis lausalist sotsiaalsüsteemi, et need inimesed, kellel on kodus tegelikult hooldatav laps või pereliige, nad vaevu-vaevu saavad hakkama, aga me külvame raha nagu lennukilt. See on alati suhtumise küsimus ja ilmselt ka natukene personaalne. Meie peaks tegelema selle suure pildiga. Aitäh!
Ma ei teadnudki, et suvel õpilased istuvad kodus!?
Aga kui hästi siis piletiraha laekus, kui piletikontrolle polnud? Kas siis üldse on ikkagi mõtet pileteid müüa, kui neid kõik ei osta nagunii? Piletitulu on ikka sama?
Muide, omastehooldussüsteemi puhul on oluline see, et väga paljud omaksed või lähedased sõidavadki aitama ja sageli teevad seda ühistranspordiga. Hoides sellega raha kokku, saavad nad ka rohkem panustada hooldusele?
Aga õpilased siis? Õpilased sõitsid sel suvel rohkemgi! Tänu süsteemile ja muidugi ka ilusatele ilmadele. Ka koos vanematega.
Aseesimees Enn Eesmaa
Jaanus Marrandi.
Jaanus Marrandi.
Jaanus Marrandi
Tänan! Lugupeetud ettekandja! Sellest eelnõust torkab silma selline huvitav vastuolu. Päris kindlasti ei ole see tasuta ühistranspordi süsteem, mis praegu on, nagu n-ö ideaalne, aga teie eelnõu siin ka tegelikult lahendusi eriti ei paku. See vastuolu on nimelt selles, et ühest küljest te räägite, et anname otsustamise omavalitsustele lähemale, omavalitsused ise otsustavad, aga teisest otsast te võtate ju selle eelnõuga tegelikult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist selle n-ö raha jagamise ühistranspordikeskustelt ära ja viite valitsuse tasandile ehk viite hoopiski veel ülespoole, mis on iseenesest ju tegelikult natukene koomiline. Ma saan aru, et valitsused tulevad, valitsused lähevad, ministrid vahetuvad. See eelnõu on nagu ikkagi kantud mingisugust hetke poliitilisest situatsioonist. Kas ei oleks ikkagi mõistlikum tulla selle asja juurde tagasi ja võtta siit see poliitiline pinge maha võib-olla pärast valimisi kuskil?
Tänan! Lugupeetud ettekandja! Sellest eelnõust torkab silma selline huvitav vastuolu. Päris kindlasti ei ole see tasuta ühistranspordi süsteem, mis praegu on, nagu n-ö ideaalne, aga teie eelnõu siin ka tegelikult lahendusi eriti ei paku. See vastuolu on nimelt selles, et ühest küljest te räägite, et anname otsustamise omavalitsustele lähemale, omavalitsused ise otsustavad, aga teisest otsast te võtate ju selle eelnõuga tegelikult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist selle n-ö raha jagamise ühistranspordikeskustelt ära ja viite valitsuse tasandile ehk viite hoopiski veel ülespoole, mis on iseenesest ju tegelikult natukene koomiline. Ma saan aru, et valitsused tulevad, valitsused lähevad, ministrid vahetuvad. See eelnõu on nagu ikkagi kantud mingisugust hetke poliitilisest situatsioonist. Kas ei oleks ikkagi mõistlikum tulla selle asja juurde tagasi ja võtta siit see poliitiline pinge maha võib-olla pärast valimisi kuskil?
Andres Metsoja
Aitäh! See otsus on selle saali käes, kas minna edasi või lõpetada see menetlus ja teha seda kunagi hiljem. Aga veel kord, kui ühistranspordis on antud raha juurde ehk ühistranspordikeskused on saanud võimaluse avada uusi liine, tegelikult pakkuda transporti tasuta nii, nagu nad on paremaks seda kohapeal pidanud, siis minu arvates stabiilsuse pakkumiseks on lausa hädavajalik, et tegelikult seda küsimust arutab ikkagi valitsus. Sest veel kord: kui me tahame tegeleda ühistranspordiga selliselt, et inimesed tõesti saaksid transporti kasutada, sellega tegelikult autostumist pidurdada, tegelikult vaadata üldse üldist teede olukorda, kogu seda pilti tervikuna, siis ma arvan, et ministri pädevus sealt vahelt kuskile ei kao. Minister ongi see, kes peab seda kompetentsi tervikuna haldama. Aga ma arvan, et kõik valitsuskabineti liikmed peaks selle teemaga olema kursis. Aitäh!
Valitsuse liikmed peaks niigi kursis olema?
Aitäh! See otsus on selle saali käes, kas minna edasi või lõpetada see menetlus ja teha seda kunagi hiljem. Aga veel kord, kui ühistranspordis on antud raha juurde ehk ühistranspordikeskused on saanud võimaluse avada uusi liine, tegelikult pakkuda transporti tasuta nii, nagu nad on paremaks seda kohapeal pidanud, siis minu arvates stabiilsuse pakkumiseks on lausa hädavajalik, et tegelikult seda küsimust arutab ikkagi valitsus. Sest veel kord: kui me tahame tegeleda ühistranspordiga selliselt, et inimesed tõesti saaksid transporti kasutada, sellega tegelikult autostumist pidurdada, tegelikult vaadata üldse üldist teede olukorda, kogu seda pilti tervikuna, siis ma arvan, et ministri pädevus sealt vahelt kuskile ei kao. Minister ongi see, kes peab seda kompetentsi tervikuna haldama. Aga ma arvan, et kõik valitsuskabineti liikmed peaks selle teemaga olema kursis. Aitäh!
Valitsuse liikmed peaks niigi kursis olema?
Aseesimees Enn Eesmaa
Helmut Hallemaa.
Helmut Hallemaa.
Helmut Hallemaa
Hea eesistuja! Hea ettekandja! Minu seisukoht on, et tasuta ja hea ühistransport on oluline avalik teenus. Nüüd seda kommenteerides, siis sinu statistika kommentaar ajas mul tegelikult juuksekarvad püsti. See tähendab, et me oleme tegelikult tasuta transpordi teinud ebalegaalselt juba aastaid, kuna me oleme lennukilt külvanud dotatsioone, sest ühistransport on saanud dotatsioone aastaid, aga me ei ole sedasama piletit ju võtnud tegelikult inimeste käest ilmselt. Aga mu küsimused on kahes asjas. Liinivõrku on kindlasti vaja oluliselt arendada, liinivõrku arendatakse ka selle poolaasta jooksul ja oluliselt, 3,3 miljonit läheb liinivõrgu arendamisele ja kõigile maakondadele, seesama summa on olnud viimase kümne aasta liinivõrgu arendamises, järelikult see hüpe on väga oluline. Kas sa seda aktsepteerid? Ja teine, see tasuta või tasuline, iga avalik teenus maksab, igal avalikul teenusel on hind ja igas avalikus teenuses osalevad nii riik kui omavalitsused. On see nii? Aitäh!
Hea eesistuja! Hea ettekandja! Minu seisukoht on, et tasuta ja hea ühistransport on oluline avalik teenus. Nüüd seda kommenteerides, siis sinu statistika kommentaar ajas mul tegelikult juuksekarvad püsti. See tähendab, et me oleme tegelikult tasuta transpordi teinud ebalegaalselt juba aastaid, kuna me oleme lennukilt külvanud dotatsioone, sest ühistransport on saanud dotatsioone aastaid, aga me ei ole sedasama piletit ju võtnud tegelikult inimeste käest ilmselt. Aga mu küsimused on kahes asjas. Liinivõrku on kindlasti vaja oluliselt arendada, liinivõrku arendatakse ka selle poolaasta jooksul ja oluliselt, 3,3 miljonit läheb liinivõrgu arendamisele ja kõigile maakondadele, seesama summa on olnud viimase kümne aasta liinivõrgu arendamises, järelikult see hüpe on väga oluline. Kas sa seda aktsepteerid? Ja teine, see tasuta või tasuline, iga avalik teenus maksab, igal avalikul teenusel on hind ja igas avalikus teenuses osalevad nii riik kui omavalitsused. On see nii? Aitäh!
Andres Metsoja
Jaa, aitäh! Ma juba ka ütlesin tegelikult, et see, et ühistransporti on raha juurde tulnud, see on väga õige samm. ma arvan, et see n-ö paigalseis ja pigem ikkagi surve ühistranspordi kokkutõmbamiseks on olnud viimasel ajal siin suhteliselt järjepidev, olles olnud ise selle korraldamise keskel. Aga mis nüüd puudutab seda, et justkui see piletisüsteem ja see statistika, kuidagi, et ma tõlgendan seda valesti, mina püüan nagu rääkida seda situatsiooni, mida ma olen ühistranspordikeskustes kuulnud ja ka ise oma kogemusest endise maavanemana nagu tean. Lihtsalt need sõidu loendamise andmed, ühtne süsteem, noh, see ühtne süsteem on olnud ju lausa koalitsioonileppe punkt, me oleme otsustanud, et üleriigiliselt igal pool peaks maakondades olema ühetaoline piletisüsteem, et oleks võimalik loendada. Ja tegelikult seda on ju juurutatud ja just nimelt sisuliselt 1. juulist. Me alles läheme ühtsele standardile üle selles mõttes.
Ja teil oli veel üks küsimus. Avalik teenus, mis on finantseeritud siis avalikust rahast ehk riigieelarvest ja teisest avalikust rahast ehk kohalikust eelarvest. Siis mina võtangi selle kokku, et see ongi avalik raha. Kas ta on riigieelarves, kas ta on kohaliku omavalitsuse eelarves, ta on kõik ühtlane maksuraha, mida siis kokkulepete alusel jagatakse. Aga see ei tähenda sugugi seda, et omaosalust täiendavalt teenusel ei peaks olema. Veel kord, siis me võiks ühel hetkel ju öelda ka, et aga miks me üldse vee ja kanalisatsiooni eest tasu küsime. Miks? Las nad siis tarbivad seda vett ja kanalisatsiooni lihtsalt, nagu nad tarbivad, sest väga suuresti täna me juba teame, et Euroopa Liit on ise öelnud, et amortisatsioonikomponenti tegelikult läbi Euroopa Liidu investeeringute vee hinnas ei tohi kajastada. Ja me oleme tegelikult küsimuse ees, et kuidas me uuesti siis vee- ja kanalisatsioonivõrke 20 aasta pärast uuendame, võib-olla teatud juhtudel juba varem. See on väga suur ja tõsine probleem. Ja ma arvan, et ei ole õiglane võtta ühepereelamult, kellel on võib-olla lokaalne süsteem, ja sellel, kellel on tsentraalne, noh, panna nad siis n-ö mõlemad tasuta süsteemi otsa. Ma ei kujuta ette, kuidas see oleks võimalik teha. See vastutus on ja jääb, ja see on ka majanduslik. Aitäh!
Osa piletiraha läks ju bussijuhtidele palgalisaks??
Aga veel kord, kelle poolt oli see surve koomaletõmbamiseks ja/või seisakuks? RE+IRL valitsuse poolt? Kuid tõepoolest, ühtset süsteemi on hakanud juurutama alles KE juhitud valitsus. Senised lasid lihtsalt bussifirmadel riigi kulul liugu lasta?
Ja ometi see kõik ei tähenda, et omaosalus PEAKS olema! Sest miks maksta piletisüsteemi ülalpidamiseks lihtsalt selle eest, et piletit saada?
Jaa, aitäh! Ma juba ka ütlesin tegelikult, et see, et ühistransporti on raha juurde tulnud, see on väga õige samm. ma arvan, et see n-ö paigalseis ja pigem ikkagi surve ühistranspordi kokkutõmbamiseks on olnud viimasel ajal siin suhteliselt järjepidev, olles olnud ise selle korraldamise keskel. Aga mis nüüd puudutab seda, et justkui see piletisüsteem ja see statistika, kuidagi, et ma tõlgendan seda valesti, mina püüan nagu rääkida seda situatsiooni, mida ma olen ühistranspordikeskustes kuulnud ja ka ise oma kogemusest endise maavanemana nagu tean. Lihtsalt need sõidu loendamise andmed, ühtne süsteem, noh, see ühtne süsteem on olnud ju lausa koalitsioonileppe punkt, me oleme otsustanud, et üleriigiliselt igal pool peaks maakondades olema ühetaoline piletisüsteem, et oleks võimalik loendada. Ja tegelikult seda on ju juurutatud ja just nimelt sisuliselt 1. juulist. Me alles läheme ühtsele standardile üle selles mõttes.
Ja teil oli veel üks küsimus. Avalik teenus, mis on finantseeritud siis avalikust rahast ehk riigieelarvest ja teisest avalikust rahast ehk kohalikust eelarvest. Siis mina võtangi selle kokku, et see ongi avalik raha. Kas ta on riigieelarves, kas ta on kohaliku omavalitsuse eelarves, ta on kõik ühtlane maksuraha, mida siis kokkulepete alusel jagatakse. Aga see ei tähenda sugugi seda, et omaosalust täiendavalt teenusel ei peaks olema. Veel kord, siis me võiks ühel hetkel ju öelda ka, et aga miks me üldse vee ja kanalisatsiooni eest tasu küsime. Miks? Las nad siis tarbivad seda vett ja kanalisatsiooni lihtsalt, nagu nad tarbivad, sest väga suuresti täna me juba teame, et Euroopa Liit on ise öelnud, et amortisatsioonikomponenti tegelikult läbi Euroopa Liidu investeeringute vee hinnas ei tohi kajastada. Ja me oleme tegelikult küsimuse ees, et kuidas me uuesti siis vee- ja kanalisatsioonivõrke 20 aasta pärast uuendame, võib-olla teatud juhtudel juba varem. See on väga suur ja tõsine probleem. Ja ma arvan, et ei ole õiglane võtta ühepereelamult, kellel on võib-olla lokaalne süsteem, ja sellel, kellel on tsentraalne, noh, panna nad siis n-ö mõlemad tasuta süsteemi otsa. Ma ei kujuta ette, kuidas see oleks võimalik teha. See vastutus on ja jääb, ja see on ka majanduslik. Aitäh!
Osa piletiraha läks ju bussijuhtidele palgalisaks??
Aga veel kord, kelle poolt oli see surve koomaletõmbamiseks ja/või seisakuks? RE+IRL valitsuse poolt? Kuid tõepoolest, ühtset süsteemi on hakanud juurutama alles KE juhitud valitsus. Senised lasid lihtsalt bussifirmadel riigi kulul liugu lasta?
Ja ometi see kõik ei tähenda, et omaosalus PEAKS olema! Sest miks maksta piletisüsteemi ülalpidamiseks lihtsalt selle eest, et piletit saada?
Aseesimees Enn Eesmaa
Urmas Kruuse.
Urmas Kruuse.
Urmas Kruuse
Austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Kevadel, kui ma ministri käest küsisin, mis on ühistranspordis keskmine ostetud pileti hind erinevates maakondades, ma seda vastust ei saanud. See samamoodi kinnitab seda, et see statistika oli puudulik. Ja mis mind hämmastas ka peale seda, kui see transport tasuta oli kehtestatud, et nii eksperdid kui bussiettevõtete omanikud ütlesid, et tegelikult on see ju tore, et nüüd bussijuhid ei pane piletiraha taskusse ja neil on vähem muresid. See näitab seda, et selle koha pealt minna tegema tasuta transporti ilma väga adekvaatse statistikata on ju tegelikult hullumeelsus. Aga lõunaeestlasena paneb mind muretsema hoopis see, et tänu sellele, et teatud transport on tasuta, surutakse erasektor välja ja tegelikult mõjutatakse rongiliiklust. Ja rongiliiklus tähendab seda, et kui me täna Lõuna-Eestist, kaasa arvatud Valgast, võime mitu korda päevas jõuda ka Tallinnasse ja Tartusse, siis sellise suundumuse jätkumisel see kindlasti enam nii ei juhtu. Kas te olete minuga nõus? Aitäh!
Austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Kevadel, kui ma ministri käest küsisin, mis on ühistranspordis keskmine ostetud pileti hind erinevates maakondades, ma seda vastust ei saanud. See samamoodi kinnitab seda, et see statistika oli puudulik. Ja mis mind hämmastas ka peale seda, kui see transport tasuta oli kehtestatud, et nii eksperdid kui bussiettevõtete omanikud ütlesid, et tegelikult on see ju tore, et nüüd bussijuhid ei pane piletiraha taskusse ja neil on vähem muresid. See näitab seda, et selle koha pealt minna tegema tasuta transporti ilma väga adekvaatse statistikata on ju tegelikult hullumeelsus. Aga lõunaeestlasena paneb mind muretsema hoopis see, et tänu sellele, et teatud transport on tasuta, surutakse erasektor välja ja tegelikult mõjutatakse rongiliiklust. Ja rongiliiklus tähendab seda, et kui me täna Lõuna-Eestist, kaasa arvatud Valgast, võime mitu korda päevas jõuda ka Tallinnasse ja Tartusse, siis sellise suundumuse jätkumisel see kindlasti enam nii ei juhtu. Kas te olete minuga nõus? Aitäh!
Andres Metsoja
Aitäh! Jälle asjal mitu otsa. Vaadates seda rongiühenduse temaatikat, siis üks avalik teenus peab olema lihtsalt nii hea, et seda tahetakse kasutada. See on ju see eeldus. Vastasel juhul pole mõtet sinna kõigi meie raha ju tegelikult kulutada. Pärnumaal Lelle–Pärnu raudteelõik, me kõik teame, on renoveerimata jäänud ajale jalgu ja tegelikult ühistransport on selle just üle võtnud, võtnud üle ja kommertsliinid on selle üle võtnud. Inimesed saavad sõita kiiresti mugavalt Pärnust Tallinnasse tšarterbussiga, neil võiks olla võimalus ju sõita ka kiirelt rongiga, aga kui see teenus ei vasta n-ö ootustele, siis lihtsalt nii on. Ma arvan, et ühte patta jällegi seda ei saa panna, et justkui me teeme tasuta ühistranspordi ja siis nagu rongi konkurentsivõime üldse kaob. Ma ei usu seda. Aga mõningane selline majanduslik loogika seal on ja teie n-ö see põhimõte, et kui kuskil tehakse täielik soodustus, siis kindlasti seal mingi osa inimesi paneb liikuma selle soodsama transpordivahendi peale. Seda mõju kindlasti ei saa alahinnata. Aitäh!
No näed! Esiteks, on hoopis vastupidi, oli viimane aeg minna üle eeltasutud süsteemile! Teiseks, miks lõunaeestlasena ei tegutsenud Kruuse selle nimel, et ronge ja busse paremini ühildada? Ja Metsoja võib muidugi nõus olla, et tulevikus ehk rongiga nii tihti Tallinna ei saa, kuid tegelikkuses saaks nendega sõita hoopis rohkemad inimesed, kui Lõuna-Eestis oleks Kruuse jt paremat tööd teinud ja taganud juurdeveod Antslast, Võrust, Värskast, Räpinast!? Kus on nt Valgamaa arengukavva jõudnud Rõngu - Palupera - Otepää bussid? Arengukava ju on, ammu juba? Ning kui palju eksisamaaliitlane Taro maavanemana tegeles rongiliikluse tihendamisega Põlva suunal, mis on olulisemaid võtmeid reisijate arvu kasvuks? Siinkohal aga nõustun Metsojaga, et iga teenus peabki olema HEA. Nii peaks olema ka RE+IRL-i poolt soodustatud Pärnu rongi kadumise asemel tehtav asendusbusside sõiduplaan. Mis kõigele lisaks tähendaks REISIJATE ARVU KASVU RONGIDES! Kõigepealt tulebki endale selgeks teha, millest sõltub reisijate arvu kasv! Kommertsliinid aga pole siin veel essugi üle võtnud! Ja pole ka Pärnu maakond, kõik on poolpidune ja kui see kavand täide läheb (vt minu eelmist teemat blogis), siis edukas see ei ole! Jah, muidugi ei saa alahinnata eeltasutud busside mõju ses suhtes, et see võib olla kellegi jaoks eelistatud valik tänu kokkuhoiule. Kuid seda ei saa alahinnata ka JUURDEVEO SÜSTEEMINA rongidele, millega kuskil ei tegeleta! Siiski, Viljandimaal nüüd on esimesi muutusi.
Aitäh! Jälle asjal mitu otsa. Vaadates seda rongiühenduse temaatikat, siis üks avalik teenus peab olema lihtsalt nii hea, et seda tahetakse kasutada. See on ju see eeldus. Vastasel juhul pole mõtet sinna kõigi meie raha ju tegelikult kulutada. Pärnumaal Lelle–Pärnu raudteelõik, me kõik teame, on renoveerimata jäänud ajale jalgu ja tegelikult ühistransport on selle just üle võtnud, võtnud üle ja kommertsliinid on selle üle võtnud. Inimesed saavad sõita kiiresti mugavalt Pärnust Tallinnasse tšarterbussiga, neil võiks olla võimalus ju sõita ka kiirelt rongiga, aga kui see teenus ei vasta n-ö ootustele, siis lihtsalt nii on. Ma arvan, et ühte patta jällegi seda ei saa panna, et justkui me teeme tasuta ühistranspordi ja siis nagu rongi konkurentsivõime üldse kaob. Ma ei usu seda. Aga mõningane selline majanduslik loogika seal on ja teie n-ö see põhimõte, et kui kuskil tehakse täielik soodustus, siis kindlasti seal mingi osa inimesi paneb liikuma selle soodsama transpordivahendi peale. Seda mõju kindlasti ei saa alahinnata. Aitäh!
No näed! Esiteks, on hoopis vastupidi, oli viimane aeg minna üle eeltasutud süsteemile! Teiseks, miks lõunaeestlasena ei tegutsenud Kruuse selle nimel, et ronge ja busse paremini ühildada? Ja Metsoja võib muidugi nõus olla, et tulevikus ehk rongiga nii tihti Tallinna ei saa, kuid tegelikkuses saaks nendega sõita hoopis rohkemad inimesed, kui Lõuna-Eestis oleks Kruuse jt paremat tööd teinud ja taganud juurdeveod Antslast, Võrust, Värskast, Räpinast!? Kus on nt Valgamaa arengukavva jõudnud Rõngu - Palupera - Otepää bussid? Arengukava ju on, ammu juba? Ning kui palju eksisamaaliitlane Taro maavanemana tegeles rongiliikluse tihendamisega Põlva suunal, mis on olulisemaid võtmeid reisijate arvu kasvuks? Siinkohal aga nõustun Metsojaga, et iga teenus peabki olema HEA. Nii peaks olema ka RE+IRL-i poolt soodustatud Pärnu rongi kadumise asemel tehtav asendusbusside sõiduplaan. Mis kõigele lisaks tähendaks REISIJATE ARVU KASVU RONGIDES! Kõigepealt tulebki endale selgeks teha, millest sõltub reisijate arvu kasv! Kommertsliinid aga pole siin veel essugi üle võtnud! Ja pole ka Pärnu maakond, kõik on poolpidune ja kui see kavand täide läheb (vt minu eelmist teemat blogis), siis edukas see ei ole! Jah, muidugi ei saa alahinnata eeltasutud busside mõju ses suhtes, et see võib olla kellegi jaoks eelistatud valik tänu kokkuhoiule. Kuid seda ei saa alahinnata ka JUURDEVEO SÜSTEEMINA rongidele, millega kuskil ei tegeleta! Siiski, Viljandimaal nüüd on esimesi muutusi.
Aseesimees Enn Eesmaa
Jürgen Ligi.
Jürgen Ligi.
Jürgen Ligi
Aitäh! Härra Metsoja, teie kommentaarid panevad vahepeal mõtlema, et kui tõsiselt te seda eelnõu ise mõtlete. Kas te tahate sellega lõpuni minna ja liitlasi saada, sest te ütlete aeg-ajalt siin, et siin on toetajaid nii ja teisiti, Reformierakonnas ja teil, ja on poolt ja vastu. Ma kinnitan: Reformierakond arvab, et teenusesaaja peab osalema maksmises. Nii et öelge, kas teie arvate ka samuti ja kas te tegelikult tahate sellele eelnõule toetust ja arvestate, et see jõuab kolmanda lugemiseni. Aitäh!
Aitäh! Härra Metsoja, teie kommentaarid panevad vahepeal mõtlema, et kui tõsiselt te seda eelnõu ise mõtlete. Kas te tahate sellega lõpuni minna ja liitlasi saada, sest te ütlete aeg-ajalt siin, et siin on toetajaid nii ja teisiti, Reformierakonnas ja teil, ja on poolt ja vastu. Ma kinnitan: Reformierakond arvab, et teenusesaaja peab osalema maksmises. Nii et öelge, kas teie arvate ka samuti ja kas te tegelikult tahate sellele eelnõule toetust ja arvestate, et see jõuab kolmanda lugemiseni. Aitäh!
Andres Metsoja
Jah, mina arvan täpselt samamoodi nii, et kasutaja peab maksma. Mina arvan, et see eelnõu peaks edasi liikuma ja ma arvan, et omavalitsused peaksid suurema õiguse.
Jah, mina arvan täpselt samamoodi nii, et kasutaja peab maksma. Mina arvan, et see eelnõu peaks edasi liikuma ja ma arvan, et omavalitsused peaksid suurema õiguse.
Aseesimees Enn Eesmaa
Heimar Lenk.
Heimar Lenk.
Heimar Lenk
Aitäh! Mul on selline küsimus: miks koalitsioonisaadik Riigikogu puldis vassib ja hämab? Ja ma selgitan. Milleks tuua sellist statistikat, mida pole kuskil olemas? Selge on see, et pärast seda, kui tehti tasuta transport, on bussid täis ja rahvas sõidab. Mis puutub nüüd pere eelarvesse, et võiks toetusi anda, siis mina olen korduvalt sõitnud oma valimispiirkonnas Põlva-Tartu vahet, üks ots maksab 3 eurot, teine ots tagasi 3 eurot, see on päevas kokkuhoid 6 eurot. Ja kui pensionäri perekonnas isa või see naine või mees saavad käia Tartus ja poes ja kaubamajad läbi käia ja hoida sellega kokku veel 6 eurot päevas, siis minu meelest on asi väga priima. Nii et ma saan aru, et mäng on lihtsalt ühe hea asja vastu, et seda mustata siit saalist. Aitäh!
Aitäh! Mul on selline küsimus: miks koalitsioonisaadik Riigikogu puldis vassib ja hämab? Ja ma selgitan. Milleks tuua sellist statistikat, mida pole kuskil olemas? Selge on see, et pärast seda, kui tehti tasuta transport, on bussid täis ja rahvas sõidab. Mis puutub nüüd pere eelarvesse, et võiks toetusi anda, siis mina olen korduvalt sõitnud oma valimispiirkonnas Põlva-Tartu vahet, üks ots maksab 3 eurot, teine ots tagasi 3 eurot, see on päevas kokkuhoid 6 eurot. Ja kui pensionäri perekonnas isa või see naine või mees saavad käia Tartus ja poes ja kaubamajad läbi käia ja hoida sellega kokku veel 6 eurot päevas, siis minu meelest on asi väga priima. Nii et ma saan aru, et mäng on lihtsalt ühe hea asja vastu, et seda mustata siit saalist. Aitäh!
Andres Metsoja
No aitäh! Teil on õigus teie arvamusele, minul enda arvamusele. Ja seda ma olen juba põhjendanud, oma seisukohta. Nii et aitäh!
Põhjendanud, et pensionäride kokkuhoid pole oluline ega pole osa elukvaliteedist?
No aitäh! Teil on õigus teie arvamusele, minul enda arvamusele. Ja seda ma olen juba põhjendanud, oma seisukohta. Nii et aitäh!
Põhjendanud, et pensionäride kokkuhoid pole oluline ega pole osa elukvaliteedist?
Aseesimees Enn Eesmaa
Tanel Talve.
Tanel Talve.
Tanel Talve
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Sa oled kindlasti kursis, et minu ja sotsiaaldemokraatide ettevõtmisel Saaremaal juba testitakse nutikat ühistransporti. Oskad sa öelda, mismoodi see käesolev eelnõu, mida me siin täna arutame, aitab kaasa olukorra lahendamisele, kus väga paljud inimesed, kes meil täna maal elavad, ei saa üleüldse ühegi ühistranspordiga sõita, sest et ei tasuta ega tasuline buss tema juures lihtsalt ei käi, või kui käib, läheb valesse kohta või ei tule õigel ajal tagasi. Kas me ei peaks siin hoopis seljad kokku panema ja välja mõtlema ühe korraliku süsteemi, mis meie inimesi aitab liikuma saada? Aitäh!
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Sa oled kindlasti kursis, et minu ja sotsiaaldemokraatide ettevõtmisel Saaremaal juba testitakse nutikat ühistransporti. Oskad sa öelda, mismoodi see käesolev eelnõu, mida me siin täna arutame, aitab kaasa olukorra lahendamisele, kus väga paljud inimesed, kes meil täna maal elavad, ei saa üleüldse ühegi ühistranspordiga sõita, sest et ei tasuta ega tasuline buss tema juures lihtsalt ei käi, või kui käib, läheb valesse kohta või ei tule õigel ajal tagasi. Kas me ei peaks siin hoopis seljad kokku panema ja välja mõtlema ühe korraliku süsteemi, mis meie inimesi aitab liikuma saada? Aitäh!
Andres Metsoja
Jaa, aitäh! Ega nõudetransport ei ole mingi uus asi tegelikult. Nõudetransport on toimunud mitmetes maakondades ja toimunud põhimõtteliselt printsiibil, et see elanik, kes on elanud seal liini viimases otsas, on teinud telefonikõne, et kas ta tahab täna bussi peale minna või mitte, on ju. Noh, küsimus kas see on kõige parem lahendus, aga igal juhul ta on lahendus selle inimese jaoks. Ma arvan küll, et selle üldise mudeldamisega, et kuidas üldse inimestele pakkuda siis ühistransporti olukorras, kus nad ei oma bussipeatust, neil ei olegi seal tegelikult liinivõrku kohapeal, et kuidas nad seda teenust saaksid. Eks siin maailmapraktikaid on ju erinevaid ja me oleme ka sellest rääkinud.
Norra riik, mis on tegelikult päratult rikas – aga jällegi, rikas oma looduse poolest ehk seal vahel on palju looduslikke takistusi –, on tegelikult teinud sellise otsuse, et teatud alad ongi ühistranspordivabad alad. Ühistransport selles mõttes seal, selles piirkonnas ei toimi ja inimesed, elades selles piirkonnas, peavad nagu aru saama, millistes oludes nad on. Ja selle kompenseerimiseks on töötatud välja mudel, kus inimesed saavad siis kas sõita nõudetranspordiga või taksoga või, ma arvan, ka isegi Uberit kasutades, koopereerudes võib-olla koos naabrimehega, et veel on vaja minna tollel päeval kuskile maakonnakeskusesse. Ja nende valik on, kas sõita siis selle raha eest, mis neile kaardile peale on riigi poolt laetud ehk see dotatsiooniosa, kas nad siis sõidavad tegelikult lähima bussipeatuseni, istuvad sealt ühistransporti, või sõidavad ukselt uksele ja kasutavad mugavusteenust.
Neid lahendeid on erinevaid, aga veel kord, me saame ju aru, et kui me hoiame sellisena ühistranspordivõrku, täna teda veelgi laiendame, et tegelikult viime ühele metsatalule, kust täna bussiga sai ära, aga koju ei saanud, me loome sinna liini juurde, siis ühel hetkel me oleme nagu olukorras, kus me seda kõike saame teha sama raha eest. Ehk tegelikult me peaks saama kokkuleppe omavalitsusega, nende elanikega, et piltlikult öeldes nad jääks ühistranspordivabasse alasse, et neile seda teenust kas mugavusteenusena või siis sellise nõudeliinina tegelikult pakkuda. Ma saan aru, et koalitsioon sellega ikkagi usinalt tegeleb. Püütakse leida lahendusi, piloot Saaremaal on töös. Aitäh!
Jah, seljad pidanuks ammu kokku panema! Õigemini ninad, sest selgadega kokkupanekul hoopis tõrjutakse midagi, kaitstakse ennast. Aga ninade puhul tegutsetakse!
Aga jah, küsimus, kas nõudetransport on parim lahendus, jääb õhku. Kindlasti on see teatud kohtades ja puhkudel VÄGA HEA lahendus. Aga vaid kohati.
Norra näide on aga hea näide. Ja Norras mitte ainult transpordivabas piirkonnas ei kompenseerita vaid tehakse seda ka linnade vahel, töölesõitudeks. Näiteks Askim - Ski - Oslo. Vähe sellest, teadmiseks, et Norras on bussijaamad ikka rongijaamadega koos, mitte linna teises otsas! Aga tõepoolest, meilgi ei saa loota, et igasse külla buss jõuab! Kui teede ehk külade võrk on tihe, siis kui isegi igasse külla buss suunata, on see liiga hõre graafik, mis reisijaid ei too. Ja kui toobki ühe-kaks, siis see juhtub paljuski teise külatee/piirkonna arvelt, kus ei ole jaksu lihtsalt liiklust tihendada!.
Jaa, aitäh! Ega nõudetransport ei ole mingi uus asi tegelikult. Nõudetransport on toimunud mitmetes maakondades ja toimunud põhimõtteliselt printsiibil, et see elanik, kes on elanud seal liini viimases otsas, on teinud telefonikõne, et kas ta tahab täna bussi peale minna või mitte, on ju. Noh, küsimus kas see on kõige parem lahendus, aga igal juhul ta on lahendus selle inimese jaoks. Ma arvan küll, et selle üldise mudeldamisega, et kuidas üldse inimestele pakkuda siis ühistransporti olukorras, kus nad ei oma bussipeatust, neil ei olegi seal tegelikult liinivõrku kohapeal, et kuidas nad seda teenust saaksid. Eks siin maailmapraktikaid on ju erinevaid ja me oleme ka sellest rääkinud.
Norra riik, mis on tegelikult päratult rikas – aga jällegi, rikas oma looduse poolest ehk seal vahel on palju looduslikke takistusi –, on tegelikult teinud sellise otsuse, et teatud alad ongi ühistranspordivabad alad. Ühistransport selles mõttes seal, selles piirkonnas ei toimi ja inimesed, elades selles piirkonnas, peavad nagu aru saama, millistes oludes nad on. Ja selle kompenseerimiseks on töötatud välja mudel, kus inimesed saavad siis kas sõita nõudetranspordiga või taksoga või, ma arvan, ka isegi Uberit kasutades, koopereerudes võib-olla koos naabrimehega, et veel on vaja minna tollel päeval kuskile maakonnakeskusesse. Ja nende valik on, kas sõita siis selle raha eest, mis neile kaardile peale on riigi poolt laetud ehk see dotatsiooniosa, kas nad siis sõidavad tegelikult lähima bussipeatuseni, istuvad sealt ühistransporti, või sõidavad ukselt uksele ja kasutavad mugavusteenust.
Neid lahendeid on erinevaid, aga veel kord, me saame ju aru, et kui me hoiame sellisena ühistranspordivõrku, täna teda veelgi laiendame, et tegelikult viime ühele metsatalule, kust täna bussiga sai ära, aga koju ei saanud, me loome sinna liini juurde, siis ühel hetkel me oleme nagu olukorras, kus me seda kõike saame teha sama raha eest. Ehk tegelikult me peaks saama kokkuleppe omavalitsusega, nende elanikega, et piltlikult öeldes nad jääks ühistranspordivabasse alasse, et neile seda teenust kas mugavusteenusena või siis sellise nõudeliinina tegelikult pakkuda. Ma saan aru, et koalitsioon sellega ikkagi usinalt tegeleb. Püütakse leida lahendusi, piloot Saaremaal on töös. Aitäh!
Jah, seljad pidanuks ammu kokku panema! Õigemini ninad, sest selgadega kokkupanekul hoopis tõrjutakse midagi, kaitstakse ennast. Aga ninade puhul tegutsetakse!
Aga jah, küsimus, kas nõudetransport on parim lahendus, jääb õhku. Kindlasti on see teatud kohtades ja puhkudel VÄGA HEA lahendus. Aga vaid kohati.
Norra näide on aga hea näide. Ja Norras mitte ainult transpordivabas piirkonnas ei kompenseerita vaid tehakse seda ka linnade vahel, töölesõitudeks. Näiteks Askim - Ski - Oslo. Vähe sellest, teadmiseks, et Norras on bussijaamad ikka rongijaamadega koos, mitte linna teises otsas! Aga tõepoolest, meilgi ei saa loota, et igasse külla buss jõuab! Kui teede ehk külade võrk on tihe, siis kui isegi igasse külla buss suunata, on see liiga hõre graafik, mis reisijaid ei too. Ja kui toobki ühe-kaks, siis see juhtub paljuski teise külatee/piirkonna arvelt, kus ei ole jaksu lihtsalt liiklust tihendada!.
Aseesimees Enn Eesmaa
Palun Krista Aru!
Palun Krista Aru!
Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Te olete oma vastustes liikunud siin filosoofilisemat lähenemist pidi ja poliitilisemat. Kas te nüüd ütleksite väga selgelt need kolm põhjust? Ise te nimetasite, et riigi tasandil peab nüüd vaatama suurt pilti. Mis siis muutub paremaks
praeguses bussiliikluse korralduses, kui nüüd seda seadusmuudatust nii toetada, et raha üle otsustamine liigub praeguselt tasandilt, kus ta on –minister, Maanteeamet, ühistranspordikeskus – nüüd Vabariigi Valitsuse tasandile? Kas see on tsentraliseerimine või see pigem ikkagi on selle raha hajutamine just kohalike omavalitsuste vastutusalasse? Aitäh!
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Te olete oma vastustes liikunud siin filosoofilisemat lähenemist pidi ja poliitilisemat. Kas te nüüd ütleksite väga selgelt need kolm põhjust? Ise te nimetasite, et riigi tasandil peab nüüd vaatama suurt pilti. Mis siis muutub paremaks
praeguses bussiliikluse korralduses, kui nüüd seda seadusmuudatust nii toetada, et raha üle otsustamine liigub praeguselt tasandilt, kus ta on –minister, Maanteeamet, ühistranspordikeskus – nüüd Vabariigi Valitsuse tasandile? Kas see on tsentraliseerimine või see pigem ikkagi on selle raha hajutamine just kohalike omavalitsuste vastutusalasse? Aitäh!
Andres Metsoja
Aitäh! Ma arvan, et valitsus peab nägema tervikpilti selles küsimuses. Peab nägema! Kui me tahame üldse tasuta ühistranspordist kui sellisest loosungina rääkida, siis tegelikult me peame rääkima ka linnadest. See on paratamatult see positsioon, kus Pärnu linn täna riigilt ei saa sentigi ühistranspordi korraldamiseks. Kõik tehakse oma n-ö elanike maksurahast. Me elame nagu tegelikult ajas, mida ma juba ka mainisin, et kaheksa aastat sisuliselt on antud üleminekuperioodi. Ühistranspordiseadus tuleb detailideni lahti võtta niikuinii, sellest ei ole nagu pääsu. Mis siis see transpordikorraldus hakkab olema, milline, kas tänane liinivõrk jääb tulevikus ühe omavalitsuse siseseks liinivõrguks ehk kas see tahetakse üldse üle anda omavalitsusele? Päeva lõpuks öeldakse, et nüüd te korraldate seda ise oma sisese liinivõrguna. Millina n-ö mudel on riigil transpordi jätkamise suunas?
Tegelikult juba praegu on vaja vaadata paljusid teemasid paralleelselt ka selles võtmes, et kui siin on räägitud rongiühendusest, et kui Rail Baltic kui selline valmib, siis on ju otsustatud tegelikult ära, et Rail Balticut hakatakse kasutama ka regionaalse kohaliku transpordi korraldamiseks. Ehk sinna tuleb välja ehitada kohalikud peatused, see nõuab oma ressursi, Lelle–Pärnu sellega pannakse kinni. Mis saab üldse näiteks teenindava raudteena Tallinn–Rapla suunal? Kas see peab jääma paralleelselt toimima sellisena, nagu ta on, või tegelikult on võimalik seda integreerida lõpuks selle Rail Balticu taristusse?
Transport on tervik ja rääkimata siin parvlaeva ühendusest ja kõigest muust. Kas see on mõistlik idee, et väikesaari me opereerimine hangete kaudu, et me leiame operaatorid ja praamid on riigi omad või vastasel juhul anname korraldamisõiguse riigiettevõttele?. See on väga printsipiaalne ja põhimõtteline.
Mis läheb paremaks? Kindlasti minu arvates, vaadates omavalitsuse positsioonilt, läheb minul enesetunne paremaks, kui Vabariigi Valitsus sellega tegeleb, arutab ja vaatab regionaalset Eestit tervikuna. Seda esiteks. Ma arvan, et ka selles osas läheb paremaks, et valitsus ütleb üheselt ja Riigikogu tegelikult deklareerib seda seadusega, et ühistranspordi korraldamine ongi kohalike ülesanne, riik annab selleks raha, ta ei sekku, milliseid soodusgruppe, kas tasulisi, tasuta, et see vastutus peab jääma ühistranspordikeskusele kohapeal.
Loomulikult iga uus liin, mis avatakse, on kulu ja selle tagasipööramine on väga keeruline. Kõik ühistranspordikeskused peavad aru saama, et kui neid uusi liine avatakse, siis tuleb leida see majanduslik kaalutluskoht, kas see on siis n-ö see Tanel Talve poolt mainitud n-ö nõudeliini või siis tegelikult kogu liinivõrgu laiendamise plaan.
Ja lisaks loomulikult kogu kommertsliini temaatika. Seal on ka vaja väga selget sellist koostöökohta omavalitsuste ja tegelikult ka erateenuse pakkujate vahel. Päeva lõpuks, kui võtta ära need marsruutbussid, näiteks kasvõi siinsamas Tallinnas, mis teenindavad Harju maakonda, suuremaid asulaid, siis on selge, et see kulu automaatselt tuleb täita ja ma ei ole kindel, et seda on mõistlikum teha doteeritud rahast. Aitäh!
Mida siinkohal kõneleja arvates tähendab Rapla suuna "integreerimine" RB taristusse? Selle likvideerimist? Või hoopis praegusel raudteel kohalike rongide suunamine Tallinn - Rapla liinil metsadevahelisse Rapla II peatusesse? Kas Metsoja või keegi teine RB "kohaliku võrgu" toetaja on üleüldse mõelnud, kui mõttetu on SELLISE trassi puhul rääkida kohalikust rongiliiklusest?
Reisijate ehk valijate enesetunne läheks aga paremaks siis, kui Metsoja suudaks ka Pärnumaal koos ametnikega vaadata regionaalset Eestit tervikuna! Võib olla aitaks ka see Metsoja enesetunnet paremaks muuta? Aga kui ei suuda isegi Toompea mäel näha seda, millest Simson täna "Reporteris" rääkis, siis .... miks üldse kulutatakse siinkohal täna riigikogulaste aega?
Aitäh! Ma arvan, et valitsus peab nägema tervikpilti selles küsimuses. Peab nägema! Kui me tahame üldse tasuta ühistranspordist kui sellisest loosungina rääkida, siis tegelikult me peame rääkima ka linnadest. See on paratamatult see positsioon, kus Pärnu linn täna riigilt ei saa sentigi ühistranspordi korraldamiseks. Kõik tehakse oma n-ö elanike maksurahast. Me elame nagu tegelikult ajas, mida ma juba ka mainisin, et kaheksa aastat sisuliselt on antud üleminekuperioodi. Ühistranspordiseadus tuleb detailideni lahti võtta niikuinii, sellest ei ole nagu pääsu. Mis siis see transpordikorraldus hakkab olema, milline, kas tänane liinivõrk jääb tulevikus ühe omavalitsuse siseseks liinivõrguks ehk kas see tahetakse üldse üle anda omavalitsusele? Päeva lõpuks öeldakse, et nüüd te korraldate seda ise oma sisese liinivõrguna. Millina n-ö mudel on riigil transpordi jätkamise suunas?
Tegelikult juba praegu on vaja vaadata paljusid teemasid paralleelselt ka selles võtmes, et kui siin on räägitud rongiühendusest, et kui Rail Baltic kui selline valmib, siis on ju otsustatud tegelikult ära, et Rail Balticut hakatakse kasutama ka regionaalse kohaliku transpordi korraldamiseks. Ehk sinna tuleb välja ehitada kohalikud peatused, see nõuab oma ressursi, Lelle–Pärnu sellega pannakse kinni. Mis saab üldse näiteks teenindava raudteena Tallinn–Rapla suunal? Kas see peab jääma paralleelselt toimima sellisena, nagu ta on, või tegelikult on võimalik seda integreerida lõpuks selle Rail Balticu taristusse?
Transport on tervik ja rääkimata siin parvlaeva ühendusest ja kõigest muust. Kas see on mõistlik idee, et väikesaari me opereerimine hangete kaudu, et me leiame operaatorid ja praamid on riigi omad või vastasel juhul anname korraldamisõiguse riigiettevõttele?. See on väga printsipiaalne ja põhimõtteline.
Mis läheb paremaks? Kindlasti minu arvates, vaadates omavalitsuse positsioonilt, läheb minul enesetunne paremaks, kui Vabariigi Valitsus sellega tegeleb, arutab ja vaatab regionaalset Eestit tervikuna. Seda esiteks. Ma arvan, et ka selles osas läheb paremaks, et valitsus ütleb üheselt ja Riigikogu tegelikult deklareerib seda seadusega, et ühistranspordi korraldamine ongi kohalike ülesanne, riik annab selleks raha, ta ei sekku, milliseid soodusgruppe, kas tasulisi, tasuta, et see vastutus peab jääma ühistranspordikeskusele kohapeal.
Loomulikult iga uus liin, mis avatakse, on kulu ja selle tagasipööramine on väga keeruline. Kõik ühistranspordikeskused peavad aru saama, et kui neid uusi liine avatakse, siis tuleb leida see majanduslik kaalutluskoht, kas see on siis n-ö see Tanel Talve poolt mainitud n-ö nõudeliini või siis tegelikult kogu liinivõrgu laiendamise plaan.
Ja lisaks loomulikult kogu kommertsliini temaatika. Seal on ka vaja väga selget sellist koostöökohta omavalitsuste ja tegelikult ka erateenuse pakkujate vahel. Päeva lõpuks, kui võtta ära need marsruutbussid, näiteks kasvõi siinsamas Tallinnas, mis teenindavad Harju maakonda, suuremaid asulaid, siis on selge, et see kulu automaatselt tuleb täita ja ma ei ole kindel, et seda on mõistlikum teha doteeritud rahast. Aitäh!
Mida siinkohal kõneleja arvates tähendab Rapla suuna "integreerimine" RB taristusse? Selle likvideerimist? Või hoopis praegusel raudteel kohalike rongide suunamine Tallinn - Rapla liinil metsadevahelisse Rapla II peatusesse? Kas Metsoja või keegi teine RB "kohaliku võrgu" toetaja on üleüldse mõelnud, kui mõttetu on SELLISE trassi puhul rääkida kohalikust rongiliiklusest?
Reisijate ehk valijate enesetunne läheks aga paremaks siis, kui Metsoja suudaks ka Pärnumaal koos ametnikega vaadata regionaalset Eestit tervikuna! Võib olla aitaks ka see Metsoja enesetunnet paremaks muuta? Aga kui ei suuda isegi Toompea mäel näha seda, millest Simson täna "Reporteris" rääkis, siis .... miks üldse kulutatakse siinkohal täna riigikogulaste aega?
Aseesimees Enn Eesmaa
Kuna protseduuriline küsimus ei lähe põhiküsimuste arvestusse, siis Yoko Alender, teine küsimus, palun!
Kuna protseduuriline küsimus ei lähe põhiküsimuste arvestusse, siis Yoko Alender, teine küsimus, palun!
Yoko Alender
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Rõõm kuulda, et teie enesetunne läheb paremaks. Minu enesetunne on murelik, sest mulle tundub, et praegune majandus- ja kommunikatsiooniminister ei näe seda tervikpilti, millest räägite. Mõned näited. Eelmise valitsuse ajal algatati sellesama nõudetranspordi arendamine. Ei ole näha olnud, et sellega on edasi mindud nii, et me kuuleks edusammudest. Rongiliiklus, mille läheduses elab 80% Eesti rahvastikust, ilmselt saab selle valitsuse ajal tehtud muudatustest hoobi. Kas teie kogemusel teile tundub, et teie koalitsioonipartneri Keskerakonna majandus- ja kommunikatsiooniminister näeb seda tervikpilti või te enam ei looda selle valitsuse peale? Aitäh!
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Rõõm kuulda, et teie enesetunne läheb paremaks. Minu enesetunne on murelik, sest mulle tundub, et praegune majandus- ja kommunikatsiooniminister ei näe seda tervikpilti, millest räägite. Mõned näited. Eelmise valitsuse ajal algatati sellesama nõudetranspordi arendamine. Ei ole näha olnud, et sellega on edasi mindud nii, et me kuuleks edusammudest. Rongiliiklus, mille läheduses elab 80% Eesti rahvastikust, ilmselt saab selle valitsuse ajal tehtud muudatustest hoobi. Kas teie kogemusel teile tundub, et teie koalitsioonipartneri Keskerakonna majandus- ja kommunikatsiooniminister näeb seda tervikpilti või te enam ei looda selle valitsuse peale? Aitäh!
Andres Metsoja
Kindlasti minister näeb tervikpilti ja kes siis veel, kui mitte minister. Loomulikult tema ongi selle valdkonna kompetentsi hoidja koos Maanteeametiga. Selles ma karvavõrdki ei kahtle. Lihtsalt alati eesmärgini jõudmise teed on erinevad. Aitäh!
Ups, Alenderile tundub!? Äkki püüaks ise silmi avada? Kuigi tõesti TUNDUB, et natuke juba silmad avanevadki! Tõepoolest, TULEMUSI ei ole näha, aga seda just tänu eelmiste valitsuste tegevusetusele. Mida ma korduvalt olen ka rääkinud! Aga millise hoobi rongiliiklus saab? Ega ise rongilt hoopi pole saanud? Püha müristus, rongide tänaseni puuduv sidumine bussidega on ju enamjaolu RE SÜÜ???. Üldse ei jaga midagi? Mitmes rongipeatuses RE valitsus, kus IRL-i liige Parts oli minister, jättis valitsus või majandusminister rongipeatuse õigesse kohta tegemata??? Ja mitmes peatuses ei ole toodud bussipeatust sinna kuhu vaja???
Kuid on ülitore, et Metsoja arvates Simson näeb tervikpilti! Ja näebki, vähemalt SELLES küsimuses.
Kindlasti minister näeb tervikpilti ja kes siis veel, kui mitte minister. Loomulikult tema ongi selle valdkonna kompetentsi hoidja koos Maanteeametiga. Selles ma karvavõrdki ei kahtle. Lihtsalt alati eesmärgini jõudmise teed on erinevad. Aitäh!
Ups, Alenderile tundub!? Äkki püüaks ise silmi avada? Kuigi tõesti TUNDUB, et natuke juba silmad avanevadki! Tõepoolest, TULEMUSI ei ole näha, aga seda just tänu eelmiste valitsuste tegevusetusele. Mida ma korduvalt olen ka rääkinud! Aga millise hoobi rongiliiklus saab? Ega ise rongilt hoopi pole saanud? Püha müristus, rongide tänaseni puuduv sidumine bussidega on ju enamjaolu RE SÜÜ???. Üldse ei jaga midagi? Mitmes rongipeatuses RE valitsus, kus IRL-i liige Parts oli minister, jättis valitsus või majandusminister rongipeatuse õigesse kohta tegemata??? Ja mitmes peatuses ei ole toodud bussipeatust sinna kuhu vaja???
Kuid on ülitore, et Metsoja arvates Simson näeb tervikpilti! Ja näebki, vähemalt SELLES küsimuses.
Aseesimees Enn Eesmaa
Peep Aru.
Peep Aru.
Peep Aru
Aitäh! Mind jäi ikka kummitama siin see statistikaküsimus, et kas bussid on siis täis või tühjad. Ma tooksin siin sellise paralleeli, et üks erakond on ehitanud Tallinnast siis Eesti ühiskonnaga paralleelselt linnriiki päris mitu aastat. Siin on ühistransport päris pikalt olnud ja tõepoolest, statistilised numbrid selles omavalitsuses näitavad, et inimesed tööl käimiseks kasutavad ühistransporti vähem kui võrreldavatel aastatel varem. Kui seda eeskujuks toodud linnriiki nüüd kanda üle Eestile, kas siis on meil oht, et mõne aasta pärast peame selle kurva järelduse tegema, et ka ülejäänud Eestis võib hoopis ühistranspordikasutajate arv väheneda, mitte tõusta?
Aitäh! Mind jäi ikka kummitama siin see statistikaküsimus, et kas bussid on siis täis või tühjad. Ma tooksin siin sellise paralleeli, et üks erakond on ehitanud Tallinnast siis Eesti ühiskonnaga paralleelselt linnriiki päris mitu aastat. Siin on ühistransport päris pikalt olnud ja tõepoolest, statistilised numbrid selles omavalitsuses näitavad, et inimesed tööl käimiseks kasutavad ühistransporti vähem kui võrreldavatel aastatel varem. Kui seda eeskujuks toodud linnriiki nüüd kanda üle Eestile, kas siis on meil oht, et mõne aasta pärast peame selle kurva järelduse tegema, et ka ülejäänud Eestis võib hoopis ühistranspordikasutajate arv väheneda, mitte tõusta?
Andres Metsoja
Aitäh! Statistika on imeline teema, millest võib rääkida tunde muidugi. Eks selles mõttes Heimar Lengiga tuleb nagu nõustuda, et oma silm on lõpuks kuningas: kui sa näed, et bussid on täis, siis justkui on hästi, kui bussid on tühjad, siis justkui on pahasti. Aga veel kord: täna Pärnumaal korraldusmudeli järgi, kus maakond ja linn on enda ühistranspordi tervikuks liitnud, kus inimesed maksavad selle teenuse eest, on jätkuvalt sõitjaid. Ei ole need sõitjad kuskile kadunud, ka statistilised numbrid näitavad kasvu. Jällegi, me ei saa nagu lausaliselt lüüa, et valdav n-ö lahendus on üks, teine või kolmas suund. Igal pool tuleb vaadata asjadele otsa, seal on oma eripärad ja Eesti on nii eriline riik oma maakondadega, et ei saa lausaliselt teha head plaani kõigi jaoks. Nii ka, ma arvan, on Tallinnaga. Aitäh!
Kui osa inimesi Pärnumaal muretsevad, et nende sõidukulud on kasvanud, kas siis nad pidanuks kohe täna bussist põgenema ja auto ostma? Millise raha eest muide? Ja teadmiseks, ka Pärnumaal näitavad statistilised numbrid kasvu ehk ilusa suve tõttu?
Aitäh! Statistika on imeline teema, millest võib rääkida tunde muidugi. Eks selles mõttes Heimar Lengiga tuleb nagu nõustuda, et oma silm on lõpuks kuningas: kui sa näed, et bussid on täis, siis justkui on hästi, kui bussid on tühjad, siis justkui on pahasti. Aga veel kord: täna Pärnumaal korraldusmudeli järgi, kus maakond ja linn on enda ühistranspordi tervikuks liitnud, kus inimesed maksavad selle teenuse eest, on jätkuvalt sõitjaid. Ei ole need sõitjad kuskile kadunud, ka statistilised numbrid näitavad kasvu. Jällegi, me ei saa nagu lausaliselt lüüa, et valdav n-ö lahendus on üks, teine või kolmas suund. Igal pool tuleb vaadata asjadele otsa, seal on oma eripärad ja Eesti on nii eriline riik oma maakondadega, et ei saa lausaliselt teha head plaani kõigi jaoks. Nii ka, ma arvan, on Tallinnaga. Aitäh!
Kui osa inimesi Pärnumaal muretsevad, et nende sõidukulud on kasvanud, kas siis nad pidanuks kohe täna bussist põgenema ja auto ostma? Millise raha eest muide? Ja teadmiseks, ka Pärnumaal näitavad statistilised numbrid kasvu ehk ilusa suve tõttu?
Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Anneli Ott!
Palun, Anneli Ott!
Anneli Ott
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Te olete siin oma vastustes lennanud päris suure kaarega Rail Balticust, rongiliiklusest, parvlaevadest ja suurest pildist. Mina arvan, et esiteks saadik ei peaks tegelema oma enesetunde parandamisega läbi eelnõude, vaid me kõik peame tegelema siin ikkagi eelkõige Eesti inimestega. Ja see meede on kindlasti väga paljusid inimesi aidanud. Minu küsimus on see, et statistika statistikaks, seda võib väänata ja seda moonutada nii, nagu teie oma vastuses heaks peate. Mina ütlen, et mina näen oma silmaga, ma elan maal. Minu kodust sõidavad bussid mööda kolm korda päevas ja ma näen, et need bussid on täis. Ma küsin, mis on teie vastus nendele inimestele, kes peavad nägema suurt pilti ja kes ei saa täna enam peale seda eelnõu vastuvõtmist võib-olla oma perega linna sõita, vaid peavad hakkama jälle üksinda sõitma ja oma lastele ütlema, et aga me näeme suurt pilti, mis tähendab meie rahakotile seda, et teie peate koju jääma. Aitäh!
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Te olete siin oma vastustes lennanud päris suure kaarega Rail Balticust, rongiliiklusest, parvlaevadest ja suurest pildist. Mina arvan, et esiteks saadik ei peaks tegelema oma enesetunde parandamisega läbi eelnõude, vaid me kõik peame tegelema siin ikkagi eelkõige Eesti inimestega. Ja see meede on kindlasti väga paljusid inimesi aidanud. Minu küsimus on see, et statistika statistikaks, seda võib väänata ja seda moonutada nii, nagu teie oma vastuses heaks peate. Mina ütlen, et mina näen oma silmaga, ma elan maal. Minu kodust sõidavad bussid mööda kolm korda päevas ja ma näen, et need bussid on täis. Ma küsin, mis on teie vastus nendele inimestele, kes peavad nägema suurt pilti ja kes ei saa täna enam peale seda eelnõu vastuvõtmist võib-olla oma perega linna sõita, vaid peavad hakkama jälle üksinda sõitma ja oma lastele ütlema, et aga me näeme suurt pilti, mis tähendab meie rahakotile seda, et teie peate koju jääma. Aitäh!
Andres Metsoja
Aitäh! Lastega tegelikult on ju selline lugu, et lastel kooli käimine on üldjuhul tavapäraselt kogu aeg olnud kompenseeritud. Miks me nagu sellist teemat sellesse konteksti nagu tõstame? Ma arvan, et see ei ole nagu päris õige. See, mis puudutab minu enesetunnet, siis ma veel kord kordan, et ma mainisin seda mitte saadikuna, vaid eelkõige kohaliku volikogu liikmena, volikogu esimehena. Ma arvan, et meile on see väga oluline. Pärnule on see väga oluline, et see tervikvaade on olemas ja me ei pea elama nagu mingis survemehhanismis, et kas järgmine aasta on nii või naa. Asjad muutuvad, tõepoolest, aga kindlustunne on üks kõige olulisem teema, mida tegelikult keskvalitsuse ja Riigikogu poole pealt saab pakkuda, et allpool asjad hästi läheks.
Ja mida öelda nendele inimestele, kes ühel päeval peaksid hakkama taas maksma piletihinna eest? Siis veel kord, meie Pärnumaal oleme väga selgelt otsustanud, et tasuta transporti ei ole olemas. Teenuse hind on see, mis loeb. Ja inimesed selle eest maksavad. Me oleme juba eos enda jaoks välistanud selle, et me ühel hetkel peaks inimestele ütlema, et nüüd on nii, et tegelikult siiamaani saite tasuta, aga homsest enam ei saa. Sellist olukorda ühistranspordi kujundamisel ei ole mõistlik luua, eriti olukorras, kus me oleme väheneva rahvastikuga riik, eriti maapiirkonnas. Regionaalselt on need erisused suured ja võtta kogu see koormus n-ö ära ühistranspordikeskusele ei ole õige. Aitäh!
Anneli Otilt päris hea tõstatus!
Aga ka vastus on hea. Selgitab miks Metsoja ja ehk teisedki isamaalased, EI NÄE! On ju ka Värskas siiani käiku panemata bussid Ilumetsa jaama rongidele ning spaa pakub võimalust inimeste soovi korral oma bussiga sinna sõidutama. Miks? Kui palju üldse on ettevõtjate busse, mille asemel saaks riik pakkuda liiklemisvõimalust, mille puhul siis MITMED sihtgrupid, ka kohalikud võidavad? Miks ettevõtjad ise peavad nende busside eest maksma?
Andres Metsoja, selgituseks: jutt oli laste sõitmisest linna koos vanematega! Üritustele. Või hoopis külla? Mille eest vanemad siiani pidid maksma! Samas muidugi tore, et Pärnumaal on jõutud tõelise tarkuseterani! ET TASUTA TRANSPORTI EI OLE OLEMAS! Ja mis siis nüüd? Kas keegi on väitnud, et ON OLEMAS?
Tundub aga siiski, et Anneli Ott peab võtma teadmiseks, et Pärnumaa "MEIE" on tõemonopoliga! Mis sest, et .... oleme väheneva rahvaarvuga, eriti maal. Siin on "ravimiks" maaelanikelt viimase sendi võtmine? Tõsiselt või? Aga kui nii ütleb isamaalane, ükskõik, kus maal või linnas, maa all või maa peal...
Aitäh! Lastega tegelikult on ju selline lugu, et lastel kooli käimine on üldjuhul tavapäraselt kogu aeg olnud kompenseeritud. Miks me nagu sellist teemat sellesse konteksti nagu tõstame? Ma arvan, et see ei ole nagu päris õige. See, mis puudutab minu enesetunnet, siis ma veel kord kordan, et ma mainisin seda mitte saadikuna, vaid eelkõige kohaliku volikogu liikmena, volikogu esimehena. Ma arvan, et meile on see väga oluline. Pärnule on see väga oluline, et see tervikvaade on olemas ja me ei pea elama nagu mingis survemehhanismis, et kas järgmine aasta on nii või naa. Asjad muutuvad, tõepoolest, aga kindlustunne on üks kõige olulisem teema, mida tegelikult keskvalitsuse ja Riigikogu poole pealt saab pakkuda, et allpool asjad hästi läheks.
Ja mida öelda nendele inimestele, kes ühel päeval peaksid hakkama taas maksma piletihinna eest? Siis veel kord, meie Pärnumaal oleme väga selgelt otsustanud, et tasuta transporti ei ole olemas. Teenuse hind on see, mis loeb. Ja inimesed selle eest maksavad. Me oleme juba eos enda jaoks välistanud selle, et me ühel hetkel peaks inimestele ütlema, et nüüd on nii, et tegelikult siiamaani saite tasuta, aga homsest enam ei saa. Sellist olukorda ühistranspordi kujundamisel ei ole mõistlik luua, eriti olukorras, kus me oleme väheneva rahvastikuga riik, eriti maapiirkonnas. Regionaalselt on need erisused suured ja võtta kogu see koormus n-ö ära ühistranspordikeskusele ei ole õige. Aitäh!
Anneli Otilt päris hea tõstatus!
Aga ka vastus on hea. Selgitab miks Metsoja ja ehk teisedki isamaalased, EI NÄE! On ju ka Värskas siiani käiku panemata bussid Ilumetsa jaama rongidele ning spaa pakub võimalust inimeste soovi korral oma bussiga sinna sõidutama. Miks? Kui palju üldse on ettevõtjate busse, mille asemel saaks riik pakkuda liiklemisvõimalust, mille puhul siis MITMED sihtgrupid, ka kohalikud võidavad? Miks ettevõtjad ise peavad nende busside eest maksma?
Andres Metsoja, selgituseks: jutt oli laste sõitmisest linna koos vanematega! Üritustele. Või hoopis külla? Mille eest vanemad siiani pidid maksma! Samas muidugi tore, et Pärnumaal on jõutud tõelise tarkuseterani! ET TASUTA TRANSPORTI EI OLE OLEMAS! Ja mis siis nüüd? Kas keegi on väitnud, et ON OLEMAS?
Tundub aga siiski, et Anneli Ott peab võtma teadmiseks, et Pärnumaa "MEIE" on tõemonopoliga! Mis sest, et .... oleme väheneva rahvaarvuga, eriti maal. Siin on "ravimiks" maaelanikelt viimase sendi võtmine? Tõsiselt või? Aga kui nii ütleb isamaalane, ükskõik, kus maal või linnas, maa all või maa peal...
Aseesimees Enn Eesmaa
Evi Paasmäe, palun!
Evi Paasmäe, palun!
Eevi Paasmäe
Hea eestistuja ja hea kõneleja, aitäh võimaluse eest küsimus esitada! Erinevalt teist või siin saalis istujatest, kes ei usu statistikat, siis mina usun statistikat, oma silmi ja kõrvu. Ma tahan öelda, et tänast transporti, tasuta sõidu võimalust kasutavad hästi palju inimesi ja nad on loobunud täna ka sõitmast A punkti B tööle ja nad kasutavad selleks ühistransporti ehk teisisõnu ka teede koormus on sellega vähenenud. Ja seda mitte ainult Pärnumaal, vaid ka Ida-Virus. Ma ütlen nüüd, et ka Ida-Viru inimesed sõidavad näiteks Narvast Saatsesse ja on tänulikud, kui nad saavad teatud tulu. Minu küsimus teile: mis ütleb teie südametunnistus, kui te täna pistate näpud inimese rahakotti, kes teie eelnõu tulemusena kaotab 100,150 eurot kuus? Aitäh!
Hea eestistuja ja hea kõneleja, aitäh võimaluse eest küsimus esitada! Erinevalt teist või siin saalis istujatest, kes ei usu statistikat, siis mina usun statistikat, oma silmi ja kõrvu. Ma tahan öelda, et tänast transporti, tasuta sõidu võimalust kasutavad hästi palju inimesi ja nad on loobunud täna ka sõitmast A punkti B tööle ja nad kasutavad selleks ühistransporti ehk teisisõnu ka teede koormus on sellega vähenenud. Ja seda mitte ainult Pärnumaal, vaid ka Ida-Virus. Ma ütlen nüüd, et ka Ida-Viru inimesed sõidavad näiteks Narvast Saatsesse ja on tänulikud, kui nad saavad teatud tulu. Minu küsimus teile: mis ütleb teie südametunnistus, kui te täna pistate näpud inimese rahakotti, kes teie eelnõu tulemusena kaotab 100,150 eurot kuus? Aitäh!
Andres Metsoja
Aitäh! See eelnõu ei pane kuidagi kellegi näppe kellegi rahakotti. Ühistranspordi korraldamine selle eelnõu alusel ongi ühistranspordikeskuse otsus. Seda me nagu ju kogu aeg rõhutame, et ühistranspordikeskus peab saama otsustada, kuidas nad jätkusuutlikult ühistransporti selles piirkonnas korraldavad. Ja kindlasti ei saa olla keegi seal vahel, kes surub, et kas need näpud peavad olema siin rahakotis või seal rahakotis. Päeva lõpuks on see kohapealne poliitiline otsus, kuidas tahetakse näha ühistranspordivõrku, kuidas tahetakse näha hinnastamismudelit. Ja noh, niimoodi me võime ju filosofeerida ju kõikidel teemadel. Kasvõi sellel hetkel, kui see tasuta transpord isüsteem on kuskil maakonnas käivitanud, võib vabalt küsida see teine inimene, kes ei saa seda ühistransporti kasutada, et aga miks te minu rahakotist selle raha ära võtate. See kahjuks ei vii meid edasi. Aitäh!
Filosofeerida pole siin midagi! Tuleb hoopis mõista, et ei tule tõesti näppe nendesse rahakottidesse ajada. Sedapidi, mis tooks kaasa ka näpud mõttetu lisakulutuse järele riigi rahakotis. Muide, väga paljud mitetpärnakad küsivad, miks pärnakad nende juures saavad sõita rahakotti krabamata, aga meie Pärnumaal ei saa?
Aitäh! See eelnõu ei pane kuidagi kellegi näppe kellegi rahakotti. Ühistranspordi korraldamine selle eelnõu alusel ongi ühistranspordikeskuse otsus. Seda me nagu ju kogu aeg rõhutame, et ühistranspordikeskus peab saama otsustada, kuidas nad jätkusuutlikult ühistransporti selles piirkonnas korraldavad. Ja kindlasti ei saa olla keegi seal vahel, kes surub, et kas need näpud peavad olema siin rahakotis või seal rahakotis. Päeva lõpuks on see kohapealne poliitiline otsus, kuidas tahetakse näha ühistranspordivõrku, kuidas tahetakse näha hinnastamismudelit. Ja noh, niimoodi me võime ju filosofeerida ju kõikidel teemadel. Kasvõi sellel hetkel, kui see tasuta transpord isüsteem on kuskil maakonnas käivitanud, võib vabalt küsida see teine inimene, kes ei saa seda ühistransporti kasutada, et aga miks te minu rahakotist selle raha ära võtate. See kahjuks ei vii meid edasi. Aitäh!
Filosofeerida pole siin midagi! Tuleb hoopis mõista, et ei tule tõesti näppe nendesse rahakottidesse ajada. Sedapidi, mis tooks kaasa ka näpud mõttetu lisakulutuse järele riigi rahakotis. Muide, väga paljud mitetpärnakad küsivad, miks pärnakad nende juures saavad sõita rahakotti krabamata, aga meie Pärnumaal ei saa?
Aseesimees Enn Eesmaa
Märt Sults.
Märt Sults.
Märt Sults
Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Küsimus selline. Praegu tuleb sihuke lõhn juurde, et Pärnumaa tahab saada nagu erimajandustsooni. Siis analoogselt peaks Valga-Valka saama ka erimajandustsooni, sellepärast et kes sinna sõidavad odava viina ja odava suitsu järgi, need peaksid maksma vähemalt 2 eurot sinna sõidu eest maanteemaksu, nad kulutavad maanteed. See saaks ka nagu kohalik omavalitsus või mingit muu asi niimoodi määrata. Aga ma tahtsin küsida hoopis niimoodi, et kui paljude inimeste kohta või palju laudkondade kohta või üksuste kohta see sinu poolt pakutud projekt kasumlik on. Kuidas on suhe, kas üks kümnele või kuidagi teistmoodi? Või on mäng lihtsalt selles, et tähendab, transpordikeskus tahab lihtsalt saada endale otsustusõigusi ja tahab saada omale erisust? Ja samal ajal ta saab teha ka piletihindadega põhimõtteliselt seda, mida ta ise tahab. Aitäh!
Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Küsimus selline. Praegu tuleb sihuke lõhn juurde, et Pärnumaa tahab saada nagu erimajandustsooni. Siis analoogselt peaks Valga-Valka saama ka erimajandustsooni, sellepärast et kes sinna sõidavad odava viina ja odava suitsu järgi, need peaksid maksma vähemalt 2 eurot sinna sõidu eest maanteemaksu, nad kulutavad maanteed. See saaks ka nagu kohalik omavalitsus või mingit muu asi niimoodi määrata. Aga ma tahtsin küsida hoopis niimoodi, et kui paljude inimeste kohta või palju laudkondade kohta või üksuste kohta see sinu poolt pakutud projekt kasumlik on. Kuidas on suhe, kas üks kümnele või kuidagi teistmoodi? Või on mäng lihtsalt selles, et tähendab, transpordikeskus tahab lihtsalt saada endale otsustusõigusi ja tahab saada omale erisust? Ja samal ajal ta saab teha ka piletihindadega põhimõtteliselt seda, mida ta ise tahab. Aitäh!
Andres Metsoja
Aitäh! Minu meelest lihtsalt on väga loogiline, et kui on antud kohustus, võimalus korraldada, siis on antud ka vastutus. Ega siin mingit sügavamat vastust otsida on nagu minul teile väga keeruline. Minu meelest need käivad käsikäes. Ja siin peavad need õigused kohapeal olema, ei saa olla kuskil vahetasandil, see muudab selle süsteemi ainult segasemaks. Ja mis puudutab Pärnut kui eritsooni, ma ei tea, te olete must aru saanud valesti ilmselt. Ma ei ole kordagi rääkinud Pärnust kui eritsoonist. Kindlasti on Pärnu ühistranspordi kontekstis natuke võib-olla keerulisem kui võib-olla Järva maakond, kus maakonnakeskus ise ei korralda oma maksuraha eest ühistransporti, sellepärast selline näide. Aitäh!
ÜTK-d ongi see vahetasand, mis muudaks asju vaid segasemaks?
Aitäh! Minu meelest lihtsalt on väga loogiline, et kui on antud kohustus, võimalus korraldada, siis on antud ka vastutus. Ega siin mingit sügavamat vastust otsida on nagu minul teile väga keeruline. Minu meelest need käivad käsikäes. Ja siin peavad need õigused kohapeal olema, ei saa olla kuskil vahetasandil, see muudab selle süsteemi ainult segasemaks. Ja mis puudutab Pärnut kui eritsooni, ma ei tea, te olete must aru saanud valesti ilmselt. Ma ei ole kordagi rääkinud Pärnust kui eritsoonist. Kindlasti on Pärnu ühistranspordi kontekstis natuke võib-olla keerulisem kui võib-olla Järva maakond, kus maakonnakeskus ise ei korralda oma maksuraha eest ühistransporti, sellepärast selline näide. Aitäh!
ÜTK-d ongi see vahetasand, mis muudaks asju vaid segasemaks?
Aseesimees Enn Eesmaa
Jürgen Ligi.
Jürgen Ligi.
Jürgen Ligi
Aitäh! Me oleme siin sattunud koalitsiooni koosolekule. Aidake meid aru ka saada, mis toimub. Üks osaline väljendas seisukohta, et saadikul, kui ta esitab eelnõu, peab olema väga halb enesetunne ja see ei tohi kuidagi hea olla. Kas te arvate ka niimoodi või on teie arvates hea enesetunde allikas siiski parem ühiskonnakorraldus ja õiglasem kulude jaotus ühiskonnas? Kuidas see teie üldine seisukoht on koalitsioonis?
Aitäh! Me oleme siin sattunud koalitsiooni koosolekule. Aidake meid aru ka saada, mis toimub. Üks osaline väljendas seisukohta, et saadikul, kui ta esitab eelnõu, peab olema väga halb enesetunne ja see ei tohi kuidagi hea olla. Kas te arvate ka niimoodi või on teie arvates hea enesetunde allikas siiski parem ühiskonnakorraldus ja õiglasem kulude jaotus ühiskonnas? Kuidas see teie üldine seisukoht on koalitsioonis?
Andres Metsoja
Jah, aitäh! Siin kõnepuldis mul see enesetunne kõige parem ei ole, sellepärast, et mul on nohu ja pea on paks. See, milline olukord on nüüd koalitsioonis, eks see on jälle individuaalne, kuidas seda keegi tunneb. Mina tunnen, et selles koalitsioonis on eluterve asjadest rääkida ja arutada. Ja veelgi enam, kui see puudutab uut mudelit, siis tuleb selle üle veelgi enam arutada. Seda me nagu püüamegi teha. Ja minul läheb sellest enesetunne lõppkokkuvõttes paremaks, kui me seda teeme. Aitäh!
Jah, aitäh! Siin kõnepuldis mul see enesetunne kõige parem ei ole, sellepärast, et mul on nohu ja pea on paks. See, milline olukord on nüüd koalitsioonis, eks see on jälle individuaalne, kuidas seda keegi tunneb. Mina tunnen, et selles koalitsioonis on eluterve asjadest rääkida ja arutada. Ja veelgi enam, kui see puudutab uut mudelit, siis tuleb selle üle veelgi enam arutada. Seda me nagu püüamegi teha. Ja minul läheb sellest enesetunne lõppkokkuvõttes paremaks, kui me seda teeme. Aitäh!
Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Anneli Ott!
Palun, Anneli Ott!
Anneli Ott
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Esiteks, ma tuletan meelde, et mina ei mainind absoluutselt koolis käivaid lapsi ja koolitransporti. Ma rääkisin ikka ühistranspordist ja ma rääkisin sellest, et täna väga paljud maapiirkonna lapsed pääsevad ka keskustesse, kes varem sinna koos perega ei pääsenud. See oli see minu märkuse nagu mõte. Teiseks, mulle tundub, et selle eelnõu puhul te olete suure pildi nagu jätnud vaatamata ja jäänud nagu keskuste- või Pärnu-keskseks. Ma küsin: palju te olete tegelikult suhelnud nende piirkondadega, kus täna on tasuta ühistransport rakendunud? Palju te olete nende inimestega suhelnud, kes seda kasutavad, ja nende ühistranspordikeskustega, kes täna ütlevad, et pigem oleks vaja suuremaid busse kui seda, et sõitjaid ei jagu või et see teenus ei ole sellisel kujul vajalik? Aitäh teile!
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Esiteks, ma tuletan meelde, et mina ei mainind absoluutselt koolis käivaid lapsi ja koolitransporti. Ma rääkisin ikka ühistranspordist ja ma rääkisin sellest, et täna väga paljud maapiirkonna lapsed pääsevad ka keskustesse, kes varem sinna koos perega ei pääsenud. See oli see minu märkuse nagu mõte. Teiseks, mulle tundub, et selle eelnõu puhul te olete suure pildi nagu jätnud vaatamata ja jäänud nagu keskuste- või Pärnu-keskseks. Ma küsin: palju te olete tegelikult suhelnud nende piirkondadega, kus täna on tasuta ühistransport rakendunud? Palju te olete nende inimestega suhelnud, kes seda kasutavad, ja nende ühistranspordikeskustega, kes täna ütlevad, et pigem oleks vaja suuremaid busse kui seda, et sõitjaid ei jagu või et see teenus ei ole sellisel kujul vajalik? Aitäh teile!
Andres Metsoja
Aitäh. Esmalt, lapsed ühistranspordis. Tõepoolest, meil on nüüd, räägime selle selles mõttes selgeks, et meil on olemas õpilastransport, mida korraldab kohalik omavalitsus ise oma tuludest. Korraldab, et lapsed saaksid kooli ja koju ja huviringi. Aga meil on olemas ühistransport! Meil on ühistransport, mille võrgu ühe lahutamatu osana sõidavad ka kõik lapsed – on enne sõitnud ja sõidavad ka täna. Ma kinnitan, et selles osas ei ole mitte midagi nagu muutunud, et see võimalus on jätkuvalt olemas. Tõepoolest, see võis aidata kaasa selleks, et enne puudus üldse ühistranspordi võimalus ja uus liin on käivitatud ja see annab nagu võimaluse perel sõita punktist A puntki B. Mis puudutab nüüd seda kriitikat ühistranspordi suhtes justkui minu suust, et ma nagu olen kriitiline. Ma ei ole kordagi öelnud, et üks ühistranspordikeskus on kuidagi käitunud nagu valesti. Nad on teinud oma otsuse oma äranägemise järgi ja sellega me peamegi leppima. Me võime seda heaks kiita või halvaks panna, aga see ongi kohaliku kogukonna tasemel tehtud sisuline otsus omavalitsuste esindajatega koos. Ma arvan, et see on väga õige. Aga veel kord: et sellega edasi minna, siis riigi sekkumist selles kontekstis tuleks vähendada ja nende õigusi suurendada. Aitäh!
Tundub, et Metsoja ei saa (nohu tõttu? Peaks haiguslehel olema, kui töövõime pole täielik?) ka nüüd aru sellest, millest räägitakse? Kui jutt on PEREGA sõitmisest, mitte üksi lastest? Sellest, et PERE saab oma eelarves lubada ÜT kui sellise kasutamist ÜLDSE!
Muidugi hiilis Metsoja kõrvale küsimusele vastamisest. Küllap kiristatakse Pärnus hambaid, et "nad kurradid, olid nõus eeltasutud süsteemiga...."!? Ja ega hakka ometi veel KUULAMA teisi, sest äkki lööbki mõtlemise lahti!....
Aitäh. Esmalt, lapsed ühistranspordis. Tõepoolest, meil on nüüd, räägime selle selles mõttes selgeks, et meil on olemas õpilastransport, mida korraldab kohalik omavalitsus ise oma tuludest. Korraldab, et lapsed saaksid kooli ja koju ja huviringi. Aga meil on olemas ühistransport! Meil on ühistransport, mille võrgu ühe lahutamatu osana sõidavad ka kõik lapsed – on enne sõitnud ja sõidavad ka täna. Ma kinnitan, et selles osas ei ole mitte midagi nagu muutunud, et see võimalus on jätkuvalt olemas. Tõepoolest, see võis aidata kaasa selleks, et enne puudus üldse ühistranspordi võimalus ja uus liin on käivitatud ja see annab nagu võimaluse perel sõita punktist A puntki B. Mis puudutab nüüd seda kriitikat ühistranspordi suhtes justkui minu suust, et ma nagu olen kriitiline. Ma ei ole kordagi öelnud, et üks ühistranspordikeskus on kuidagi käitunud nagu valesti. Nad on teinud oma otsuse oma äranägemise järgi ja sellega me peamegi leppima. Me võime seda heaks kiita või halvaks panna, aga see ongi kohaliku kogukonna tasemel tehtud sisuline otsus omavalitsuste esindajatega koos. Ma arvan, et see on väga õige. Aga veel kord: et sellega edasi minna, siis riigi sekkumist selles kontekstis tuleks vähendada ja nende õigusi suurendada. Aitäh!
Tundub, et Metsoja ei saa (nohu tõttu? Peaks haiguslehel olema, kui töövõime pole täielik?) ka nüüd aru sellest, millest räägitakse? Kui jutt on PEREGA sõitmisest, mitte üksi lastest? Sellest, et PERE saab oma eelarves lubada ÜT kui sellise kasutamist ÜLDSE!
Muidugi hiilis Metsoja kõrvale küsimusele vastamisest. Küllap kiristatakse Pärnus hambaid, et "nad kurradid, olid nõus eeltasutud süsteemiga...."!? Ja ega hakka ometi veel KUULAMA teisi, sest äkki lööbki mõtlemise lahti!....
Aseesimees Enn Eesmaa
Heimar Lenk.
Heimar Lenk.
Heimar Lenk
Aitäh! Lugupeetud esineja! Tahan tänada, et te selle küsimuse, selle seaduse tõite siia saali, sest nüüd on selgunud, elu tundvate saadikute sõnavõttude kaudu, et tasuta ehk piletita ühistransport on väga populaarne rahva seas ja bussid on täis. Ja siit minu küsimus: kas teile ei tundu, et erakond, kes astub tasuta ehk piletita ühistranspordi vastu, kaotab valimised?
Aitäh! Lugupeetud esineja! Tahan tänada, et te selle küsimuse, selle seaduse tõite siia saali, sest nüüd on selgunud, elu tundvate saadikute sõnavõttude kaudu, et tasuta ehk piletita ühistransport on väga populaarne rahva seas ja bussid on täis. Ja siit minu küsimus: kas teile ei tundu, et erakond, kes astub tasuta ehk piletita ühistranspordi vastu, kaotab valimised?
Andres Metsoja
(Naerab.) Jajah. Heimar oskab küsida ja oskab hakata juba prognoosima valimistulemusi meie sellise, ma ei tea, mõnetunnise diskussiooni pealt. Aga veel kord: Eesti riik on ilmselt järjepidevam kui ükski erakond, vähemalt mulle isiklikult noore poliitikuna nii tundub. Ja see, et inimesed sõidavad ühistranspordiga rohkem, teie väitel, on teie arusaam. Mina elan ka päris suure osa ajast maapiirkonnas, näen ka busse sõitmas. Ja olen oma ema käest küsinud, kes sageli käib bussiga maapiirkonnast Pärnus, küsinud ta käest spetsiaalselt, et kas bussis on rohkem inimesi, siis tema on öelnud, et ei ole. Noh, mis me selle tõega peale hakkame? Kas see on nii-, naa- või kolmandatpidi, me võime seda arutelu nagu lõputult pidada, aga vaataks ikkagi seda suuremat pilti ja seda, kuidas me tegelikult saaksime tagada õiguskindluse omavalitsuste jaoks ja tegelikult valitsusele ja tegelikult ka kogu sellele parlamendisaalile. Aitäh!
Noore poliitikuna oleks aeg õppida, maailma nägema hakata noorena polegi nii lihtne. Ei, see et sõidetakse rohkem, ei ole Lenki arusaam, vaid nii ongi! Huvitaval kombel aga püüab Metsoja, ema silmade läbi, näha reisijate arvu kasvu seal, kus eeltasutud süsteemi ei ole? Kui ei näe nina ette ja ei taju asjade sisu, kuidas siis saab üldse veel suuremat pilti näha?
(Naerab.) Jajah. Heimar oskab küsida ja oskab hakata juba prognoosima valimistulemusi meie sellise, ma ei tea, mõnetunnise diskussiooni pealt. Aga veel kord: Eesti riik on ilmselt järjepidevam kui ükski erakond, vähemalt mulle isiklikult noore poliitikuna nii tundub. Ja see, et inimesed sõidavad ühistranspordiga rohkem, teie väitel, on teie arusaam. Mina elan ka päris suure osa ajast maapiirkonnas, näen ka busse sõitmas. Ja olen oma ema käest küsinud, kes sageli käib bussiga maapiirkonnast Pärnus, küsinud ta käest spetsiaalselt, et kas bussis on rohkem inimesi, siis tema on öelnud, et ei ole. Noh, mis me selle tõega peale hakkame? Kas see on nii-, naa- või kolmandatpidi, me võime seda arutelu nagu lõputult pidada, aga vaataks ikkagi seda suuremat pilti ja seda, kuidas me tegelikult saaksime tagada õiguskindluse omavalitsuste jaoks ja tegelikult valitsusele ja tegelikult ka kogu sellele parlamendisaalile. Aitäh!
Noore poliitikuna oleks aeg õppida, maailma nägema hakata noorena polegi nii lihtne. Ei, see et sõidetakse rohkem, ei ole Lenki arusaam, vaid nii ongi! Huvitaval kombel aga püüab Metsoja, ema silmade läbi, näha reisijate arvu kasvu seal, kus eeltasutud süsteemi ei ole? Kui ei näe nina ette ja ei taju asjade sisu, kuidas siis saab üldse veel suuremat pilti näha?
Aseesimees Enn Eesmaa
Helmut Hallemaa.
Helmut Hallemaa.
Helmut Hallemaa
Eesistuja! Hea ettekandja! Statistikata või statistikaga on täiesti selge, et ühistranspordis on 1. juulist sõitjaid rohkem. See inimesele, kes natuke näeb isegi ilma prillideta, on selge, et bussides on rohkem rahvast. Ja mitmed piirkonnad on ju kurtnud, et bussides ei ole võimalik sõita. Tegelikult on tänased lepingud meil olnud sellised, aga need jätkuvad paraku, kus sõitjate arvust sõltumata said ka enne dotatsiooni, saavad ka täna dotatsiooni.
Aga ma küsiksin edasi sellest avalikust teenusest. Tegelikult on selge, jah, ma küsin, et avalikul teenusel on hind. Võtame kas või seesama Pärnu, kes saab Via Baltica, Rail Balticu ja lennujaama – need on kõik avalikud rahad ja kuhu läheb tegelikult riigi raha omavalitsusele lihtsalt juurde. Kõikjale pannakse nii riigi poolt, omavalitsuse poolt kui ka tegelikult inimeste poolt ja ei ole võimalik Eestit katta niimoodi, et ühistransport käib igasse maakohta või külla või, ütleme, igasse metsatallu. Tegelikult siin tulebki koopereeruda. Ja koopereerumine eeldab ka seda, et ka jätkuvalt võib raha juurde panna. Omavalitsused on ka seni juurde pannud, ka siis, kui doteeriti osaliselt. Aitäh!
Eesistuja! Hea ettekandja! Statistikata või statistikaga on täiesti selge, et ühistranspordis on 1. juulist sõitjaid rohkem. See inimesele, kes natuke näeb isegi ilma prillideta, on selge, et bussides on rohkem rahvast. Ja mitmed piirkonnad on ju kurtnud, et bussides ei ole võimalik sõita. Tegelikult on tänased lepingud meil olnud sellised, aga need jätkuvad paraku, kus sõitjate arvust sõltumata said ka enne dotatsiooni, saavad ka täna dotatsiooni.
Aga ma küsiksin edasi sellest avalikust teenusest. Tegelikult on selge, jah, ma küsin, et avalikul teenusel on hind. Võtame kas või seesama Pärnu, kes saab Via Baltica, Rail Balticu ja lennujaama – need on kõik avalikud rahad ja kuhu läheb tegelikult riigi raha omavalitsusele lihtsalt juurde. Kõikjale pannakse nii riigi poolt, omavalitsuse poolt kui ka tegelikult inimeste poolt ja ei ole võimalik Eestit katta niimoodi, et ühistransport käib igasse maakohta või külla või, ütleme, igasse metsatallu. Tegelikult siin tulebki koopereeruda. Ja koopereerumine eeldab ka seda, et ka jätkuvalt võib raha juurde panna. Omavalitsused on ka seni juurde pannud, ka siis, kui doteeriti osaliselt. Aitäh!
Andres Metsoja
Aitäh! Via Baltical sõites makstakse aktsiisi. Kui Rail Balticul hakatakse sõitma, siis tegelikult makstakse ilmselt riiklikku laenu ühtepidi maksumaksjana, teistpidi makstakse pileti hinda. Ja kui lennujaamast rääkida, siis lennujaamaga on tehtud väga selge kaup. Jah, riik osaleb selle lennujaama kordategemisel, renoveerimisel, aga selle lennujaama majandamiskulud peavad väga tugevalt olema kaetud siis ka kohapealt ja just nimelt läbi nende tasude, mis siis laekuvad kas erasektorist või mingil muul moel. Nõnda ta on. Aitäh!
Rail Balticule peab ju lisaks piletihinnale reisija läbi maksusüsteemi ehk riigi kaudu PEALE maksma? Riik ei tohi kasumit teenida, vaid peabki veel peale maksma? See on õige?
Aitäh! Via Baltical sõites makstakse aktsiisi. Kui Rail Balticul hakatakse sõitma, siis tegelikult makstakse ilmselt riiklikku laenu ühtepidi maksumaksjana, teistpidi makstakse pileti hinda. Ja kui lennujaamast rääkida, siis lennujaamaga on tehtud väga selge kaup. Jah, riik osaleb selle lennujaama kordategemisel, renoveerimisel, aga selle lennujaama majandamiskulud peavad väga tugevalt olema kaetud siis ka kohapealt ja just nimelt läbi nende tasude, mis siis laekuvad kas erasektorist või mingil muul moel. Nõnda ta on. Aitäh!
Rail Balticule peab ju lisaks piletihinnale reisija läbi maksusüsteemi ehk riigi kaudu PEALE maksma? Riik ei tohi kasumit teenida, vaid peabki veel peale maksma? See on õige?
Aseesimees Enn Eesmaa
Sven Sester.
Sven Sester.
Sven Sester
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja, kõigepealt ma tänan väga sisukate vastuste eest! Ma püüdsin vältida terve selle diskussiooni seda, mis just eelmine nädal oli oluliselt tähtsa riikliku küsimusena Reformierakonnas, "ise küsin, ise vastan", et tõesti anda võimalus kõigile teistele küsida. Aga ma panin tähele, et siin oli nii vormi kui sisu osas täna arutelusid. Reformierakond võib-olla n-ö vormi osas ja Keskerakond püüdis siis sisu poole peale minna, tundes muret vist selle üle, et äkki inimestel tasuta asju on vähe veel või äkki midagi muutub. Äkki te kordate n-ö lõpuks ikkagi üle selle, et mille pärast on tegelikult hea see, kui otsustusõigus on kohalikel ühistranspordikeskustel. Mille pärast on hea see, kui kohalikud teavad tegelikult, kuidas ja mille pärast raha suunata kas tihendamisse, tasuta ühistransporti näiteks või millessegi muusse. Mille pärast see hea on? Mulle tundub, et siin on kuidagi ikkagi jäänud osadele saadikutele arusaamatuks see, et anda pädevus kohalikele peaks olema tegelikult ju mõistlik ja õige. Aitäh!
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja, kõigepealt ma tänan väga sisukate vastuste eest! Ma püüdsin vältida terve selle diskussiooni seda, mis just eelmine nädal oli oluliselt tähtsa riikliku küsimusena Reformierakonnas, "ise küsin, ise vastan", et tõesti anda võimalus kõigile teistele küsida. Aga ma panin tähele, et siin oli nii vormi kui sisu osas täna arutelusid. Reformierakond võib-olla n-ö vormi osas ja Keskerakond püüdis siis sisu poole peale minna, tundes muret vist selle üle, et äkki inimestel tasuta asju on vähe veel või äkki midagi muutub. Äkki te kordate n-ö lõpuks ikkagi üle selle, et mille pärast on tegelikult hea see, kui otsustusõigus on kohalikel ühistranspordikeskustel. Mille pärast on hea see, kui kohalikud teavad tegelikult, kuidas ja mille pärast raha suunata kas tihendamisse, tasuta ühistransporti näiteks või millessegi muusse. Mille pärast see hea on? Mulle tundub, et siin on kuidagi ikkagi jäänud osadele saadikutele arusaamatuks see, et anda pädevus kohalikele peaks olema tegelikult ju mõistlik ja õige. Aitäh!
Andres Metsoja
Aitäh! Esiteks, kindlasti sellepärast, et ühistranspordikeskused võtavad kõigi nende sõitjate ees vastutuse, väga selge vastutuse, avades liine, muutes piletihinda, laiendades soodusrühmi, punkt üks. Punkt kaks tegelikult seisneb selles, et ka kohalikud omavalitsused planeerivad oma eelarve tulusid ja kulusid. Lisaks dotatsioonirahale tegelikult pannakse ühistransporti kohalikult tasandilt iga-aastaselt raha juurde. Ja me ei saa nagu luua seda situatsiooni, et ühel hetkel justkui see kohalik eelarve peaks olema suurema tähtsusega kui riiklik eelarve. Seal tuleb leida tasakaal ja sellepärast minu meelest tuleb seda kõrgemal tasemel ka nagu arutada. Kolmandaks ei saa olla Maanteeamet ühe nõuandva häälena ühistranspordikeskuste laua taga see, kes tegelikult toob õige sõnumi. Nii ei tohi olla. Sama hästi võiks alati tuua õiget sõnumit Pärnu linn oma maksumaksja rahaga, samamoodi teised omavalitsused kokku leppides maakonnas, et nemad arvavad, et peaks olema nii. Kui me tahame koostöömudelit, siis tegelikult nii ei saa, et keegi prevaleerib kellegi teise üle oma sõnumiga. Ja need võib-olla ongi need kolm minu meelest kõige lihtsamat ja õigemat sõnumit siit lõppsõnaks. Aitäh!
Sisutu!
Aitäh! Esiteks, kindlasti sellepärast, et ühistranspordikeskused võtavad kõigi nende sõitjate ees vastutuse, väga selge vastutuse, avades liine, muutes piletihinda, laiendades soodusrühmi, punkt üks. Punkt kaks tegelikult seisneb selles, et ka kohalikud omavalitsused planeerivad oma eelarve tulusid ja kulusid. Lisaks dotatsioonirahale tegelikult pannakse ühistransporti kohalikult tasandilt iga-aastaselt raha juurde. Ja me ei saa nagu luua seda situatsiooni, et ühel hetkel justkui see kohalik eelarve peaks olema suurema tähtsusega kui riiklik eelarve. Seal tuleb leida tasakaal ja sellepärast minu meelest tuleb seda kõrgemal tasemel ka nagu arutada. Kolmandaks ei saa olla Maanteeamet ühe nõuandva häälena ühistranspordikeskuste laua taga see, kes tegelikult toob õige sõnumi. Nii ei tohi olla. Sama hästi võiks alati tuua õiget sõnumit Pärnu linn oma maksumaksja rahaga, samamoodi teised omavalitsused kokku leppides maakonnas, et nemad arvavad, et peaks olema nii. Kui me tahame koostöömudelit, siis tegelikult nii ei saa, et keegi prevaleerib kellegi teise üle oma sõnumiga. Ja need võib-olla ongi need kolm minu meelest kõige lihtsamat ja õigemat sõnumit siit lõppsõnaks. Aitäh!
Sisutu!
Aseesimees Enn Eesmaa
Peeter Ernits.
Peeter Ernits.
Peeter Ernits
Hea juhataja ja ettekandja! Majanduskomisjoni istungil oli väga huvitav vaadata, kuidas ametnike jutt sõltus sellest, mis erakonda kuulub tema minister. Ei olnud nagu sisulist arutelu, aga oli selles, et lihtsalt räägiti, et mõlemad on juhtumisi koalitsioonierakonnad. Aga seleta nüüd maakeeles, mida see tähendab, kui selle eelnõuga edasi minna? Kuigi jah, hääletus oli, lõppes nii, et n-ö tuli suurde saali. Kas see tähendab, et kui me jätkame sellega, siis tasuta ühistransport reaalselt kaob ka nendes maakondades, kus ta praegu on? Aitäh!
Hea juhataja ja ettekandja! Majanduskomisjoni istungil oli väga huvitav vaadata, kuidas ametnike jutt sõltus sellest, mis erakonda kuulub tema minister. Ei olnud nagu sisulist arutelu, aga oli selles, et lihtsalt räägiti, et mõlemad on juhtumisi koalitsioonierakonnad. Aga seleta nüüd maakeeles, mida see tähendab, kui selle eelnõuga edasi minna? Kuigi jah, hääletus oli, lõppes nii, et n-ö tuli suurde saali. Kas see tähendab, et kui me jätkame sellega, siis tasuta ühistransport reaalselt kaob ka nendes maakondades, kus ta praegu on? Aitäh!
Andres Metsoja
Aitäh! Ma küll sellist mõju sellel eelnõul ei näe. Veel kord: see eelnõu ei võta ühistranspordist raha välja ega pane juurde. See eelnõu muudab vastutustasandeid ja tegelikult loob selgema piirilise mudeli, et kuidas ühistransport Eestis korraldatakse. Mis puutub ministeeriumitesse, siis see on ju ikka nii, et ministeeriumitel on erinevad arusaamad asjadest, ja loota, et ühe sellise eelnõuga, mis on algatatud ühe fraktsiooni poolt, tulevad kaasa kõik ametnikud, kõik ministeeriumid ühekorraga juba enne esimest lugemist – no seda on ilmselt, hea Peeter, palju tahta. Aitäh!
Jälle EI NÄE? Loomulikult paljudes maakondades kaoks eeltasutud süsteem, sest selle vastu oli igas maakonnas ennegi ametnikke-poliitikuid. Aga kuidas ei pane juurde? Metsoja ju väidab, et piletitulu annaks lisaraha asjade muutmiseks?
Aitäh! Ma küll sellist mõju sellel eelnõul ei näe. Veel kord: see eelnõu ei võta ühistranspordist raha välja ega pane juurde. See eelnõu muudab vastutustasandeid ja tegelikult loob selgema piirilise mudeli, et kuidas ühistransport Eestis korraldatakse. Mis puutub ministeeriumitesse, siis see on ju ikka nii, et ministeeriumitel on erinevad arusaamad asjadest, ja loota, et ühe sellise eelnõuga, mis on algatatud ühe fraktsiooni poolt, tulevad kaasa kõik ametnikud, kõik ministeeriumid ühekorraga juba enne esimest lugemist – no seda on ilmselt, hea Peeter, palju tahta. Aitäh!
Jälle EI NÄE? Loomulikult paljudes maakondades kaoks eeltasutud süsteem, sest selle vastu oli igas maakonnas ennegi ametnikke-poliitikuid. Aga kuidas ei pane juurde? Metsoja ju väidab, et piletitulu annaks lisaraha asjade muutmiseks?
Aseesimees Enn Eesmaa
Helir-Valdor Seeder.
Helir-Valdor Seeder.
Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Austatud ettekandja, siin saalis ja varasemalt ka meedia vahendusel me oleme lugenud, et seostatakse täiesti üksüheselt reisjate arvu kasvu tasuta ühistranspordile üleminekuga. Mina vaatan ametlikku statistikat, mis Maanteeamet on välja andnud, ja näen, et ühistranspordi kasutamine ja reisjate arv on kasvanud kõikides maakondades, sõltumata sellest, kas see on tasuline või tasuta. Näiteks tasulise transpordiga Harjumaal on see kasvanud 30%, samal ajal kui tasuta piirkonnas Võrumaal 13%. Öelge, kas siin on selline seos, mida väidetakse, või ei ole. Ja millest võib see reisijate arvu kasv siis olla seotud? Aitäh!
Aitäh! Austatud ettekandja, siin saalis ja varasemalt ka meedia vahendusel me oleme lugenud, et seostatakse täiesti üksüheselt reisjate arvu kasvu tasuta ühistranspordile üleminekuga. Mina vaatan ametlikku statistikat, mis Maanteeamet on välja andnud, ja näen, et ühistranspordi kasutamine ja reisjate arv on kasvanud kõikides maakondades, sõltumata sellest, kas see on tasuline või tasuta. Näiteks tasulise transpordiga Harjumaal on see kasvanud 30%, samal ajal kui tasuta piirkonnas Võrumaal 13%. Öelge, kas siin on selline seos, mida väidetakse, või ei ole. Ja millest võib see reisijate arvu kasv siis olla seotud? Aitäh!
Andres Metsoja
Aitäh! Ma arvan, et üksühest seost sellest tegelikult tõepoolest ei ole, sest kui me näiteks võtame jälle lihtsa näite. Ma saan aru, et teile ei meeldi see Pärnumaa teema, aga mul on raske teistest teemadest rääkida, sest Pärnu teemal ma olen kõige rohkem kodus. Kui me paneme juurde näiteks Põhja-Pärnumaa valda ühe liini, kus elab võib-olla, kus üldse on kokku kuus metsatalu ja võib-olla nendest heal juhul üldse pooled hakkavad sõitma. See on heal juhul. Siis me võime ju sõitjate arvu nagu kokku lugeda, et mis on liinikilomeetrite arv ja selle suhe n-ö teenuse kasutajasse.
Ja kui teistpidi me teeme linna lähiümbrusesse uue liini, mis võib-olla sõidab, arvestades ümberkujunenud sellist liikumisvajadust, et Pärnu haigla asub seal, kus ta asub, ja kutsehariduskeskus seal, kus ta asub, et võib-olla Audrust on vaja otse jõuda haiglasse, mitte tulla bussijaama. Kui me loome uue sellise liinivõrgu, mis ühendab seda uut omavalitsust nagu tervikuks, siis on selge, et tiheasustusega piirkonnas see sõitjate arv peabki kasvama, sest me loome täiendava liini ja seal liinivõrgus loomulikult inimesed sõidavad. Aga me ei saa üksühele seda jälle taandada justkui regionaalsele meetmele, et nüüd inimesed saavad kuskilt kaugelt metsanurgast sõita hästi mugavalt keskusesse. See ei pruugi alati nii olla, aga ei tähenda, et mõnel juhul see ka nii ei ole. Aitäh!
Seda, et Seeder on demagoog, ma ei imesta. Aga tore on teada, et ta TAHAB teada saada, kuidas asjad reaalses elus toimivad. Loomulikult on mõningane kasv igal pool, seda tänu teema kajastamisele (nii mõnigi avastas enda jaoks ÜT) kui ka märkamisele, et ÜT sobib randa sõitmiseks või üritustele minekuks. Kohati.
Harjumaal on kasv osalt tänu rongiliikluse paranemisele, sh tasuta sõidule linnapiirkonnas ja ka Sauel. Näide Võrumaal on aga puhas demagoogia, kui seda võrreldakse Harjumaaga. Juba elanike arvu tõttu ning seepärastki, et Võrumaal pole rongi. Harjumaal on üldiselt suhteliselt hästi toimiv ÜT, Võrumaal aga on kõik vajalikud muudatused siiani tegemata! Või nagu IRL-i poliitikud, sh Seeder, ise pidevalt väitnud: "Et sõita on vaja bussiliine"! Võrumaal on sellega asi hullem kui muidu. Vähe sellest, teadmiseks, et praegused liinid on suures osas ebaefektiivsed!
Küll aga Metsoja vastab siin suhteliselt segaselt. Pole siis ime, kui Seeder ikka veel süsteemi ei tunne ega NÄE kui isegi oma erakonna poliitikud teemat ei valda.
Aitäh! Ma arvan, et üksühest seost sellest tegelikult tõepoolest ei ole, sest kui me näiteks võtame jälle lihtsa näite. Ma saan aru, et teile ei meeldi see Pärnumaa teema, aga mul on raske teistest teemadest rääkida, sest Pärnu teemal ma olen kõige rohkem kodus. Kui me paneme juurde näiteks Põhja-Pärnumaa valda ühe liini, kus elab võib-olla, kus üldse on kokku kuus metsatalu ja võib-olla nendest heal juhul üldse pooled hakkavad sõitma. See on heal juhul. Siis me võime ju sõitjate arvu nagu kokku lugeda, et mis on liinikilomeetrite arv ja selle suhe n-ö teenuse kasutajasse.
Ja kui teistpidi me teeme linna lähiümbrusesse uue liini, mis võib-olla sõidab, arvestades ümberkujunenud sellist liikumisvajadust, et Pärnu haigla asub seal, kus ta asub, ja kutsehariduskeskus seal, kus ta asub, et võib-olla Audrust on vaja otse jõuda haiglasse, mitte tulla bussijaama. Kui me loome uue sellise liinivõrgu, mis ühendab seda uut omavalitsust nagu tervikuks, siis on selge, et tiheasustusega piirkonnas see sõitjate arv peabki kasvama, sest me loome täiendava liini ja seal liinivõrgus loomulikult inimesed sõidavad. Aga me ei saa üksühele seda jälle taandada justkui regionaalsele meetmele, et nüüd inimesed saavad kuskilt kaugelt metsanurgast sõita hästi mugavalt keskusesse. See ei pruugi alati nii olla, aga ei tähenda, et mõnel juhul see ka nii ei ole. Aitäh!
Seda, et Seeder on demagoog, ma ei imesta. Aga tore on teada, et ta TAHAB teada saada, kuidas asjad reaalses elus toimivad. Loomulikult on mõningane kasv igal pool, seda tänu teema kajastamisele (nii mõnigi avastas enda jaoks ÜT) kui ka märkamisele, et ÜT sobib randa sõitmiseks või üritustele minekuks. Kohati.
Harjumaal on kasv osalt tänu rongiliikluse paranemisele, sh tasuta sõidule linnapiirkonnas ja ka Sauel. Näide Võrumaal on aga puhas demagoogia, kui seda võrreldakse Harjumaaga. Juba elanike arvu tõttu ning seepärastki, et Võrumaal pole rongi. Harjumaal on üldiselt suhteliselt hästi toimiv ÜT, Võrumaal aga on kõik vajalikud muudatused siiani tegemata! Või nagu IRL-i poliitikud, sh Seeder, ise pidevalt väitnud: "Et sõita on vaja bussiliine"! Võrumaal on sellega asi hullem kui muidu. Vähe sellest, teadmiseks, et praegused liinid on suures osas ebaefektiivsed!
Küll aga Metsoja vastab siin suhteliselt segaselt. Pole siis ime, kui Seeder ikka veel süsteemi ei tunne ega NÄE kui isegi oma erakonna poliitikud teemat ei valda.
Aseesimees Enn Eesmaa
Peeter Ernits.
Peeter Ernits.
Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin veel üle ja ootan sult otsest vastust. Üks, mis on eelnõusse kirjutatud, aga palju asju ei ole sinna kirjutatud. Minu küsimus sulle on selline: kui me selle heaks kiidame, selle 664 SE, siis kas selle tulemusena tasuta ühistransport Tartu ja Jõgeva maakonnas säilub? Ja kui see mingitel põhjustel ära kaob, tänu sellele eelnõule, siis kas sina vastutad selle eest või kes selle eest vastutab siis? Aitäh!
Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin veel üle ja ootan sult otsest vastust. Üks, mis on eelnõusse kirjutatud, aga palju asju ei ole sinna kirjutatud. Minu küsimus sulle on selline: kui me selle heaks kiidame, selle 664 SE, siis kas selle tulemusena tasuta ühistransport Tartu ja Jõgeva maakonnas säilub? Ja kui see mingitel põhjustel ära kaob, tänu sellele eelnõule, siis kas sina vastutad selle eest või kes selle eest vastutab siis? Aitäh!
Andres Metsoja
Aitäh! Selle eest, kuidas ühistransporti tuleb korraldada, vastutab ühistranspordikeskus ehk omavalitsused selles piirkonnas. Kindlasti ei ole see Andres Metsoja ega Peeter Ernits siin saalis seda eelnõu toetades. Aitäh!
Väga suure tõenäosusega see seal kaoks. Metsoja ei vastuta aga millegi eest!
Aitäh! Selle eest, kuidas ühistransporti tuleb korraldada, vastutab ühistranspordikeskus ehk omavalitsused selles piirkonnas. Kindlasti ei ole see Andres Metsoja ega Peeter Ernits siin saalis seda eelnõu toetades. Aitäh!
Väga suure tõenäosusega see seal kaoks. Metsoja ei vastuta aga millegi eest!
Aseesimees Enn Eesmaa
Suur tänu ettekandjale! Soovime peatset tervenemist! Tervenemine peab olema kiire, sest järgmises punktis oled sa jälle meie ees. Majanduskomisjoni liige teeb juhtivkomisjonipoolse ettekande. Palun!
Suur tänu ettekandjale! Soovime peatset tervenemist! Tervenemine peab olema kiire, sest järgmises punktis oled sa jälle meie ees. Majanduskomisjoni liige teeb juhtivkomisjonipoolse ettekande. Palun!
Jaanus Marrandi
Lugupeetud istungi juhataja, head kolleegid! Riigikogu majanduskomisjon arutas eelnõu, mida teie ees siin just n-ö esitati, eelnõu 664, 9. oktoobril k.a. Kutsutud külalistena olid siis kohal kõigepealt siis algataja esindaja Andres Metsoja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter, Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna õigusnõunik Olivia Taluste ja kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik Andrus Jõgi, samuti justiitsministri nõunik Kert Karus. Eelnõule Vabariigi Valitsus oma seisukohta ei andnud ja põhjus selleks oli siis ka, mis siin eelnevalt on juba mitmel korral kõlanud. Aru andsid küll neli ministrit, neist kaks olid toetavad ja kaks olid siis selle eelnõu vastu, ei toeta.
Võib-olla komisjoni sellist arutelu, mis komisjonis toimus, ongi kõige lihtsam anda edasi nendesamade ministeeriumite seisukohtade kaudu. Ma tsiteerin siis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kirjas on öeldud: "Eelnõu ei taga ühistranspordiseaduses sätestatud riigi ja kohalike omavalitsuse ülesannete eristamist, riiklike vahendite otstarbekat ja sihipärast kasutamist ning kontrolli. Ühistranspordikeskusele, mis on küll riigi ja kohaliku omavalitsuse asutatud mittetulundusühing, kuid kus otsustusõigus on valdavalt kohalikul omavalitsusel, antakse ülilai diskretsioon kulutada riiklikke vahendeid ja võtta riigieelarvele kohustusi kohalike omavalitsuste kitsastest piirkondlikest huvidest lähtuvalt. Seejuures ei ole antud normide alusel ka Maanteeametil võimalik teha kohest järelevalvet toetuste kasutamise otstarbekuse üle ning seeläbi tagada ühistranspordiseadusega Maanteeametile pandud ülesannet koordineerida maakondade üleriigilise transpordi arengut." See oli siis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht.
Samas loeksin ette ka lõigu Justiitsministeeriumi seisukohast, mis ütleb, et: "Justiitsministeerium toetab algatatud eelnõu eesmärki suurendada piirkondlike ühistranspordikeskuste pädevust bussiliikluse ühistranspordi korraldamisel. Justiitsminister leiab, et ühistranspordikeskustel peaks olema õigus avaliku teenindamise lepingu alusel teostada bussiliikluse liiniveo piletihinna kehtestamiseks ja ka täiendavate sõidusoodustuste tagamiseks." Nüüd üks osa Rahandusministeeriumist ehk minister Janek Mäggi haldusalas ütles järgmist, et eelnõu kohaselt toimub riikliku toetusega bussiliiklus ainult piirkondlike ühistranspordikeskuste kaudu. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu paraku, kas eelnõuga peetakse silmas, et väljaspool ühistranspordikeskuste tegevuspiirkonda ei korraldata üldse enam bussiliiklust ehk siin Hiiumaa ja Saaremaa küsimus, kus ühistranspordikeskuseid ei ole ja kus on tegemist ühe omavalitsusega. Samuti heidab ette ka riigihalduse minister, et eelnõu p 2 kavandatav ühistranspordiseaduse § 301 lõigete 3 ja 4 järgi kavandatakse anda ühistranspordikeskuste pädevusse oma tegevuspiirkonnas täiendavate soodustuste kehtestamine bussiliikluse üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud sõitjate grupile ning avaliku teeninduse lepingu alusel teostatava bussiliikluse liiniveo sõidukilomeetri hinna ja piletihinna kehtestamine. Ühistranspordikeskus ei ole erinevalt kohaliku omavalitsuse üksustele ega Maanteeametile käsitletav avalikku võimu teostava haldusorganina ning seetõttu ei ole ühistranspordikeskusel kui eraõiguslikul juriidilisel isikul Eesti õiguste järgi võimalik anda haldus- ja õigusakte. Taolisi pädevusi ühistranspordikeskustele anda ei saa.
Teine pool Rahandusministeeriumist ehk minister Tõniste allkirjaga kiri ütleb, et peab õigeks piirkondades iseotsustamist, kas tihendada liinivõrku või anda sõitjatele täiendavaid soodustusi. Nende tehtud valikud ja soodustuste andmise ulatus ei peaks mõjutama saadava ühistransporditoetuse mahtu. Selline korraldus võimaldab maksimaalselt kohalikke olusid arvestada.
Nendest neljast ministeeriumide arvamusest lähtuvalt ja loomulikult ka siis eelnõu algataja esindaja esitatud seisukohtadest siis kogu diskussioon ka komisjonis tegelikult hargnes. Siin võiks tuua välja näiteks ka tegelikult Ain Tatteri seisukoha, kes tõi välja, et ühistranspordikeskused, mittetulundusühingud, mille põhitegevuseks on riigi, mitte kohaliku omavalitsuste ülesannete täitmine. Ta leidis, et eelnõu ettepanek, mille kohaselt siis tühistatakse ministri määrus, mis reguleerib, kuidas riigieelarves kujunevad toetused, kuidas nende üle arvet peetakse, sihtotstarbelisust kontrollitakse ja rikkumise korral raha tagasi nõutakse, tekitaks määramatuse. Kui mittetulundusühingud määraks ise pileti hinnad ja sõidusoodustused ehk annaks õigustloovaid haldusakte, võib suure tõenäosusega tekkida vastuolu põhiseadusega ja selles osas oleks asjakohane küsida arvamust ka õiguskantslerilt. Lisaks soovis ta teada, kas eelnõu algatajate eesmärk on see, et kogu otsustamine, sh väga üksikasjalike tehniliste nüansside üle peaks minema valitsuse pädevusse. Eelnõu algataja Andres Metsoja ütles, et varasemalt korraldasid ühistransporti maavalitsused ning Maanteeametiga oli samasugune side nagu hetkel. Praeguseks on maavalitsused vahelt ära jäänud ning järelevalveüksus on tulnud Maanteeameti alla.
Nüüd selle üle, kas mittetulundusühingule võib anda n-ö õiguse halduslepinguga riigi raha jagada, siis selle kohta tõi esitas küsimusena sellise näite justiitsministri nõunik Kert Karus, kes väitis, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti toetusprogramm Leader raames samuti jagavad riigi raha mittetulundusühingud.
Rahandusministeeriumi ametnik Olivia Taluste tõi välja, et kogu revolutsioon on õigusselgusetu. Küsimusi tekitab muu hulgas see, kas eelnõu on suunatud ainult maakonnaliinidele või ka kohalikele liinidele ning kui maakonnas ühistranspordikeskust ei ole, siis kuidas nende maakondade osas liinide toetamine toimub. Ehk siis jällegi Hiiumaa ja Saaremaa küsimus. Rahandusministeeriumi teine esindaja Andrus Jõgi ütles, et õigustehnilised küsimused vajavad siiski veel läbivaatamist ja kas ühistranspordikeskustele peaks ülesanded andma riik või võiks seda teha ka kohalik omavalitsus. Andres Metsoja leidis, et ühistranspordi korralduse seisukohast on debatt juba peetud, kuid oluline oleks teada, kuidas tagada ühistranspordikeskustele piisav volitusnorm, et täita riiklikult tellitud ülesandeid olukorras, kus hangete tagajärjel sõlmitakse lepingud kümneks aastaks. Samuti oli ka see Leaderi teema uuesti üleval, et kuidas siis osadel juhtudel justkui võiks anda mittetulundusühingule otsustusõigusi riigi raha jagada ja osadel mitte. Rahandusministeeriumi ametnik tõi välja, et PRIA raha jagamise aluseks on määrused, kus on piiritletud raha jagamise tingimused, ja kohalikud programmid teevad haldusotsuseid.
Nüüd, edasises diskussioonis esitas ka siin eelnevas diskussioonis kerkinud küsimuse Toomas Kivimägi, kes ütles, et paindlikkuse suurendamiseks peaks ühistransporditoetust jagama minister, aga eelnõu põhjal saab öelda, et algatajad ei usalda ministrit. Ta küsis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajalt, miks korraldab järelevalvet Maanteeamet ja maakondadele ei anta otsustusõigust, kui riik on kindlaks määranud maakondade ühistranspordile eraldatava raha summa. Samuti soovis ta algatajalt teada, mis põhimõttel maakondlik toetus ühistranspordikeskuste vahel jagatakse. Ain Tatter täpsustas, et majandus- ja kommunikatsiooniminister ei jaga enam toetusi maakondade vahel ning Maanteeamet on rakendusüksuseks, kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil puudub vastav osakond ühistranspordiga tegelemiseks ja Maanteeametil on see olemas.
Nüüd, edasi jõuti diskussioonis selle kohani, kus Erki Savisaar leidis, et ühistransport ei peaks olema mõne suurlinna küsimus, vaid üle-eestiliselt loogiline, samuti peaks peatused olema määratud vajaduspõhiselt. Lisaks leidis ta ka, et valdade liitumisel on osad liinid riikliku dotatsiooniga. Samuti tõi ta välja, et omavalitsustel on jätkuvalt õigus otsustada bussipileti hinda oma liinidel. Andres Metsoja juhtis tähelepanu, et valitsus peaks olema kohalikule omavalitsusele kõige usaldusväärsem partner, lisaks on volikogul õigus otsustada, kes saab nende haldusalas soodsamat ühistransporti kasutada.
Siin oli siis selline lühike ülevaade majanduskomisjonis toimunud diskussioonist antud teemal, mis siis suures osas jälgib ka sedasama mustrit, mida siin jälgisid küsimused eelnõu algatajale. Komisjon tegi ka otsuse võtta täiskogu päevakorda eelnõu konsensuslikult, see on siis täna, 16. oktoobril. Tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada, selle ettepaneku poolt oli 5 komisjoni liiget, vastu oli 2 ja üks jäi erapooletuks. Ühtlasi tehti ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 30. oktoober kell 17.00. See ettepanek oli konsensuslik. Tänan tähelepanu eest!
Seisukohad vastavalt sellele, kes millises erakonnas on? Mitte sisule?
Lugupeetud istungi juhataja, head kolleegid! Riigikogu majanduskomisjon arutas eelnõu, mida teie ees siin just n-ö esitati, eelnõu 664, 9. oktoobril k.a. Kutsutud külalistena olid siis kohal kõigepealt siis algataja esindaja Andres Metsoja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter, Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna õigusnõunik Olivia Taluste ja kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik Andrus Jõgi, samuti justiitsministri nõunik Kert Karus. Eelnõule Vabariigi Valitsus oma seisukohta ei andnud ja põhjus selleks oli siis ka, mis siin eelnevalt on juba mitmel korral kõlanud. Aru andsid küll neli ministrit, neist kaks olid toetavad ja kaks olid siis selle eelnõu vastu, ei toeta.
Võib-olla komisjoni sellist arutelu, mis komisjonis toimus, ongi kõige lihtsam anda edasi nendesamade ministeeriumite seisukohtade kaudu. Ma tsiteerin siis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kirjas on öeldud: "Eelnõu ei taga ühistranspordiseaduses sätestatud riigi ja kohalike omavalitsuse ülesannete eristamist, riiklike vahendite otstarbekat ja sihipärast kasutamist ning kontrolli. Ühistranspordikeskusele, mis on küll riigi ja kohaliku omavalitsuse asutatud mittetulundusühing, kuid kus otsustusõigus on valdavalt kohalikul omavalitsusel, antakse ülilai diskretsioon kulutada riiklikke vahendeid ja võtta riigieelarvele kohustusi kohalike omavalitsuste kitsastest piirkondlikest huvidest lähtuvalt. Seejuures ei ole antud normide alusel ka Maanteeametil võimalik teha kohest järelevalvet toetuste kasutamise otstarbekuse üle ning seeläbi tagada ühistranspordiseadusega Maanteeametile pandud ülesannet koordineerida maakondade üleriigilise transpordi arengut." See oli siis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht.
Samas loeksin ette ka lõigu Justiitsministeeriumi seisukohast, mis ütleb, et: "Justiitsministeerium toetab algatatud eelnõu eesmärki suurendada piirkondlike ühistranspordikeskuste pädevust bussiliikluse ühistranspordi korraldamisel. Justiitsminister leiab, et ühistranspordikeskustel peaks olema õigus avaliku teenindamise lepingu alusel teostada bussiliikluse liiniveo piletihinna kehtestamiseks ja ka täiendavate sõidusoodustuste tagamiseks." Nüüd üks osa Rahandusministeeriumist ehk minister Janek Mäggi haldusalas ütles järgmist, et eelnõu kohaselt toimub riikliku toetusega bussiliiklus ainult piirkondlike ühistranspordikeskuste kaudu. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu paraku, kas eelnõuga peetakse silmas, et väljaspool ühistranspordikeskuste tegevuspiirkonda ei korraldata üldse enam bussiliiklust ehk siin Hiiumaa ja Saaremaa küsimus, kus ühistranspordikeskuseid ei ole ja kus on tegemist ühe omavalitsusega. Samuti heidab ette ka riigihalduse minister, et eelnõu p 2 kavandatav ühistranspordiseaduse § 301 lõigete 3 ja 4 järgi kavandatakse anda ühistranspordikeskuste pädevusse oma tegevuspiirkonnas täiendavate soodustuste kehtestamine bussiliikluse üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud sõitjate grupile ning avaliku teeninduse lepingu alusel teostatava bussiliikluse liiniveo sõidukilomeetri hinna ja piletihinna kehtestamine. Ühistranspordikeskus ei ole erinevalt kohaliku omavalitsuse üksustele ega Maanteeametile käsitletav avalikku võimu teostava haldusorganina ning seetõttu ei ole ühistranspordikeskusel kui eraõiguslikul juriidilisel isikul Eesti õiguste järgi võimalik anda haldus- ja õigusakte. Taolisi pädevusi ühistranspordikeskustele anda ei saa.
Teine pool Rahandusministeeriumist ehk minister Tõniste allkirjaga kiri ütleb, et peab õigeks piirkondades iseotsustamist, kas tihendada liinivõrku või anda sõitjatele täiendavaid soodustusi. Nende tehtud valikud ja soodustuste andmise ulatus ei peaks mõjutama saadava ühistransporditoetuse mahtu. Selline korraldus võimaldab maksimaalselt kohalikke olusid arvestada.
Nendest neljast ministeeriumide arvamusest lähtuvalt ja loomulikult ka siis eelnõu algataja esindaja esitatud seisukohtadest siis kogu diskussioon ka komisjonis tegelikult hargnes. Siin võiks tuua välja näiteks ka tegelikult Ain Tatteri seisukoha, kes tõi välja, et ühistranspordikeskused, mittetulundusühingud, mille põhitegevuseks on riigi, mitte kohaliku omavalitsuste ülesannete täitmine. Ta leidis, et eelnõu ettepanek, mille kohaselt siis tühistatakse ministri määrus, mis reguleerib, kuidas riigieelarves kujunevad toetused, kuidas nende üle arvet peetakse, sihtotstarbelisust kontrollitakse ja rikkumise korral raha tagasi nõutakse, tekitaks määramatuse. Kui mittetulundusühingud määraks ise pileti hinnad ja sõidusoodustused ehk annaks õigustloovaid haldusakte, võib suure tõenäosusega tekkida vastuolu põhiseadusega ja selles osas oleks asjakohane küsida arvamust ka õiguskantslerilt. Lisaks soovis ta teada, kas eelnõu algatajate eesmärk on see, et kogu otsustamine, sh väga üksikasjalike tehniliste nüansside üle peaks minema valitsuse pädevusse. Eelnõu algataja Andres Metsoja ütles, et varasemalt korraldasid ühistransporti maavalitsused ning Maanteeametiga oli samasugune side nagu hetkel. Praeguseks on maavalitsused vahelt ära jäänud ning järelevalveüksus on tulnud Maanteeameti alla.
Nüüd selle üle, kas mittetulundusühingule võib anda n-ö õiguse halduslepinguga riigi raha jagada, siis selle kohta tõi esitas küsimusena sellise näite justiitsministri nõunik Kert Karus, kes väitis, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti toetusprogramm Leader raames samuti jagavad riigi raha mittetulundusühingud.
Rahandusministeeriumi ametnik Olivia Taluste tõi välja, et kogu revolutsioon on õigusselgusetu. Küsimusi tekitab muu hulgas see, kas eelnõu on suunatud ainult maakonnaliinidele või ka kohalikele liinidele ning kui maakonnas ühistranspordikeskust ei ole, siis kuidas nende maakondade osas liinide toetamine toimub. Ehk siis jällegi Hiiumaa ja Saaremaa küsimus. Rahandusministeeriumi teine esindaja Andrus Jõgi ütles, et õigustehnilised küsimused vajavad siiski veel läbivaatamist ja kas ühistranspordikeskustele peaks ülesanded andma riik või võiks seda teha ka kohalik omavalitsus. Andres Metsoja leidis, et ühistranspordi korralduse seisukohast on debatt juba peetud, kuid oluline oleks teada, kuidas tagada ühistranspordikeskustele piisav volitusnorm, et täita riiklikult tellitud ülesandeid olukorras, kus hangete tagajärjel sõlmitakse lepingud kümneks aastaks. Samuti oli ka see Leaderi teema uuesti üleval, et kuidas siis osadel juhtudel justkui võiks anda mittetulundusühingule otsustusõigusi riigi raha jagada ja osadel mitte. Rahandusministeeriumi ametnik tõi välja, et PRIA raha jagamise aluseks on määrused, kus on piiritletud raha jagamise tingimused, ja kohalikud programmid teevad haldusotsuseid.
Nüüd, edasises diskussioonis esitas ka siin eelnevas diskussioonis kerkinud küsimuse Toomas Kivimägi, kes ütles, et paindlikkuse suurendamiseks peaks ühistransporditoetust jagama minister, aga eelnõu põhjal saab öelda, et algatajad ei usalda ministrit. Ta küsis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajalt, miks korraldab järelevalvet Maanteeamet ja maakondadele ei anta otsustusõigust, kui riik on kindlaks määranud maakondade ühistranspordile eraldatava raha summa. Samuti soovis ta algatajalt teada, mis põhimõttel maakondlik toetus ühistranspordikeskuste vahel jagatakse. Ain Tatter täpsustas, et majandus- ja kommunikatsiooniminister ei jaga enam toetusi maakondade vahel ning Maanteeamet on rakendusüksuseks, kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil puudub vastav osakond ühistranspordiga tegelemiseks ja Maanteeametil on see olemas.
Nüüd, edasi jõuti diskussioonis selle kohani, kus Erki Savisaar leidis, et ühistransport ei peaks olema mõne suurlinna küsimus, vaid üle-eestiliselt loogiline, samuti peaks peatused olema määratud vajaduspõhiselt. Lisaks leidis ta ka, et valdade liitumisel on osad liinid riikliku dotatsiooniga. Samuti tõi ta välja, et omavalitsustel on jätkuvalt õigus otsustada bussipileti hinda oma liinidel. Andres Metsoja juhtis tähelepanu, et valitsus peaks olema kohalikule omavalitsusele kõige usaldusväärsem partner, lisaks on volikogul õigus otsustada, kes saab nende haldusalas soodsamat ühistransporti kasutada.
Siin oli siis selline lühike ülevaade majanduskomisjonis toimunud diskussioonist antud teemal, mis siis suures osas jälgib ka sedasama mustrit, mida siin jälgisid küsimused eelnõu algatajale. Komisjon tegi ka otsuse võtta täiskogu päevakorda eelnõu konsensuslikult, see on siis täna, 16. oktoobril. Tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada, selle ettepaneku poolt oli 5 komisjoni liiget, vastu oli 2 ja üks jäi erapooletuks. Ühtlasi tehti ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 30. oktoober kell 17.00. See ettepanek oli konsensuslik. Tänan tähelepanu eest!
Seisukohad vastavalt sellele, kes millises erakonnas on? Mitte sisule?
Aseesimees Enn Eesmaa
Küsimuste vooru alustab Andres Herkel.
Küsimuste vooru alustab Andres Herkel.
Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Mul on selline põhimõttelist laadi küsimus. Te osutasite siin päris alguses, et külalistena olid kutsutud kohale, kutsutud külalistena, kolme ministeeriumi ametnikud, kes tegelikult esindasid kokku nelja ministrit. Ja Vabariigi Valitsuse seisukoht puudub, küll aga erinevad ministeeriumid on esitanud risti vastukäivaid seisukohti. Miks komisjon kutsus ametnikud? Miks ei kutsutud kohale nelja ministrit? Ilmselgelt on tegemist poliitilise erimeelsusega, poliitilise küsimusega. Niiviisi käitudes Riigikogu komisjon tegelikult politiseerib ju ametnikke seal, kus neid politiseerima ei peaks. Näiteks, majandusministeeriumi ametnik, kui minister oleks võib-olla mõne teise erakonna inimene, esitaks hoopis teistsugust arvamust. Miks te loote sellist silmakirjalikkust? Komisjon võinuks kutsuda kohale sellisel juhtumil ministrid. Aitäh!
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Mul on selline põhimõttelist laadi küsimus. Te osutasite siin päris alguses, et külalistena olid kutsutud kohale, kutsutud külalistena, kolme ministeeriumi ametnikud, kes tegelikult esindasid kokku nelja ministrit. Ja Vabariigi Valitsuse seisukoht puudub, küll aga erinevad ministeeriumid on esitanud risti vastukäivaid seisukohti. Miks komisjon kutsus ametnikud? Miks ei kutsutud kohale nelja ministrit? Ilmselgelt on tegemist poliitilise erimeelsusega, poliitilise küsimusega. Niiviisi käitudes Riigikogu komisjon tegelikult politiseerib ju ametnikke seal, kus neid politiseerima ei peaks. Näiteks, majandusministeeriumi ametnik, kui minister oleks võib-olla mõne teise erakonna inimene, esitaks hoopis teistsugust arvamust. Miks te loote sellist silmakirjalikkust? Komisjon võinuks kutsuda kohale sellisel juhtumil ministrid. Aitäh!
Jaanus Marrandi
Tänan! Teie märkus on mingil määral põhjendatud. Paraku pean tunnistama, et ega komisjon ei kutsu kohale, külalised kutsub kohale komisjoni esimees vastavalt päevakorrapunktile, see on tema n-ö selline prerogatiiv. Ja samas, komisjonis me seda ka ei arutanud. Võib-olla tõesti oleks olnud mõistlikum kutsuda ministrid, aga samas on ju selge, et need kirjad antud teema arutamiseks olid läinud valitsusele, valitsuse istungile, ja seal olid need seisukohad nii esindatud juba varasemalt. Ega ka needsamad ministeeriumi ametnikud tegelikult ühtegi, kuidas öelda, muid seisukohti ei esitanud kui needsamad, mis olid nendes hästi lühidalt siin toodud kirjades tsiteeritud. Nii et selles mõttes on mingis mõttes tõesti kahetsusväärse juhtumiga, kus näiteks Rahandusministeeriumis on justkui kaks seisukohta. See on mingis mõttes tõesti võib-olla keeruline taibata, aga nii see on.
Tänan! Teie märkus on mingil määral põhjendatud. Paraku pean tunnistama, et ega komisjon ei kutsu kohale, külalised kutsub kohale komisjoni esimees vastavalt päevakorrapunktile, see on tema n-ö selline prerogatiiv. Ja samas, komisjonis me seda ka ei arutanud. Võib-olla tõesti oleks olnud mõistlikum kutsuda ministrid, aga samas on ju selge, et need kirjad antud teema arutamiseks olid läinud valitsusele, valitsuse istungile, ja seal olid need seisukohad nii esindatud juba varasemalt. Ega ka needsamad ministeeriumi ametnikud tegelikult ühtegi, kuidas öelda, muid seisukohti ei esitanud kui needsamad, mis olid nendes hästi lühidalt siin toodud kirjades tsiteeritud. Nii et selles mõttes on mingis mõttes tõesti kahetsusväärse juhtumiga, kus näiteks Rahandusministeeriumis on justkui kaks seisukohta. See on mingis mõttes tõesti võib-olla keeruline taibata, aga nii see on.
Aseesimees Enn Eesmaa
Suur aitäh! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonide esindajaile. Erki Savisaar Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, kokku kaheksa minutit palutud.
Suur aitäh! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonide esindajaile. Erki Savisaar Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, kokku kaheksa minutit palutud.
Erki Savisaar
Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Käesolev aasta on olnud maakondliku ühistranspordi jaoks revolutsiooniline. Alates 1. jaanuarist loodi kõikjal üle Eesti ühistranspordikeskused, mis korraldavad maakonnasisest ühistransporti. Erandiks on Hiiumaa ning Saaremaa, kus korraldab ühistransporti kohalik omavalitsus. Kui varem korraldas ühistransporti enamasti maavalitsuse spetsialist, kes oli tihti tööl poole koormusega, siis nüüd on keskustes tööl mitu logistikut, kellel on senisest enam aega ja ressurssi, et kohalikku liinivõrku arendada. Samuti saavad keskused läbi valideerimise reaalset tagasisidet liinide täituvuse kohta ning neil on võimekus uute liinide lisamiseks ja graafikute parendamiseks. Aastaid kestnud ühistranspordi alarahastamine tõi kaasa olukorra, kus sõitjate hulk aasta-aastalt vähenes ja sellele omakorda reageeriti liinide hõrendamisega. Käesoleva aasta on esimene, kus on riigieelarves olemas reaalsed vahendid liinimahu suurendamiseks. Tänavu on selleks suuruseks 3,3 miljonit eurot – seda on rohkem kui viimasel 14 aastal kokku.
Teine oluline kuupäev oli ühistranspordi jaoks 1. juuli, millal anti ühistranspordikeskustele võimalus pakkuda tasuta maakondlikku ühistransporti. Kokku saab Eesti 15 maakonnast 11-s sõita maakonnaliinidel tasuta. Inimesed on tasuta sõidu hästi vastu võtnud: kolmandas kvartalis tehti üle miljoni reisi rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Näiteks augustis oli kasv üle Eesti keskmiselt 33%. Tasuta ühistranspordi esimesed kuud on selgelt tõestanud, et sõidu hind on inimestele tähtis. Seega on paljudele inimestele suurenenud liikumisvõimalused. Näiteks Tartumaal võidab iga päev 25 km kaugusel tööl käiv inimene sellest ligi 800 eurot aastas. Liikumisvõimalused paranevad, kaugemal tööl käijad ei pea enam tegema suuri kulutusi transpordile, võites 13. kuupalga, ning ka eakamate ja laste liikuvus suureneb.
Kõik oleks hästi, aga tõrvatilgaks meepotis on täna arutusel olev eelnõu, mis tahab inimestelt tasuta ühistranspordi ära võtta või halvemal juhul isegi panna kogu maakondliku ühistransporti järgmisel aastal seisma, seejuures riigieelarvelised vahendid on riigi eelarvestrateegias kvaliteetse ühistranspordi pakkumiseks olemas tervelt neljaks aastaks. Eelnõuga tühistatakse riigieelarvevahendite taotlemise, eraldamise, kasutamise senine läbipaistev ja kontrollitav haldusmenetluse kord. Kehtiva volitusnormi ja määruse eesmärk on tagada riigieelarvevahendite kasutamise läbipaistvus ja kontroll. Jääb arusaamatuks, miks riigieelarvevahendite sihipärase kasutamise kontrolli vajab vaid riiklik laeva-, lennu- ja rongiliiklus, kuid sama olulise rahalise mõjuga bussiliikluses seda enam vajalikuks ei peeta.
Kuigi toetuse kasutamise üle jääb haldusjärelvalvet tegema Maanteeamet, siis puuduksid igasugused asjakohased normid, mis reguleeriksid toetuse kasutamist, aruandlust ja tagasimaksmist, mille üle Maanteeamet saaks järelvalvet teostada. Täna esitavad ühistranspordikeskused Maanteeametile ühistransporditoetuse taotluse koos selgitusega. Maanteeamet hindab taotluse põhjendatust ja vastavalt kehtiva riigieelarve ja riigi eelarvestrateegiaga ning teeb ettepanekud vastavatele riigieelarve võimalustele. Seetõttu on bussiliikluse korraldamiseks ette nähtud vahendid lisatud Maanteeameti eelarvele, mida amet jaotab lähtuvalt ühistranspordikeskuste ning Hiiumaa ja Saaremaa omavalitsuste taotlustele.
Eelnõuga viiakse teenindamise lepingute alusel bussiliikluse ühistranspordiks ette nähtud riigieelarve toetuste vahendite jaotamine piirkondlike ühistranspordikeskuste vahel Vabariigi Valitsuse tasemele, tsentraliseerides valdkonda, mida ei ole vaja tsentraliseerida. Samas ei tulene eelnõust, millistest kaalutlustest peaks Vabariigi Valitsus hindama piirkonnapõhiselt otstarbekust ja majanduslikke võimalusi. Kui eelnõu algataja eeldab, et otsustustasandi viimine Vabariigi Valitsuse tasemele võimaldab rohkem ühistranspordikeskuste soove rahuldada, siis pean meelde tuletama, et riigieelarve võtab vastu Riigikogu. Seega on ühistranspordi korraldamiseks maakondlikul tasandil täpselt nii palju vahendeid, kui meie siin saalis otsustame, sõltumata sellest, mis tasandil raha jaotus kinnitatakse. Lisaks on oht, et kui Vabariigi Valitsus ei peaks kokku leppima raha jaotuse osas ühistranspordikeskuste vahel, siis katkeb veoteenus sootuks, kuna vedajad ei ole nõus rahata teenust pakkuma.
Eelnõu teine muudatus on, et ühistranspordikeskused võiksid põhjendamata kasutada riigieelarvelisi eraldisi nii kohaliku omavalitsuse kui ka maakonnaliinide korraldamiseks, ühistransporditaristu investeeringuteks ja uuringuteks nii maakonnas kui linnades, kusjuures eelnõu autorite selgituste kohaselt on esmatähtsad just kohaliku omavalitsuse huvid. Seega on eelnõu algataja üks tegelik eesmärk üleriigiliste ülesannete täitmiseks ette nähtud vahendite kasutamine kohalike omavalitsuste ülesannete täitmiseks. Kui see on tõepoolest Riigikogu soov, siis tuleb määratleda riigieelarve seaduses ühistransporditoetuste kasutamise sihtotstarbeks ka kohalike omavalitsuste ülesannete täitmine, kuid seda tuleb teha kõiki omavalitsusi võrdselt koheldes, sealhulgas ka Tallinnat.
Kokku võttes on tegemist eelnõuga, mida ei toeta ei Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ega ka Rahandusministeerium. Lisaks tunnistab Justiitsministeerium, et see eelnõu ei ole normitehniliselt pädev. Keskerakonna fraktsioon ei näe siinkohal kahjuks muud võimalust kui see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!
Mitu spetsialisti ÜTK-s peaks tähendama, et liinivõrgu oluliste muudatustega juba tegeletakse, kuid tegelikkuses see nii ei ole. Nii et viga on ikkagi neis, mitte ministris!
Muide, mainiksin, et august on sageli kuu, kus valmistutakse kooliperioodiks ja üpris palju püütakse ka kokku hoida, sest kool nõuab omad lisakulud. See, et augustis on nii suur kasv, on hea märk!
Kui eelnõu läbi läheks, kui palju kasvaks siis järelvalve teostamiseks Maanteeameti kulutused? Töö maht suureneb ju tohutult või eksin?
Kindlasti ei ole aga esmatähtsad KOV-ide vaid riigi huvid!
Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Käesolev aasta on olnud maakondliku ühistranspordi jaoks revolutsiooniline. Alates 1. jaanuarist loodi kõikjal üle Eesti ühistranspordikeskused, mis korraldavad maakonnasisest ühistransporti. Erandiks on Hiiumaa ning Saaremaa, kus korraldab ühistransporti kohalik omavalitsus. Kui varem korraldas ühistransporti enamasti maavalitsuse spetsialist, kes oli tihti tööl poole koormusega, siis nüüd on keskustes tööl mitu logistikut, kellel on senisest enam aega ja ressurssi, et kohalikku liinivõrku arendada. Samuti saavad keskused läbi valideerimise reaalset tagasisidet liinide täituvuse kohta ning neil on võimekus uute liinide lisamiseks ja graafikute parendamiseks. Aastaid kestnud ühistranspordi alarahastamine tõi kaasa olukorra, kus sõitjate hulk aasta-aastalt vähenes ja sellele omakorda reageeriti liinide hõrendamisega. Käesoleva aasta on esimene, kus on riigieelarves olemas reaalsed vahendid liinimahu suurendamiseks. Tänavu on selleks suuruseks 3,3 miljonit eurot – seda on rohkem kui viimasel 14 aastal kokku.
Teine oluline kuupäev oli ühistranspordi jaoks 1. juuli, millal anti ühistranspordikeskustele võimalus pakkuda tasuta maakondlikku ühistransporti. Kokku saab Eesti 15 maakonnast 11-s sõita maakonnaliinidel tasuta. Inimesed on tasuta sõidu hästi vastu võtnud: kolmandas kvartalis tehti üle miljoni reisi rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Näiteks augustis oli kasv üle Eesti keskmiselt 33%. Tasuta ühistranspordi esimesed kuud on selgelt tõestanud, et sõidu hind on inimestele tähtis. Seega on paljudele inimestele suurenenud liikumisvõimalused. Näiteks Tartumaal võidab iga päev 25 km kaugusel tööl käiv inimene sellest ligi 800 eurot aastas. Liikumisvõimalused paranevad, kaugemal tööl käijad ei pea enam tegema suuri kulutusi transpordile, võites 13. kuupalga, ning ka eakamate ja laste liikuvus suureneb.
Kõik oleks hästi, aga tõrvatilgaks meepotis on täna arutusel olev eelnõu, mis tahab inimestelt tasuta ühistranspordi ära võtta või halvemal juhul isegi panna kogu maakondliku ühistransporti järgmisel aastal seisma, seejuures riigieelarvelised vahendid on riigi eelarvestrateegias kvaliteetse ühistranspordi pakkumiseks olemas tervelt neljaks aastaks. Eelnõuga tühistatakse riigieelarvevahendite taotlemise, eraldamise, kasutamise senine läbipaistev ja kontrollitav haldusmenetluse kord. Kehtiva volitusnormi ja määruse eesmärk on tagada riigieelarvevahendite kasutamise läbipaistvus ja kontroll. Jääb arusaamatuks, miks riigieelarvevahendite sihipärase kasutamise kontrolli vajab vaid riiklik laeva-, lennu- ja rongiliiklus, kuid sama olulise rahalise mõjuga bussiliikluses seda enam vajalikuks ei peeta.
Kuigi toetuse kasutamise üle jääb haldusjärelvalvet tegema Maanteeamet, siis puuduksid igasugused asjakohased normid, mis reguleeriksid toetuse kasutamist, aruandlust ja tagasimaksmist, mille üle Maanteeamet saaks järelvalvet teostada. Täna esitavad ühistranspordikeskused Maanteeametile ühistransporditoetuse taotluse koos selgitusega. Maanteeamet hindab taotluse põhjendatust ja vastavalt kehtiva riigieelarve ja riigi eelarvestrateegiaga ning teeb ettepanekud vastavatele riigieelarve võimalustele. Seetõttu on bussiliikluse korraldamiseks ette nähtud vahendid lisatud Maanteeameti eelarvele, mida amet jaotab lähtuvalt ühistranspordikeskuste ning Hiiumaa ja Saaremaa omavalitsuste taotlustele.
Eelnõuga viiakse teenindamise lepingute alusel bussiliikluse ühistranspordiks ette nähtud riigieelarve toetuste vahendite jaotamine piirkondlike ühistranspordikeskuste vahel Vabariigi Valitsuse tasemele, tsentraliseerides valdkonda, mida ei ole vaja tsentraliseerida. Samas ei tulene eelnõust, millistest kaalutlustest peaks Vabariigi Valitsus hindama piirkonnapõhiselt otstarbekust ja majanduslikke võimalusi. Kui eelnõu algataja eeldab, et otsustustasandi viimine Vabariigi Valitsuse tasemele võimaldab rohkem ühistranspordikeskuste soove rahuldada, siis pean meelde tuletama, et riigieelarve võtab vastu Riigikogu. Seega on ühistranspordi korraldamiseks maakondlikul tasandil täpselt nii palju vahendeid, kui meie siin saalis otsustame, sõltumata sellest, mis tasandil raha jaotus kinnitatakse. Lisaks on oht, et kui Vabariigi Valitsus ei peaks kokku leppima raha jaotuse osas ühistranspordikeskuste vahel, siis katkeb veoteenus sootuks, kuna vedajad ei ole nõus rahata teenust pakkuma.
Eelnõu teine muudatus on, et ühistranspordikeskused võiksid põhjendamata kasutada riigieelarvelisi eraldisi nii kohaliku omavalitsuse kui ka maakonnaliinide korraldamiseks, ühistransporditaristu investeeringuteks ja uuringuteks nii maakonnas kui linnades, kusjuures eelnõu autorite selgituste kohaselt on esmatähtsad just kohaliku omavalitsuse huvid. Seega on eelnõu algataja üks tegelik eesmärk üleriigiliste ülesannete täitmiseks ette nähtud vahendite kasutamine kohalike omavalitsuste ülesannete täitmiseks. Kui see on tõepoolest Riigikogu soov, siis tuleb määratleda riigieelarve seaduses ühistransporditoetuste kasutamise sihtotstarbeks ka kohalike omavalitsuste ülesannete täitmine, kuid seda tuleb teha kõiki omavalitsusi võrdselt koheldes, sealhulgas ka Tallinnat.
Kokku võttes on tegemist eelnõuga, mida ei toeta ei Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ega ka Rahandusministeerium. Lisaks tunnistab Justiitsministeerium, et see eelnõu ei ole normitehniliselt pädev. Keskerakonna fraktsioon ei näe siinkohal kahjuks muud võimalust kui see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!
Mitu spetsialisti ÜTK-s peaks tähendama, et liinivõrgu oluliste muudatustega juba tegeletakse, kuid tegelikkuses see nii ei ole. Nii et viga on ikkagi neis, mitte ministris!
Muide, mainiksin, et august on sageli kuu, kus valmistutakse kooliperioodiks ja üpris palju püütakse ka kokku hoida, sest kool nõuab omad lisakulud. See, et augustis on nii suur kasv, on hea märk!
Kui eelnõu läbi läheks, kui palju kasvaks siis järelvalve teostamiseks Maanteeameti kulutused? Töö maht suureneb ju tohutult või eksin?
Kindlasti ei ole aga esmatähtsad KOV-ide vaid riigi huvid!
Aseesimees Enn Eesmaa
Sven Sester, Isamaa fraktsioon.
Sven Sester, Isamaa fraktsioon.
Sven Sester
Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma ei ole ette valmistanud kõnet – nii nagu siin eelkõnelejal, kes pikalt siin maha luges mingeid traktaate –, aga mind ajendas tulema siia tõesti just eelkõneleja mingid laused ja võib-olla ka mingil määral see debatt, mis siin saalis oli, et mõned asjad ära asjatada.
Võib-olla natuke debatist. Kas kuulaja ei taha kuulata või küsija ei oska küsida? Ma ei saa aru, milles on probleem. Aga mind natuke ausalt öeldes imestas selliste dramaatiliste lausete ütlemine. Ma panin isegi kirja endale: "Tahab tasuta ühistranspordi ära võtta.", "Miks pistate käe tasuta ühistranspordi kaukasse?", "Kas ühistranspordikeskused tahavad endale õiguseid?" See meenutab mulle natukene seda kunagi – Heimar Lenk oli täna ka küsija, mäletab seda – "Vee hind kontrolli alla!" Noh, nihukesed, mõnusad nihukesed hüüdlaused. Ma ei tea, kas osad ei saa aru, millega siin tegu on, või panevad silmad kinni. Ma veel kord ütlen kõigile nendele, kes täna ei taha minna selle eelnõuga edasi: head sõbrad, head kolleegid, selle eelnõuga ei võeta ära võimalust tulevikus tasuta ühistranspordiks ühes või teises kohalikus omavalitsuses või maakonnas. Ei võeta ära. Ei võeta ära – ütlen veel korra –, aga antakse võimalus ühistranspordikeskustele ise otsustada vastavalt sellele, milline on valitsusepoolne tahe olnud suunata siis rahalisi summasid ühte, teise või kolmandasse omavalitsusse. Anda neile võimalus otsustada, kas nad tahavad tihendada liine, kas nad tahavad bussipeatuseid juurde ehitada või nad tahavad näiteks tasuta ühistranspordi teha. See on nende õigus võtta vastu neid otsuseid. See ei ole ministri õigus öelda: tasuta ühistransport Eestis kõigile. Kohalik omavalitsus teab paremini kui mina, sina või minister, kas neil on soov tasuta ühistranspordiks või näiteks liinivõrkude tihendamiseks.
Ma mõtlen ka seda, et need lepingud, mis täna sõlmitakse, need on ju valdavalt 10-aastased lepingud. Mul ühel hetkel tekib küsimus üldse, et millist rolli sellise lepingu sõlmimisel, kui leping on sõlmitud, üldse Maanteeamet omab hiljem n-ö, kui lepingud on juba sõlmitud – mida ta seal monitoorib või mida ta opereerib. See on nagu eraldi küsimus. Ma veel kord ütlen, et ärme karda anda võimalust, kui me oleme teinud poliitilise otsuse. Poliitiline otsus on see: suunata täiendavat raha kohalikele omavalitsustele ühistranspordi arenguks. See on poliitilise otsuse koht, palju me sinna raha tahame anda. 13 miljonit. Selge, poliitiline otsus on tehtud. Ärme karda anda seda võimalust neile öelda, mida nad selle rahaga tahavad teha. Kui nad tahavad teha soodustusi, anname selle võimaluse, tahavad teha tihendamisi, anname selle võimaluse, tahavad teha tasuta ühistransporti, anname selle võimaluse neile, aga ärme karda seda. See oli minu sõnum. Aitäh teile!
Sester jälle ei saa aru?
Kas varem puudus maavalitsustel õigus tihendada liine? Asi siis tahtepuuduses? Või oli asi ikkagi rahapuuduses? Või mõlemas?
ja kindel, et KOV teab paremini? Seeaki on hoopis näha, et KOV-id sageli ei tea mitte midagi vajadustest ega isegi mitte ÜT toimimise elementaarsetest põhipritsiipidest??
Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma ei ole ette valmistanud kõnet – nii nagu siin eelkõnelejal, kes pikalt siin maha luges mingeid traktaate –, aga mind ajendas tulema siia tõesti just eelkõneleja mingid laused ja võib-olla ka mingil määral see debatt, mis siin saalis oli, et mõned asjad ära asjatada.
Võib-olla natuke debatist. Kas kuulaja ei taha kuulata või küsija ei oska küsida? Ma ei saa aru, milles on probleem. Aga mind natuke ausalt öeldes imestas selliste dramaatiliste lausete ütlemine. Ma panin isegi kirja endale: "Tahab tasuta ühistranspordi ära võtta.", "Miks pistate käe tasuta ühistranspordi kaukasse?", "Kas ühistranspordikeskused tahavad endale õiguseid?" See meenutab mulle natukene seda kunagi – Heimar Lenk oli täna ka küsija, mäletab seda – "Vee hind kontrolli alla!" Noh, nihukesed, mõnusad nihukesed hüüdlaused. Ma ei tea, kas osad ei saa aru, millega siin tegu on, või panevad silmad kinni. Ma veel kord ütlen kõigile nendele, kes täna ei taha minna selle eelnõuga edasi: head sõbrad, head kolleegid, selle eelnõuga ei võeta ära võimalust tulevikus tasuta ühistranspordiks ühes või teises kohalikus omavalitsuses või maakonnas. Ei võeta ära. Ei võeta ära – ütlen veel korra –, aga antakse võimalus ühistranspordikeskustele ise otsustada vastavalt sellele, milline on valitsusepoolne tahe olnud suunata siis rahalisi summasid ühte, teise või kolmandasse omavalitsusse. Anda neile võimalus otsustada, kas nad tahavad tihendada liine, kas nad tahavad bussipeatuseid juurde ehitada või nad tahavad näiteks tasuta ühistranspordi teha. See on nende õigus võtta vastu neid otsuseid. See ei ole ministri õigus öelda: tasuta ühistransport Eestis kõigile. Kohalik omavalitsus teab paremini kui mina, sina või minister, kas neil on soov tasuta ühistranspordiks või näiteks liinivõrkude tihendamiseks.
Ma mõtlen ka seda, et need lepingud, mis täna sõlmitakse, need on ju valdavalt 10-aastased lepingud. Mul ühel hetkel tekib küsimus üldse, et millist rolli sellise lepingu sõlmimisel, kui leping on sõlmitud, üldse Maanteeamet omab hiljem n-ö, kui lepingud on juba sõlmitud – mida ta seal monitoorib või mida ta opereerib. See on nagu eraldi küsimus. Ma veel kord ütlen, et ärme karda anda võimalust, kui me oleme teinud poliitilise otsuse. Poliitiline otsus on see: suunata täiendavat raha kohalikele omavalitsustele ühistranspordi arenguks. See on poliitilise otsuse koht, palju me sinna raha tahame anda. 13 miljonit. Selge, poliitiline otsus on tehtud. Ärme karda anda seda võimalust neile öelda, mida nad selle rahaga tahavad teha. Kui nad tahavad teha soodustusi, anname selle võimaluse, tahavad teha tihendamisi, anname selle võimaluse, tahavad teha tasuta ühistransporti, anname selle võimaluse neile, aga ärme karda seda. See oli minu sõnum. Aitäh teile!
Sester jälle ei saa aru?
Kas varem puudus maavalitsustel õigus tihendada liine? Asi siis tahtepuuduses? Või oli asi ikkagi rahapuuduses? Või mõlemas?
ja kindel, et KOV teab paremini? Seeaki on hoopis näha, et KOV-id sageli ei tea mitte midagi vajadustest ega isegi mitte ÜT toimimise elementaarsetest põhipritsiipidest??
Aseesimees Enn Eesmaa
Austatud kolleegid, nimetamata ühtegi nime, on teinekordki selles saalis kuulda etteheiteid, et liiga palju on poliitikat. Me saame küll vist õigesti aru, et poliitikud on valitud sellele tööle ja alati on neid, kes ütlevad, et Isamaa on igavene, ja on ka neid, kes ütlevad, et kesk on põhiline. Kristen Michal, palun!
Austatud kolleegid, nimetamata ühtegi nime, on teinekordki selles saalis kuulda etteheiteid, et liiga palju on poliitikat. Me saame küll vist õigesti aru, et poliitikud on valitud sellele tööle ja alati on neid, kes ütlevad, et Isamaa on igavene, ja on ka neid, kes ütlevad, et kesk on põhiline. Kristen Michal, palun!
Kristen Michal
Hea esimees! Head saalis olevad Riigikogu liikmed! Mulle jäi see repliik nüüd segaseks, aga ilmselt ma ei olnud ainukene. Eelnõu Reformierakonna poolt, võin kohe öelda, ei hoia pinevust üleval, toetame, sellepärast et tegemist on sisuliselt eelnõuga, mis läheb õiges suunas, kohapealse otsustamise suunas ja mitte ainult sellepärast, et Sven Sesteri esinemisest paistis siirast muret Eesti rahva ja transpordi tuleviku pärast, aga seda paistis. Ka seda paistis. Eelnõu sisu otsustamine kohapeal on kindlasti väga oluline. Kui te mõtlete näiteks pikaajalisele transpordikogemusele Tallinnas, siis varasemad uuringud, üks rootslaste tehtud uuring näitab seda, et Tallinnas suurenes kogu selle tasuta – või siis tasutud, mis on täpsem termin – ühistranspordi tulemusena 1,2% reisijate arv ja see suurenes jalakäijate arvelt. Kui nüüd võrrelda erinevaid aastaid, siis 2012 oli 42% inimesi, kes sõitis ühistranspordiga tööle, aastal 2017 oli 35, hoolimata sellest, et Tallinna elanike arv suureneb, dotatsioon suureneb.
See küsimus, mis siin saalis ka kõlas, et kas see mudel on õnnestunud. Ma väidaks, et Eesti inimeste ootus on pigem kvaliteedi ja uute lahenduste järgi kui kvantiteedi järgi. Keskerakond esindab siin saalis seda hoiakut, et rohkem kvantiteeti, rohkem tsirkuleerivaid busse, mitte võib-olla kaasaegset nõudetransporti .Tanel Talvele, ma arvan, on kohane ka meenutus, et ka eelmise ministri ajal, ütleme, võin kinnitada, et ministrina suhtlesin ka saarlastega, Kalle Laanetiga näiteks. Juba tollal oli saarlastel idee nõudetranspordiga edasi minna, mis on märksam innovatiivsem lahendus. Ja ükskõik, kes seda edasi ajab, ongi hea idee – seda tulebki ajada.
Nüüd, kui küsida, mis on tuleviku alternatiivid sellele tänasele süsteemile, siis juba mainitud nõudetransport, kindlasti kvaliteeditõus. Kui siin mainiti põgusalt reisirongiliiklust, siis reisirongiliikluse puhul oli ju näha, et kui kvaliteet muutus, tuli ka reisjate arv oluliselt suuremaks. See tegelikult on ka alus ja ootus. Ja kindlasti võiks ka reisirongiliikluses minna edasi. Pigem on olnud ettevõtte poolel see, et ei ole seal suudetud uute rongide numbreid esitada ministeeriumile.
Nüüd eelnõust endast. Andres Metsoja ütles, et seda ei tasu vaadata poliitilisena. Ma arvan, et see eelnõu on vägagi poliitiline: see on põhimõtteline valik, et kas otsustatakse kohapeal, kas kohapealsed inimesed teevad neid otsuseid, kas vaadatakse vajadust, kas korraldatakse liinivõrku ümber. Ja see eelnõu on ka selles mõttes poliitiline, et Isamaa – eelnõu esitamise hetkel veel IRL – peab tegema otsuse, et kui see eelnõu on komisjonis juba saanud toe, kui ta saab ka saalis toe esimesel, teisel või mis iganes lugemisel, et see eelnõu ei jää siis koalitsioonisisese surve või mängu tõttu kadunuks. Ma arvan, et seda õigustust neil oma valijate ees ei ole. Ja kui Heimar Lenk küsis, mis juhtub erakonnaga, kes läheb vastuollu tasuta transpordiga, siis ma ütleks hästi lihtsalt Isamaale julgustuseks, et kui erakond seisab oma valijate põhimõtete eest, siis valijate hulk tavaliselt suureneb. Nii et jõudu! Aitäh!
Küsisin mõnel korral suhtlusmeedias Sesterilt teema kohta, aga ei ühtegi vastust transpordi tuleviku pärast muretsejalt! Aga Kristen Michal ei oska midagi uuemat rääkida,. toob ikka sisse oma numbrid. Miks ei ole ta tänaseks teadmisi juurde kogunud? Ka seda, et eeltasutud süsteem ongi UUS LAHENDUS! Kvaliteet valdkonnas on aga nadi ikka ja jälle just eelmiste valitsuste viletsa suhtumise tagajärjel. Üldse on üllatav, et opositsiooni langenud erakonnas ei suudeta isegi OMA vigadest õppida! KE püüab õppida ja kui öeldakse, et tark õpib teiste vigadest, loll oma vigadest, siis....kes on need, kes üldse vigadest ei õpi?
Ma ei usu siiski, et KE püüab tagada "rohkem tsirkuleerivat transporti", pigem on INNOVATIIVSEM lahendus rohkem keskustesuunalised liinid, mitte tsirkulatsioon? Kuid küll ei ole Michalil midagi piuksuda rongiliikluse teemal, sest just RE oma valitsusaegadel oli see, kes olulisi asju rongiliikluses näha ega teha ei osanud! Ning edasiminek tähendab RE puhul ju tagasiminekut? Kas mitte Pevkur ei olnud see, kes vaikides Võru rongi kraavilaskmisele kaasa aitas? Või kas mitte RE ajal ei tehtud nägemagi vajadust rongiühenduse järgi Riiaga?
Huvitav siiski, kas IRL seisab oma valijate põhimõtete eest? Kui nii seisab, siis on küll valijatel aeg peeglisse vaadata!?
Hea esimees! Head saalis olevad Riigikogu liikmed! Mulle jäi see repliik nüüd segaseks, aga ilmselt ma ei olnud ainukene. Eelnõu Reformierakonna poolt, võin kohe öelda, ei hoia pinevust üleval, toetame, sellepärast et tegemist on sisuliselt eelnõuga, mis läheb õiges suunas, kohapealse otsustamise suunas ja mitte ainult sellepärast, et Sven Sesteri esinemisest paistis siirast muret Eesti rahva ja transpordi tuleviku pärast, aga seda paistis. Ka seda paistis. Eelnõu sisu otsustamine kohapeal on kindlasti väga oluline. Kui te mõtlete näiteks pikaajalisele transpordikogemusele Tallinnas, siis varasemad uuringud, üks rootslaste tehtud uuring näitab seda, et Tallinnas suurenes kogu selle tasuta – või siis tasutud, mis on täpsem termin – ühistranspordi tulemusena 1,2% reisijate arv ja see suurenes jalakäijate arvelt. Kui nüüd võrrelda erinevaid aastaid, siis 2012 oli 42% inimesi, kes sõitis ühistranspordiga tööle, aastal 2017 oli 35, hoolimata sellest, et Tallinna elanike arv suureneb, dotatsioon suureneb.
See küsimus, mis siin saalis ka kõlas, et kas see mudel on õnnestunud. Ma väidaks, et Eesti inimeste ootus on pigem kvaliteedi ja uute lahenduste järgi kui kvantiteedi järgi. Keskerakond esindab siin saalis seda hoiakut, et rohkem kvantiteeti, rohkem tsirkuleerivaid busse, mitte võib-olla kaasaegset nõudetransporti .Tanel Talvele, ma arvan, on kohane ka meenutus, et ka eelmise ministri ajal, ütleme, võin kinnitada, et ministrina suhtlesin ka saarlastega, Kalle Laanetiga näiteks. Juba tollal oli saarlastel idee nõudetranspordiga edasi minna, mis on märksam innovatiivsem lahendus. Ja ükskõik, kes seda edasi ajab, ongi hea idee – seda tulebki ajada.
Nüüd, kui küsida, mis on tuleviku alternatiivid sellele tänasele süsteemile, siis juba mainitud nõudetransport, kindlasti kvaliteeditõus. Kui siin mainiti põgusalt reisirongiliiklust, siis reisirongiliikluse puhul oli ju näha, et kui kvaliteet muutus, tuli ka reisjate arv oluliselt suuremaks. See tegelikult on ka alus ja ootus. Ja kindlasti võiks ka reisirongiliikluses minna edasi. Pigem on olnud ettevõtte poolel see, et ei ole seal suudetud uute rongide numbreid esitada ministeeriumile.
Nüüd eelnõust endast. Andres Metsoja ütles, et seda ei tasu vaadata poliitilisena. Ma arvan, et see eelnõu on vägagi poliitiline: see on põhimõtteline valik, et kas otsustatakse kohapeal, kas kohapealsed inimesed teevad neid otsuseid, kas vaadatakse vajadust, kas korraldatakse liinivõrku ümber. Ja see eelnõu on ka selles mõttes poliitiline, et Isamaa – eelnõu esitamise hetkel veel IRL – peab tegema otsuse, et kui see eelnõu on komisjonis juba saanud toe, kui ta saab ka saalis toe esimesel, teisel või mis iganes lugemisel, et see eelnõu ei jää siis koalitsioonisisese surve või mängu tõttu kadunuks. Ma arvan, et seda õigustust neil oma valijate ees ei ole. Ja kui Heimar Lenk küsis, mis juhtub erakonnaga, kes läheb vastuollu tasuta transpordiga, siis ma ütleks hästi lihtsalt Isamaale julgustuseks, et kui erakond seisab oma valijate põhimõtete eest, siis valijate hulk tavaliselt suureneb. Nii et jõudu! Aitäh!
Küsisin mõnel korral suhtlusmeedias Sesterilt teema kohta, aga ei ühtegi vastust transpordi tuleviku pärast muretsejalt! Aga Kristen Michal ei oska midagi uuemat rääkida,. toob ikka sisse oma numbrid. Miks ei ole ta tänaseks teadmisi juurde kogunud? Ka seda, et eeltasutud süsteem ongi UUS LAHENDUS! Kvaliteet valdkonnas on aga nadi ikka ja jälle just eelmiste valitsuste viletsa suhtumise tagajärjel. Üldse on üllatav, et opositsiooni langenud erakonnas ei suudeta isegi OMA vigadest õppida! KE püüab õppida ja kui öeldakse, et tark õpib teiste vigadest, loll oma vigadest, siis....kes on need, kes üldse vigadest ei õpi?
Ma ei usu siiski, et KE püüab tagada "rohkem tsirkuleerivat transporti", pigem on INNOVATIIVSEM lahendus rohkem keskustesuunalised liinid, mitte tsirkulatsioon? Kuid küll ei ole Michalil midagi piuksuda rongiliikluse teemal, sest just RE oma valitsusaegadel oli see, kes olulisi asju rongiliikluses näha ega teha ei osanud! Ning edasiminek tähendab RE puhul ju tagasiminekut? Kas mitte Pevkur ei olnud see, kes vaikides Võru rongi kraavilaskmisele kaasa aitas? Või kas mitte RE ajal ei tehtud nägemagi vajadust rongiühenduse järgi Riiaga?
Huvitav siiski, kas IRL seisab oma valijate põhimõtete eest? Kui nii seisab, siis on küll valijatel aeg peeglisse vaadata!?
Esimees Eiki Nestor
Andres Herkel Vabaerakonna fraktsiooni nimel.
Andres Herkel Vabaerakonna fraktsiooni nimel.
Andres Herkel
Aitäh, austatud esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Ka Vabaerakonna fraktsioon toetab selle eelnõu menetlemise jätkamist. Ja me isegi ei näe siin tingimata seda ohtu, et selle eelnõu vastuvõtmine peaks tähendama seda, et nendes maakondades, kus tasuta ühistransport on rakendatud, see kohe kaduma hakkab. Aga see kindlasti viib otsustamispädevuse tegelikult lähemale ka nendele inimestele, kes seda transporti kasutavad, nendele maakondadele, nendele omavalitsustele. Nii et jah, õigustehnilised küsimused võivad siin vajada ülevaatamist – kas ühistranspordikeskustele annab ülesandeid riik või kohalik omavalitsus, kes saab teha otsused rahaeraldiste kohta, kas ühistranspordikeskus ise MTÜ-na saab seda teha või mitte. Need õigusselguse probleemid võivad selles eelnõus olla, aga on ilmselge, et hea tahte korral on need lahendatavad. Ja tegelikult eelnõus väljendatud arusaamine, et otsustuspädevus tuleb viia ühistranspordikeskuste endi kätte, see lähtub tegelikult ühest väga universaalsest printsiibist, mis tegelikult võiks olla isegi mingis mõttes maailmavaate ülene. Võõrapärase nimega öelduna on see "subsidiaarsus", eesti keeles minu meelest kasutatakse mõnikord mõistet "lähimuspõhimõte". See ütleb seda, et seal, kus otsuseid saab teha madalamal tasemel, tuleb need otsused madalamal tasemel ka teha.
Mis puudutab Pärnu maakonda, siis ma olen üsna otseallikatest kuulnud tegelikult neidsamu probleeme, mida Andres Metsoja siin väga kenasti vastas, et seal on tekkinud ebaloogilise kujuga omavalitsused, seal on linn, mis on linna loomulikest piiridest nii kaugel väljas, seal on vaja omavalitsuste vahel ilmselgelt koostööd nende asjade korraldamiseks. Seal on uus bussiterminal, mille kulusid on vaja katta, aga mis on kindlasti ühistranspordi tarbijatele mugav ja vajalik. Ja niimoodi ongi, et valitsus peaks vaatama tervikut, tagama raha jaotamise, aga need konkreetsed otsused, milline liin kuhu sõidab, kas see on tasuline või tasuta, see on mõistlik jätta kohalikule tasandile, siis kas või ühistranspordikeskusele, kui ta on kohalike omavalitsuste poolt ellu kutsutud. Nõndaviisi võiks see toimida. Ja ma veel kord rõhutan seda, et tegemist on poliitilise tasandi küsimusega, mistõttu võiks olla tõepoolest julgust ka ministritel mitte lükata ette ametnikke põhjendama, vaid see vaidlus ise maha pidada. Ja siin saalis täpselt samamoodi. Ma loodan, et see eelnõu tuleb ka teisele ja kolmandale lugemisele ja saadikud ei hääleta ja fraktsioonid ei hääleta mitte mingisuguste koalitsiooni koos hoidvate või mitte koos hoidvate kokkulepete järgi, vaid nii, kuidas nad selle valdkonna korraldamist õigeks peavad. Sellisel juhul ma arvan, on kõik eeldused sellel, et see eelnõu ilmselt mõneski aspektis muudetud kujul, aga jõuab ka vastuvõtmisele. Aitäh!
Hea reegel: Kui ei näe, siis ehk ka ei võtaks sõna? Sest kui on koht, kus ei saa otsuseid teha madalamal tasemel, siis just siin see koht on! Aga tore ka teada siiski, et Vabaerakonnalt ei ole tulevikulahenduste täideviimisel mingit tuge loota.
Aitäh, austatud esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Ka Vabaerakonna fraktsioon toetab selle eelnõu menetlemise jätkamist. Ja me isegi ei näe siin tingimata seda ohtu, et selle eelnõu vastuvõtmine peaks tähendama seda, et nendes maakondades, kus tasuta ühistransport on rakendatud, see kohe kaduma hakkab. Aga see kindlasti viib otsustamispädevuse tegelikult lähemale ka nendele inimestele, kes seda transporti kasutavad, nendele maakondadele, nendele omavalitsustele. Nii et jah, õigustehnilised küsimused võivad siin vajada ülevaatamist – kas ühistranspordikeskustele annab ülesandeid riik või kohalik omavalitsus, kes saab teha otsused rahaeraldiste kohta, kas ühistranspordikeskus ise MTÜ-na saab seda teha või mitte. Need õigusselguse probleemid võivad selles eelnõus olla, aga on ilmselge, et hea tahte korral on need lahendatavad. Ja tegelikult eelnõus väljendatud arusaamine, et otsustuspädevus tuleb viia ühistranspordikeskuste endi kätte, see lähtub tegelikult ühest väga universaalsest printsiibist, mis tegelikult võiks olla isegi mingis mõttes maailmavaate ülene. Võõrapärase nimega öelduna on see "subsidiaarsus", eesti keeles minu meelest kasutatakse mõnikord mõistet "lähimuspõhimõte". See ütleb seda, et seal, kus otsuseid saab teha madalamal tasemel, tuleb need otsused madalamal tasemel ka teha.
Mis puudutab Pärnu maakonda, siis ma olen üsna otseallikatest kuulnud tegelikult neidsamu probleeme, mida Andres Metsoja siin väga kenasti vastas, et seal on tekkinud ebaloogilise kujuga omavalitsused, seal on linn, mis on linna loomulikest piiridest nii kaugel väljas, seal on vaja omavalitsuste vahel ilmselgelt koostööd nende asjade korraldamiseks. Seal on uus bussiterminal, mille kulusid on vaja katta, aga mis on kindlasti ühistranspordi tarbijatele mugav ja vajalik. Ja niimoodi ongi, et valitsus peaks vaatama tervikut, tagama raha jaotamise, aga need konkreetsed otsused, milline liin kuhu sõidab, kas see on tasuline või tasuta, see on mõistlik jätta kohalikule tasandile, siis kas või ühistranspordikeskusele, kui ta on kohalike omavalitsuste poolt ellu kutsutud. Nõndaviisi võiks see toimida. Ja ma veel kord rõhutan seda, et tegemist on poliitilise tasandi küsimusega, mistõttu võiks olla tõepoolest julgust ka ministritel mitte lükata ette ametnikke põhjendama, vaid see vaidlus ise maha pidada. Ja siin saalis täpselt samamoodi. Ma loodan, et see eelnõu tuleb ka teisele ja kolmandale lugemisele ja saadikud ei hääleta ja fraktsioonid ei hääleta mitte mingisuguste koalitsiooni koos hoidvate või mitte koos hoidvate kokkulepete järgi, vaid nii, kuidas nad selle valdkonna korraldamist õigeks peavad. Sellisel juhul ma arvan, on kõik eeldused sellel, et see eelnõu ilmselt mõneski aspektis muudetud kujul, aga jõuab ka vastuvõtmisele. Aitäh!
Hea reegel: Kui ei näe, siis ehk ka ei võtaks sõna? Sest kui on koht, kus ei saa otsuseid teha madalamal tasemel, siis just siin see koht on! Aga tore ka teada siiski, et Vabaerakonnalt ei ole tulevikulahenduste täideviimisel mingit tuge loota.
Esimees Eiki Nestor
Tanel Talve, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, sõnavõtt kohalt, palun!
Tanel Talve, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, sõnavõtt kohalt, palun!
Tanel Talve
Aitäh! Ma tahtsin tegelikult Kristen Michalit tänada selle meeldetuletuse eest ja lihtsalt informatsiooni mõttes öelda seda, et me oleme nüüd Saaremaal jõudmas ka sõnadest tegudeni. Meil on täna juba sotsiaaltranspordi autodele paigaldatud vastavad süsteemid peale, täna peaks kohe-kohe valmima ka tarkvaraline pool, mis tellimist puudutab. Nii et see, mis puudutab nutikat ja nõudepõhist ühistransporti, peaks Saaremaa näitel saama nüüd kohe ka reaalsuseks ja ei jääks ainult sõnadesse, täpselt niisamuti, nagu ka interneti valguskaabli vedamine meie inimesteni. Aitäh!
Aitäh! Ma tahtsin tegelikult Kristen Michalit tänada selle meeldetuletuse eest ja lihtsalt informatsiooni mõttes öelda seda, et me oleme nüüd Saaremaal jõudmas ka sõnadest tegudeni. Meil on täna juba sotsiaaltranspordi autodele paigaldatud vastavad süsteemid peale, täna peaks kohe-kohe valmima ka tarkvaraline pool, mis tellimist puudutab. Nii et see, mis puudutab nutikat ja nõudepõhist ühistransporti, peaks Saaremaa näitel saama nüüd kohe ka reaalsuseks ja ei jääks ainult sõnadesse, täpselt niisamuti, nagu ka interneti valguskaabli vedamine meie inimesteni. Aitäh!
Esimees Eiki Nestor
Sellega on läbirääkimised
lõppenud. Austatud Riigikogu! Majanduskomisjoni ettepanek on eelnõu 664
SE esimene lugemine lõpetada. Samal ajal on keskfraktsioon teinud
ettepaneku eelnõu 664 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda
ettepanekut meil on vaja hääletada.
Austatud Riigikogu! Panen
hääletusele Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 664 SE
ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi
lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Ettepaneku poolt (aplaus saalis), ettepaneku poolt on
38 Riigikogu liiget, vastu 37, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis
toetust. Eelnõu 664 on esimesel lugemisel tagasi lükatud.
https://www.riigikogu.ee/tegevus/tooulevaade/haaletused/haaletustulemused-kohalolekukontroll/ef7440df-a085-43fb-9510-ce4bd44f23d9/
Sellised olid siis hääletustulemused.
Riigikogulased on nüüdseks kodus, minu tööpäev siin kestab hommikust saadik, südaööni. TASUTA!
Ja jätkus veel järgmiselgi päeval, sest eilse päeva
lõpetasid kesköö kellalöögid! Huvitav oli neid arutelusid lugeda ja
mõningaid lisaandmeid saada. Aga ka kinnitust sellele, et eeltasutud
süsteemi vastased sageli ei tea isegi, mida nad räägivad.
Edu, majandusminister Simson ja kohalikele tegelastele soovin JÕUDU TÖÖLE!
*******************
Ise ei tee, aga teisi kritiseerib?
Michal:
......mille asemele ootavad inimesed liinivõrgu paremat kvaliteeti ja kasutajamugavuse kasvu ning nõudetranspordi arengut.
https://www.postimees.ee/6430994/valitsus-paases-seekord-ehmatusega
Esmaspäev, 29. oktoober 2018
Vajalikud muudatused Raplamaa bussiliikluses.
MUUDATUSED AL. 9. DETS
SEOSES UUE, KOHATI OLULISTE MUUDATUSTEGA KEHTIMA HAKKAVA RONGIDE
SÕIDUPLAANIGA, MIS TOOB KAASA MITMETE AASTATEPIKKUSE
ÜMBERISTUMISVÕIMALUSTE KADUMISE!
21.01.2019
Ei hakka tegema uut kirja/postitust, vaid täiendan siinset, et saata see
siis omavalitsustele ja ÜTK-le. Selleks, et neil oleks lihtsam
muudatusi sisse viia. Ja arvestades vajadust vanamoodsast süsteemist
loobuda, tuleb toetada Põhja-Eesti plaane sel aastal tõsisemad
muudatused käsile võtta! Üksikud väiksemad muudatused ka mullu tehtud,
kuid mitmed olulised seoses rongide sõiduplaani muutusega, jäid ka
tegemata!
Jooksvalt püüan teemat kajastada FB grupis, kus "kohal" ka mõnedki omavalitsuste inimesed.
https://www.facebook.com/groups/1455819854672586/
Enne muudatusi vajavad muutmist mitmed bussipeatuste nimed.
See võimaldab üksiti ühtlustada ka peatus.ee jm portaalide OTSINGU,
kuna on võimalik rongipeatuse sisestada kui nimega Jaam, mõtteliselt?
Käru Jaam, Lelle Jaam, Keava Jaam, Rapla Jaam (praeguse Raudteejaama
asemel), Rapla Jaamatee (Praeguse Rapla Jaam asemel), Kohila Jaam.Vajalik alustada ka bussipeatuste ümberehitamist:
Lelles peatus tuua maksimaalselt perroonide ja ülekäigu lähedale.
Keavas samuti.
Märjamaa Risti tagada bussipeatus (ümberpööramisvõimalusega).
Kiisa Jaam bussipeatus (ülesõidu juures platsil)
Kasemetsa Jaam bussipeatus (perrooni ülekäigu lähedal koos ümberpööramisvõimalusega).
Rapla Jaam, esialgselt saab maakonnaliinide jaoks kasutada, kuid tulevikku silmas pidades on vaja lisarida ja mõned kohad busside seisuks, kui neid mujale ei plaanita.
Tagatud peab olema nende nimetamine kõikides liininimetustes, nii sõiduplaanides kui bussidel, mis annab reisijale selge viite, et sellelt liinilt võib olla võimalus vahetult ka rongile istuda ja vastupidi.
Rongide ajad välja toodud umbkaudselt hetke sõiduplaani kavandi järgi (alates 9. dets).
(Praegu püüan kohandada hetkel kehtiva rongide sõiduplaani järgi ja see tõenäoliselt suuremate muudatusteta jääb püsima., 21. 01. 2019)
Juuru ja Hagudi suuna bussid vajadusel suunata läbi Mahlamäe peatusesse
Rapla Jaam. Ei tohi unustada, et Mahlamäe ja Vesiroosi on ka praegu
paljudel bussidel ja need peaks olema mitte ainult kooliajal vaid üldse
kogu aeg. Elementaarne parem ÜT kasutamise võimalus, kui ei pea
vaheetapina linnaliini kasutama.
Seega, Rapla linna läbivad maakonnaliinid peaks peatuma Vesiroosi, Mahlamäe ja Kesklinna peatustes?
OTSEsõidu vajaduse puhul sõidaksid need bussid Rapla Jaamast bussijaama ilma peatusteta!?
On sobiv koht meeldetuletuseks, et Kohila Jaam ümberistumised on vaja
nagunii tagada, sest rongide ajad osaliselt muutuvad ja need
ümberistumised on olemas juba ca 50 aastat! Nende muudatuste käigus saabki muuta busse nii, et alustavad ja lõpetavad peatuses Rapla Jaam.
NB! On busse, mis käigus mõnel päeval nädalas,
kuid enamasti vajatakse neid IGA PÄEV! Ning mõnedki bussid vaja käiku
panna ka L ja P, sest nädalavahetuseti on liiklemisvõimalused kohati
ERITI HALVAD!
Väga tõsiselt tuleb kaaluda, kas on vajadust saata paljusid busse läbi Vallamaja ja Riia bussipeatuste,
kus pea kunagi sõitjaid ei ole? Kui peakski olema vajadus sõita
vallamajani, siis miks seda ei võiks teha mõni teiselt suunalt Raplasse
saabuv liin, peale saabumist praegusesse bussijaama?
1. Rapla - Lelle - Kädva - Käru Jaam liin 11 võimalusel Kärusse jõudmine
varem, ca 7.10, jõudmaks rongile 240 Viljandi - Tallinn.
2. Liin 15 Rapla - Pajaka. Kas sellel suunal on sõitjaid? Ehk ühendada
see hoopis Harjumaal liiniga 133 Lehetu - Ellamaa - Riisipere Jaam,
saabumisega 6.20? Kui sel sõitjaid Riisperest Keilani ei lisandu, siis
miks peaks see Keilani sõitma? Või on seal siiski sõitjaid? Harju
Elektrisse tööle? Kooli?
Olulisem on Pajaka puhul vast tagasisuund? Panna teine buss sõitma Keilast või Riisiperest läbi Pajaka Raplani?Kuna sõitjaid siiski on Ääsmäelt jm, Harju Elektrisse, siis kindlasti peaks proovima busse ühildada, samal ajal tagades ka sissepööramise peatusesse Riisipere Jaam.
Sama ka õhtusel ajal!
3. Liin 8 Rapla - Juuru - Rapla varasemaks 10 min, plaani järgi Hagudissse kl 8. 00, Rapla - Tallinn rongi väljumine kl 8.08.
Lisaks buss 735 Vändrast Tõngil kl 8. 00, nii jõuaks sellele bussile, liini 8 saabumine 7. 55..
4. Liin 21 Rapla - Juuru, väljumisega 7.40 alustaks Rapla Jaamast 7.35,
tagamaks sellele ümberistumise rongilt 261 Tallinn - Rapla. Jaamast
OTSE? Arvestama peab sellega, et Juurust tagasiteel jõuaks sama buss
peatusesse Rapla Jaam kl 8.30, tagamaks ümberistumise rongidele 372 ja
241.
(Siinkohal tuleb mõelda ajalise liikumise puhul ka sellele, et bussiliine võib saata ka vastupidist suunda pidi ehk siis Aranküla - Riia - Ülejõe - Rapla Jaam - Bussijaam, kus üldse puudub bussiühendus, kuid elumaju on seal rohkem kui Ridakülas? See annab võimaluse varieerida sõiduaegadega vastavalt vajadusele, peaeesmärgina tagada busside ja rongide sidumine. Üksiti siis ka vastavalt sellele, kuhu ja kust buss väljub järgmisele liinile. Kas jaamast või bussijaamast, vähendades sellega ka tühisõite)
Sama liin kl 15.15 väljuks Rapla Jaamast 15.05, tagamaks ümberistumise Tallinn - Rapla rongilt 267.
5. Liin 6 Rapla - Ingliste - Juuru (käigus L) peaks väljuma 9.30, läbima
Rapla Jaam ca kl 9.40 tagamaks ümberistumise Tallinnast tulevalt
rongilt 263.
6. Liin 7 Rapla - Kuimetsa E-R hilisemaks, sarnaselt eelmisega Rapla
Jaam 9. 40, tagamaks ümberistumise ja üksiti samastades ka liiniga 6
väljumise Raplast samal ajal. Tagasi Kuimetsast vastavalt vajadusele.
7. Kabala - Raikküla suuna bussidel kaaluda rongidega sobivusel liini
alustamist Rapla Jaam peatusest, läbides bussijaama OTSEteed pidi või
vastupidise variandina selle bussi läbisõitu Jaamast ja suundumist Raikkülla Väljataguse kaudu.
8. Liin 37 Rapla - Märjamaa panna alustama peatusest Rapla Jaam.
Nt 8.40 tagades ümberistumise rongilt 241, bussijaama OTSE.
Võimalusel sobitada ka teisi Märjamaa busse.
Hetkel käigus olevate Märjamaa - Tallinn kohalike busside asemel KAALUDA
VÕIMALUST suunata need peatusesse Saue Jaam (või ka Vana-Pääsküla
terminali, mis võib kunagi valmida, seniks peatumine Vana-Pääskülas
ajutises peatuses). Sauele suunamine tähendab võimalust sõita rongidega
edasi kahes suunas. Liini lühendamine ja läbi Tallinna linna sõitmise
ärajäämine tähendab võimalust KAHE BUSSI ASEMEL PÄEVAS PANNA NEED SÕITMA
4 KORDA! Kindlasti ka L ja P, kuna Märjamaale Tallinnast
sõiduvõimalused ei ole head.
9. Liin 17 10.50 asemel Rapla - Vastja - Rapla, võimalusel nihutada
veerand tundi hilisemaks, tagades Rapla Jaam ümberistumise rongilt 371
Tallinn - Türi saabumisega kl 11. 10.
10. Nihutada liin 8 Rapla - Pirgu - Kohila hilisemaks, alustamisega
Rapla Jaam kl 12.40 tagamaks ümberistumise rongidelt 243 (ei peatu enam
Hagudis) ja 242.
LIIN 8 KAALUDA VÕIMALUST PANNA SÕITMA LISAKS K ja R ka L ja P.
Tagasisuunal muuta liin 8 toimivaks kui omaaegne Tallinn - Juuru - Kaiu
liin. Väljumist peatusest Kohila Jaam saab varieerida vastavalt
rongidele, kas siis kl 14. 45 või 15. 25. Käigus siis K, R, L, P. Seda
siis tulenevalt sellest, et sisuliselt puuduvad reisijad
käesoleva plaaniga lõigul Järlepa - Rapla. Bussi saab suunata Juuru kas
läbi Pirgu või Mahtra. Hilisema väljumise puhul jõuaks buss Kaiu ca 16.
30 ja saaks sealt sõita neil päevil Raplasse kas läbi Karitsa -
Ingliste või Karitsa - Lau - Keava Jaam (rong Türile 17. 37) või
ümberistumised peatuses Rapla Jaam rongidele 373 ja 270 kl 17. 30 paiku.
11. Liin 11 Rapla - Kädva - Vahastu tee suunata peatusesse Rapla Jaam, tagamaks ümberistumise ca 14.05 rongidelt 265 ja 374.
12. Liin 14 Rapla - Kodila - Ohulepa alustama peatusest Rapla Jaam kl 14.10 läbi Mahlamäe.
13. Liin 6 Rapla - Ingliste - Juuru suunata R peatusesse Rapla Jaam,
plaanilisest hiljem, tagamaks ümberistumise rongilt 267 ca 15.02.
E,T,K,N,L rong 245 saabub Raplasse 15.35.
Või saab selle bussi sõitmise tagada igapäevaselt Rapla Jaam ca 15.05?
Sama siis ka koolipäevadel liin 7K.
(Tagasisõidul arvestada, et Rapla Jaam rong väljub ca 16.07 Tallinna)
14. Liin 17 Rapla - Kalbu - Vastja - Rapla suunata läbi peatuse Rapla Jaam. kl 15. 05
15. Liin 12 Eidapere - Lelle - Rapla hilisemaks (et vältida üheaegset
kulgemist liiniga 333), saab. Lelle Jaam kl 8.14, rongile 372, üksiti
võimaldades peatuses Lelle Tee istuda ümber Haapsalu - Tartu bussile.
16. Alu - Mahlamäe bussid suunata peatuseni Rapla Jaam., võimalusel
tekitada liin Alu - Rapla Jaam - Kehtna (võimalusel ristümberistumisega
Rapla Jaamas)?
17 Liin 40 Rapla - Eidapere suunata peatusesse Rapla Jaam, rong saabub 15. 35.
18. Liin 18 Rapla - Kohila - Järlepa - Rapla, peaks alustama peatusest
Rapla Jaam ca 15.45, Jõudma peatusesse Kohila jaam ajaks nii, et jõuaks
rongile kui ka ootaks ka selle saabumise ära. Rongi umbkaudne aeg 16.23.
Raplasse jõudes suunduma läbi Mahlamäe peatusesse Rapla Jaam ca 17.15,
tagamaks ümberistumisevõimaluse kahe suuna rongile.
19. Liin 10 Rapla - Juuru - Järlepa - Kohila (Hageri) alustab Rapla Jaam 16.45 OTSE läbi Rapla, saabub Kohila Jaam hiljemalt 17.45 (et jõuab rongile 17.51). Ära jätta sõit
läbi Vallamaja ja Riia peatuste läbi Ridaküla. (Hetkel kipub sõiduplaan
niigi kiire olema, halvemate ilmastikutingimustega hilineb Kohila
Jaama).
Sellega seoses vajalik ka muudatus liinil 735 ca 10-12 min hilisemaks, tagamaks maakonnaliinilt endiselt ümberistumisvõimalust sellele bussile.
20. Liin 5 Rapla - Juuru - Kaiu - Vahastu alustab peatusest Rapla Jaam 18.15, tagamaks ümberistumisvõimaluse rongilt 0271.
21. Liin 6 Rapla - Ingliste - Juuru alustab mõni min varem ja läbib peatust Rapla Jaam 18.30.
22. Liin 6 Juuru - Ingliste - Rapla läbib peatust Rapla Jaam 7.40, et tagada ümberistumisvõimalus rongile 240.
23. Liin 10 Kohila Jaam - Järlepa - Juuru - Rapla, peaks väljuma
peatusest Kohila Jaam E-R varem, ca 7.35, ümberistumise aeg oleks
mõnevõrra lühem , Raplasse jõudes suunduks OTSE peatusesse Rapla Jaam
8.29, (jättes sõitmata Riia ja Vallamaja peatustesse), tagamaks
ümberistumise rongidele 0372 ja 241 ca 8.30.
Portaal peatus.ee hetkel ei näita üldse
Järlepa liini otsingus Kohila jaamast, see tuleb sisestada Hageri -
Kohila all. Kes reisijatest peaks selle peale tulema?
24 .Liin 333 Pärnu - Lelle Jaam - Rapla. Vajalik tihendada liiklust,
kolmest bussist on vähe ja see pole reisijate arvu tagamiseks piisav.
Vaja on ka seisuaega Lelle Jaam ca 7-8 min et tagada ristümberistumine
ning parandada ühendusi rongbussi raames ka Järvakandi ja Eidapere,
Järvakandi ja Vändra piires. Kindlasti õnnestub siin siduda
olemasolevaid bussiliine. Olulisim on, et rongidelt saaks bussile istuda
ka Kehtna õpilased jt. Selle sõiduplaani variant on siin.
Ka päevasel ajal leida sobivad ümberistumised (rongid) peatuses Lelle Jaam.
Vajalik lisada ka väljuval suunal Kesklinna ja Mahlamäe peatused,
mõlemal suunal Tootsi Jaam ning Pärnus Veeparadiisi juures peatus.
Liin 333 õhtul Raplast Lelle Teel 19. 00, aga Tartu - Haapsalu jõuab 19. 03. Vajalik ajaliselt panna need kohtuma ristümberistumiseks
https://docs.google.com/spreadsheets/d/1a6lCPn6uMUlMsiTXFhHDHbBP_DHtfMW_D7n0CsyVgms/edit#gid=0
NB! PÄRNU RONGI ASENDUSLIIN!
25. Üle vaadata kõik Kaiu suuna bussid ja maksimaalselt siduda rongidega Rapla Jaamas.
26. Kaaluda ka võimalusi Rapla - Kaiu ja Kaiu - Habaja - Kose bussiliinide ühildamiseks üheks liiniks aegade sobivusel.
27. Liin 146 Nõva - Tallinn katseliselt suunata läbi Keila ja Tutermaa
peatuseni Saue Jaam, tagades Keilas ümberistumised Harku - Tallinn
suuna bussidele ja Saue Jaam peatuses rongidele. Kolme Nõva liini asemel
saaks nii käivitada päevas 5-6 bussi Nõvalt (2-3 neist läbi Variku ja
Audevälja) ning üksiti anda ka Tutermaa kandi inimestele
ümberistumisvõimalus Sauel rongidele, mitte liikuda vaid Haabersti
suunal.
28. Liin 317 Haapsalu - Võnnu - Märjamaa suunata Raplani ja seda ka
kindlasti õhtusel ajal, hetkel Märjamaalt buss väljub varem kui Võnust
buss sinna jõuab.
29. Päärdu, Vana-Vigala jt bussid klapitada võimalusel teistega ja suunata Raplani (Rapla Jaam).
(Enam vast pole "autobaasi Märjamaa kolonni"?), tagades üksiti peatuse Märjamaa Rist, ümberistumiseks kaugbussidele.30. Liin 113 Saku Jaam - Vana-Pääsküla asendada vajaliku liiniga, mille kohta ettepanekud tehtud juba 2011 aastal! Kuid siiani on see tegemata!!! Kas see alustab Kohilast või Aespast, lõpetab Keilas või Nõmmel, seda peaks juba otsustama tänaste vajaduste valguses. Lisan, et Saku inimesed ootavad ammu normaalset ühendust Saue ja Keilaga. Ning tõenäoliselt saab sellega asendada ka mingeid busse Kohila - Hageri jm lõikudel, mis tähendaks siis olulist võimalust tagada bussides REISIJAD!
Ümber seletama ei hakka, põhimõtteline selgitus siin:
http://eestimaablogi.blogspot.com/2011/06/tallinna-soidu-voimaluste-parandamiseks.html
31. Mõtteainet veel mitmete liinidega, näiteks n.ö. Tallinna ringtee bussiliin ümber Tallinna? Ei saa ju pidada päris õigeks, et on liinijuppe, kuid üldjuhul suunatakse reisija kuhugi sõitmiseks ilmtingimata Tallinna!?
Samuti Keila-Joa suuna ühendamine Kloogaranna Jaamaga jm. Meenutuseks tolle piirkonna kohta:
http://eestimaablogi2.blogspot.com/2018/05/teadmisteri-harju-utk-spetsialistidele.html
32. Liin 10 Rapla - Järlepa - Kohila Jaam - Pihali jõuaks E-R Kohila Jaama 5.55, kuid veel parem oleks 6.45? On see võimalik? Aeg on nihkunud liiga varajaseks aegade jooksul (Aespa - Kohila saaks ehk rakendada pakutud Aespa - Saku raames?).
VEEL OLULISEM!! - kuna võib eeldada, et Raplast Juuruni ei ole sõitjaid, siis oleks vaja see hilisema kellaaja raames, mida pakkusin, viia Raplast, väljumisega 5. 25 (kui esimesele rongile vähe sõitjaid, asendaks see ka linnaliini nr 1 esimesele rongile). Edasi Ingliste - Karitsa - Kaiu - Kaupluse (Juuru) - Järlepa - Kohila Jaam, jõudes sinna 6. 50. See võimaldab oluliselt täituvust tõsta!?
Kuidas sobituks siia Kuimetsa läbimine?
NB! Kontrollida praeguste liinide 10, 13 jt läbimisaegasid, on kahtlus, et eriti talvel kipuvad need hilinema, kuna liiniaega tõmmati koomale!
L ja P alustaks Rapla Jaam 6.50, oodates ära rongi 370, jõuaks Kohilasse 7.49 nagu praegugi.
Tagasisuunal on rongi ajad Kohilas 8.20 ja 9.17. Bussi aeg hetkel kl 8.53. Varasemaks muuta ei saa, aga kas võiks Kohilast väljuda 9. 22? Jõuaks Raplasse 10.15 ja suunduks peatusesse Rapla Jaam, tagamaks ümberistumise rongile 266 (kl 10.33)?
33. Rapla Jaam buss 19.50 (rongilt 246), edasi läbi Mahlamäe ja bussijaama Hagudi - Purila - Juuru. Hagudi Jaama sissepööramisega, rong 375 Tallinnast kl 20.11.
(Kui bussifirmal on bussijuhte, kes elavad Juurus, Kaius vm, siis tagasi sõitma ei pea? Vastasel juhul Juurust läbi Ingliste Raplasse ja Rapla Jaam jõudmisega 21. 05, rong Viljandisse 21.11 ja Tallinna kahjuks küll hiljem.)
34. Kooliliin Kohila 11 muuta tööpäeviti regulaarliiniks? (Vaata ka kommentaare).
Alustades Juurust ca kl 7. 20, Järlepast 7.38, Kohila kool 8.12 ja Kohila Jaam 8.15, jõudmaks rongile 264 kl 8.20? Nii saaks JUURUS sellele bussile istuda ka liiniga 5 Kaiu - Juuru - Rapla tulijad?
Teine võimalus olekski, et mainitud 5 liin jätkabki Järlepa - Kohila suunal, muutudes liiniks 10, arvestusega, et sellelt saab istuda Juurus 7.16 ka liinile 6 Juuru - Ingliste - Rapla. Hetkel sõidab Raplasse kaks bussi järjest, liinid 5 ja 6. Küsimuse alla jääb vaid see, kas sel ajal on Maidlast Raplasse sõitjaid, kelle jaoks vastasel juhul esimene buss Raplasse jõuaks 8.14.
See oleks siis lisavõimalus Kaiust Tallinna suunale pääseda. Seda siis ka L ja P, asendadeski praegust liini 10.
Liin 5 alustaks Kuimetsast, s.t., et saab sealt sõita nii Kohilasse kui ka Juurus ümberistumisega liinile 6. Raplasse
35. Liin 13 E-R Kohila Jaam - Hageri - Aespa - Kohila Jaam on absoluutses enamuses Hagerist alates ilma sõitjateta ja kogub vaid kilomeetreid ehk dotatsiooniraha. Saab seda ikka õigeks pidada?
36. Kehtnast käivitada buss tööpäeviti saabumisega Rapla Jaam 6. 30, rongile 370 Türi - Tallinn ning tagamaks varasema algusega töökohtadele jõudmist.
37. Liini 36 Rapla - Järvakandi puhul otsida võimalusi vähemalt kahel korral päevas pikendada neid läbi Koogiste Käru Jaamani, sidudes need rongidega. Kui töölesõite vm sealt oodata ei ole, siis klapitada liine n.ö. poes käimiseks, vallas jm. Parim oleks variant kui õnnestuks siduda siinkohal ka Vahastu jm kohad.
Näiteks liin 16? Hetkel sõidab see nõudeliinina päeval ka pea samal ajal 333-ga?
38. Vajalik E-L hilisem buss Rapla - Juuru - Kaiu, ca 19.50 (Rapla Jaama aeg). Või sobivusel isegi 20. 25.
39. Taastada bussiühendus minim 2 korda päevas Järvakandi ja Eidapere ( ka Lokutat silmas pidades) vahel, suunates bussid Lelle Jaamani rongiaegadel. Ühtlasi arvestada, et Eidaperes puudub kauplus, Lokutal see aga olemas.
40 MÄRJAMAA - otsida lahendusi bussiliinide kulgemisel, arvestusega, et bussiliinid mitte ei alustaks ega lõpetaks ilmtingimata bussijaamas, vaid Loodna ja Paeküla suunalt jm tulevad saaks sõita Märjamaa Teeni või kaugemale ning et osa liine saaks lühima trajektooriga (või hoopis võimalikult suurt pinda haaravana?) läbida Märjamaa, näiteks ühendatud liinid Haapsalu - Rapla? Muidugi eeldab see kiiremas korras Märjamaa Tee peatuse väljaehitamist, mitte aastateviisi eiramist.
41. Ka Märjamaa piirkonnas on vaja lisada ühendusi nv, sh siis Märjamaa - Saue Jaam. Viimast liini võib võimalusel pikendada ka Vigala piirkonnani vm.
42. Liin 5 Rapla - Kuimetsa Rahvamaja, alustab kl 13.00 Rapla Jaamast, sõidab Vaopereni.
Liin 7k alustab Raplast 15. 00, läbib Rapla Jaam ja sõidab Vaopereni.
Liin 6 Juurust 10.10 L panna käiku ka P ja alustab Kuimetsa Rahvamaja.
Käiku liin Rapla - Rapla Jaam - Ingliste - Karitsa - Kaiu - Kuimetsa Rahvamaja.
Vahastu busside puhul peaks kaaluma liine Lelle Jaam - Kädva - Vahastu - Väätsa - Paide? Türi?
Tagada, et peatus.ee otsingus Kuimetsa tuleks kohe välja ka bussiliinid Kuimetsa Rahvamajani.
43. Otsida võimalusi bussiliinide ühildamiseks Rapla - Kaiu - Kuimetsa - Habaja - Kose!
44. Buss Vahastu - Türi 2 korda nädalas. Nt K ja L Lelle Jaamast 11. 30 Kädva- - Vahastu - Piiumetsa - Türi Jaam saabumisega 13. 00.
Türi Jaam v 16. 20 Piiumetsa - Vahastu - Vana-Kaiu - Kaiu - Karitsa - Lau - Keava - Rapla Rapla Jaam saab. 18.25.
Rongidega seotud. Tänane seis ei võimalda aga Vahastust ega Vana-Kaiust Kaiu poodigi sõita, sest liiklus vastupidine. 3 tundi Türil võib aga olla ka liiga pikk aeg?
Üks arvamus suhtlusmeediast:
Pavel Peiponen - Kehtna-Rapla võiks sõita buss kell 6.15 välja, et inimesed jõuaks ratastel esimesele rongile, mitte jala otse voodist...
Halda
Meeldib · Vasta · 15 min
Neeme Sihv
Neeme Sihv Täiesti mõeldav, eriti kui on bussijuhte, kes elavadki Kehtnas (et ei peaks Raplast Kehtnanai vara tühjalt sõitma).
On veel üks võimalus: et see buss viib inimesed Keavasse rongile ja sealt suunduks Lau ja Ingliste kaudu uuesti Rapla Jaama?
1
Halda
Meeldib · Vasta · 8 min
Pavel Peiponen
Pavel Peiponen Neeme Sihv see sobiks ideaalselt!!! Ma ise Tallinnas tool, ja see ainuke võimalus, muide päris palju inimesi läheb kehtnast just esimesele rongile jala
Halda
Meeldib · Vasta · 3 min
Neeme Sihv
Neeme Sihv Pavel Peiponen , meenub, et see paljuski juba aastaid nii olnud. Aga piisaks juba Keavastki (kuigi ehk ka Raplasse ni vara tööle minejaid?), siis saaks lihtsalt ka Lau-Ingliste piirkond lisavõimaluse
Salutaguse Kohila vallas - arutelu FB-s
Neid veel teisigi, puudutavad nii Raplamaad, harjumaad kui teisi. Koos reisijate arvamustega.
https://www.facebook.com/photo.php?fbid=1540036516142440&set=oa.2135222620065636&type=3&theater
Kaiu inimeste poolt Rapla vallale esitatud ettepanekuid ei ole siiani vallast saanud kahjuks.
Kohalike arvamusi leiab ka siit kommentaaridest!
https://eestimaablogi3.blogspot.com/2018/09/palun-teatage-kitsaskohtadest.html
Eks see tõesta, et bussiliiklus ole ajast väga maha jäänud ja nagu väga paljud poliitikud ka (eeltasutud süsteemi kommenteerides) öelnud, et eelkõige vajame liinivõrgu paremaks muutmist jms.
See siis tõenäoline sõiduplaan alates 9. dets.
21 kommentaari:
Veel arvamusi:
Vasta
Õhtul hiljem võiks tõesti Raplast Juuru buss tulla.
_____________
Hommikuse Hagudi bussi kohta juba uurisin, praegune rongiplaani muudatus pidi ajutine olema, alates 11.11 klapivad ajad jälle.
Üldiselt võiks olla üks buss, millega jõuaks rongile, et kell 9 Tallinnasse tööle jõuda ja üks selline, millega pärast poolt kuut uuesti tagasi koju saaks rongi ja bussiga. Praegu saab tegelikult nr 8 bussiga hommikul Hagudisse ja nr 10 bussiga õhtul Kohila ja Järlepa kaudu tagasi. See viimane on muidugi tõsine ringreis, otsebuss oleks märkimisväärselt meeldivam.
See väljapakutud hilisõhtune bussiring oleks küll väga nutikas.
______________
See, et buss ootab Rapla jaamas rongi ära , on küll hea variant . Praegu toimib vist kahjuks ainult mõnel päeval nädalas, see buss võiks küll iga päev käia. 241 oleks sel juhul isegi parem rong. Inimesed ei lõpeta Tallinnas ka oma tööpäeva ju rongijaamas, seal kulub ka transpordile oma aeg.
______________
Punkt kolm oleks väga mõistlik. Ma tean, et sellest Hagudi bussist sõltuvad mitmed. Ma isegi oleks oletanud , et see buss kohandatakse suhteliselt kohe uue rongiajaga.
__________________________
Hommikune nr. 10 Rapla - Juuru - Kohila võiks küll tõesti järgmise rongiga arvestada, praegune on ikka liiga varajaseks nihkunud
___________________
Nr 6 buss, mis 7.16 Juurust Raplasse läheb, hakkab uue plaani järgi väga hästi klappima Tallinnasse suunduva rongiga. Peaks ära mainima, et seda aega ei muudetaks.
(Minu märkus: kindluse mõttes peab vaid jaama sisse sõitma)Ardi Soovik Variant ka see, et Arankülla rongijaam rajada.
Vasta
Halda
Meeldib · Vasta · 5 nädalat
Hide 11 Replies
Neeme Sihv
Neeme Sihv Seda sai omal ajal "ette söödetud", kuid erilist huvi ei paistnud olema. Natuke kahandaks selle mõttekust ka see, et kiirrongid seal siis ei peatuks, seega oleks ümberistumisvõimalusi vähem.
Muidugi saab teatud juhtudel kasutada hoopis Hagudi jaama. Näiteks praegu K ja R käigusolev Kohila - Järlepa - Pirgu - Rapla võiks sõita hoopis Kaiuni ja tagasi Hagudi kaudu Raplasse!?
Halda
Meeldib · Vasta · 5 nädalat
Ardi Soovik
Ardi Soovik Või uus bussiliin Kuimetsa-Kaiu-Juuru-Pirgu-Seli-Kohila rtj Mis sõidaks hommikul ja õhtul, sünkroonis rongidega.
Halda
Meeldib · Vasta · 5 nädalat · Muudetud
Neeme Sihv
Neeme Sihv Ka see on täiesti võimalik. Kuid kindlasti tuleb vaadata nii Pirgu kui Mahtra suunda, vastavalt kellaaegadele, et vahepealsetes oleks ka päevasel ajal näiteks buss.
Kuid Rapla suuna bussil on see pluss, et arvestada saab ka vajaduse piirkonnast pääseda Viljandi suunale.
Halda
Meeldib · Vasta · 5 nädalat
Ardi Soovik
Ardi Soovik Praegu on nii, et lühikese ajavahega 7.10-9.36 liigub Juuru-Rapla suunas 6 bussi. Kui üks neist saata Kohilasse, nii, et Järlepa-Mahtra poolt tulev rahvas saaks ka Kohila bussile istuda.
Halda
Meeldib · Vasta · 5 nädalat · Muudetud
Ardi Soovik
Ardi Soovik Tegelikult oleks selline valik. Rapla-Juuru-Järlepa-Kohila-Pihali buss panna ka nädala sees käima lisaks ka nv graafiku järgi ja muuta 10min varasemaks Vahastu-Kaiu buss. Vahastu buss oleks Juurus kell 7, sealt läheks 5min pärast Kohila buss, mis oleks Kohilas 7.52, sealt läheb 8.05 rong Tallinnasse Või veel üks variant Või siis Panna uus liin Kuimetsa-Juuru- Pirgu-Seli-Kohila rdj. Väljumisajaga Juurust 7.15. Et Kaiu inimesed saaksid selle bussi peale istuda ja Kuimetsast Raplasse soovijad 7.16 bussi peale hüpata. Ja et rahvas jõuaks Kohilas 8.05 rongile, et olla 8.40 Tallinnas.
2
Halda
Meeldib · Vasta · 5 nädalat
Neeme Sihv
Neeme Sihv Mahtra ja Järlepa inimesed saavad, aga väga vara ainult Kohilasse.
Üllatav on mõnevõrra küll, et Juurust hommikul busse nii tihedalt. Kuid Kaiust vaid üks.Eks rolli mängi ka see, et osa läbi Maidla, osa Ingliste.
Kui mõttekas võib olla suunata mõni buss Kaiust-Kuimetsast otse, läbi Karitsa Ingliste suunale?
Halda
Meeldib · Vasta · 5 nädalat
Neeme Sihv
Neeme Sihv Kopeerin need Su mõtted ka transpordi gruppi.
Halda
Meeldib · Vasta · 5 nädalat
Ardi Soovik
Ardi Soovik Ja Juuru Rapla 7.16 buss võiks startida hoopis Järlepast ning mõlemad bussid võiksid vahetada Juurus 7.10-7-15 rahvast, et ja Järlepa rahvas saaks mõistlikul ajal Tallinna
Halda
Meeldib · Vasta · 5 nädalat
Neeme Sihv
Neeme Sihv Ardi Soovik , poleks paha, kui ka nädala sees läheks Järlepa peale hiljem buss.
Halda
Meeldib · Vasta · 5 nädalat
Ardi Soovik
Ardi Soovik Üks bussiaeg vajaks veel muutmist. Nimelt väljub Juurust 7.50 buss, mis on Töngil (viljandi mnt) kell 8.03. Töngilt läheb Tallinnasse buss 8.00. Võiks ju ühte või teist bussiaega nihutada 10min ja saaks Juurust Tallinnasse ümberistumisega ja ruttu. Kui näiteks buss väljuks 7.40 Juurust ja oleks 7.53 Töngil, siis saaks ju tund 20 minutiga Tallinnasse.Kas Pahkla/Salutaguse/Prillimäe/Kohila(Tallinn) ka midagi sōidab?
VastaTänud!
Praegune üks buss jääb alles tõenäoliselt, kas aga rohkem Pahklasse sisse sõidaks, sõltub kohalikest. Pahkla kaugus Angerja peatusest on just selline, mis ei pane sinna busse eriti sõitma, sest elanikke vähe ja iseenesest pole kaugel Angerja peatusesse tulla? Kuid kui rongidelt ümberistumisi (ühe liini puhul kahes "otsas" ei sega), siis teha seda saaks!
Küll aga võib olla tilluke mõte sellel kui Kehra vallaliinide asemel midagi tekiks? Ma küll ei tea päris täpselt, milline võiks trassil olla sõitjate arv, kuid Tuhala, Oru jm kohad omavad liine, sh ühendust Tallinnaga.
Kuna siiani ei ole n.ö. tavaliinidega ristuvaid liine eriti olemas, kõik sõidavad jupiti (millest paljudel pole pea mitte midagi või on ääretult halb ühendus), siis kas toimiks nt liin kõikide juppide ühendamiseks Kehra - Alavere - Kose - Oru - Pahkla - Kohila - Hageri - Kernu - Riisipere Jaam? See on valdade kokkuleppe küsimus ja sõltub ka sellest, kas nn siseliinide asemel doteeriks riik neid? Teatud määral on need kindlasti mõttekad, aga vastust ei tea me enne, kui katseliselt kasvõi mõned korrad nädalas need toimiks!?
Anonüümne25. november 2018 11:21Kaiu-Kuimetsa piirkonnast.
Vasta
https://kuimetsajutud.wordpress.com/2018/05/28/raagi-kaasa-bussiliiklus-paremaks/Tänud! Väga hea!
1. Näitab ebanormaalseid sõiduvõimalusi nädalavahetusel.
3. Sellega sobiks minu ettepanekutes punkt 34, mis omakorda teeks sõidu Tallinnani isegi kiiremaks Kaiust? Kas läbiks ka Kuimetsat?
4 punkt, täiesti loogiline.
6 punkt võib sobituda minu ettepanekutes punktiga 36, selle vahega, et Ingliste kaudu Raplasse sõitmiseks tuleb ümber istuda ja liin 5 suundub Järlepa kaudu Kohilani.
Vaopere inimeste poolt väljapakutud variantide puhul tuleb tõsiselt kaaluda Kaiust läbi Karitsa ja Ingliste Raplasse suundumist.
Teatri jm külastuseks hiliseid busse ei maksa siiski loota, sest sõitjaid tavapäraselt neil ei ole.
FB-st
Vasta
Tööpäev algab06.30 graafikuga töö ja kui langeb nädalavahetusele või riigipühale siis ei saa kohe üldse Kehtnast sõidetud.Praegu räägitud nii et vähemalt 07.45 peaks kohal olema kui tööl pühadel või nädalavahetus aga raske tööga toime tulla siis osa asju ette tehaMa ei saa koguaeg kellegi juures ööbida kui varem minna vaja üüri või korter et ei peaks tormama
1
Halda
KurbVeel reaktsioone · Vasta · 2h
Neeme Sihv
Neeme Sihv Raplas?
Halda
MeeldibVeel reaktsioone · Vasta · 2h
Jah Raplas töö.
Halda
MeeldibVeel reaktsioone · Vasta · 2h
Neeme Sihv
Neeme Sihv Ei ole see tõesti normaalne, et esimene buss alles enne kl 8 Raplas. Väga lihtne peaks olema panna käiku buss, mis jõuaks vähemalt 6.30 Rapla Jaama, sest siis saaks ka rongile istuda. Ma ei kahtlegi, et Kehtnast oleks sõitjaid, kes tahaks enne kl 8 juba Tallinnas olla?
Nädalavahetusel saab Raplasse nüüd 9. dets sõitma hakkava bussiga 333, Pärnu - Rapla.Tuli palve:
Vasta
Tere! Sooviks ,et muutuks Märjamaalt Raplasse õhtune buss.Kui oleks võimalik ootaks ära õhtuse 317 Haapsalu Võnnu Märjamaa bussi.Et saaks sõita Raplasse edasi.Aga kuidas on 7.40 alu-vesiroosi liinigi. See peaks olema koolilaste buss aga sellega sõidab väga palju täiskasvanuid ja siis see laste hulk veel lisaks, lapsed oma raskete koolikottidega seisavad bussis püsti, sest täiskasvanud kasutavad seda bussi. Ilmselgelt on vaja hommikul ühte bussi juurde, sest alust sõidab väga palju lapsi koolidesse hommikul ja vaja oleks lastele koolibussi. Samuti on probleem vesiroosi poolt alusse saamisega. Ainult 1 buss päeval ja mis lapsed siis edasi teevad. Nad jah kõnnivad siis bussijaama aga ega sealt neid busse paremini liigu. Kas see on ka oluline teema teie jaoks? Mul on lastest lihtsalt kahju.
VastaTäiesti mõistetav ja täiesti lahendatav!
Vesiroosist Alusse saaks väga hästi juhul kui Alu - Rapla asemel olekski tihe liiklus Kehtna - Alu, peatusega ka Vesiroosis loomulikult!??
7. 40 puhul tulebki lisada üks buss ja pikendada just Rapla Jaamani, jõudmaks ka 8. 01 rongile?
Kas hetkel on tegu väikese bussiga?väike hansaliinibuss jah ja see on iga hommik puupüsti täis.
See on veel teine teema jah, et alu bussiajad ja rongiajad ei klapi
Kommentaar:
Vasta
Mängimine ühistranspordiga on viinud selleni, et Eidapere rahval ei ole mõistlik enam Lokutal pöes käia, oli buss 12.30 Eidaperest ja buss Lokutalt 13.30 see Järvakandi kaudu tulev. Seda enam ei ole. Poe olukord halveneb läbimüügi vähenemise tõttu iga päevaga ja ....
Mängimine ühistranspordiga on viinud selleni, et Eidapere rahval ei ole mõistlik enam Lokutal pöes käia, oli buss 12.30 Eidaperest ja buss Lokutalt 13.30 see Järvakandi kaudu tulev. Seda enam ei ole. Poe olukord halveneb läbimüügi vähenemise tõttu iga päevaga ja ....- Anonüümne22. jaanuar 2019 10:38
See liin oli kolhoosikorra lõppedes täitsa olemas. Kolhoosi buss sõitis ringi kolm korda päevas läbi. Lõuna ajal oloi veel kaks bussi üks ühtpidi, teine teistpidi. Kolhoosi lõppedes moodustati aktsiaseltsid ja bussid läksid üle öü Tavex. Suleti päevane rong ja loodi liin 40, mis käigus pea muutumaztult tänase päevani. Kui liin 40 oli ametlik, siis toimus sellel piletimüük siiamaani, koos kassaaparaatidega. Järvakandi ringi raha kogunes kerjakarpi. Aja jooksul kadus see ringliin nagu ka Järvakandi tehase töölisbuss 3 vahetusse + neljas sõit päevatöölistele. Ka neid busse sai kasutada teised. Liin 16 oli viimane, mis vastu pidas selle viimase supereformile. Lahendus - buss tegelikult ju olemas. Kõnnuveski liin, tuleb otse tühjalt vändrast koos hommikuse 333 - ga ja sõidab Eidaperest otse Kõnnule., kus alustab liini. Teine võimalus on ikkagi see olemas olev Järvakandi - Pärnu-Jaagupi bussiliin, aga nagu teada, jällegi maakondade piiriprobleemid.
Vasta - Anonüümne23. jaanuar 2019 00:24
Mina oleksin lisanud enam-vähem sama, mis on punktis 16. Praegu on valla sõnul ühendus Alu ja Rapla vahel väga hea. Seda öeldakse ilmselt väljumissageduste kohta. Jäetakse aga arvestamata, et peaaegu ühegi Alu bussi graafik ei klapi Rapla bussi omaga, et saaks sõita raudteejaama või raudteejaamast Alusse.
Vasta Tänud! Tänasel päeval ehk ongi üheks põhiülesandeks unustada vanad mallid ja sh ka see, et maakondades bussid liiguvad vaid keskusesse ja sealt edasi. Punni kuidas tahad, kõiki busse omavahel siduda ei suuda, seega ongi vaja leida teisi lahendusi!
Vasta
Neeme
Ene Vahar
VastaKustuta
Ene Vahar vana kaiu kant on päris ära unustatud?
1
Halda
Meeldib · Vasta · 1n
Neeme Sihv
Neeme Sihv Ei, pigem ootan kohalike inimeste mõtteid. Hõre asustus nõuab läbiarutatud ideid.
Halda
Meeldib · Vasta · 5 p
Ene Vahar
Ene Vahar Tere Neeme Sihv.Vana Kaius on hõre värk jah.kas oleks võimalik et Raplast väljuv 13 35 buss Kaiu suunale sõidaks Vana Kaiust läbi ja siis Kuimetsa ja veel Kuimetsast tulev buss on 10 30 Kaius sõidab Rapla et enne Kaiu jõudmist tuleks Vana Kaiust läbi.Asjalikku läbiarutamist
Halda
Meeldib · Vasta · 5 p
Neeme Sihv
Neeme Sihv Ene Vahar , kindlasti on see võimalik, seda enam, et usun, Kuimetsa inimeste jaoks see väike ajakaotus pole midagi hullu?
Põlliku aga veel tühjem kant? Ometi ma usun, et teatud mõttes oleks ringliin Rapla - Kaiu - Vahastu - Kädva - Lelle paremgi. Kasvõi kolmel päeval nädalas paar korda päevas? Nii ei muudaks kuskilt läbipõikamine teiste sõiduaega pikemaks ja tekiks hoopis erinevaid võimalusi?
1
Halda
Meeldib · Vasta · 4 p
Helgi Männik
Helgi Männik Rapla - Kaiu - Vahastu - Kädva - Lelle - Türi ? Kasvõi kord nädalas, kaks korda päevas... See oleks ideaalilähedane. Lellest üksi pole abi! Türil arstid, apteegid, pangad...
Halda
Meeldib · Vasta · 2 p
Helgi Männik
Helgi Männik Tegelikult on lühem tee Rapla - Kaiu - Vahastu - Piiumetsa - Türi. Kui Vahastu - Kädva - vahelised inimesed soovivad ühendust Türiga, võiks ju buss teha väikese ća 12-13-kilomeetrise edasi-tagasi "lipsu" Vahastu - endine Vahastu metskond - Vahastu. Ikkagi lühem tee kui mingi Kädva ja Lelle kaudu suure ringiga. Metsallik, kes soovis Türile-sõitu, elab vana metskonna lähedal. Sealt Kädva poole ei teagi kedagi meie rahvast elavat...
1
Halda
Meeldib · Vasta · 1 p
Neeme Sihv
Neeme Sihv Helgi Männik pean silmas varianti, kus Lellest saab rongidega edasi ja võimalusel lausa kahele poole? Ümberistumine ei ole mugav asi, aga eks peab püüdma ka bussidel sõidukilomeetreid kokku hoida.
Seda enam, kui võib karta, et sõitjaid on vähe, tuleb proovida n.ö. ühe bussiga "kahele poole sõita".
Kuid muidugi on võimalik panna bussi ka Türile sõitma. Kädva inimestel on võimalus sõita ka Lellest rongiga.Neeme Sihv Vahastu kohta tahaks aga kohalike arvamusi. Kas tänane ühendus konkreetselt Kaiuga on enam-vähem?
VastaKustuta
Kui tahetaks aga bussiliine lisada, siis mida eelistada UUTE liinide puhul? Kas võiks proovida Vahastut kuidagi siduda Lelle või Türiga? Türi - Vahastu - Kaiu? Kaiu - Vahastu - Lelle Jaam
Pean silmas erinevaid võimalusi, näiteks Kädvale on nagunii liine Raplast Lelle kaudu. Ehk sõidaks osa neist ringliinina, arvestades ka sellega, et Lelles saaks rongidega siduda, seda siis selleks, kui vaja ka kaugemaid sõite ettevõtta??
3
Halda
Meeldib · Vasta · 5 p
Helgi Männik
Helgi Männik Ühendus Kaiuga OK. Ideaalne oleks Türi - Vahastu - Kaiu :).
Halda
Meeldib · Vasta · 1 p
Neeme Sihv
Neeme Sihv Parim variant oleks see vast küll. Eks küsimuseks ongi, kui palju võiks olla sõitjaid Türile, Paidese või ka Mäosse.
Halda
Meeldib · Vasta · 1 p
Helgi Männik
Helgi Männik Arvan, et kord nädalas ikka sõitjaid on, ehk rohkemgi, kui praegu sõidab Vahastu - Kaiu - Rapla. Oleks mõlemal suunal sõitjaid. Oleneb muidugi kella-aegadest ka...
1
Halda
Meeldib · Vasta · 1 p
Neeme Sihv
Neeme Sihv Mõlema suuna peale pandud buss oleks igal juhul mõttekam, kunagi ei tea, kust kuhu sõidetakse
1
Halda
Meeldib · Vasta · 1 p
Elina Akk
Elina Akk laupäeviti võiks küll buss Türile või Paide minna ja tagasi ka.
Halda
Meeldib · Vasta · 1 p
Neeme Sihv
Neeme Sihv Elina Akk kui saad palun kirjuta selle kohta blogi kommentaaridesse, soovitavalt ka umbkaudsed ajad, millal võiks olla hea.Neeme Sihv Kuimetsa-Kaiu piirkonna kohta lisatud punkti 10, 42 ja 43.
Halda
Meeldib · Vasta · 2 p
Neeme Sihv
Neeme Sihv Vahastu - Türi, punkt 44. Vaadake üle.
1
Halda
Meeldib · Vasta · 19h
Helgi Männik
Helgi Männik Punkt 44 on sobiv küll :). Vähemasti Vahastu inimestele. Seega Vahastust Türi poole läheks buss ća 12.30 ja Türilt Vahastusse jõuaks enne kl.17. Türil jääks asjaajamisteks üle kolme tunni. :) :) :)
Halda
Meeldib · Vasta · 10h
Neeme Sihv
Kirjuta vastus...
Ene Vahar
Ene Vahar Tere aga Vana Kaiust ikkagi millised bussid läbi põikavad`?
Halda
Meeldib · Vasta · 8h
Neeme Sihv
Neeme Sihv Ootan seda, kuidas kohalikud sooviks. Hetkel vaid punktis 44 tagasi Türilt tulev buss. Selge, et see ebapiisav.
Ehk peaks neid Kose - Kaiu liine pikendama? Ja kui tihti? Nii et poodi saks?
Halda
Meeldib · Vasta · 8h
Neeme Sihv
Kirjuta vastus...
Ene Vahar
Ene Vahar tere raplast tulevad bussid võiks küll Vana Kaiust läbi tulla kui võimalik siis E K R peale lõunat sobitada Kose poolt tuleva bussiga siis saaks ka Vana Kaiu inimesed rohkem liikuda..Hommikuti on hea Rapla minna aga 10 või10 30 vahel oleks tore kui kuimetsa poolt tulev buss põikaks Vana Kaiust läbi
Halda
Meeldib · Vasta · 7h
Neeme Sihv
Neeme Sihv Tõenäoliselt on rohkem lootust Kose poolt sobitada ajad klappima? Peab siis lihtsalt Kaius teise bussi istuma, sest Rapla poolt tulevad sõidavad ju Kuimetsa edasi ja Vana-Kaiuga tekiks lisaring, mis aega nõuab? Või kuidas?
Halda
Meeldib · Vasta · 6h
Ene Vahar
Ene Vahar See on ju nii väike ring palju see ikka aega võtaks Kõik bussid tulevad ja lähevad Kuimetsa.Vana kaiu tuleb TNL ainult ja juba kell 12 raplast Kui arstile pääseb kell 2 või hiljem ega siis ennem õhtust bussi koju saa ja jällegi ainult Kaiu
Mulle tundub see arutelu tohutut vajalik ja hea. Süvenemine teemasse võtab lihtsalt tohutult palju aega, ja seda on vähe.
VastaToetan väga seda, et Juurust Raplasse ning tagasi suunduvad bussid arvestaksid rongiliiklusega. Pole vist raske leida tõestust sellele, et Tallinn on siitkandi inimestele oluline tõmbekeskus.
Näiteks hommikuse Juuru-Hagudi bussiga pärast rongiplaani muutust enam tööle minna ei saa. Ma loodan väga, et see asi viiakse kiiresti sünkrooni tagasi.
Samuti oleks tore, kui mõni buss tuleks Raplast ka pärast kaheksat, kasvõi trennide ja huviringide pärast, mida Raplast rohkem leiab, kui Juurust.