Vana-Pääsküla.
Kui ise ei näeks ega loeks, ei usuks! Pean tegema mitme erineva postituse kõrval ühe põhjalikuma OOTETINGIMUSTEST. Pilte aja jooksul lisades. Miks?
Nimelt, keegi lobeda jutuga "ühistranspordispetsialistist" poliitik aeg-ajalt ilmub lagedale ja hakkab rääkima omakandi bussipeatuste ootekodadest. Inimesed lähevad elevile, sest arvavad, et lõpuks ometi keegi HOOLIB! Mis juhtub edasi? Pakutakse välja sellised käkid, nagu pildil, nimetades neid headeks ja kergesti hooldatavateks. Nojah, kui inimestele mõtlemine tähendab odavust, siis on see poliitik küll väga valesti asjadest aru saanud. Lisan - ootetingimused pole ÜT kasutajate arvu kasvu juures sugugi viimase tähtsusega, seda on uuringud tõestanud.
Lisan veel täpsustuseks - selliste käkerdiste puhul pole aru saadud isegi sellisest asjast, et taladel lae all tekib sageli kondensaat ja nii tilgub vesi nii pinkidele kui mujale. Enamasti puudubki planeerijatel igasugune arusaam, mis on OOTAMINE ja millised probleemid kaasnevad odavate ja mõttetute lahendustega. Lisaks RAISKAMISELE muidugi...
On veel kaks üpris tavapärast käitumisviisi. Vahel viidatakse mingile katusealusele (rõhutan, katusealus pole olemuselt OOTEkoda), põhjendades valikut, et "aga teised teevad ka nii", teisal aga võimalusele, et keegi teeb valmis, reklaami eesmärgil ja poliitik rõhutab, et "saime selle maksumaksja jaoks odavalt"! Tegelikult maksumaksja maksab ka reklaami kinni, kössitades vihma ja tuule käes!
Pilt FB-st.
Kõik taandub jälle hoolimatusele, ükskõiksusele ja arrogantsusele! See ajab alati mind naerma, kuigi siiski on asi üpris kurb!
Ma ei viita siin vajadusele igal pool teha minibussijaamu, nagu peagi valmiv pildilolev Risti Jaam (tulevikunimega) ühispeatuses. See pole kõikjal põhjendatud ega vajalik. Kuigi TUALETT ja KÖETAVUS on ja jäävad alati üheks olulisemaks vajaduseks.
Asulatesse, just olulisematesse peatustesse, sobib eelkõige selline. Mitte mõõtmetelt, vaid olemuselt, sest kõikjale pole vajagi suuri ja kõikjal pole ka ruumi. Tõsi, üks oluline puudus on sellelgi - seinad on ala- ja ülaosast LAHTISED! Kuid TUULETÕMBUST peab alati püüdma vältida!
Netis nägin veel ühte pilti.
Sellise pluss ongi kinnisus.
Küll aga on pea alati suurimate puuduste hulgas ka väiksus (eriti tänase pandeemia valguses) ja istekohtade vähesus. Istekohti olulistes asulasisestes peatustes peaks olema mitte 2, vaid pigem 20.
Disain on bussipeatuse puhul muidugi oluline, kuna viitab sellele, kas ühistranspordiga liikumine on prestiižne või mitte, kaunis ümbrus tõstab nii meeleolu kui eneseväärikust jne. Aga veelgi olulisem on kindlasti ootepaviljoni funktsionaalsus. Paviljon peab eelkõige täitma oma eesmärki: s.t kaitsma bussiootajaid vihma ja tuule eest. Seejaoks peab ta olema ka piisavalt suur - Konsumi ja Rimi peatuste praegused paviljonid on kasutajate arvu silmas pidades ilmselgelt liiga väikesed.
Peatuses oodata peab tunduma ka turvaline – ei tohi tekkida tunnet, et mööduvad autod võivad sul iga hetk üle varvaste sõita või su täis pritsida. Seega paviljon peaks võimalusel olema veidi teest eemal. Rimi peatus on selles mõttes eriti õnnetu, et see asub üsna kitsal ribal parkimisplatsi ja sõidutee vahel. Seal peab eriti hoolega vaatama, kuidas paviljon saaks turvatundele saaks aidata.
Kuna ma ise eelistan vähemalt töölkäimiseks autole bussi (et töökoht asub bussiliini trassile lähedal, on bussiga selgelt mugavam), siis võib-olla ei ole mu tunnetus õige, aga mulle tundub, et vingetest ootepaviljonidest märksa olulisema tõuke ühistranspordikasutuse tõusuks võiks anda mõistliku hinnaga ristkasutust võimaldava kuukaardi olemasolu (et ühe kaardiga saaks sõita nii bussis, rongis kui kasutada Tallinna ÜT-d)......
Selline kommentaar siis. Jutt Sakust. Olulisem tulemus selliste poliitikute pokazuhha puhul selgub alati õige pea - odavus! Mitte hoolivus. Saku vallal pole seda aastaid olnud, absoluutne huvipuudus. Ju on nüüd kellegi arvates sobiv aeg linnuke kirja saada. Aga kelle silmis see kedagi upitaks? Olen käinud mitmel reaalkoolitusel, näiteks puudega inimeste turismialal. Ei saa ametnikud ja poliitikud enne aru, kui satuvad "katsetama" ratastooli või pimedate prille. Nii ei saa ka siin aru enne, kui ei satu peatusesse OOTAMA, pikaajaliselt ja tihti! Kuigi seegi ei garanteeri midagi....
*************************************
Väga hea ülevaade bussipeatustest Rita Helismalt:
https://photos.google.com/share/AF1QipMW7NkeYWAZjuQjrRpNbIqP7vBuHg4BUWWjg4iJyVrW1tAG5dfu
Kuigi siin enamuses maakohtadest. Ja neiski on ülivähe häid ootekodasid, nende hulgas enamus natukenegi kasulikke on Hiiumaal. Paraku ei suudeta ka maakohtades valdavalt uusi kodasid sõna otseses mõttes ühegi nurga alt teha nagu vaja! Muuseas, maakohtades väljaspool asulaid on tegelikult neil veel üks oluline mõte - olla puhkekohaks matkajatele, paljudes kohtades aga veel teinegi - teeäärne müügikoht....
Ootan pikisilmi, millal kuskil asulas tehakse aga tõesti tasemel (seeriatootmises) ootekoda!
********************************************
Olen korduvalt selgitanud, mis on oluline.
* Kaitse ilmastiku eest, sh otsese päikese eest.
* Maksimaalselt istekohti
* Valgustus. Alloleval pildil tüüpiline näide - kaasaegsete lahendustena väljakäidav päikeseenergiaga valgusti paigaldatakse suvaliselt ja ootekodade olemasolul sisemust see ei valgusta.
* Infostendid, sh kohaliku info jaoks.
* Ootekoda nurga all, 45-90 kraadi - parem nähtavus bussijuhile
* Ootekoda nurga all, 45-90 kraadi - parem nähtavus bussijuhile
* Võimalusel valgustus, elektrirataste, telefonide jm laadimisvõimalus, joogivesi.
* Uut tüüpi peatuste sildid (teine pilt allpool), peegelduvad, mis aitab ka paremini märgata ootavaid reisijaid. Nii ootekodade puhul kui ka nende puudumisel.
* looduslik kaitse - haljastus igal mõeldaval otstarbel.
* looduslik kaitse - haljastus igal mõeldaval otstarbel.
* Parkimiskohad, nii P&S kui ka rekameeste jt jaoks samas kohas koos.
* Kus vajalik, teeäärsed müügikohad (ühine rajatis ootekojaga puidust vm).
* Eelkõige väljaspool asulaid - võimalikult laiad pingid ootepaviljonides, mis tagavad matkajale puhkevõimaluse kuni ööbimiseni välja hädakorral.
* pakiautomaadid jm teenused.
******************************
30.01.
Elva vald annab teada:
Elva vald asub kohas nimega Peedu Raudteejaam.
PEEDU RAUDTEEJAAMA REISIPAVILJON SAI TAASKORD UUE KUUE Peedu korraldusselts võttis ette Peedu raudteejaama reisipaviljoni renoveerimise.
Astrid Reinla kirjutas kunagi raamatu kass Teofrastusest, kes elas Peedu raudteejaamas. See andis 2003. aastal kohalikule rahvale tõuke päevinäinud, üle poole sajandi peedulasi teeninud hoone katta ühiste talgute käigus, vastavalt Lea Malini joonistatud kaanepildile, võilillevärvidega. Aeg tegi oma töö, värv luitus ja hakkas koos vanade kümnete kihtidega maha kooruma.
Taas võttis Peedu Korraldusselts nõuks asumi visiitkaardi renoveerida.
2019. aastal vahetasid KMH Ehitus OÜ töömehed hoone katuse, 2021. aastal laudise ja muud amortiseerunud puitosad. 
Peedu kogukonna taotlus oli taastada ootekoda võimalikult originaalilähedaselt, see tähendas ka aastate hämaruses kadunud akende ja ukse lisamist. Rahastuse saamiseks kirjutati projektid Kohaliku omaalgatuse programmile, kust küll toetust saadi, aga seoses inflatsiooni ja ehitushindade tõusuga läksid puidutööd poole kallimaks kui alguses arvatud.Peedu Korraldusseltsi juhatus otsustas ettevõetud projekti siiski lõpuni viia. Lootust vajalik summa kokku saada andsid novembris toimunud annetamistalgud. Suur tänu kõigile headele inimestele, kes oma panuse on andnud.
Hoonel on jälle aknad ees, pea samasugused kui pool sajandit tagasi, ka ilmestab majakest üle mitmekümne aasta taas uks. On hoopis teine tunne seista tuulevarjus ja näha, millal rong jaama jõudma hakkab. 
Peedul võib rongiootaja leida endale ka teel või kodus lugemiseks sobiva raamatu seinal asuvast riiulist. See on nn avalik raamatukogu, mida iga lugeja võib julgelt täiendada. 
Aga vaatame ka bussi ootepaviljone Hiiumaalt. Laias laastus küll maapiirkonna omad, aga teises võtmes sobivad ka asulasiseselt.
Klassikaline. Nimesilt vajalik uut tüüpi, aga posti küljes omapärane keerutatav "signaalmärk", andmaks teada bussijuhile ootajast.
Valgustus valesti paigaldatud ja avatud ootepaviljonid peaks olema kindlasti mingi nurga all, valgustus peaks valgustama ka paviljoni seestpoolt. Pildil oleva kinnise ootepaviljoni puhul pikemalt esileulatuv katus, postidel ning n.ö. tagumine sein samuti väljaulatuv, sel juhul paistab heleda seina taustal ootaja pimedal ajal paremini. See pole vajalik ülalpool näidatud peatusenime sildi uue lahenduse korral.
Üks paremaid variante, kuigi vasakpoolne lahtine osa peaks olema eespool, saabuva bussi pool ja paviljon paigutatud nii, et bussiootajad bussijuhtidele võimalikult nähtaval. Ka siin oleks vajalik uut tüüpi peatuse nimesilt.
Põhimõttelist sama lahendusega, aga peegelpildis, saab kasutada ka asulates. Lahtine osa peaks seal olema tublisti suurem muidugi. Vajadusel saab planeerida nii, et sellises katusealuses oleks ka teeäärse müügikohana tegutsemine.
Sisemuses vaja topeltlaiapinki, eriti just asulaväliselt, et ka matkaja saaks vajadusel puhata.
Info ootekojas, kus peaks olema ka sõiduplaanid.
Laud (kasvõi klapplaud seinal) igati hea.
Nõuni. Väga hea lahendus, vajalikud taas sisemuses vaid laiemad pingid ning paviljoni uks peaks olema paremal pool ehk saabuva bussi suunal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar