laupäev, 4. detsember 2021

Mõtteid Rohuküla rongide sõiduplaanist 2019 ja 2021 ning Hiiumaa bussiliiklus.

 Esimesena vanem, teisena uuem ja täiendatud sõiduplaan!

Kolmapäev, 13. veebruar 2019

Haapsalu rongi sõiduplaan.


Haapsalu - Tallinn
(See sõiduplaani variant oli algne idee 2019 - allpool uuem postitus, mis tooks kaasa tihedama sõiduplaani)

* 06. 00 - 07. 30 KIIR  
* 07. 05 - 08. 10 EKSP Rohukülast 
* 07. 20 - 08. 50 KIIR
* 08. 15 - 09. 45 KIIR  
* 09. 40 - 11. 10 KIIR Rohukülast
* 10. 45 - 11. 50 EKSP
* 12. 40 - 14. 10 KIIR
* 14. 00 - 15. 30 KIIR Rohukülast
* 15. 30 - 17. 00 KIIR
* 16. 40 - 17. 45 EKSP
* 17. 20 - 18. 50 KIIR
* 18. 30 - 20. 00 KIIR Rohukülast
* 19. 50 - 20. 55 EKSP
* 21. 20 - 22. 50 KIIR

Turba - Haapsalu 

* 07. 05 - 07. 45
* 08. 50 - 09. 30


Tallinn - Haapsalu

* 07. 10 - 08. 40 KIIR Rohukülla
* 10. 00 - 11. 05 EKSP
* 12. 20 - 13. 50 KIIR Rohukülla
* 14. 00 - 15. 30 KIIR
* 15. 20 - 16. 25 EKSP
* 15. 50 - 17. 20 KIIR Rohukülla
* 17. 00 - 18. 30 KIIR
* 17. 50 - 18. 55 EKSP Rohukülla
* 18. 20 - 19. 50 KIIR
* 19. 10 - 20. 40 KIIR
* 20. 30 - 21. 05 EKSP
* 22. 10 - 23. 40 KIIR

KIIR peatub Kastani, Uuemõisa, Taebla (pooled ka Nigulas), Palivere, Risti, Ellamaa, Turba, (Riisipere/Laitse2), Vasalemma, Keila, Saue, Laagri, Nõmme, Tondi, Lilleküla.
EKSPress peatub Kastani, Risti, Keila, Nõmme, Tondi, Lilleküla. 

Ajad on väga umbkaudsed, ehk sisuliselt skemaatilised, mis näitavad , mille poole peame püüdlema jaamade asukohtadega (rongide möödumiseks), Heltermaa - Rohuküla praamide sõidugraafikus jm.
Riisiperes kõik KIIRrongid ei pea peatuma.  Ka Vasalemmas mitte? Turbas või Riisiperes ümberistumised aeglastele rongidele, nii palju kui läbilaskevõime võimaldab. Vajadusel saab mõnel puhul teha ümberistumine Keilas või Vasalemmas, see võib kaasa tuua selle, et mõni Haapsalu rong peaks tegema peatuse ka Laitses).
Väga palju sõltub jaamade asukohtadest. Hetkel ollakse valdavalt seisukohal, et peale Riisiperet on jaamad Risti, Palivere, Taebla. Ometi tundub, et Riisipere - Risti ja Vasalemma - Riisipere jaamavahed on liiga pikad? Siinkohal on probleemiks lähenemine, mis meil kombeks. Enne Riisipere jaama ümberehitamist tasunuks mõelda, kas Riisipere asemel ei võinuks jaam olla Turbas ja teine siis Jaanikal? Iseenesest pole ka nüüd hilja, see oleks lihtsalt keerulisem.

Kuidas on rongikoosseisudega, kas neid jätkub? Kindlasti peaks väga täpsed arvutused tegema ja juba hommepäev koos uute rongidega vajadusel juurde tellima ka 1-2 elektrirongi. Samas on kosseise praegu rohkem kui vaja, seega väga suurt puudust karta ei ole. Pealegi, viies depoo asukoha Pääskülast üle Koplisse (Balti jaama juurde) või Keilasse, saab vähendada Tallinn - Pääsküla vahel sõitvate rongide arvu ning üksiti tihendada liiklust Keila suunal! Teatud määral võikski "osadepoo" elektrirongidele olla Keilas, põhidepoo Koplis. Üksiti annaks see boonusena diiselrongide puhul selle, et neil kaob vajadus Pääskülla sõiduks ja seega tekib neid muudele suundadele "rohkem" aja kokkuhoiu arvel!?

Oluline see teema on, sest sõiduplaanidega ehk üldse tuleviku vajadustega Eestis tuleb arvestada uute rongide tellimisel, tee-ehitustel jpm juhtudel ning samamoodi on siin arvestatud nii teiste suundade probleemidega ja kogemustega, ürituste lõpuaegadega ja reisijate soovidega, ekspresside lisamisel sellega, et teiste rongide intervall ei muutuks kasutaja jaoks ebamugavaks jne jne. 
 
 
 

Reede, 19. veebruar 2021

Rohuküla - Tallinn sõiduplaan.

 

 
 
Muidugi oleks säästvam mitte ehitada ülikulukat ja loodust hävitavat Ellamaa viadukti ega elektrifitseerida lõiku Turbast Rohukülani. Efektiivne on kontaktvõrk siis, kui selleks on piisavalt rongipaare ööpäevas. kas Eesti Raudtee, MKM jt julgevad seda tunnistada? Ja ehk tõesti on meil tulevikus ka vesinikrongid?
 
Raudtee taastumine on üks asi, edukas saab tulemus siis kui liiklus on hea. See sõltub omakorda paljudest asjadest, sh sellest, mitu jaama raudteele ehitatakse, kas Riisipereni või kui kaugele rajatakse automaatblokeering, praamide sõiduplaanist jms. 

Haapsalut võib siinkohal võrrelda Paldiski või (elektrifitseeritud) Tapaga vahemaa poolest, seega ei tohi sõiduplaan olla neist hõredam. Et aga sõidupõhjusi ja huvitatud inimesi (Läänemaa turism) on kordades rohkem.....

Kuna nagunii on juba täna vajadus (tulevikus veel enam, tagamaks võimalikult sujuvat ja tihedat sõiduplaani) lisapeatuse järele, siis tasub analüüsida vajadust selle järgi. Nimelt Laitse ja Jaanika vahele, tingliku nimega LAITSE 2. Esiteks on Laitse elamupiirkond pikaks veninud ning vajab seega lisapeatust ja teiseks võiks olla see oluline peatus just JAAMANA, sest siis ei pea kõik praegused Tallinn - Turba/Riisipere rongid sõitma kaugemale (mõni Laitse 2 jaamani, jättes ära ka Jaanika) ning tekib lisanduv möödasõidu- ja ümberistumisvõimalus. See, kas mõni rong sõidab Riisipereni või Turbani, on oluliselt pikem vahemaa kui Laitse 2 ja üksiti Jaanika peatuses nagunii kõik rongid päevas peatuma ei peaks. Üksiti aitab see hoida tavarongide sagedust Keila ja Vasalemma vahel tänases mahus, vähendades seega ka vajadusel läbisõitu ja sõiduaega ning võimaldab nt Haapsalu - Tallinna ekspressi järel lühema ooteajaga väljuda Riisipere jaamast tavarongil. Praeguses seisus ei saaks too rong väljuda enne kui ekspress on jõudnud Vasalemma jaama piiridesse.

Laitse 2 on mõttekas ka seetõttu, et kui kiirrongid Riisiperes peatuvad, siis Laitse 2-st edasi pole enamusel juhtudel tavarongidel mingit mõtet sõita. Aastas jääb vähemaks tuhandeid kilomeetreid sõitu, rääkimata koosseisude kasutamise ajalisest võidust. Ka pole Elronilgi ju aimugi reisijate statistikast, seega võib mõelda ka variandile, kus Riisiperes kõik rongid peatuma ei peakski?
Kuna Elronil on elektrirongidel varu, siis seda kas ja kui palju ronge juurde vaja, saabki teada alles siis, kui läbi on analüüsitud sellise sõiduplaani juures rongikoosseisude vajadus või veelgi enam, vaadates tulevikku ja võimalikke vajadusi muudel liinidel. Ei tohi unustada, et ka Tapa suunal elektrirongide sõidumaa pikeneb esmalt just Tapani. Nii saab ka varakult selgeks, kas ja kui palju juurde on vaja ronge tellida. Mitte vastupidi, nagu seni on tehtud, kus vajadusest räägitakse aastaid, aga tellimine aina venib.
 
Ajad, mille lauale löön, on muidugi umbkaudsed ja neile rongidele peavad lisanduma kõigi peatustega rongid Tallinna Riisiperest, Vasalemmast, Keilast, Laitse 2-st vm, mis siis kiir- ja ekspressrongide ees või taga sõidavad ja tagavad lühikese ümberistumisaja. Kiirrongidel Haapsalu - Tallinn sõiduaeg umbes 1,5, ekspressil 1 tund. Sõiduaeg sõltub peatuste arvust, seega kaasneb siin ka küsimus rongikoosseisude arvust. Ja omakorda, mida vähem peatusi on kiir/ekspressrongidel, seda rohkem ja Tallinnast kaugemale sõitvaid tavaronge on vaja päeva lõikes

Kui jaamad lisaks saavad olema Ristil ja Taeblas või ehk veel kuskil, siis võib olla peaks kaaluma Taebla asemel jaama hoopis Nigulas? Ühtlustub vahemaa Risti järgmise jaamani ja lisajaama olemasiolul on vahe optimaalsem just Nigula, mitte Taebla puhul?.

KIIRRONGIDEL peatused Kastani, Uuemõisa, Taebla, Nigula (osadel), Palivere, Risti, Ellamaa (osadel), Turba, Riisipere, Laitse 2 (osadel), Laitse (osadel), Vasalemma, Keila, Saue, Laagri, (Pääsküla?), Nõmme, Tondi, Lilleküla.
EKSPRESS - Kastani, Uuemõisa, Risti, (Turba), Keila, Nõmme, Tondi, Lilleküla.

Osadel kiirrongidel tuleb ehk peatuda ka Laitses, seda juhul kui tavarong (kõikide peatustega) sõidab vaid Keila või Vasalemmani. Hetkel on ka Turba (neist 2 Riisipereni Elroni nõrkuse tõttu) ronge 14, Haapsalu liikluse käivitamisel enam kõik tavarongid Riisipereni või Turbani sõitma ei pea. Palju sõltub ka reisijate arvust Kulnas. Oluline ongi vaadata, et Laitses, Kibunas ja Kulnas ei halveneks sõiduvõimalused olulistel aegadel. Selle jaoks eespool toodud välja ka lisajaama ehitamise variant.

Postitasin Eesti Raudtee lehele. Esimene lõik nende lehelt:

Eesti Raudtee visiooniks on saada regiooni kõige kaasaegsemaks raudteetaristu ettevõtteks. Seda eesmärki toetavad ka ettevõtte väärtused: koostöö, ausus, uuendusmeelsus ja professionaalsus.
 
Ehk oleks lõpuks aeg vabaneda kinnisideedest? Parimate tulemuste saavutamiseks on vaja avalikku arutelu. Perroonide planeerimisel teil seda ei olnud nagu paljudel muudelgi juhtudel. Isegi koolipoiss sai sest aru, nagu näitas tema diplomitöö. Kas on Balti jaamas uute teede juurde planeerimisel mõttekas teha 6-9 tee lahendus ümber, et hiljem mitte taas leida, et eksitud? Vigadest ju õpitakse?
Sama lugu on Rohuküla raudteega. Vaikida plaanidest, mitu jaama teha jms, tähendab tulevikus jälle, et peate vigu tunnistama? 
Teadmiseks, et see raudtee toimiks, on vaja vältida vigu!

Haapsalu - Tallinn KIIR 6.20 - 7.50
Haapsalu - Tallinn  KIIR 7.10 - 8.40
Rohuküla - Tallinn EKSPRESS 8.00 - 9.15 (v.a. P)
Haapsalu -Tallinn KIIR 8.30 -10.00
Rohuküla - Tallinn KIIR 10.00 - 11.45
Rohuküla - Tallinn - EKSPRESS 11.30 - 12.45
 Rohuküla - Tallinn KIIR13.00 - 14.45
Haapsalu - Tallinn KIIR 15.00 - 16.30
Rohuküla - Tallinn EKSPRESS 16.00 - 17.15
Haapsalu - Tallinn KIIR 17.20 - 18.50
Haapsalu - Tallinn KIIR 18.20 - 19.50
Rohuküla - Tallinn  KIIR 18.55 - 20.40
Haapsalu - Tallinn EKSPRESS 20.10 - 21.10
Haapsalu - Tallinn KIIR 21.30 - 23.00

Tallinn - Rohuküla KIIR 6.00 - 7.45 (v.a. P)
Tallinn - Haapsalu KIIR 6.40 - 8.10
Tallinn - Rohuküla KIIR 8.00 - 9.45
Tallinn - Rohuküla EKSPRESS 10.00 - 11.15
 Tallinn - Rohuküla  KIIR 10.55 - 12.40
Tallinn - Rohuküla EKSPRESS 12.05 - 13.20
Tallinn - Rohuküla KIIR 14.00 - 15.45
Tallinn - Haapsalu KIIR15.30 - 17.00
Tallinn - Haapsalu KIIR 16.30 - 18.00
Tallinn - Rohuküla EKSPRESS 17.30 - 18.45
Tallinn - Haapsalu KIIR 18.10 - 19.40
Tallinn - Haapsalu KIIR 19.20 - 20.50
Tallinn - Rohuküla EKSPRESS 20.30 - 21.45
Tallinn - Haapsalu KIIR 22.10 - 23.40

Tegelikkuses sõidab Rohuküla - Tallinna rong vast 5 min kiireminigi, aga seoses praamiliiklusega tuleb jätta sõiduplaani ka kümmekonna minuti jagu varu, et vajadusel saaks hilinemisi tasa teha (täpselt välja arvestades jääb praamilt rongile istumiseks nt 10 minutit ja lisaks on esimeste jaamavahedeni tagatud veel kuni 10 min järgisõitu. Vabalt võib iga kord rong paberite järgi neist 5 min Haapsalus seista, aga hilinemise puhul on seegi ju puhas varuaeg. Hetkel lühendasin mustandis siiski Rohuküla sõiduaegu, et rongi ja praami vahele jääks 15 min.

Muidugi, kui tahta, et oleks valikuid ja kuna asju mõjutab ka võimalikud praamide sõiduplaanide muudatused jm, peab HAAPSALU JAAMAS OLEMA 2. PERROONIL TEED KAHEL POOL, ET VAHETUDA SAAKS KA ROHUKÜLA RONGID! Ehk siis Haapsalu jaamas kokku vajalik minimaalselt 3 teed tavaliikluseks.
On muidugi ka võimalus, et vana perrooni äärde jäävale teele tehakse lisaperroon Tallinna poole, et saaks Rohukülasse pöörata, kuid pöörangute puhul võib see osutuda probleemiks. Muuhulgas nihkuks perroon jaamaesisest veelgi kaugemale. Üldjuhul aga toimib süsteem, kus pooled või enamus rongidest peatub olemasoleva perrooni juures ja ainult Rohuküla rongid uue perrooni juures. Nii jääb vaksalile igal juhul oma funktsioon. Bussijaama funktsioon teatud määral väheneb, kui liinid hakkavad linna LÄBIMA, mitte ei ole tegu alg- ja lõppjaamana 100%



Päevased rongid on piisavalt olulised, et oleks valikuid ning seda kõikide peatuste lõikes, seda enam, et osa ronge peaaegu ei peatu (Tartu suund tänapäeval näitab ilmekalt, mida tähendab kuni 7-tunnine vahe väiksemates peatustes). Rohukülas peab arvestama, et üldjuhul ooteaeg ei ületaks ümberistumisel 15-20 minutit. 
Kokku 3 teed reisirongide jaoks Haapsalus on aga vajalikud nii kohe kui tulevikku silmas pidades. Peaasi, et ei juhtuks sama, kui Eesti Raudtee ei osanud Balti jaamas perroone tehes tulevikku ette näha - ne znaju, ne znaju! Et tulevikus nii palju ronge käigus. Muidu tekib ka siin olukord, kus laiutatakse käsi ja korrutatakse sama!
 
Rongide tihedus võib tunduda ebamõistlikult suur, aga tegelikult peab siin arvestama erinevate kohalike sõitudega, töö- jm aegadega kogu liini ulatuses, palju töökohti erinevate peatuste läheduses, praeguse liiklussagedusega jm. Loomulikult ka sellega, et kui eesmärgiks on ÜT kasutavate inimeste osakaalu suur tõus, peab nii tiheda reisijate liikumisega piirkonnas tipptunnil olema sagedus võimalusel ALLA 1 TUNNI! Mitte mingil juhul ei tohi lähtuda variandist, kus teeme algul raudtee mingi 6 rongipaari jaoks päevas ja siis analüüsime-vaatame! Sest aeg on korduvalt näidanud, et muutusteks kulub aastaid ja see on kasutajate arvule ülitugeva mõjuga. Minu pakutud sõiduplaani tihedus tagab, et sisuliselt on rahuldatud üle 90% piirkonnas ja läheduses elavate inimeste vajadused iga sõidueesmärgi koha pealt ja seda isegi mõjuga Kohilani, Tartuni ja Rakvereni välja!

Olulisim ongi ka see, et Rohukülani sõidaks põhipraamide ajal põhirongid, muudel puhkudel saab rakendada erinevaid võimalusi - kohalik rööbasbuss, buss Uemõisani või hoopiski "kõrvalekalletega" (Linnamäe jm) sõitvad kohalikud liinid, nt Rohuküla - Riisipere (Rapla) vm.

NB! Kohendasin sõiduplaani vastavalt kommentaarides antud PRAAMIDE põhiaegadele. Vormsi praami aegadega veel ei arvestanud, sest reisijate arvust pole aimugi! Jääb võimalus Rohukülast 11.30 väljumine lükata hilisemaks, 12.10, peale Svibyst praami saabumist. Vajadusel õnnestub kindlasti sobitada ka õhtusele praamile Rohukülas jõuda. Ka peab TS Laevad tegema pingutusi, tagamaks Heltermaa ja Sviby parvlaevade aegade ühtlustamist Rohukülas.
KORDAN: KÕIK NEED LAHENDUSED ON VÕIMALIKUD AINULT SIIS KUI RAUDTEE PLANEERIMISEL JA EHITUSEL VAJADUSTEGA ARVESTATAKSE!

Tallinnast 19.30 koosseis seisab Haapsalus ja tagasi pakkusin 21.30. Arvestus eelkõige õhtul ürituste lõppemise aegadega. Kui peaks olema vajadus oodata ära viimane praam, peaks see väljuma Rohukülast hiljemalt 21.55, seega jõuaks Tallinna alles 23.40.

Kuna Turbat jaamana ei ehitatud, on mure, et seal rongiliiklus võib hõreneda. Lahenduseks on Turba peatuse lisamine ka ekspressidele (väiksematest peatustest sinna nendega saab siis lühikese ümberistumisajaga Keilas).

************************
 
Eesti Raudtee:

Tere,
Neeme Sihv
!
Turba ja Haapsalu vahele rajatakse kaks jaama – Risti ja Taebla. Automaatblokeering rajatakse kogu planeeritava trassi ulatuses.

*******************************************

Automaatblokeering tervel trassil on üpris suur üllatus. Eeldasin, et isegi Riisipereni selle rajamist ei toimu! Süsteem annab võimaluse sõita rongidel üksteise "sabas" mõneminutiliste vahedega. Kuid ei lase muidugi kuidagi vastassuunas "lõigata". Kaks jaama võib olla piisav, aga võib ka mitte. Kes teeb analüüsi? Jonnakas Eesti Raudtee selleks ei sobi, Lääne Raudtee arusaamad võivad nõrgaks jääda.

Kui Risti - Taebla sõiduaeg peatustega võib olla 10 minuti ringis, siis tähendab see, et järgmine rong samas suunas võib sõita parimal juhul kuni 20-25 min pärast. Nagu ütlesin, see võib olla piisav, aga annab vähe paindlikkust.

*************************

Hiiumaa BUSSILIINE tuleb veel muidugi korrastada ja sobitada ning alustada sellega juba täna. Sest maanteed on valmis.
 



SINISEGA TEISTE KOMMENTAARID:
 
 

11 kommentaari:

  1. Anonüümne20. veebruar 2021 08:15

    Tallinn-Rohuküla kiir (13:30-15:15) võiks olla hilisem, kuna normaalajal väljub Hiiumaa praam 16:00
    Võimalik, et Tallinn-Haapsalu kiir (16:30-18:00) vaja pikendada Rohukülani, praam Vormisle 18:15 Rohukülast iga päev
    Rohuküla-Tallinn ekspress (16:45-18:00) oleks mõistlik tuua varaseaks, praam 14:30 Heltermaalt jõuab Rohukülla 15:45
    Sellised tähelepanekud.

    Vasta
    Vastused
    1. Neeme Sihv21. veebruar 2021 04:33

      Tänud kaasalöömise eest!

      Kui nii, siis kindlasti, sest nii oleks rongikoosseisul ka Rohukülas seismise aeg lühem. Just sellised nüansid ongi tegeliku sõiduplaani koostamisel olulised, mina praegu neid kõiki ette näha ei oska.

      Vormsiga on keerulisem. Kui see näiteks pikendada, väljub see veel veidi varem ja kuna siinpakutul järgmine ekspress, siis peaks ka 18.10 väljumist varasemaks nihutama, et vahe liiga suureks ei kujuneks. Muidugi on lisavõimalusi, ehk et nt enne 17.30 väljuvat ekspressi saab sellele ka istuda Keilasse vahetult enne väljuvalt tavarongilt ja kui on soovi, mõtet ja võimalusi võib see ekspress olla teistsuguse plaanina, nt lisandub ka Turba, Palivere ja Taebla ehk et neisse peatustesse sõitmise vahe ei veni pikaks.

      Eks ka praamiliinide puhul tuleb vaadata, et suvel ja talvel oleks sõiduplaan maksimum ühesugune. Pole ju hea kui hooajaliselt ka rongide plaane muuta, harjumusel suur jõud.

      Sellised tähelepanekud on aga parimad, mis üldse olla võivad ja siin, tahavad ametnikud või mitte, need ka nendeni jõuavad! Ja kui ka kirjade puhul võidakse vajutada delete, siis eks see ole ikka nende probleem.

      Iga idee eest mina ja tulevased sõitjad tänulikud!

  2. Anonüümne21. veebruar 2021 04:22

    Tere!
    • Rohuküla-Tallinn ekspress 7:45-9:00 vaja nihutada ca 15 min hilisemaks, 6:30 praam Heltermaalt jõuab Rohukülla 7:45

    • Rohuküla-Tallinn ekspress 16:45-18:00 vaja nihutada 45 min varasemaks, 14:30 praam Heltermaalt jõuab Rohukülla 15:45

    • Tallinn-Rohuküla kiir 13:30-15:15 nihutada hilisemaks, praam Rohukülast Heltermaale väljub 16:00
    • Tallinn-Haapsalu kiir pikendada Rohukülani, arvestusega, et jõuaks Vormsi praamile (väljub 18:15)

    Ilmselt on veel kohti, kus tuleb graafikut kohandada, et ajad klapiksid nii Hiiumaa kui ka Vormsi praamidega.

    Vasta
    Vastused
    1. Neeme Sihv21. veebruar 2021 04:46

      Tere ja suur tänu kaasalöömise eest!

      1. Võimalusel peaks nihutama praamiaega, sest Tallinna jõudmise aeg üldjuhul ei ole hea siis, kui see on PEALE täistundi. Kuid kindlasti ei ole teiste aegadega võrreldes võimatu selle rongi hilisemaks nihutamine.

      2. Praeguse plaani järgi jõuab praam 16.30? Kui aga ka Rohukülast väljub varem (nagu eelmises siinses kommentaaris), eks siis tulebki seda rongiaega nihutada varasemaks. Ma pole praamide teemaga kursis, millest sõltuvad sellised erinevaused suvel ja talvel?

      3. Praegu väljub 15.30.

      4. Vormsi nüanssidest ma juba eespool kommenteerisin. Kindlasti peab aga ka nende praamide aegu jälgima. Siinkohal ma seda ei teinud, sest reisijate arv väiksem ja Hiiumaa olulisem. Ning ma ei tea, miks nende praamide ajad peavad nii erinevad olema?

      Ja igati nõus, et kohendamise värki siin küllaga, pakutu on selline põhimõtteline visuaalseks kasutamiseks. Et saada aimu, MIDA võib heal juhul saavutada, kui nendele asjadele varakult mõelda ja ametnikud (ka poliitikud, Hiiumaalt), hiljem targutamist õigemaks ei pea. Siiani on tavapärane, et muidu sõnakad poliitikud selle teema koha pealt vaikivad, kuid muidu edendavad riigi ja ka kohalikku elu! Eriti kui Riigikokku minemas!

      Olen tänulik!

  3. Anonüümne21. veebruar 2021 08:47

    Hiiumaa liini põhireisid väljuvad Rohukülast: :6:30(v.a.P); 10:00; 13:00;16:00;17:30R; 19:00; 20:30R; 22:00
    Heltermaalt: 6:30(v.a.P); 8:30; 11:30; 14:30; 17:30;19:00R; 20:30

    Vormsi praamid Rohukülast igapäevaselt 10:15 ja 18:15

    Need on graafikud, mille järgi sättida ka Rohuküla rongigraafikud

    Loodetavasti Transpordiamet (endine Maanteeamet) hakkab ka mõistma, et Hiiumaa suuna laevagraafikut ei pea loksutama, nagu seda viimased aastad on tehtud. Teenusetarbija vajab teenust aastaringselt samadel aegadel.

    Vasta
  4. Neeme Sihv21. veebruar 2021 11:23

    Tänud olulise info eest!

    Püüan selle järgi kohendada. Ja loodan sama.

    Mis kitsendusi tähendab Ohtlik Veos?

    Vasta
  5. Neeme Sihv22. veebruar 2021 11:38

    Asjale on vägagi kasuks, kui arvutusi teeb keegi, kes loeb põhjendustest esimesed 5 rida!?
    Näiteks:
    See sõiduplaan paistab olema päris suur bluff. Neeme plaanis on 14 rongipaari, kõik kas ekspressid või kiirrongid. Praeguses sõiduplaanis pole kiirronge mitte ühtki (tõsi, mõned jätavad Jaanikas peatumata). Turba vahe sõidab praegu samapalju - 14 rongipaari päevas, ja nagu Neeme kirjutab pole lisaks ühtki rongi vaja. Kui nüüd Turba rongid pikendada Haapsalu või Rohukülani, muutuvad nad kiirrongideks - ehk siis seal, kus nad ei peatu, jääb rongiliiklus hõredamaks. Lisaks võib aru saada, et ta tahab osa Pääsküla ronge käigust ära võtta, nii et näiteks Hiiul peatuvaid ronge jääb veelgi vähemaks.
    Edasi see sõiduaeg. Praegu kulub sõiduks Tallinnast Turbasse keskmiselt 1:06. Juhuslikult võrdluseks võetud 1983. aasta sõiduplaani järgi oli see 1:30. Turbast Haapsallu kulus 1983. aastal 0:58, praegu siis sama suhtega korrutades 0:42. Kõigi peatustega kaasaegne rong sõidaks seega Tallinnast Haapsallu umbes 1:50. Et jõuda Neeme plaani 1:30-ni, peaks kiirrong ikka päris palju peatusi vahele jätma... Ja kuidas see ekspressi 1:00 on saadud? Võrdluseks: Viljandi tavaline rong sõidab 2:06 ja 9 peatust vahele jättev kiirrong 1:51.

    Iseenesest polegi siin midagi kommenteerida. Usun, et Elroni logistikud on mitu kraadi "kangema" tasemega.


    Kommenteerin siiski. Pääsküla depoo ehk rongide kadumisega saaks tihendada vähemalt Keilani sõitvate rongide sõiduplaane, sest Pääsküla rongid ongi üldjuhul tühjad. Kus aga jääb sõiduplaan hõredamaks? Kulnas? Seal peatuvad ju Vasalemma rongid?
    Jah, parimal juhul pole Turbani tõestis siuliselt ühtegi rongi juurde vaja, seda juhul kui lisandub Laitse 2 jaam ehk osa Keila ronge sõidaks Vasalemmani ja Laitse 2-ni. Mõni ehk ka Riisipereni. Jaanika on paraku pea "tühi" peatus.
    Loomulikult jätab kiirrong päris palju peatusi vahele. Kui muude rongide sõiduplaan on tihe, ei ole ühtegi põhjust, miks Haapsalu rongid peaks peatuma Rahumäel, Kivimäel, Padulas, Valingul, Padulas ja veel mitmetes peatustes. Kui aga selguks, et Läänemaalt sõidetakse massiliselt tööle ettevõtluspiirkonda, nt Urda ja Padula, siis tasub alles edasi mõelda. Üksikute sõitjate puhul on neil võimalus Haapsalu suunalt tulles Keilas kohe sabas järgnevale tavarongile istuda.

    Vasta
    Vastused
    1. Neeme Sihv22. veebruar 2021 13:15

      Samalt petsialistilt (Aare O.):

      Sagedase Hiiumaale sõitjana ei saa ma aru, mis probleemi see Rohuküla rong üldse peaks lahendama? Pigem muutuks sõit ebamugavamaks. Esiteks peab Rohukülas ja Heltermaal ümber istuma ja oma kompsudega ümber kolima. Teiseks sõidavad rongid kindla plaani järgi ja kui praam juhtub kümmekond minutit hiljemaks jääma, ei saa ju rong teda ootama jääda. Bussid on selles mõttes hoopis paindlikumad. Ja praamide graafik muutub päris sageli.

    2. Neeme Sihv23. veebruar 2021 06:45

      Neeme Sihv
      Autor
      Aare Olander
      mitu bussi Hiiumaale täna sõidab?

      · Vasta
      · Jaga
      · 17 t tagasi

      Aare Olander
      On nad nii täis, et neid oleks poole rohkem vaja?

      · Vasta
      · Jaga
      · 17 t tagasi

      Neeme Sihv
      Autor
      Mitu bussi Hiiumaale täna käigus on?

      · Vasta
      · Jaga
      · 17 t tagasi

      Aare Olander
      Nii palju, kui mõistlik. Vaata sõiduplaani.

      · Vasta
      · Jaga
      · 17 t tagasi

      Neeme Sihv
      Autor
      Aare
      , kui sa ise plaani ei vaata ja ei tea, siis miks esitada lolle väiteid?

      · Vasta
      · Jaga
      · 17 t tagasi

      Neeme Sihv
      Autor
      Nagu alati, ei suuda lihtsamaidki numbreid öelda....

      · Vasta
      · Jaga
      · 17 t tagasi

      Aare Olander
      Sinu 6 (kuus) Rohuküla rongi on absoluutne totrus. Ja me pole veel rahast rääkima hakanud...

      · Vasta
      · Jaga
      · 17 t tagasi

      Neeme Sihv
      Autor
      Aare
      , mitu bussi täna sõidab? Täpselt.

      · Vasta
      · Jaga
      · 17 t tagasi

      Aare Olander
      Jah, niipalju kui mõistlik. Isegi rohkem. Tuletan meelde 28. jaanuari hommikut, kui Haapsalu Lux Expressis istus 2 sõitjat. Vaata sõiduplaani, kui sa peast ei tea.

      · Vasta
      · Jaga
      · 17 t tagasi

      Neeme Sihv
      Autor
      Aare Olander
      ma küsisin sinult. Lapsik keerutamine.

    3. Neeme Sihv23. veebruar 2021 06:46

      Aare ei saa ka siin vastata, et busse päevas vaid 2. Sest siis oleks kohe arusaadav, et igal juhul on võimalused valida sobivaim aeg 5-7 x päevas parem ka siis kui reisida kompsudega.
      Ja kui rongid sõidavad nagunii Haapsaluni, siis oleks narr praamini mitte sõita.
      10 min hilinemist on arvestatud ooteaja hulka ja vajadusel saab isegi veidi rohkem oodata. Sellest peaks isegi Aare aru saama.
      Aare, kui palju on aastas parvede hilinemisi üle 10 min?

      · Vasta
      · Jaga
      · 8 t tagasi · Muudetud

      Neeme Sihv
      Autor
      Ahjaa, lisaks saaks Hiiumaal mitmeid kordi päevas mitte ainult Kärdlani vaid ka Käina ja Emmaste suunas.

      · Vasta
      · Jaga
      · 8 t tagasi

      Aare Olander
      Muidugi saaks. Aga vaata oma paljukiidetud 180. bussi ja mõtle, kas sellele kuluvat raha poleks targem näiteks sotsiaalabile kulutada.

      · Vasta
      · Jaga
      · 4 t tagasi

      Neeme Sihv
      Autor
      Aare
      , tore kui vahelgi tunnistad eksimust.
      180 toimiks kui targemalt teha.

      · Vasta
      · Jaga
      · 4 t tagasi

      Aare Olander
      Oled sa oma sõiduplaani kulud kokku võtnud? Mitu € päevas nende 14 rongi edasi-tagasi sõidutamisele kuluks?

      · Vasta
      · Jaga
      · 4 t tagasi

      Neeme Sihv
      Autor
      Aare
      , mina selle eest palka ei saa.
      Aga meil on üks erinevus. Mina saan aru, kas on mõttekas panna 4 või 14 rongi, sina ei saa. Ja jummala õnn, et sina selle eest palka ei saa!!!

      · Vasta
      · Jaga
      · 3 t tagasi

      Aare Olander
      Huvitav, millest selline sõge enesekindlus?

      · Vasta
      · Jaga
      · 2 t tagasi

      Neeme Sihv
      Autor
      Kes mõistab tehtu mõjusid ja vigu, see mõistab.

      · Vasta
      · Jaga
      · 2 t tagasi

      Neeme Sihv
      Autor
      Tuleb kuulata. Näit lapsevanemad tahaks sõita rongiga tööle. Isegi saaks, kuid sobiva rongi ajaks last aeda viia ei saa veel. Järgmine rong aga liiga hilja. Seega on tihedam liiklus paljude jaoks parem?
      Või bussid kuskil liiguvad just intervalli keskel. Mida väiksem ooteaeg, seda rohkem ÜT valitakse.
      Või matkajad. Valikud neile meeldivad, üksiti hajutab tihedus neid erinevatele rongidele.
      See ei tähenda, et peaks liiga tihedaks ajama. Kuid kõiki mõjureid peab arvestama! Ja neid saab mõistma kui inimesi kuulata.

    4. Neeme Sihv23. veebruar 2021 06:46

      Kalle Laur
      Kui päriselt raudtee tehaksegi Rohukülani, siis peaks tegu olema ikka üsna rumalate tegelastega. Linnaliinibuss nr 1 käib juba praegu bussijaamast Rohukülla ja vajadusel saab neid käima panna nii palju kui vaja. Minimaalse ümberistumisega. Et Euroopa raharong tuleb ei tähenda, et tuleks nüüd täiesti ära pöörata.
      1

      · Vasta
      · Jaga
      · 58 min

      Neeme Sihv
      Autor
      Kalle Laur
      olgem nüüd ausad, kas selline rumalus tuleb autojuhi suust?
      Ümberistumisi on vaja nii palju nii võimalik ja nii vähe kui võimalik!
      Aare juba rääkis siin kompsudest. Inimesed pole äpud, aga 4-5 ümberistumist saab normaalseks pidada vaid ülirumal! See linnaliinijutt näitab ära, et ÜT oled näinud vaid kõrvalt?

      · Vasta
      · Jaga
      · 54 min

      Kalle Laur

      Ei, see tuleb kelleltki kes on Šveitsis ühistranspordiga sõitnud. Ma olen juba näinud kuidas suurepärane ühistransporditeenus välja näeb.
      Pöörang Rohukülla oleks üleliigne komplikatsioon ja muidugi ka reisirongide opereerimise seisukohalt. Kunagi pöörati tagasi raudteetammi pealt, eeslahe ääres. Nüüd on see kõnnitee. Miks head asja ära rikkuda. Sõita 200 meetrit Tallinna poole tagasi et pöörata Rohuküla poole? Vanal Rohuküla-suunalisel trassil on praegugi hästi funktsioneeriv jalgratta- ja jalgtee.

      · Vasta
      · Jaga
      · 28 min

      Neeme Sihv
      Autor
      Ei pea tagasi sõitma! Vaid rong pöörab kohe, "otse". Ja on ülim totrus peatuda veidi eemal "uksest" ning siis siiberdada.
      Kuidas jalgratturite kiirust siduda linnaliiniga? Ehk et bussiga jõuaks praamile ning rattaga mitte? Või ootab parv ratturid ära ja bussisõitjad sügavad nii kaua mune?
      Shveitsis või kuskil mujal (ma sõitnud Norras) sõitmisest vähe kasu, sest vaevalt, et sõidad bussiga rongile, rongilt bussiga praamile, siis kõmbid, siis laevukesel, siis kõmbid ja siis bussile... Mida vähem on ümberistumisi, seda parem! Samas tuleb aru saada, et mõttetu on sõita peaaegu praamini ja siis hakata leiutama!
      Sõida Eestis natuke ühistranspordiga. Kasvõi Tartusse rongiga ja siis bussiga bussijaama, et bussist maha jääda!?

      · Vasta
      · Jaga
      · 21 min

      Kalle Laur

      Jah, uus trass otse läbi Paralepa metsa või vist peaks nihutama terve raudteejaama Tallinna poole 😃 Tule maa peale. Jalgratturid ei puutu siia otseselt, pikamaabuss pole kah päris selline, et jõuab kohale ja praam paneb kohe ajama.
      Tegelikult nii oligi, et otsides reisi punktist A punkti B pakuti välja terve teekond ja selleks oli vaja ainult üks pilet osta. Ning viimase otsa ümberistumine rongilt maršrutkale kusagil maakohas oli kohene.
      See, et meil on raudteed omaette riik-riigis ning ümberistumised pigem juhuslikud kui planeeritud, on tõesti probleem. Mitmed kuud tagasi sain hakkama pika postitusega kus tõin välja võimalikud ajavõidud raudteega mitte ühendatud maakohtadesse reisimisel kui KOV vaevuks kohalikke busse liikuma panema sõltuvalt rongidest. Sest rongid on kiiremad ja kui investeeringuid tehakse lähevad veel kiiremaks.

      · Vasta
      · 4 min

      Neeme Sihv
      Autor
      Kalle Laur
      ära pahanda, et vastan sama emotsionaalses sõnastuses nagu isegi kirjutasid. Väljamaal sõitmisest pole kasu, kui siin kogemus halvast süsteemist puudub.
      Rohukülla vanal trassil ja kogu jaama ei nihuta keegi. Võinuks sõita ka Õhtu-Kalda kaudu, aga Haapsalu rongid sõidavad vaksali perroonini, Rohuküla omad peatuvad varem.
      Ratturid puutuvad täiega asjasse! Pilet aga küll mitte! Ümberistumised meil aga ei sõltu pea üldse raudteest vaid maanteeantsudest ja töllerdavatest poliitikutest ning ametnikest!
      Aga su kirjutist loeksin väga suure huviga!

      Tõsiselt koomiline on lugeda selliste "asjatundjate" arvamusi! Vahel on hea, kui asjalikud kommid tulevad, teisalt hoiavad need "pärlid" vaimu vahedana.


      Neljapäev, 17. detsember 2020

      Hiiumaa bussiliiklus.

       


      Olgu mis on, Hiiumaa peab bussiliikluses ringliinid käima saama. Kuidas, mis kellaaegadel, kas Kõpu liin omaette või hakata tegema igatepidi ümberistumisi Luidjal jne, aga peab. Mõtlema peab muidugi väga põhjalikult, mina kõiki kohalikke nüansse kaugeltki ei tea. Keerulist on igal juhul palju. 

      Võiks ju, tagades ringliini minimaalselt 3x päevas, viimane Heltermaalt väljuda samal ajal, kui täna vaid R käigus olev 704, aga samas oleks nii hiline buss iga päev Emmaste - Kärdla lõigul liiga hiline? Või siiski? Hetkel lähenesid asjadele siiski varasema kellaaja järgi. Kuigi, veel parem oleks ju 4x päevas, seega lisanduks üks õhtune lisaks, Heltermaalt 20.25, aga aeglasemalt muidugi kui 704. Kärdlasse jõuaks see aga alles peale kl 22 sel juhul? Või lõpetaks Kõrgessaares? Kui hommikul saaks alustada sealt, nii et esimene liin algabki Kõrgessaarest Emmaste suunas 6.45, mitte Kärdlast?

      Loomulikult peab saavutatama ka kokkulepe, et Rohukülast saab seotud praamide puhul otse ka Tallinna bussile ja vastupidi.

      LIIN 700 (TINGLIK NUMBER)

      Kärdla - Kõrgessaare - Emmaste - Heltermaa

      Kärdla 6.30

      Luidja  6.55 (võimalik liinilt 651 Kõpust ümber istuda)

      Emmaste 7.25

      Heltermaa 8.20, praam kl 8.30


      Heltermaa - Emmaste - Kõrgessaare - Kärdla.

      Heltermaa 11.25

      Emmaste 12.20

      Luidja 12.50 (Kärdla - Kõpu - Kalana Luidjas samal ajal ja ootab ära.)

      Kärdla 13.15


      Kärdla - Kõrgessaare - Emmaste - Heltermaa

      Kärdla 9.30

      Luidja 9.55

      Emmaste 10. 25

      Heltermaa 11.20, praam 11.30


      Heltermaa - Emmaste - Kõrgessaare - Kärdla.

      Heltermaa 14.25

      Emmaste 15.20

      Luidja 15. 50

      Kärdla 16.15.


      Kärdla - Kõrgessaare - Emmaste - Heltermaa

      Kärdla 15.30

      Luidja 15.55

      Emmaste 16.25

      Heltermaa 17.20, praam 17.30


      Heltermaa - Emmaste - Kõrgessaare - Kärdla

      Heltermaa 17.25

      Emmaste 18.20

      Luidja 18.50

      Kärdla  19.15


      Siinkohal ehk varahommikust bussi saaks käitada E-L, teised E-P. Muidugi peaks eeldamagi, et Kärdlast väljuvate busside puhul oleks Luidjal vastas Kõpu - Kärdla liin ja vastupidi Emmaste poolt tuleval bussil oleks kohtumine Luidjal Kärdla - Kõpu liiniga?

      Kas pakutud aegadest on aga midagi sobilikku lõikude kaupa? Kõrgessaare ja Emmaste vahel? Emmaste saaks nagunii lisaks veel muid kohalikke liine nagu tänagi, pakutud liinid oleks osaliselt lisaks, osaliselt lõiguti mõne tänase liini asemel. Palju sõltub ka busside ringlusest bussijuhtide tuuridest ehk tööaegadest jne.

      ************************************

      Teema näitab, et Hiiumaal on bussiliiklusega suured probleemid. Näiteks Kõpu piirkond omab küll mingeid ühendusi ja Kiduspe kaudu sõidetakse vaid ettetellimisel. Iseenesest on nõudeliinid kohati väga mõttekad. Samas peab Hiiumaal arvestama turistidega ja nende puhul nõudeliinid ei ole just parim variant. Muidugi on ka piirkonna elanike arv väga väike, seepärast on väga keeruline ka tagada bussidel mingigi täituvus. Kõpust sõidetakse ka Emmastesse, aga selge, et ka neid sõitjaid vähe.

      Pakutud sõiduplaaniga seondub esmalt hommikune liin 651 Kalana - Kõpu - Kärdla, mis on Luidjal kl 6.47. Seega saaks tagada ümberistumise ka Emmaste suunale.

      Järgmiseks, päevasel ajal pole Kõpu ja ka Kalanaga ühendusi, oli vaid suvine buss. Seega oleks ehk mõte Kärdla - Kõpu Kalana liinil?

      Liin 656 Kärdla - Luidja  väljumisega 12.10 (igapäevaselt saab Tallinna bussilt ümber istuda) jõuab Luidjale 12.50 ja ootaks ära Emmaste suunalt saabuva bussi ning sõidaks edasi  Kõpu ja Kalanani, saabudes Kalanasse 13. 25.
      Kuna TAHKUNA ei oma üldse bussiühendust, siis vähemalt üks buss peaks olema, mis võimaldaks sinna sõita? Busse selleks oleks, tõsi, sel juhul Kõpust saaks sõita Kõrgessaarde jm ehk kohalikke sõite, sest Kärdlasse sõit veniks pool tundi pikemaks. Seega on siin lihtsalt mõtteainet, kas otse Kärdlasse või Tahkuna kaudu:

      Kalanast buss tagasi 13.40, läbi Tahkuna ja saabub Kärdlasse sel juhul 15. 20.


      Praegu sõidab 651 Kärdlast 8.00 L ja P Kõpuni. Kui see muuta igapäevaseks ja veidi hilisemaks?

      Kärdlast 8.20, saabub Kõpu 9.12, väljub 9.25 ja Luidjale jõuab kl 9.46, kus saab ümber istuda Emmaste suunal sõitvale bussile. mis siis pakutult väljub Luidjalt 9.55. Kõpu - Kärdla buss jõuaks Kärdlasse tänasest hiljem, ca 10.30 ja jätkab sõitu 10.40 liinina 631 Heltermaale.

      Lisaks on üks võimalus veel.

      Praegu Kärdla - Kalana väljub 15.25, aga minu pakutu puhul on Luidjani liin olemas, enne seda on aga kolmetunnine vahe. Seega võib kaaluda bussi Tahkuna kaudu. Ehk et 651 väljuks Kärdlast varem, 13.10 Kärdla - Tahkuna - Kõrgessaare- Kõpu - Kalana saabumisega 14.45. (Kui Tahkunat ei lisaks, väljuks Kärdlast 13.40). Tahkunas  jääks aega ringi vaadata ca 1 tund, olgu siis muuseumis või kohalikul turul, mis tekkinud.

      Kalanast 15.15 tagasi Luidjale saabumisega 15.47, mis annab võimaluse ümber istuda nii Kärdla kui Emmaste suundade bussidele ja neilt omakorda vastupidi, kuna Luidjalt väljuks sama buss Kõpuni uuesti 16.00, saabub Kõpu 16.22. Nõudmisel Kalanani. Tagasi Kärdlasse praeguse 651 graafikus Kõpust 16.50.

      Keeruliseks läks, aga võimalik võiks see olla? Tiheneks sõiduplaan nii Kõrgessaarde kui Kõpu ja Kalana suunal, üksiti saab mitmel korral Kõpu kant ühenduse Emmaste suunaga? 

      KALANA ei kaota midagi, sest olemasolevad liinid jäävad alles, vastupidi, lisanduks uusi võimalusi hoolimata sellest, et üks buss kummalgi suunal sõidaks Tahkuna kaudu ja sõit oleks pikem. Kohalikus ulatuses (Kalana - Kõpu - Kõrgessaare) aga see takistuseks poleks. Pealekauba saaks parema ühenduse Luidja puhkepiirkonnaga Kärdlast. 


      KÄRDLA - KÄINA

      Kuna 11.25 sõidaks plaani järgi Heltermaalt Käina kaudu Emmaste suunale, vajaks ülevaatamist ka Käina - Kärdla liin.

      Olulisim, et osa Õngu - Käina - Kärdla liine jääks Õngu - Käina lõigul ära, kuna need asenduks minu poolt pakutud liinidega. Kui sobib siis jääks ära 9.05 ja 14.40 Õngust ja 8.12 ning 13.30 Emmastest. Kuna aga uute liinide ajad erinevad praegustest üpris tugevalt, ei pea neid täielikult ka ära jätma, saab varieerida, kas uutele liinidele lisaks sõidaks praegused Õnguni, Nursteni või ainult Emmasteni või Sõruni (Tohvrini). Näiteks saakski kohati ehk mängida just Sõru suuna tihendamisega? Nii tiheneks vastava piirkonna liiklus aga soovi korral oleks võimalik praeguseid Õngu tellimusliine siiski lühendada! See annaks siis teatud säästu versus uued liinid!

      641 Emmastest 9.30 tundub olema hiljavõitu, kuna jõuab Kärdlasse alles peale kl 10. On aga töökohti, kus töö algab kl 10, seega tuua liin 641 varasemaks, väljumisega Emmastest ca 9.10? Seejärel väljub liin 700 Emmastest 10.25, saabub Käinasse kl 10. 45. Et saada ka sellel kellaajal Kärdlasse siis siin on vajalik LISALIIN, Kärdla - Kassari - Käina - Kärdla.

      LISALIIN Kärdla 10.00 - Käina 10. 25 - Kassari - Käina s 10. 43 v 10 50 - Kärdla 11.25. Käinas võimalik ümberistumine Kassarist Heltermaale ja Emmastest Kärdlasse sõiduks.


      Käinas 15.25 ja 18.15 vahel puudub ühendus Kärdlaga (läbi Heltermaa ei loe).
      LISALIIN Kärdla 16.00 - Käina 16.25 - Kassari - Käina s16.43, v 16.50 - Kärdla s 17.05

      Hilisemal õhtuajal on Käinast 20.35 buss käigus vaid P. Hiljuti oli mureks ujumisvõimalused Kärdlas ehk nende puudumine, Käinasse sõidetakse ujuma. Ehk on lisandunud piirkonnas ka üritusi - Tuuletorn - Orjaku, on ka õpilaste huviringid jm. Kui on põhjust, peaks mõtlema ka hilisõhtusele ühendusele, aga see on mõeldav vaid seotuna õhtuse Tallinn - Õngu liiniga või Heltermaalt käigus oleva kohaliku liini puhul igapäevaselt.

      Sel juhul vaja LISALIIN Kärdla 20.13 - Käina s 20.38, v 20.48 - Kassari - Käina 21.10 - Kärdla 21.35.

      Esimesed kaks LISALIINI bussi on seotud Käinas Emmastest tulevate Heltermaa bussidega, võimaldades RISTÜMBERISTUMISE sõiduks Kassarist Heltermaale ja Emmastest Kärdlasse. Õhtune buss võimaldab õhtul hilisema sõidu Kärdlast Emmastesse (ümberistumisega Käinas) ja R Õnguni, Heltermaa ehk Tallinna suunalt Kassarisse ning peale kl 21 Käinast Kärdlasse. Muidugi, puhkaja vaatenurgast on need variandid Kassari külastamiseks ikkagi nadid. 


      Kui soovida aga Kärdlast peale kl 18 bussi Käina suunas, olekski juba vaja loo alguses mainitud ringliininile 700 lisaks neljandat bussi ehk siis sidumist õhtuste praamidega. Kui liinid üksteist ei toida, on raske aga ka liine lisada.
      See võib olla mõeldav, sest ka Kõrgessaare suunas on õhtul Kärdlast kahetunnine vahe, mis ei ole üheski vähegi asustatud piirkonnas hea!
      Sellisel juhul liin 700:

      Kärdla 18.30

      Luidja 18.55

      Emmaste 19.25

      Heltermaa 20.20

      Tagasisuund nagu tänases plaanis

      Heltermaa 20.25

      Emmaste 21.10

      Edasi vastavalt vajadusele, regulaar- või nõudeliinina. Käinas tekib ka võimalus sõita Kassari või Kärdla suunas. Peamine aga, et on OTSELIINID EMMASTE - HELTERMAA!


      Või on KÄRDLA - KÄINA ning edasi EMMASTENI veel puudusi?


      **************************


      Et aga asi oleks lihtsamini mõistetav, esitan muutused ka väljumistena:
      (Punasega lisanduvad reisid, oluline aga jälgida ka NÄDALAPÄEVI)

      Kärdlast Kõrgessaare suund

      6.20 T
      6.30 E-P
      6.50 E K N R
      8.00 L P
      9.30 E-P
      12.10 E-L
      15.25 E-L (jääb alles Luidja - Kõpu liinil)
      15.30 E-P
      17.25 E-R
      18.30 E-P
      19.25 E-R
      21.00 E-P

      Kõrgessaarest Kärdla suund:

      7.07 E-P
      8.24 E-R
      9.36 L, P
      13.10 E-P
      15.29 E-L
      15.55 P
      16.10 E-P
      17.28 E-R
      18.39 E-R
      19.10 E-P
      19.56 E-P

      Emmastest Kõrgessaare (Kõpu) suund

      Busse täna ei ole.
      12.20 E-P
      15.20 E-P
      18.20 E-P
      21.10 E-P       (nõudeliinina Õnguni või kuhugi)

      Emmastest Käina suund:

      6.55 E-R
      7.25 E-P
      8.03 E-R
      9.30 E-P (9.10)
      10.25 E-P
      15.03 E-P
      16.10 P
      16.25 E-R, P
      16.25 E-P
      19.08 E-L
      19.25 E-P
      20.13 P

      Kärdlast Käina suund:
      (selguse mõttes jätsin välja kaks Heltermaa kaudu ringiga sõitvat liini)

      7.02 E-P
      7.40 E-R
      10. 00 E-P
      12.35 E-P
      15.05 E-P
      16.00 E-P
      16.20 P
      16.37 E-R
      17.20 E-L
      19.25 E-P
      20.13 E-P

      Käinast Kärdla suund:
      (selguse huvides Heltermaa kaudu sõitvad välja jäetud)

      7.20 E-R
      8.31 E-R
      9.50 E-P
      10.50 E-P
      11.45 E-P
      15.25 E-P
      16.50 E-P
      18.15 L-P
      19.30 E-L
      20.35 P
      21.10 E-P

       Kärdla - Käina - Kassari - Käina - Kärdla, ajad Käinast Kassari suunas.
      (erineval moel seotud Heltermaa, Kärdla, Emmaste bussidega)

       Busse täna ei ole.
      10.25 E-P
      16.25 E-P
      20.48 E-P

      Käinast Heltermaa suund:

      7.25 E-P
      7.45 E-P
      10.45 E-P
      15.30 P
      16.45 E-P (järgmise bussi asemel)
      16.50 E-P
      19.45 E-P (järgmise bussi asemel)
      19.50 E-N, L, P

      (kui vajalik, saab lisada ka bussi kl 14.30 praamile, nt Kärdla 13.25 -  Käina 13.50 - Heltermaa s 14.20 v 14.30 - Kärdla 15.00 )

      Heltermaalt Käina suunal:

      11.25 E-P
      14.25 E-P
      15.50 P
      17.10 R, L, P
      17.25 E-P
      20.08 E-N, L, P
      20.20 E-P
      20.25 R

      Heltermaalt Kärdla suunal lisandub 14.30 E-P

      Kalana - Kõpu suunalt samuti lisandub busse E-P

      NB! Mõningatel puhkudel võivad liinid osaliselt asendada tänaseid liine, aga halvemaks ei muutuks sõiduvõimalused mitte kuskil.
      Kuidas kohendada muid olemasolevaid liine, on Hiiu vallaametnike rida. Kogu tööd ma nende eest tasuta küll ära tegema ei hakka!

      Aga Hiiumaale tulles tahaks tulevikus ikka ühistranspordiga maksimaalselt hästi ilusaid paiku avastada. Nagu saaks teisedki. Eriti saaks aga paremini liigelda tänased ja tulevased Hiiumaa elanikud.


      ******************************

      25.07.

       https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/19017765/Lisa+2.+MP+Hiiumaa+%C3%BChistranspordi+mudel.pdf/b170f39b-c710-4714-afea-43556b0533ec

      Hiiumaa ühistranspordi uuring - rahad kulutatud. Seega peab olema sellest ka kasu?

      2015 . Väljavõetud lõigud (sinisega):

       
      Ühistranspordi peamiseks eesmärgiks on pakkuda kvaliteetset teenust juba praegustele
      sõitjatele (mitte neid kaotada!), ning samas leida uusi sõitjaid, kes täna mingil põhjusel
      ühistransporti ei kasuta. 
      Neile, kes ei saanud aru, mille järgi peab muudatusi tegema.

       Üldine liikuvusnõudlus võimaldaks hinnata transpordisüsteemi kvaliteeti laiemas plaanis
      ning kui võrrelda seda olemasoleva kasutatavusega. Näiteks tuua välja kitsaskohad, kus
      mingil põhjusel on ühissõiduki kasutatavus väike, kuid nõudlus siiski tähelepanuväärne.

      Kui on potentsiaalseid kasutajaid, siis muutused peavad üsna kardinaalsed olema.

       Liinivõrgu planeerimisel tuleb lähtuda peamistest liikumissuundadest. Suure ja regulaarse
      nõudluse korralt tuleb tagada regulaarne ühistranspordiühendus. Keskmise nõudluse korral
      hommikusel ja õhtusel perioodil regulaarne ühendus. Tipptunnivälisel perioodil võib olla
      ühendus ebaregulaarne. Sellisel juhul võib tagada ühenduse nõudluspõhise ühistranspordi
      näol või üksikutel nädalapäevadel. Väikese ja ebaregulaarse ühenduse korral ei ole enamasti
      igapäevase regulaarse ühenduse tagamine otstarbekas. Sellisel juhul on oluline tagada
      määratletud regulaarsusega (näiteks mõnel nädalapäeval) või nõudluspõhise transpordiga
      ühendus kohaliku teenuskeskusega.
      Kuidagi ei saa nõustuda, et keskmise kasutatavuse juures peaks kohe üle minema nõudeteenusele - see on kvaliteedi ja taseme surm!

      Kohalike omavalitsuste vahelises liikumises domineerib Kärdla suunaline liikumine. Kärdla
      linnas õpib ja töötab ligikaudu 500 teistes asulates ja kohalikes omavalitsustes elavat
      inimest. Teine tugev keskus on Käina alevik. Käinas töötab ja õpib ligikaudu 300 inimest
      teistest maakonna asulatest.

      Tegu on piisavalt suurte arvudega, et juba selle põhjal tagada olulistel suundadel bussiühendused. Olulisim on aga, et nii hommikul kui õhtul on minimaalselt 3 põhiaega, millal töö algab või lõpeb!


      Bussipeatused paiknevad Hiiu maakonna hoonetele valdavalt piisavalt lähedal, et teekonna
      pikkus bussipeatusesse probleemiks ei ole. Enamikul asustusest jääb lähim peatus kuni ühe
      kilomeetri kaugusele. Mõningates hõredamalt asustatud piirkondades võib jalgsikäigu
      teekond osutuda pikemaks. Samas jäävad need piirkonnad ühistranspordiliinidest kaugele
      ning vähese nõudluse tõttu ei ole otstarbekas täiendavaid peatuseid rajada.

      Keegi kuskil FB-s püüab tuua põhjenduseks, et bussipeatus kaugel. Uuring väidab vastupidist ning ega väga üksikuid talusid ei saagi tuua näidetena.

       
      Ühistranspordi liinivõrgu planeerimisel on oluline tagada regulaarne ühendus teenuskeskuste
      vahel.

      Just seda regulaarset ühendust mu muudatused pakuvadki.

       Juurdepääs Heltermaa sadamale ja parvlaevaühendusele tagatakse otseühenduste kaudu
      Kärdla ja Käinaga. Ühendus on otstarbekas võimaldada igale põhigraafikujärgsele parvlaeva
      väljumisele.

      Tagatakse või? Tegelikult püüavad kõik vastuvaidlejad väita, et aitab olemasolevatest ühendustest, mis sageli vaid 1 x päevas.

      *****************************************

      Vallavanem ei reageeri, seega pole midagi enese õigustuseks öelda, küll aga sobib teha populistlikke pöördumisi riigile, et suunata arvamused nende vastu, endast eemale. Kuigi tegematajätmisi mõlemal poolel.


      Kaudse kommentaari sain Vikerraadiost. Vallavanem Hergo Tasuja rääkis sellest, kuidas Saaremaal peaks rohkem busse sõitma panema (mis iseenesest õige), aga Hiiumaal ta vajadust selleks ei näe, kuigi bussiliiklus on halb. Väidetavalt on suvel Hiiumaa parvedel kohad välja müüdud, seega võiks parem bussiliiklus siiski autode arvu vähendada ja muresid oleks vähem?
      Ma usun, et lisaks pole ma ainuke puhkaja, kes Hiiumaal bussidega ringi sõidaks? Mina seda teha ei saanud, kaugelt jäi vajaka. Seega saan jääda vaid seisukohale, et probleemid tekivad sageli ikkagi vallavanema ja -valitsuse vähesest kompetentsist! Senisest ükskõiksusest?

      ***************************

      02.08


      Selguse mõttes lisan siia ka Rohuküla - Turba suuna busside võimalikud ajad. Ka kommertsliinidega osaliselt samal ajal, ainult aeglasema sõiduajaga. Talvel neid ju vähem ja osadel nädalapäevadel? Muidugi saab need ka välistada, tegu on võimalike variantidega! Läbi Linnamäe on osa busse hetkel siin vaid seetõttu, et Turbast Rohukülani jääb mõnevõrra tavasõiduajast 1h 20 min aega üle, selle muutmiseks on vaja koostööd Elroniga. Koostöö vajalik ka siis, kui on soov varahommikuse bussiühenduse järgi Tallinnast E-L ning hilisõhtuse järgi Rohukülast Tallinna. Muidugi eeldab see ka Hiiumaa poolset töötegemist. Ühtlasi sobituvad need bussituuridega, kuid ühe bussi puhul eeldab
      Selle sõiduplaani variandi järgi on bussiliinide teenindajaks Harjumaa läänesuuna operaator, sest alustada tuleb sealtpoolt, bussituuridena.

      Kiirbuss tähendab vähem peatusi ehk ka mittesõitmist Haapsalus läbi Kalda ja Holmi peatuste vms, sõiduaeg Tallinnast, olenevalt bussist, Rohukülani 1 h 40 min - 2 h 40 min.

      Rongide puhul aluseks praegune sõiduplaan, aga kõik on võimalik. Turbas ümberistumise aeg umbkaudne 5-15 min

      Rohuküla - Turba Jaam - rongi saabumine Tallinna

      8.00 - 9.20 - 10.30. E-L

      10.00 - 11.20 - 12.30 (Kiirbuss)

      13.00 -  14.00 - 15.10

      15.55 -  17.15 - 18.30

      19.10 - 20.45 - 22.10 * 

      22.00 - 23.00  Täna pole - 23.40 (Kiir, nii buss, kui rong)

      *Läbi Linnamäe


      Tallinnast rong - Turba Jaam - Rohuküla

      Täna pole, oleks. 4.40 - 5.20 - 6.20 (Kiir nii buss kui rong)

      7.30 - 8.45 - 9.45 (Kiirbuss)

      10.00 - 11.15 - 12.45 *

      13.30 - 14.45 - 15.45 (Kiirbuss)

      15.50 - 17.10 - 18. 45 * 

      19.10 - 20.25 - 21.45 

       

      Loodan, et vigu sisse ei sattunud, vabandan ette!


      By -

      16 kommentaari:

      1. Neeme Sihv18. detsember 2020 08:13

        Väga tore, et endine Hiiumaa ühistranspordi logistik kommenteeris postitust Hiiumaa grupis. Tõsi, pahandusi pole üheski otsas, aga eks väljamõeldised sulanduvad vahel ikka muu jutu sisse... 

        See tase aga näitab ära, miks me bussi liinivõrk on nii ajast ja arust!
         

        ---------


        Neeme, nii nagu ikka panete oma postituse lõppu küsimärgi ja kui keegi vastata üritab, siis on pahandust kui palju....
        Tegelikult on ringbusside mõtet veeretatud aastakümneid ja midagi uut siin pole, teatud aegadel on ringbuss olnud ka.
        Tegelikult ega seal mingit kõrgemat teadust ei ole, kui see, et maakonna kilomeetrite maht kasvaks praegusega võrreldes 2,5 korda umbes, samapalju ka co2 heide ( mis maakonnaliinidel niigi kõrge). Ehk ümmarguselt üks miljon on puudu igal aastal. Tegelikult muidugi rohkem, sest katmata vajadusi on veel. Ringbuss teatud kellaaegadel on mõistlik, kuigi ka probleeme sellega omajagu. Ei ole ju mõtet sõita ringi ringi pärast, see peab ka sõitjate vajadustega kattuma.
        PS Teie blogis olevad sõiduplaanid on ebareaalselt kiired, see on puhas sõiduaeg, peatuma peab ka siiski ja Viskoosasse ja Käinasse sisse keerama. Reaalselt kuluks sellele 45 min rohkem.

        Vasta
        Vastused
        1. Neeme Sihv18. detsember 2020 08:29

          Minu vastus:

          Kui keegi jätab auto koju, siis seda Co2 heidet me ei arvesta? Ühistranspordi võrgustiku tihenemine toob siis kaasa vaid heitmete kasvu, mis sest, et siiani arvatakse vastupidi? See on müütemurdev lähenemine, kindlasti soovitaks sellest teavitada ka valitsust, sest tõenäoliselt ei minister ega ka mitte MKM-il pole õrna aimugi ühistranspordi kohutavast jalajäljest!
          Keegi pole väitnudki aga, et probleeme ei oleks. Ning toodud kellaajad ongi teemaks, kas need võiks vajadustega kattuda. Mitu korda päevas siis vanadel headel aegadel ringliin sõitis ja mis aegadel?
          Kui aga viitad, et reaalsuses kuluks 45 minutit koguni rohkem, siis pole ime, et Hiiumaa ühistransport nii vilets on.
          Kui vaevuksid vaatama, siis Käina kaudu on erinevate busside sõiduajaks 55 min Emmastest Heltermaale täiesti normaalne? Viskoosasse sissepööre lisaks vaid minutit viis, Laukasse vast ei peakski pöörama? Ei maksa sellise demagoogiaga küll lagedale tulla. Seega ei tooks see muudatus kaasa muud kui ehk 5 min lisandumise Kärdla - Luidja lõigule. Või tänased bussid siis vaid pööravad kõikjale sisse, aga ei peatu?
          Muide, Hiiumaal sõites oli ka näha, et sõiduplaanid polnud sugugi liiga kiired. Tõsi, kõikides peatustes need alati ei peatunud, aga eeltasutud transport ongi kiiremaks muutunud, kuna piletiostule aega enam ei kulu.

          Ja kuidas nii kiire arvutus? Seepärast ka vead? Kui osa liine kattub tänaste liinidega ning neid korrigeerides plaan toimib, siis kas seda ei peaks ka kilometraazhi puhul arvestama?
          Kolm ringliini osalise kattuvusega ja 2,5 korda? Ehk näitab see, et tänane liinivõrk on häbematult väike?

        2. Neeme Sihv18. detsember 2020 09:19

          Edasi läheb asi aga imelikumaks:

          Soe soovitus, proovige see ring läbi sõita 2 tunniga, seda päeval, kui mõni reisija ka on, ei õnnestu. Piletimüüki enam pole, aga valideerimine võtab ikka mõne sekundi aega.
          Teiseks bussi jalajälg on mitu korda suurem kui sõiduautol, seega peab bussi keskmine (!) täituvus olema piisavalt suur, et co2 heide reisijakilomeetri kohta oleks väiksem kui juhul kui igaüks sõidaks oma autoga. Mõnel juhul tuleb, mõnel juhul mitte. See polegi tähtis otseselt, sest buss on pigem sotsiaalne meede, kui roheline.
          Ring peab käima ka vastupidi, sest vastassuund jääb ju muidu katmata. pigem peaks neid ringe olema 6 sel juhul.
          Liinivõrk on tõepoolest väike, omaette küsimus on see, et kas ring on peamine prioriteet või midagi muud, eks siin on eriarvamusi.

          Minu vastus:

          miks siis täna selline sõiduplaan on? Sõiduajad on võetud kõik tänaste sõiduplaanide järgi, v.a. üks lõik.
          Bussi täituvus sõltub paljudest asjadest, sh võimalusest sõita ühest punktist teise, aga MÕISTLIKU ajavahemiku järel ka tagasi. Ma ei tea kes Hiiumaal arvab, et Emmastest Viskoosale peaks sõitma läbi Kärdla?
          Sotsiaalne meede pole aga siis üldse oluline?
          Oot-oot, siin on mingi murekoht? Minu arust on selgelt kahtepidi liikuvate busside sõiduplaan kirjas? Kas teen need kuidagi märgatavamaks? Kuidas bussid neil puhkudel liiguvad Heltermaa ja Kärdla vahel, et liine alustada ja kuidas edasi peale liini lõppu, on omaette teema. Tõsiselt tekib aga küsimus, kuidas Te omal ajal sõiduplaane tegite?
          Muide, see pole peamine prioriteet, aga teatud mõttes muu liinivõrgu alus. Millega siis võimalusel tuleks ka muid liine siduda.

        3. Neeme Sihv18. detsember 2020 10:00

          See miks maht on selline on küsimus MKM-ile ennekõike. Kas ütlesin, et sotsiaalne meede pole oluline? Seega see küsimärk on üleliigne.
          Aga kui praegu olemasolevatest liinidest midagi on nii mõttetu, et selle asemel peaks midagi muud tegema, siis selle ettepaneku saate ju vallale teha. Vallal on olnud tervelt kolm aastat et kõik minu tehtud väidetavad lollused ära muuta.

          Minu vastus:

          Küsimus ei ole, nagu oleks mingi olemasolev liin mõttetu, lihtsalt osa õnnestuks kindlasti olemasolevate liinide toel ühildada. Liinide pikendamine annab aga sõitmiseks lisavõimalusi, seega mõjutab positiivselt täituvust ehk efektiivsust.
          Vald on aga olnud tõepoolest ääretult nõrk ja ükskõikne. Muide, sattusin Kärdla bussijaama ja kohe sattusin kokku välismaiste külaliste grupiga, kes peale sõiduplaanide vaatamist käega lõid ja bussirenti otsima asusid.
          Küll aga ootan endiselt kommentaari, kuidas Viskoosa ja Käina lisaks liini sõiduajale 45 minutit? Millise bussi sõiduplaani alusel?
          Nin küsimus polnu mahu kohta vaid selle, et kuidas saab olla minu pakutud sõiduaeg võimatu, kui tänaste liinide sõiduajad on samasugused?
          Blogis muutsin liinide alguspeatused aga värviliseks, nii on kergem aru saada, et liinid kulgevadki kahtepidi.
          Buss aga ei ole eelkõige sotsiaalne meede vaid ka üpriski roheline. Ka ses mõttes, et sõitja ei tule bussi Kärdlast ringiga Heltermaale sõitma, vaid saavad lõiguti väga erinevate peatuste vahel liigelda. Ning mõju ulatub Tallinnani, sest auto jääb kasutamata ka mandril, kui vähegi soovi on. Ehk et annab lisa praamide ja Haapsalu - Tallinna busside täituvusele, tulevikus ka rongide täituvusele. Kui see pole osa rohelisest maailmavaatest....

        4. Neeme Sihv18. detsember 2020 10:34

          Komm:

          Ei viitsi Teiega siin tõesti vaielda, sest see ei vii mitte kuhugi.
          Lühidalt:
          Sõita saab täpselt nii palju kui raha on, mitte rohkem.
          Pole vaja blogis värvida, ma nii loll ka pole, lihtsalt ei ole mõistlik, kui buss seisab Heltermaal 3 tundi, ehk buss peab minema sealt kuhugi edasi ja samal ajal käima ka vastupidi ring, muidu jääks vastassuund katmata.
          656 liin sõidab Kärdlast Luidjale 40 min ja see on üsna kiire liin, 659 sõidab Õngult Emmastesse 35 min see on ka kiire liin, loomulikult, kui sõitjaid pole tundub see ka aeglane. jne ma ei tea, mis jääb arusaamatuks, Emmastest Luidjale ja vastupidi 30 minutiga ei jõua.
          Kui sõitjaid ei ole, siis pole ka roheline ja igal pool ja alati neid pole, seega on ka see kaalumise koht alati, ma ei tea mis siin arusaamatuks jääb.

          Minu vastus:

          651 sõidab Kärdla ja Luidja vahet 33 minutit, sellega võrreldes jäetud ära Laukale sõit. Kui lisada Viskoosa, oleks minu plaani järgi sõiduaeg 25 min asemel 30 min. Õngu - Emmaste 637 sõidab 35 min asemel 20 minutiga. Kas 659 ei sõida mitte läbi Sõru?
          Aga tõesti ei vii mitte kuhugi, kui püütakse asju pea peale keerata. Milleks?
          Ning miks peaks buss seisma Heltermaal 3 tundi? Kuidas te omal ajal küll liinivõrku tegite, kui selliste väidetega lagedale tulete? Lihtsalt suvaliselt panite busse tundideks seisma, saatsite suvalises suunas? Buss saab sõita Heltermaalt või ükskõik kuskohast ükskõi kuhu vastavalt tööajaseadusele, peale piisavat puhkepausi. Liinile minekuks võib samamoodi saabuda buss Heltermaale Kärdlast vm, sesita vastavalt vajadusele sobiva aja.
          Uskumatu!

        5. Neeme Sihv19. detsember 2020 07:43

          Mina:

          Mäluturgutuseks aga mainin ära, et kui kiirusest rääkida, siis pigem on minu pakutud variant kohati hoopis aeglase. Heltermaalt Emmastesse sõidab liin 625 Käinasse sissesõiduga 41 min, mul on sellele lõigule plaanitud 55 min. N.ö. reservina, et vajadusel kohendada või jõuda Heltermaale tiba varem ja väljuda tiba hiljem.
          Aga saab ka liini vabalt kümmekond minutit kiiremaks muuta.

      2. Neeme Sihv18. detsember 2020 09:18

        Väga huvitav arvamus ühelt kommenteerijalt:

        Hiiumaa ühistransporti serviti puudutavat kõige asjalikumat kommentaari olen millalgi lõppeval aastal lugenud Lauri Saatpalu
        poolt kirja panduna. Reisinud mehena viitas ta kogemusele (vist) Šveitsist, kus nägi, kuidas on ühendatud paki- ja reisijatevedu. Kullerfirmade karbid-kastid tuleb Hiiumaal vedada koos inimestega ja justnimelt ringmaanteel ühte ja teistpidi saart paaritunnise vahega. Lahkesti võib allpool säästa kommentaaridest, et ei saa, ei lubata ja pole lihtsalt võimalik. "Võimatu" on väikeste inimeste jaoks suur sõna.

        Vastus:
        see on kohati võimalik, aga siiski vaid teatud tingimustel. Näiteks kui pakiautomaat asub Kõrgessaares ja Emmastes, siis Kõrgessaare - Emmaste liin sobiks selleks üpris hästi. Kuid küsimus on, kas pakid PEALE võetaksegi Kõrgessaarest? Ehk et üks auto toob pakid Kärdlast Kõrgessaarde, paneb kappi, teine auto tuleb ja toimetab edasi?
        Hiiumaa puhul oleks aga üks võimalus siiski tõenäolisem. Kuid see tähendab, et pakivedaja efektiivsus väheneks. Või peaks autod sõitma lausa tunnise vahega, mis selgelt ebareaalne. Nimelt - turismikruiis, kui seda niimoodi nimetada. Puhkaja istub Kärdlas bussi, sõidab Kõrgessaarde, kaeb seal vaatamisväärsusi tunnikese ja sõidab järgmise bussiga Luidjale, järgmisega Emmastesse, järgmisega Käinasse.....
        On ka kolmas võimalus. Buss sõidabki sellist ringi mitu korda päevas, aga pakke automaati ei pane mitte bussijuht vaid kohalik töötaja! Sest buss ei saa seista ei tea kui kaua, nii et Õngu inimene jõuab praamile alles kahe tunni pärast!?

        Vasta
      3. Neeme Sihv24. juuli 2021 11:40

        24.07.
        Lisan siia ka häid kommentaare Fb-st. Kommenteerivad nii vallavalitsuses ametis olnud inimesed, kui ka transpordisektoriga seotud oelvad. Ja ausalt öeldes paneb imestama, kuidas sektoris töötavad aru vahel ei saa, teisalt aga ei pane imestama, et Hiiumaal on bussiliiklus käest ära lastud, sest seda korraldasid need, kes püüavad ka täna väita, et ühistransport ei toimi. Muidugi ei toimi, kui süsteem käest ära lastud! Kuid igal juhul olen väga tänuklik nende vaidluste eest, sest need võimaldavad igal soovijal süveneda ja kaasa mõelda.

        Neeme Sihv
        Saab lisada ka hiliseid sõite?
        Kuid endiselt ei ole ma saanud vastust, kuidas edenevad läbirääkimised kohalike bussliinide käivitamiseks Hiiumaal ja Rohukülast Turba Jaamani iga parve ajal?
        Või teid ei kaasata? Et olla kindel, mis aegadel parved väljuvad ja saabuvad?
        ·
        · Vasta · Jaga · 1 h tagasi · Muudetud
        Rinno Lige
        Neeme Sihv , bussidest pole mingit abi. Unusta ära. Hiiumaal on auto möödapääsmatu, nii turistile kui hiidlasele. Bussiliiklust arenda linnade vahel kus on selleks piisavalt inimesi.
        ·
        · Vasta · Jaga · 51 min
        Neeme Sihv
        Rinno Lige oled pidev bussisõitja Hiiumaal? Jaa, oli ka mul seal puhates tunne, et autota ei saa, sest varasemad saare valitsejad on asjad vussi keeranud. Oleks pidanud bussijaamast needki välismaalased sinu juurde saatma, kes grupiga tulid ja soovisid bussidega rändama hakata?
        Pole bussid midagi möödapääsmatud, on hoopis vilets liiklus, mille kohta tahaks küsida, miks? Kas sellepärast, et valitsejad ei saa asjadest aru?
        Ei maksa arvata, et keegi ei sõida, kui ise ei sõida! Leidke omale vallavalitsusse inimene, kes midagigi asjast jagab.
        ·
        · Vasta · Jaga · 33 min
        Neeme Sihv
        Ahjaa, ka kohalik saaks nii bussiga paremini Tallinna, sest teil, nagu ütlesin, on tööd seni tegemata. Vähe sellest, kui mandril ka paremini tehtaks, võiks hiidlane saada isegi mujale sõita kui Tallinn.
        ·
        · Vasta · Jaga · 31 min
        Rinno Lige
        Neeme Sihv , busse saab vabalt rentida kui grupil vajadust on. Igapäevast elu pole siin bussidega kuidagi võimalik korraldada.

        Vasta
        Vastused
        1. Neeme Sihv24. juuli 2021 11:43

          Neeme Sihv
          Rinno Lige te ise olete ju teinud inimesed sõltuvaks autodest möödunud aastakümnete jooksul? Ütlen veel kord, saab. Mitte selle eesmärgiga, et kõik sõidaksidki bussidega, vaid nii, et need, kes tahavad sõita, saavad seda vajadusel TIHEMINI teha! Või tahad öelda, et kui lisatakse tärniga näiteks märgitud liinid, ei muuda see midagi paremaks? Eriti kui Heltermaa busside puhul on Rohukülas ka Tallinna jm bussid vastas?
          Käinast Kärdla suund:
          (selguse huvides Heltermaa kaudu sõitvad välja jäetud)
          7.20 E-R
          8.31 E-R
          9.50 E-P
          10.50 E-P *
          11.45 E-P
          15.25 E-P
          16.50 E-P *
          18.15 L-P
          19.30 E-L
          20.35 P
          21.10 E-P *
          Kärdlast Käina suund:
          (selguse mõttes jätsin välja kaks Heltermaa kaudu ringiga sõitvat liini)
          7.02 E-P
          7.40 E-R
          10. 00 E-P *
          12.35 E-P
          15.05 E-P
          16.00 E-P *
          16.20 P
          16.37 E-R
          17.20 E-L
          19.25 E-P
          20.13 E-P *
          Kärdla - Käina - Kassari - Käina - Kärdla, ajad Käinast Kassari suunas.
          (erineval moel seotud Heltermaa, Kärdla, Emmaste bussidega)
          Busse täna ei ole.
          10.25 E-P *
          16.25 E-P *
          20.48 E-P *
          Käinast Heltermaa suund:
          7.25 E-P
          7.45 E-P *
          10.45 E-P *
          15.30 P
          16.45 E-P (järgmise bussi asemel)
          16.50 E-P
          19.45 E-P (järgmise bussi asemel)
          19.50 E-N, L, P
          (kui vajalik, saab lisada ka bussi kl 14.30 praamile, nt Kärdla 13.25 - Käina 13.50 - Heltermaa s 14.20 v 14.30 - Kärdla 15.00 )
          Heltermaalt Käina suunal:
          11.25 E-P
          14.25 E-P *
          15.50 P
          17.10 R, L, P
          17.25 E-P *
          20.08 E-N, L, P
          20.20 E-P *
          20.25 R
          Heltermaalt Kärdla suunal lisandub 14.30 E-P
          ·
          · Vasta · Jaga · 27 min
          Rinno Lige
          Veelkord, asjatu jutt. Bussid toimivad seal kus inimesi piisavalt. Hiiumaal on bussudega kõik korras, rohkemaks vajadus puudub. Hiiumaa muresid bussidega ei lahenda, see umbes sama kui pakkuda Haapsalule rongi 🙂
          ·
          · Vasta · Jaga · 23 min
          Neeme Sihv
          Rinno Lige asjatu muidugi, sest ei saa ju tunnistada, et süsteemi käest ära lasite? Aga imestada pole midagi, kui isegi Haapsalu rongi ülitasemel tulevikust midagi ei mõista. See on üks tegusamaid liine Eestis.
          Ja eks kui isegi sellele ei oska vastata, kui palju ise bussiga sõidad või et kuidas mõjutaks võimalusi lisatud bussid...

        2. Neeme Sihv25. juuli 2021 00:19

          Liisa Läns
          Neeme Sihv Mis kasu on bussidest, kui need sõidavad vaid suurte asulate vahet? See umbes sama, et mandril bussidega kõik okei, näete... Tallinna, Tartu ja Pärnu saab ju. Aga ei saaks ma bussiga ei oma kodukohta ega ka maakoju, ehk auto on väga vajalik
          ·
          · Vasta · Jaga · 49 min
          Neeme Sihv
          Liisa Läns Kasu on täiesti olemas, suuremate kohtade ja neile vahelejäävate inimesed saavad sõita. Muidugi juhul kui pole vaid kiirliinid, nagu ka mainid! Aga näe, inimene on egoist ja tahab kuskilt kuhugi ikka nii, et teised peale ei saaks! Äsja läänlased tegid postituse Haapsalu - Pärnu ekspresside teemal ja mõnigi läheb marru kui kuuleb, et ehk peaks liinil kasvõi kümmekond peatust olema! Aga ei toimi ekspressid seal ja eesmärk peaks ju olema, et ikkagi liin alles jääb? Tegelikult ei tee need peatused asja sugugi mõttetuks ja siin tuleb lihtsalt need peatused lisada.
          Siiski ei olegi bussiliikluse eesmärk, et iga talu juurde saaks, on olemas variandid, kus tullakse bussipeatusesse rattaga või isegi autoga ja siis istutakse bussile. Kui bussi üldse pole, pole ju sedagi võimalust ja kõik oleks SUNNITUD autoga sõitma. Sundida ei tohi aga kummatki.

      4. Neeme Sihv24. juuli 2021 11:44

        Ken Riidak
        Neeme Sihv Mis see Turba Jaam puutub siia? Kui juba, siis otse buss Haapsalu kaudu Tallinna, mitte eraldi ajakuluka ümberistumisega ja rongiga. Käiks rong Haapsaluni oleks veel asjal jumet, et bussid veavad reisijad rongile.
        Kuid sel juhul tuleks buss koos reisijatega praamile, mitte, et reisijad 2 korda kolistaks oma asjadega bussi ja bussist maha.
        ·
        · Vasta · Jaga · 54 min
        Neeme Sihv
        Ken Riidak puutub säästlikkuse seisukohalt ja sõiduvõimaluste parandamisest. Sa ju oled mõnevõrra ühistranspordiga kursis, aga ikka küsid nii imelikke küsimusi??
        Tallinnani on Turba ja Vana-Pääsküla vahel palju linnu ja asulaid? Ehk et on mõttekas saata busse sõitma kümneid kilomeetreid dubleerivalt teistega? Milleks?
        Ja kui nii suur tahtmine on bussiga sõita, ehk saab Turbas ka bussi valida Tallinna sõiduks.
        Rongidega oled sa vist ka sõitnud ja peaksid teadma, et peatused sel on hoopis erinevad maanteepeatustest ning suurem osa neist seal, kus on asustus? Ehk et nii saab bussiga tulija sõita temale sobivatesse peatustesse paremini?
        Mitu autokohta buss parvel ära võtab? Eriti kui neid busse on mitu, lisaks Tallinnale vahetevahel ka mujale?
        Minu teada saavad reisijad kolistamisega hakkama lennujaamas, Balti jaamas, bussijaamas jm, mis häda on siinkohal, et hakkama ei saa?
        Milline on ajaline ja rahaline erinevus, kui kuni paarkümmend bussi sõidavad 50, mitte 100 km? Usun, et oskad vastata küll.
        Hiiumaal aga, kui buss saabub sadamasse, siis saab ta ära oodata ka parveklt reisijalt ja sõita tagasi käinasse, Kärdlasse ja mujale?

        Vasta
      5. Neeme Sihv24. juuli 2021 11:57

        Aleksander Kelder
        Autor
        ma arutleks niimoodi - Hiiumaa laeval tuleks kõigepealt eristada erinevaid gruppe. Kõigepealt on suuremate asulate elanikud - nende puhul on lootust neid ühistransporti kasutama saada (kui nad seal juba ei ole). Teine grupp on "maaelanikud", kes käivad mandril kas tööl või mingeid asju ajamas, neid ühistransport ei aita, sest paremagi tahtmise juures ei ole võimalik kogu Hiiumaad katta sellise ühistranspordivõrguga, et see kõigi või isegi enamuse vajadusi rahuldaks. Ja kolmandaks on (autoga) puhkajad, kellel on auto peret ja kraami täis ja naeravad ennast kringliks, kui neile transpordiks bussi või rongi pakkuda. Kaubaautod jätame üldse kõrvale. Nüüd võiks kõik ühistranpordi populariseerijad võtta ja tippaegadel väikese uurimuse teha, kui palju kedagi on.. minu hüpotees on et need, kellel on võimalik ühistransporti kasutada, kasutavad seda juba niigi, ülejäänute "bussi aitamine" maksaks aga rohkem kui sellega võidaks. Ehk siis, palju edu, võib ju neid lennukeid, ronge ja busse lisada, aga laevad sellest tühjemaks ei muutu.
        ·
        · Vasta · Jaga · 27 min
        Neeme Sihv
        Aleksander Kelder tänud põhjaliku selgituse eest!
        Lisa nüüd neile seljakotimatkajad, kes tuleks rohkem siis kui neid oodataks.
        Siis lisa need, kel praegu ühistranspordiga tulek selgelt ebamugav, nt Nõmmelt, Keilast vm.
        Lisaks tahaks teada, mis moodi ei aita bussiliiklus mandril tööl käijaid, kui sisuliselt IGA PARVE puhul on bussid Rohukülas ja Heltermaal, viimases siis sõiduks nii Käina kui Kärdla suunas? Ja vähemalt neljal korral päevas viiks need bussid ka Emmasteni, Õnguni, Kõrgessaareni?
        Muide, küsimus ei ole üldse ei kõigi ega esialgu mitte isegi ENAMUSE sõiduvajaduste rahuldamiseks vaid elementaarselt toimiva liinivõrgu loomises, mis annaks võimaluse paljudele, kel täna seda sisuliselt ühe bussi puhul kuidagi ei ole? Ja teadmiseks, ühegi bussi puhul ei saa olla eesmärgiks vaid ühe sihtgrupi vedamine. Mitte nii, et bussi tulevad vaid parvele minejad. Minu teada on Hiiumaa bussipeatustes ka mujal inimesi, neid märkab, kui bussiga sõita.
        Rinnole ma postitasin vastuseks info võimalike lisanduvate bussiliinide kohta. Selleks on sisuliselt vaja ainult neli ringliini, mis osaliselt sõidaks tänaste busside asemel. Ja riigil on selleks raha küll ja veel.

        Vasta
        Vastused
        1. Neeme Sihv24. juuli 2021 11:58

          Aleksander Kelder
          Autor
          vastad küll, aga ikka oma jutule, mitte minu omale. Mandril tööl käiv Hiiumaa maapiirkonna elanik kaotaks ka parima ühistranspordiga nii palju aega ja mugavust, sest väga vähestel on bussipeatus otse ukse ees, havlemal juhul on selleni kilomeetreid ja sinna tuleb kuidagi saada, kui ma selleks pean juba autot pruukima, siis sõidan ma parem juba otse Tallinna välja. Ka tasub arvestada Hiiumaa reisi pikkusega, see tähendab et sõiduga tööpäev läheb igal juhul väga pikaks ning siis on juba iga pool tundi arvel. Ehk kui mul on võimalus oma autoga sõites pool tundi kokku hoida, siis igal juhul auto.
          ·
          · Vasta · Jaga · 10 min
          Neeme Sihv
          Aleksander Kelder ja kui autoga praamile ei saa, palju siis aega kaotab? Ning kui palju bussidega-rongidega minnes ikkagi kaotab võrreldes autoga aega?
          Ja bussipeatus on mõnel kaugemal kui teisel, kuid miks siis ka kaugbussile minnakse. Selle peatused ka ju kaugel, veelgi kaugemal? Kui Emmastest pole bussi, siis kas seal peatuv buss mitu korda päevas on ebamugavam kui üldse bussi puudumine? Ma ei vaidlegi aga vastu, et autoga paljuski mugavam. See ei kaalu aga lisavõimalusi üles.
          Vastasin aga konkreetselt su küsimustele. Ning teadmiseks, ei saa teha uurimusi, kui palju tippaegadel kasutajaid on, kui pole mida kasutada ju? Tänaseks on üle Eesti selgunud, et kõikides uuringutes on valesti lähenetud, vaadata tuleb mitte kasutajaid vaid neid, kes kasutada täna ei saa!
          ·
          · Vasta · Jaga · 1m
          Neeme Sihv
          Või kas täna keegi teab, kui palju käib Hiiumaal metsikuid, seljakotimatkajaid? Või kui palju neid võiks tulla, kui teaks, et saab tulla?

        2. Neeme Sihv25. juuli 2021 00:08

          Tiia Teder
          Meie (Vahtrepa) maanteel käib nüüd liinibuss 1 kord nädalas. Hakkas just hiljuti käima. Enne seda, viimati oli 1990ndate alguses samuti 1 kord nädalas võimalik sõita Kärdlasse ja tagasi
          ·
          · Vasta · Jaga · 10 h tagasi
          Aleksander Kelder
          Autor
          see kes mandril tööl käib, enamasti teab oma graafikut ja ostab piletid ette valmis, nt mul on praegu septembrini piletid ostetud. Bussiga reede õhtul Tallinnast Hiiumaale tulles läheks mul umbes poolteist tundi rohkem aega. Ei taha.
          ·
          · Vasta · Jaga · 10 h tagasi
          Neeme Sihv
          Tiia Teder kui on väga kõrvaline kant, siis ongi väga keeruline seal midagi sõitma panna, nii kahju kui ka pole.
          ·
          · Vasta · Jaga · 10 h tagasi
          Aleksander Kelder
          Autor
          Hiiumaa sellistest väga kõrvalistest kantidest koosnebki

        3. Neeme Sihv25. juuli 2021 00:12

          Jah, kõrvalised kandid on tegelikult murekohad, aga need pole vaid Hiiumaal. Kagu-Eestis on teid nii palju, et kui ühest suuremast punktist teise liigub buss, siis saab ta läbida piltlikult 1-2 kohta kümnest. Ja ka siis pole kindel, et liiklus piisavalt tihe. Ja kui paljudes kohtades pannagi sõitma, aga hõredalt, siis õiget kasu ei saa keegi! Seega jäävadki kohad, kus buss sõitma ei hakka või heal juhul kord-paar nädalas. Viimane ongi vaid sotstransport sisuliselt, tagamaks poeskäiguvõimalused.

          On ka liine, mis väga pikalt keerutavad ja osa lõike nõudeliinina või hoopis seisab. Ka Vahtrepa on koht,, kuhu saab ehk kord-kaks nädalas liini panna liikuma või parimal juhul mingi liini ka iga päev. Kuidas, on iseasi.

        4. Neeme Sihv25. juuli 2021 00:13

          Aga mu vastus kommentaaridele:

          Aleksander Kelder Hiiumaal on ka keskused ja põhimaanteed. Sellised algelised põhjendused ei veena kedagi. Kolkasaarest tuleb areneda keskkonnaks, kuhu rohkem tahetakse elama asuda. Ja puhkama tulla. Autostumine pole arengunäitaja.
          Kui hädaldada, et kohalikel on talveuneks rasvakogumise aega 2,5 kuud, peab tegema kõik, et rasva saaks rohkem. Mitte oleme vastu sellele kui saarele rohkem raha tuleb.

           **********************************

          22.02.2022.

          • Aira Toss
            No Antti Leigri on veel lihtsalt nii noor mees, tema ei tea mida tähendab see tunne kui oma lapsed ja lapselapsed peavad sellist hinda maksma siinsete sugulaste külastamiseks. Minu oma võsukesel on pealinnas küll täitsa hea sissetulek ning ega see pilet ju ostmata ei jää, aga ma ei saa tõesti aru miks on Eesti riigis nii, et minu lapselapsel on minu juurde jõudmine oluliselt kallim kui tema teise Pärnus elava vanaema juurde jõudmine. Aga veelkord, Antti Leigri on veel noor inimene, ta ei saa vanade inimeste muredest aru.


            Antti Leigri
            Aira Toss Kiirbuss- sõidab iga päev, hind normaalne, ei pea sadamas ootama, saab teha laeval õlle, hoiab keskkonda ja saab ka magada sõidu ajal. Lennuk- kiire värk, selle pileti hind pole tõusnud. 🙂 Ole ikka positiivne!


            Aira Toss
            Antti Leigri mina ise kasutan kiirbussi Tallinasse sõiduks küll, tõesti hea ja mugav, õlle joomist siiski pole veel harrastanud. Ma siiski ei ole märganud et kiirbussis väga väikelastega sõidetakse. Ma ei tea kas Sina bussi kasutad, aga kui juhtud kasutama, siis palun vaata missugused turvameetmed seal on. Kas sobivad pisipõnnidele ?


            • Antti Leigri
            Aira Toss kui lähed järsku suurest pildist detailseks, siis turvameetmed on ka ninde pisipõnnide enda tarvis, lisaks on kindlasti tülikas sõita kiirbussis 10mine jahikoeraga (eeskirjades väikeloom) või viia Hiiumaalt pagasina 13 ruumi küttepuid, mille vanavanematelt sai odavamalt, kui mandrilt ostes.


            • Aira Toss
            Antti Leigri ma ei saa nüüd Su kommentaarist hästi aru. Alles kiitsid kiirbussi , aga mis siis nüüd ? Enam ei kiidagi.


            • Aira Toss
            Antti Leigri kiirbussi kohta üks tähelepanek veel. Tallinnast väljub see enne tööpäeva lõppu, seega töötavatele inimesteel see Hiiumaa külastamiseks eriti sobiv transpordivahend just ei ole.


            • Antti Leigri
            Aira Toss kas oled vastava ettepaneku teinud?


            • Aira Toss
            Antti Leigri see on Sul hea küsimus. Sellised küsimused on demagoogia klassika. Sa ju saad ise ka väga hästi aru, et kiirbuss peabki väljuma enne tööpäeva lõppu , muidu lihtsalt ei jõua kella 19.00 praamile. Seega - miks ma peaks tegema ebamõistlikke ettepanekuid?


            • Antti Leigri
            Aira Toss Sest Sa ise ütled alati nii siin vastates 🙂


            • Andres Raudsepp
            Aira Toss Ei tea mis päev see täna küll on aga juba teist korda pean sinu jutule vahele segama. 🙂 Uurisin põhiseadust ja selgus, et seal on küll juttu võrdsest kohtlemisest, kuid seda, et Hiidlane peab kiirbussiga jõudma 19.00 laevale, ma ei leidnud! Mis näiteks takistab bussi väljumist Tallinnast kell 03.00 öösel? Kui on nõudlus, siis peab olema pakkumine.


            • Neeme J. Sihv
            Antti Leigri te olete vist endiselt Keskerakonnas? Ja minu teada Ratas, kui Hiiumaal käis, rääkis tasuta bussiliikluse olulisusest ja eesmärkidest selle parandamiseks. Ta vist ise küll ei sõida, ei joogid bussi ega ilma jookideta? Te siis sõidate?
            Sest buss kord päevas on naljanumber, sellest mitte rääkida on märgiline muidugi. Eriti kui räägitakse vanavanemate sõitudest või külastamisest.
            Küttepuude jutt läks aga juba üpris seosetuks. Kas KE jagab jälle küttepuid sadamas?
            Aga ennetaks küsimust, kas olen ettepaneku teinud (mine tea, vastata kunagi ei taha, aga äkki küsitegi), et olen küll. Ja just nimelt ratsionaalsusest lähtuvalt. Muide, kui Aira tahakski hilisema bussiga tulla, mis muide pole üldsegi ebamõistlik, siis Haapsalustki hiljem ei tule ju busse hilisemale praamile?
            Aga jah, miks armastate erakonnas bravuurselt esineda, lubada ja samas valetada? Lubadus, et ka hiidlased saaks Tallinnas tasuta sõita, on ju täitmata? Peresid väärtustate ka, aga perepiletit ju praamil (ka autoga sõites) ei ole? Lastega pole bussis just mugav sõita, rongi toomisega aga venitate?
            Ja millised ettepanekud tehtud? Teate ju küll, aga miks ei kommenteeri? Oleks ju hea võimalus näidata, et hoolite?

        6.  

    6.  ***

    Vat see on sisukas poliitik!!! Võimas vastus, mis tõestab, et kõik jutud Keskerakonna hoolimatusest on puhas laim ning vähe sellest, erakonnas on eelkõige väga asjalikud, asjatundjatest poliitikud, kes lõdva randmega esitavad kõik oma argumendid!


 
kell

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar