Laupäev, 25. august 2018
Ida-Virumaa - ühistranspordiga Alutaguse Spordikeskusesse.
Kiviõlis seekord ma ei väljunud, kuigi kindlasti tahan minna vaatama.
Aga bussiga raudteejaamast ei saa endiselt kuhugi edasi....
Valgejõgi Tapal rongi aknast.
Väljusin hoopis Jõhvis. Ja mitte midagi pole parata, iga kord Jõhvis
olles või isegi sellele mõeldes kripeldab sees. Et ma ei püüdnud rohkem
seista rongipeatuse asukoha muutumise eest! Muidugi pole mina tehtud
lolluses süüdi, vaid süüdlasi tuleb otsida ikkagi ministeeriumitest ja
Eesti Raudteelt!
Mida aga teha edasi? Kas ehitadagi uus perroon? Iseenesest ei ole see
mingi kohutav kulu, aga siiski! On selge, et allpool näha olev koht
(mitme nurga alt) on kõige parem variant. Sest bussijaama ületoomine
raudteejaama veel võimatum? Või siiski? Koos turuga? Ruumi ju vana
jaamahoone juures on. Ja turg vajaks nagunii kaasajastamist. Ning siis
ka oleks põhjus uue jaama ooteruumi ehitamiseks. Ehk mõne kaubakeskusega
koos? Või ametiasutusega ühes majas, milline siia sobiks? Kuid
kaubakeskus jääks siis ühistranspordi kasutajatele veidi kaugeks ja
ebamugavaks, seepärast oleks ehk parim variant (kui Jõhvi muidugi vajab
veel ühte) kaubakeskus!Kuid oluliseks miinuseks siin jaamahoone juures oleks promenaadile pääs, ehk selle ebamugavus!? Sobivama koha pealt oleks see aga mugavam, sest ülekäiku sinna nagunii ei taheta teha!?
Seni aga on siililegi selge, et osa maakonnaliine tuleb kiiresti suunata praeguse jaamani. Rongidega sobivate aegade puhul. Vajadusel siis ka sõiduplaane veidi muutes. Mõni buss pidavat ju praegugi siia sõitma? Uss bussipeatus, mille nimi ongi UUS, on küll jaamale lähemal, aga see abiks vaid linna saabumisel ja pealegi, pole sealtki mugav jaama tulla.
Keskerakond eesotsas minister Simsoniga nüüd õnneks eeltasutud bussiliikluse käima pannud, ka siin, kuid tahaks näha, et ka muust küljest ühistransporti arendama hakatakse!?
Huvitaval kombel on aga lähedal üks ülekäik endiselt alles. Miks seda
aga siis pole perrooni juures? Ning miks ei võiks promenaadi tunnelist
suunduda paremale jalgrada? See pikendaks ju vaid veidi siit kaudu
käimist?
Kuidas muuta raudtee ületamine Jõhvis
ohutuks, oli teema, mida eile arutasid vallavalitsuse töötajad Eesti
Raudtee juhatuse esimehe Erik Laidvee meeskonnaga.
Vaagiti kahe uue raudteetunneli rajamist
linna. Üht neist planeeritakse Konsumi poe piirkonda, seda soovitakse
võimalusel juba järgmisel aastal projekteerima ja ehitama hakata.
„Erakorralise kohtumise ajendiks oli
hiljutine õnnetus raudtee ületamisel läinud nädalal. Täname Eesti
Raudtee juhtkonda kiire reageerimise eest ja soovi eest muuta raudteeülekäigud Jõhvis turvaliseks,“ ütles vallavanem Martin Repinski.
Вчера состоялась экстренная встреча с
руководством Eesti Raudtee во главе с председателем правления Эриком
Лaйдвe. В ходе переговоров посетили легальные и спонтанные пеереходы
через железную дорогу, находящиеся на территории Йыхви.
В итоге пришли к мнению, что необходимо
строить 2 новых тонеля, а также сделать подходные пути к ним более
удобными для пешеходов. Первый тонель, который будет расположен около
магазина Консум должен быть спроектирован и построен уже в следующем
году.
Причиной экстренной встречи стала очередная
авария с участием пешехода, произошедшая на прошлой неделе. Благодарим
высшее руководство Eesti Raudtee за быструю реакцию и за желание
совместно сделать движение через железную дорогу в Йыхви безопасным.
2 fotot ja tekst Jõhvi valla FB lehelt.
Tore, et midagi plaanitakse ja ehk hakatakse ka tegema. Kuid kes maksab kinni mõttetu perrooni vales kohas? Ja kas minu pildil olev ülekäik pole ikkagi liigne luksus? Või vähemalt see võib ju olla, kuid miks sellel puhul ei kasutata signalisatsiooni?
Ülekäiku on pigem vaja jaamateede teises otsas.
Tore, et midagi plaanitakse ja ehk hakatakse ka tegema. Kuid kes maksab kinni mõttetu perrooni vales kohas? Ja kas minu pildil olev ülekäik pole ikkagi liigne luksus? Või vähemalt see võib ju olla, kuid miks sellel puhul ei kasutata signalisatsiooni?
Ülekäiku on pigem vaja jaamateede teises otsas.
Kuid selge, et seened kännu küljes võivad ilusad olla, inimeste liikluseks raudteeäärne võsa kindlasti ei sobi.
Põlevkiviraudtee.
Siit paistab siis peatuse õige asukoht.
Ka siit on peatuse asukoht näha. Ja ka see, et aeda vaid jupike ning sega ületatakse nagunii siingi raudteed.
Promenaad aga muidugi kena!
Eesti ime siis - eraldame rongid bussidest aiaga....
Siitki, marketi ja bussijaama kõrvalt selgelt aru saada, miks on õige perrooni asukoht siin.
Õiges asukohas on oluline muidugi ka Muusikamaja ja staadioni lähedus.
Trepp tunnelist tulles, mille kaudu saab lühimat teed bussijaama. Viita küll tähele ei pannud.
Bussiliiklusega aga on nagu on. Kohati hea, näiteks Kuremäe suuna omaga olid need, kellega rääkisin, üldjoontes rahul.
Kuid kui plaanisin reisi Avinurme, siis sellega on juba probleeme. Ja
nagu selgus ka Avinurmes, siis väga oodatakse ühenduse paranemist.
Siinkohal peaks aga väga tõsiselt mõtlema liinide
pikendamisele-ühildamisele. Minu sõit Avinurme kaudu Jõgevale osutus
väga pikaks, sest bussid kohati käigus vaid teatud nädalapäevadel, ei
sobi ümberistumisajad Mustvees jne jne. Tõeline hookus-pookus! Ja ometi
ma ei kahtle, et küllaga võiks olla reisijaid Jõgevalt Jõhvi, ka
vahepeatuste puhul ju oluline saada paremini liikuma!? Miks siis ei
sõida Jõhvi - Avinurme buss edasi näiteks Jõgevale? Jõgeva - Mustvee
edasi Jõhvi ja Vasknarva? Olulisim ongi asja juures see, et see aitaks
vähendada tühisõite! On ju teada, et sageli on hommikul ja õhtul üks
suund tühisõit!? Kui aga liinid on seotud, siis aitab täituvust paremaks
muuta just nimelt pikema maa sõitjad!?
Ja kui need bussid Jõgeva ja Jõhvi puhul õnnestub veel rongidega siduda,
on tulemus veelgi parem! Bussidele ümberistumistest rääkimata, olgu
Mustvees või mujal! Seda enam, et teatavasti on üheks suurimaks
probleemiks ÜT kasutamisel just ümberistumiste ebamugavus ja sobimatus
(sh ka ootetingimused). Ja rongiliiklus just Jõgevalt tähendab seda, et
ka Tartusse (ja kaugemale)saavad kohalikud niimoodi lisavõimalusi
sõitmiseks. Muidugi ka Tallinna mingitest piirkondadest.
Järgmistes teemades leiab selle kohta veelgi mõtteainet. Et Alutaguse
Puhkekeskusest saada Avinurme, pidin seda tegema läbi Jõhvi. Ja kuigi
siin ei ole kõikjal asustust, siis parema meelega sõidaks nii mõnedki
inimesed ehk hoopis Kurtna - Kuremäe - Jõuga kaudu? See tähendaks
muuhulgas ka seda, et avalikud liinid ei sõidaks paraleelselt
kommertsliinidega, oleks mõningaid erinevusi. Kuid teisest küljest on
see kommertsvedajatele veelgi kasulikum, reisijate arvu kasv tähendab ju
omakorda et vahel tehakse üks ots avaliku, teine kommertsliiniga!?
Kohati saaks ehk mõne liini isegi Vasknarva kaudu ühendada? Selle kandi
ühendused pole ju ka suurem asi!? Sõida nagu nõuka ajal tingimata vaid
oma "rajoonikeskusesse" ja piki Peipsit pole millegagi sõita? Tartust
rääkimata! Või peab sinnagi sõitma läbi Jõhvi? Isegi Remnikult ja
Alajõelt ei saa Mustveesse, alles Kauksist on mingi ühendus olemas!
Siin peabki mõtlema ka Vasknarva suhtes, kuidas liikumisvõimalusi
parandada. Ehk ei pea igabuss sõitma Jõhvist Alajõe kaudu Vasknarva,
vaid saaks klapitada ümberistumisi? Näiteks Jõgeva - Jõhvi (ka läbi
Avinurme sõites saaks suunduda Kauksisse?), Rakvere - Kauksi jne oleks
peamised liinid, Vasknarvast aga toimuks juurdeveoliin Kauksisse?
Sama lähenemine oluline muidugi kogu Eestis!
Tee viis üle Narva ja ka Põlevkiviraudtee.
Kas aga võiks ka siia sõita kiinibuss? Teiste jaoks lisaks see muidugi
sõiduaega ja kuna varem siin katsetatud ja ebaõnnestunult bussiliiklust,
siis tekitab vajalikkus kõhklusi. Selge muidugi, et kui siiagi suunata,
siis peab neid olema rohkem kui 2 või 3 päevas, et asi üldse toimiks!
Ma ei tea muidugi ka seda, kui palju praegu on sõitjaid Rausvere ja
Edivere vahel ning kuidas mõjutab seal elu-olu mõnevõrra hõrenev
sõiduplaan!? Seda siis juhul kui Kuremäe bussid 4 x päevas läbiks
järvede piirkonda. Iseenesest oleks aga bussiga sõiduvõimalus nii
Alutaguse Keskusesse kui üldse järvede äärde väga hea! Nii kohalikele
kui kaugemalt tulijatele. Asi on pigem tänapäeval harjumuste muutmises,
kuid sellele saab kaasa aidata mitte paari bussiga vaid valikuvõimaluste
tekitamisega. Ning nagu tänavunegi suvi tõestas, leiduks küllaga neid,
kes veekogude äärde sõidaks.
Ja eks omaette probleemiks ole ka tee olukord. Kogu ulatuses pole ju asfalti!
Tee koha pealt murekohaks, et hööveldamise tagajärjel tuuakase välja
teravad kivid, mis üpris karmilt kummidele mõjuvad, eriti ratastel. Nii
ei kasutata seda teed eriti ka matkateena, vaid minnakse suurt teed
pidi!
(Ja seda ajal, kui arendame turismi? Toetama majutuskohti? Reklaamime
RMK matkateid? Tahame ehitada nelarealisi ja kahetasandilisi ristumisi?
Kus võtta asja irooniaga, kus mitte?)
Lähedal ka Kurtna Noortelaager, aga mida see täpsemalt kujutab endast, ei tea!
Pildid räägivad enda eest! Läheduses siis ka mitukümmend järve. Kuid
ratast ma seekord ei laenutanud (vaja oleks mul juba elektriratast) ja
seega nägin vaid paari järve. Aga jalutada igati mõnus! Juba männimetsad
tähendavad palju.
Kohvik peaks olema siis avatud K-P.See võimalus iseenesest väga tähtis! Ja info lahtioleku aegadest peaks olema juba ka Pannjärve Risti juures plakatil.
Valisin kämpingu tüüpi ööbimise.
Mätasjärv. Kindlasti peaks muuhulgas avatama siin-seal ka vaatekoridore.
Pilte rohkem siin:
Keegi kuldtiibadest (leek-kuldtiib?)
Piibelehe viljad.
Pannjärve karjäär.
Tegevust peaks siin jaguma?
5 kommentaari:
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Tänud!
Sõiduplaanid (kui remondid välja jätta) muutuvad 2x aastas ehk siis n.ö. suvine ja talvine. Elron lubas, et 9.dets olulisi muutusi ei ole. Kui Pärnu välja jätta. Seega on nüüd võimalus siiski enamuses asju sobitama hakata. Suuremad muutused võivad tulla vaid uute rongide lisandumisel.
Kui aga sidumisel jätta 10 või maks 20 min ajavaru, siis ei mõjuta seda ka väikesed muutused. Probleemiks on vaid sellised ümberistumised, kus seda tehakse rist ehk siis korraga nii rongilt bussile kui vastupidi, sel juhul on busside seisuajaks vajalik ca 7-8 min. Ja kui sel juhul sõiduplaan muutub, siis on muidugi ÜT korraldajatel tööd rohkem.
Muidugi ÜT korraldajad saavad otse Elroniga suhelda ja ka varakult infot saada
Põnev oleks teada, kui mitmes eesti linnas on rongijaam ja bussijaam samas kohas? Pealinn selles osas nüüd mingiks musternäiteks küll ei ole. Tartu samuti mitte. Jõgeval vanasti oli, ei tea, kuidas nüüd. Narvas vist äkki on kah, aga kindel ei ole. Pole sinna kunagi ei rongi ega liinibussiga sõitnud.
VastaTänud!
Balti jaamas on maakonnaliinid. Türil on koos, Narvas samuti. Tapal kõrvuti, samuti Jõgeval. Kuigi asukohad võinuks sageli lähemalgi olla.
Kehras kui veel suuremaid kohti otsida ja ka Kohilas osa buss raudteejaamas. Keilas, kuid segadust palju, sest mitte kõik. Haapsalus - küll sinna ka raudtee tagasi saame!
Muide Jõhvis oli kunagi plaan bussijaama ja rongijaama ühendamiseks. Isegi mingi taristu ehitati välja. Aga sinnapaika see kõik jäigi...
VastaKui rongide sõiduplaan muutub n+1 korda aastas, siis kes suudaks selle järgi muud ühistransporti käima pann? Praegugi on Elroni kodulehel pommuudis: "Alates septembrist muutuvad kõikide suundade sõiduplaanid!". Targu uut sõiduplaani ei kuvata ja otsingu juurde kuvatakse elurõõmus loosung: "Otsing kuvab õigeid väljumisaegu kuni 06. septembrini!". Kuidas seda logistikat siis korraldada?