Vahur Tõnissoo ja RB, Talumehe kõrtsi päev Haapsalus ja puhkus takkaperra. Dets 2013.

Monday, December 16, 2013

Kuhu ja kuidas teha RB?

Valtus toimus Vahur Tõnissoo eestvedamisel kohtumine Juhan-poisiga ja Indrek Sirp oli ka.

FB konto Avalikult Rail Balticast eestvedajad on kõva töö ära teinud. Ja teevad edasigi. Püüavad näidata, milles on vead, millega peaks arvestama jne. Ometi jääb mul mulje, et kohtumised ja koosolekud kipuvad ikka linnukese pärast suures osas olema.

Kas see rong peab ikka lõhkuma me elu ja looduse?

Lasteaed ja seltsimaja, ehitatud vanasse magasiniaita, millel vanust umbes 100 aastat.

Kaks korda juba kirjutasin siia teksti, arvuti kaotas ära. Neid puhkepäevi ei raatsinud ka kuidagi arvutis istumisele kulutada, seega panen oma mõtted kirja mõne päeva pärast. Seniks leppige palun piltidega ja mõtisklege.

******************************************

Thursday, December 19, 2013

Talumehe päev Haapsalus.

See puhkus Haapsalus oli lihtsalt võimas. Lõppakordiks enne bussile tulekut sai Talumehe Kõrtsi avamine. See oluliselt olulisem sündmus kui minu jalutuskäigud, seega panen kõigpealt need pildid üles.

Koiku kauguse saab ukse kohalt teada!

Väga uhke kogu kõrts ja ka pisiasjad. Tõsi küll, peldikus oli pott siiski valge ja ega seda vist tohigi "maskeerimisvärvi" teha, ei pruugi ju simmani ajal enam silm nii terav olla...

Eelmisel õhtul Kuke Galeriis lugemisõhtul sai kuulda mitmeid lugusid vana aja kirjanikelt, just jõuluteemadel. Ja nii tundus lasteaed koos puust mänguasjadega eriti armas.

Osa menüüst on siin kirjas. Tore oli ka see, et juustuvalik just meie juustudest. Üldse tundub igati põnev, aga kahjuks olen juba Tallinnas ja esimesed praed kella 17-st jäävad mul maitsmata, kiluvõileibadest jm rääkimata. Aga see-eest saavad osa teised.

Külalisi lähedalt ja kaugelt.

Vaimude tund piiskopilinnuse külje all...

Selline muusika on midagi erilist. Ei tea vaid kuidas välisturistid, kas tõmbavad toidu kurku...?

Õnnitlusi, kallistusi, parimaid soove südamest...

Maavanemgi tuli...

Ja tantsugi löödi!

Kui Linnapea kõrtsi jõudis oli pidu juba alanud...

Loomad elutoas... Aga Maavanem kui üks õige maamees, mõistis ja nii see jääbki...

Pildistajaid jagus iga nurga peale ja pakuti ka vindiga ja vindita glögi. Lisaks imemaitsvad kartulilaastud. Muidugi mitte need mingist maisijahust tehtud krõpse, vaid ikka PÄRIS kartulist!

Ettevaatust, hakkad näksima, ei saa enam pidama...

Selline kõrts vist on väärt sellist tippi?

Viskasin ka mõne kopika ja kui juba laristamiseks läks, siis viieka takkaperra...

Teiselgi korrusel midagi, aga see jäi siiski vaatamata.

Ühed head oma veinid. Tahaks loota, et sinna kunagi ka koduveini ja koduõlut jõuab ning hüva rüübet nii me ise kui turistid saavad mekkida. Kelle jaoks siis tehakse koduveinikonkursse ja muud sellist!?

Vahel aga tuleb kiiresti vaba koht hõivata ja pole mingi ime kui see muutub kohati tavapäraseks. Kes ei torma, võib ka ilma jääda. Kuigi avatud see kõrts kl 07-st 02-ni .

Kas peaks ka värav olema?....

Oli see ainult muusika, mis tantsima kutsus? Küllap ka hea õhkkond!

Kingitused külalistelt!

Aitäh!

Ja kuna nõnna palju nüüd Haapsalus külalistele mõeldud ning söögikohti avatud,on tore, et ka vagunid seisavad perrooni ääres. Ei tea, kas Juhan-poiss tõmmas? Kuigi ei usu, talle ju ei meeldi vanad rongid!?

Reisijad ootavad uusi! Ja need tuleb muidugi nüüd ära remontida, et meie kui turismimaa, häbissee ei jääka ja turiste hoopis ära ei peletaks!

****************************************************************************

Thursday, December 19, 2013

Mõni käib kaugelt tööl ja koju ei saa...

See mõte nii omane päris paljudele, eriti firmas, kuhu paljud vedurimehed ja vagunisaatjad lähevad. Paljud aga jäävad töötuks, sest pole ju normaalne tulla neil nädalaks Taliinna, sõita, tööd teha ja ühispalatis puhata. Tean seda tunnet. Seepärast seadsin end hoopis paariks päevaks puhkama...

Et kohale jõudes oli kere üsna hele, siis esimesed sammud Taksi Pubisse ja ahjuliha maitses hea...

Majutusega asjad korras, pererahvaga juttu puhutud, siis sammud linna peale. Hämardus ja nii oli paslik aparaadiga akendesse kiigata...

Müüriääre kohvik endiselt oma tuntud headuses, vaid ruumi on nüüd tibakene rohkem.

Kiikasin ka Dietrichi ja menüüs täna haugikotletid... Nii ma siplesingi, teadmata, kas enne minna Fra Maresse või anda ahvatlusele järele. Jalutamine värske õhu käes teeb ju kiiresti kõhu tühjaks! Kartes, et spaast tulles juba koht suletud, otsustasin ikkagi sisse astuda ja....

...ei kahetsenud! Tõsiselt hea praekene!

Ilm nauditav, seadsin sammud spaasse.

Pimeduse varjus märkasin ka uut, Talupoja Kõrtsi!

Väikse Viigi ääres...

Vaksalini jõudes ja edasi minnes emotsioone seinast seina - valgusemängud, pime meri, ulmeline muinasjutuvaade Jaama ojale, pildiapsakad...

Olgu või tasku tühjavõitu, sellisest asjast ma mööda ei lähe.

Aga peale sellist sauna ei saanud mööda ka jõhvika-jäätisekokteilist.

Midagi võiks siiski ka siin muutuda. Näidata oma külalistele tüütuseni vaid iseenda reklaami, see aeg peaks olema möödas! On aeg Eesti Turismil või kellel iganes lõpetada matrjoshkadega tegeleminem tehtud ja tehtavad videod Eestimaast peavad jõudma igasse sellisesse asutusse kus turistid käivad!!!!