Monday, November 4, 2013
Tunnistan ikka vahel oma vigu...
Vahel mind süüdistatud negatiivsuses siin blogis ja tunnistan, et see
nii paistab. Paistab aga sellepärast, et paljud oma vigu ei tunnista...
Balti jaamas uued perroonid valmis. Kui palju aga on siis inimlikkust
juurde tulnud? Reisijate ootetingimused vaid päise päeva ajal natukenegi
tagatud, üks ubrik neile jäetud. Mida siis aga riik ehk uus operaator
reisijate heaks teeb? Millal saavad tagasi toodud istepingid?
Jah, istuda saab ju. Kui aga Eesti raudtee ei suuda taibata, et need,
mida nad istumispaigaks peavad, vajavad vahel ka puhastamist? No kust
kurat peaks see positiivsus tulema? Kui suhtutakse nagu loomadesse. ammu
polegi Pressiesindaja Urmast kuskil rääkimas olnud....
Kuidas olla positiivme, kui ei nähta, et siit võiks sõita rong? Kas kõrgtehnoloogia ja Siemensi jaoks käib see üle jõu või
ametnike jaoks?
Võtsin meedia lahti. kas on midagi positiivset? On!
http://www.tarbija24.ee/2584834/venemaal-saadeti-olumpia-eel-liinile-esimene-kahekordne-rong
Mitte meil. Miks meil ikka veel sõidab konservikarp Peterburi ja Riiga? Mida on riik ära teinud, et Sebe saaks end turvaliselt tunda ja panna Peterburi kaasaegne rong?
Ja kui positiivsed on teised?
http://www.e24.ee/2574948/sebe-juht-madalat-palka-ei-taha-maksta
Kas Sebe ikka iseennast ka märkab? Ja riiklikult toetavad rongiliinid rikuvad ära ärimeeste rahaunistuse. Sebe on ostnud uusi busse, ja bussijuhid korrektsed, tublid jne, nagu ma mõne kasutusega märganud. Mida teeks Sebe aga ise? Laagris peatust teha ei taha, küll aga paneks OMA bussid väljumisajal käiku vabaturu tingimustes teise firma ees. ja pahandaks, kui teine firma samuti käitub....
On see posittivne? Ei, ainult oma rahakotist lähtuv lähenemine. ja see ei too midagi positiivset....
Miks näeb ühistransporditegija vaid busse? Natuke globaalsem peaks ehk olema!?
Miks on vähe inimesi? Turu vabastamine tooks kaasa veelgi väiksema täitumise ju!
Midagi on positiivset. talutav palk tänases päevas. Kas Tartu linnaliiklus just parim on... Raudteejaamas pole korralikku infotki, kõik laiali paisatud ja mõnda aega tagasi ei suutnud Sebe kuidagi sõiduaegu paari minuti jagu nihutada, et buss just enne rongi minema ei sõidaks...
Mis teie Peterburi rongiliiniplaanist saanud on?
Mida riik siis mökutab? Soovib liinile panna linnalähirongid? Või pikendab Rail Balticat?
Kus on Sebe ja Osula vastused ettepanekutele?
Ja kas Valga inimest peaks huvitama?
Tegelikult on positiivset küülaga. Iseasi, kuidas seda märgata tahame.
Ilus loodus, head puhkamisvõimalused kohati, normaalsed hinnad, kohati
ja palju muud. Tehkem siis, ametnikud, ka midagi tõsiselt positiivset!
Muide, Lelles ümberistumine juba läbiproovitud variant. Kunagi ise tegin selle ja tunnistan oma viga. Üks väheseid valearvestusi...
Võtsin meedia lahti. kas on midagi positiivset? On!
http://www.tarbija24.ee/2584834/venemaal-saadeti-olumpia-eel-liinile-esimene-kahekordne-rong
Mitte meil. Miks meil ikka veel sõidab konservikarp Peterburi ja Riiga? Mida on riik ära teinud, et Sebe saaks end turvaliselt tunda ja panna Peterburi kaasaegne rong?
Ja kui positiivsed on teised?
http://www.e24.ee/2574948/sebe-juht-madalat-palka-ei-taha-maksta
Tühjad bussid, madalad palgad ja riiklikult toetatud rongiliiklus
rikuvad bussifirmade äri ja liinivõrgu, kasvatades summasid, mida
maksumaksja peab kulutama igal aastal ühistranspordi käigushoidmiseks,
leiab Sebe juht Kuldar Väärsi.
Kas Sebe ikka iseennast ka märkab? Ja riiklikult toetavad rongiliinid rikuvad ära ärimeeste rahaunistuse. Sebe on ostnud uusi busse, ja bussijuhid korrektsed, tublid jne, nagu ma mõne kasutusega märganud. Mida teeks Sebe aga ise? Laagris peatust teha ei taha, küll aga paneks OMA bussid väljumisajal käiku vabaturu tingimustes teise firma ees. ja pahandaks, kui teine firma samuti käitub....
On see posittivne? Ei, ainult oma rahakotist lähtuv lähenemine. ja see ei too midagi positiivset....
Kuidas meelitada inimesi autost loobuma?
Mugavusega: istekoht ja buss peavad olema mugavad, samuti teenindus
väärtustama inimest vähemalt sama palju kui autos istudes. Keskmises
Eesti autos on 1,4 inimest ehk enamasti istub juht autos üksinda.
Juhtides saab vaid rooli keerata. Tallinna-Narva edasi-tagasi sõit võtab
kuus tundi ja kui selle aja saaks kasutada kasulikult või ka magades,
siis see on mõistlikum kui roolis istumine.
Miks näeb ühistransporditegija vaid busse? Natuke globaalsem peaks ehk olema!?
Praegune liinilubade süsteem kaitseb teie äri väga hästi.
Iga äri peaks toimima selliselt, et seda poleks vaja kaitsta. Teenuse
kvaliteet peab olema nii hea, et inimesed tahavad seda tarbida. Praegu
on keskmises Tallinna-Tartu bussis väga vähe inimesi, kel ei ole muud
valikut kui bussiga sõita. Enamik tahab bussiga sõita. See ongi
erinevus, et me ei teeninda nendel liinidel neid inimesi, kel pole muid
valikuid, vaid teenindame inimesi, kes tahavad sõita bussiga. Turu
avamine muudaks meie ja teiste vedajate elu lihtsamaks ja
efektiivsemaks.
Miks on vähe inimesi? Turu vabastamine tooks kaasa veelgi väiksema täitumise ju!
Mis mõjutab bussijuhtide palka kõige rohkem?
Bussijuhtide keskmine vanus aina kasvab ja probleem on järelkasvus.
Sebes saab keskmine kaugliinijuht 1000, täistunni ekspressi juht 1300 ja
Tartu linnaliinil 800–850 eurot bruto. Sellest allapoole ei ole me nõus
minema.
Kui Sebe läks Tartusse, siis ütlesid konkurendid, et me ei tea
linnaliinidest mitte midagi. Praegu on Tartu linnaliiklus Eesti parim.
Midagi on positiivset. talutav palk tänases päevas. Kas Tartu linnaliiklus just parim on... Raudteejaamas pole korralikku infotki, kõik laiali paisatud ja mõnda aega tagasi ei suutnud Sebe kuidagi sõiduaegu paari minuti jagu nihutada, et buss just enne rongi minema ei sõidaks...
Mis teie Peterburi rongiliiniplaanist saanud on?
Meie ettevõtete gruppi kuuluv Lux Ekspress tegi äriplaani ja sai
Stadlerilt sobiliku rongi hinnapakkumise. Kahe aasta jooksul
projekteeriti atraktiivne ühistoode rong-buss, mis võiks olla väga
konkurentsivõimeline Soome lahe põhjakaldal toimiva
transpordiühendusega. 30 miljoni euro suurune investeering ja
12–14-aastane tasuvusaeg eeldavad aga teatavaid riikidevahelisi
kokkuleppeid ja garantiisid.
Mida garantii tähendab?
Et rongivedu saab toimida vähemalt 14 aastat. Kui Vene pool näiteks
paar aastat pärast liikluse algust leiab, et tal on raudteega muud
plaanid või Ust-Luuga sadama koormus ei luba reisironge sobival
kellaajal läbi lasta ning liiklus katkeb, siis eraettevõtja sellist
riski võtta ei saa.
Mida riik siis mökutab? Soovib liinile panna linnalähirongid? Või pikendab Rail Balticat?
Kuidas Vichmann suudab seda liini kasumlikuna hoida?
Kas olete kindel, et suudab? Ma ei ole nii tugev järelikult
matemaatikas, aga hinnates reisijate hulka, siis tekitab see väide
kõhklusi.
Nii et bussiliinid väiksematesse kohtadesse ei ole hääbuv äri?
Ei. Kui põhimagistraalidel on rongid, siis tulebki teistele liinidele
rohkem tähelepanu pöörata. Rong ei lahenda kogu Eesti
ühistranspordiprobleemi. Tahaks loota, et kommertsalustel toimiv
bussiliinide võrgustik, mitte ainult meie firma oma, on elujõuline, sest
vastasel korral kasvab ühistranspordi maksumus riigikassale oluliselt.
Praegu on linnadevaheline bussivedu kommertsalustel äri, mis maksab
riigile makse. Kui see muutub äriks, mida riik doteerib, siis tervikuna
läheb ühistranspordikulu kallimaks.
Kui rong hakkab väga tihti käima Raplasse, Türile või Viljandisse ning
seetõttu jäävad käigust ära mõned bussiliinid, siis raudteest kaugemal
elavate inimeste võimalused liikuma pääseda halvenevad.
Seda ei saa välistada. Rongide tulek tähendab bussiliinide
ümberkorraldamist, sest põhiliinidelt Viljandisse, Narva, Tartusse ja
Pärnusse tuleb kõige suurem piletitulu.
Kus on Sebe ja Osula vastused ettepanekutele?
Ühistranspordi eesmärk võiks ju olla, et igast külast saab mõistlikul viisil liikuma.
Jah, kui oleme riigina piisavalt rikas. Praegu ma ei oska öelda, kas
oleme nii jõukad. Lõppkokkuvõttes pole riiklik dotatsioon abstraktne,
vaid meie ühine maksumaksjate raha.
Piltlikult öeldes: Hiiumaa elanikku ei huvita, kui tihti käib
Tallinna-Valga rong, kuigi seda rongiliini hoitakse elus meie ühistest
maksudest kogutud rahaga.
Doteeritava transpordi puhul on oluline piletitulu ja toetuse vahekord.
Reisirongiliikluses on suhe 25 : 75, see on selgelt paigast ära.
Piletitulu peaks katma vähemalt 40 protsenti kuludest.
Ja kas Valga inimest peaks huvitama?
Ka väikestest kohtadest tahaks sõita. Seni pole Sebe-poolset aktiivsust
eriti närgata olnud, ammu oleks võinud üle eesti püüda kaasa aidata
ümberistumiste parandamisele.
Muide, Lelles ümberistumine juba läbiproovitud variant. Kunagi ise tegin selle ja tunnistan oma viga. Üks väheseid valearvestusi...
Kuhu edasi? Positiivselt, inimeste jaoks?
2 comments:
Tänud, Pirtsakas!
Nagu ütles surematu lause Eesti Raudtee Pressiesindaja: Rongipeatus ei ole vabaajaveetmiskoht ning sinna tullakse 2-3 min enne rongi!!!
Ja mis sinna varem tullagi. Väärilise ootesaali asemele (mis kella 19-st suleti) tuleb ju market, teises hoones ei kavatsegi midagi teha ei riik, linn, ega Elron. Seega, te pole nii odatud külaline ehk siis klient, et te peaksite tulema....
Kenad neidised istuvad perrooni posti äärel, pükstes eriti tuttavalt sarnane. Kuid normaalsed istepingid ja varjualused perroonidel puuduvad-suure tormi vihma ja lumega pole varjuda kuskile!!
Reply