Tuesday, October 18, 2016
Eesti ratastel Euroopasse! - This is bESTonia!?
Haapsalu.
Kunagi oli üks laul "Sein on ees"! Eestis oleks justnagu valitsusel, poliitikutel ja ametnikel ka sein ees. RÄÄGI NAGU SEINALE!?
Või äkki polegi selliseid asju olemas, need vaid minu luulud? Kuid näed, suudetakse. kas riik on halvem peremees?
Kes ütleb, kui paljusid see mõjutanud?
Minul tekib siin alati Atleet-juustu isu.....
Ja hea tase kujunduses on saavutatav, nagu näha võib.
Hea küll, kõneleme läbi piltide! Mis oleks, kui paneks paarisajale
autole pildid. Riigi tugi ettevõtjatele, tellides sobiva mõõduga tendid
ning leppides kokku sellistega sõitmise tingimused Euroopas ja
kaugemalgi!? Mis see maksab? Mitte essugi ei maksa! Ühe haagise kohta
ehk 3000 eurot, 200 haagist seega ca 600 000. Teeme siis kohe ära 300
autot, ehk siis kõigest 1 MILJON EUROT!
(Koos kabiini kujundusega samas laadis natuke juurde, ca pool miljonit).
Kõigile kiri
This is bESTonia (?)
ja märksõna!?
Et ei tekiks muret kellegi eelistamises vms, siis saab valida üldise
märksõna reklaamlausele juurde või mõni aadress, nagu www.lottemaa.ee
(ja samale autole ka teised kujundid ning Vudila, Vembu-Tembumaa
aadressid). Palkmajade puhul mõne katusorganisatsiooni aadress vm. Ka
Puhka Eestis vm üldised viited sobivad?
Märksõnad lihtsalt näiteks kirjutan piltide juurde ja eesti keeles, sest ei tahaks näidata oma ülimat nõrkust võõrkeeltes....
Kabli (Edela-Eesti)
Ja Eestit märgatakse!!!
Pakri.
Laulu- ja tantsupidu.
Hiiumaa, Kõpu.
Haapsalu.
Tallinn.
Eesti Rahvuspargid.
Läänemaa (Vigala).
Eesti spaad.
Hiiumaa.
Tallinn.
Või keegi arvab teisiti?
Tantsupidu.
Eesti Muuseumraudteed.
Eesti Rahvuspargid.
Eesti rahvuslill.
Tallinn.
Mereriik.
Eesti palkmajad.
Tallinn.
Kogupere pargid.
Pildid on suhtelised, inimeste maitse erinev. Kuid keegi ei kahtle, et mõju on olemas ja suur?
Pildid, mis kasutatud, minult
ja
TÄNUD
Marvi Leoke
Tiiu Kammiste
Arvo Tarmula
Tiina Azojan
Kaja Koor
SUURIM TÄNU
Tiina Azojan
-
piltide monteerimise eest!
Aitäh, Andrus Metsma ja Priit Määltsemees!
******************************************************************
Tuesday, October 18, 2016
Lühidalt RB olemusest ja teedest lahenduseni.
RB teema on praegu kuum, sõna võtavad nii teadjad, kui ka lihtsalt
huvilised. Meedia pläralatest (ikka heas mõttes!) ma ei räägigi. Ometi
on väga paljudel puhkudel tunne, et sõnavõtjad pole vahel vaevunud
üleüldse teemasse süvenema. Jätame kõrvale Põhja Meretee jm kaugemad
ning veidi ulmelised asjad. Sest kui Venemaa peakski sealt hakkama
sadades miljonites tonnides kaupa vedama, panevad nad selle maale
Venemaa sadamates. Pole vahet, kas Murmanskis või Ust-Luugas, nii et kui
see jõuab raudteele, siis ikka Vene Raudteedele. Edasi juba mingit teed
pidi, vaevalt, et läbi Tallinna, Euroopasse.
Mis küsimuste järel jõuame RB-ni ning millest laustada?
1. On selge, et me peame arendama oma taristut. Sadamaid, lennundust,
bussindust, raudteed, maanteevedusid. Koos kõige juurdekuuluvaga. Autode
arv tulevikus väheneb, kuid need ei kao kuhugi. Muide, neljarealisi
maanteid meil juurde vaja pole, piisaks mõõdukamatest lahendustest, sest
vaid loll ehitab midagi pompöösset, kuid hiljem ehk "ärkab" ja avastab,
et tegu laristamisega ning ülalpidamine ülejõukäiv.
Kas ja mida aga arendada meie raudteel?
* Valga-Koidula - lootuses Riia-Peterburi reisirongi olulisusele
tulevikus (ka Võru, Elva jt kantide jaoks) ning mingitelegi
kaubavedudele, lühimat teed pidi Läti sadamateni.
* Rohuküla raudtee. Igati normaalne lahendus, väikesed kulud, suur sotsiaalne tasuvus.
Mida veel? Kaheteeline elektrifitseeritud raudtee Narvani ja Tartuni,
kiirusega 160-200 km/h on taas absoluutselt mõttetu, eriti vähenevate
vedude valguses. Lihtsalt täies ulatuses pole seda vaja.MIDAGI võib seal
teha, nii kiiruse tõstmise kui muu nimel (nt elektrifitseerimine
Tapani), aga ei rohkemat. Nojah, muidugi panna käiku kaugrongid
Tallinnast Riiani ja kaugemale ning ehk ka Petseri poolt edasi....
2. Kas me vajame lisaühenduste võimalust? Kindlasti oleks neist pigem
kasu kui kahju. Seega....ehitame lisaraudtee? Või kulutame raha
olemasoleva täiustamiseks? Oleneb paljust, eelkõige maksumusest. Kui
Tartu raudteed muuta paremaks, siis miks on vaja kulutada samal ajal ka
maantee 4-realiseks ehitamisele? Peaks eelistama ühte teisele. Ja et
rongiliiklus on keskkonnasõbralikum, siis pigem selle suunaga, et
meelitada inimesi ühistransporti!
3. Eurorahad terendavad! (Kuidas pidanuks tollal asi edasi arenema, kui
raha hakkas voolama?). Meil on remonditud Viljandi raudtee, Türini.
Remonditud Tartu raudtee, peagi Riiani. Meil on remontimata Lelle-Pärnu
raudtee. Kas viimasel on mõtet? Kui hetkel sõidab 2-3 rongi ööpäevas?
Äärmiselt ebarentaabel, seega pigem oleks mõttekas mõelda sulgemisele.
Kui just...... ei teki võimalust taastada raudteeühendus Riiaga, läbi
Pärnu!? Tekkiski! See tähendabki kohe lootuse kasvu, et saab arendada
Eestimaad rohkem kui ÜHE raudtee mõjualas! Sellega ju kaasneb kõik -
kaubaveod, saastamise vähendamine, mugavamad sõiduvõimalused
töötajatele, pensionäridele, õpilastele ja üliõpilastele, matkajatele,
välisturistidele jne! Kas mõju OLULINE? Jah. Ainuüksi lähtudes faktist,
mis tõestatud juba porgandite ajastul, et paremad kiirused ning
sõiduplaan kasvatavad reisijate arvu ja mitte vähe! Seega vähendab
liiklust ka maanteedel, parandab liiklusohutust jms.
4. Teeme!? Jah, kui leiame OPTIMAALSE variandi. Elanikevaene (vähenevgi)
ääremaa, liiga kaugel Euroopast vajab n kiirusega raudteed? 500 km/h?
240 km/h? 140-160 km/h? Mida kiirem, seda pompöössem ja kallim.
Ehitamine ja ülalpidamiskulud äärmiselt olulised, sh ka muu kaasnev,
nagu mitmetasandilised ristumised, seega, säilitagem kaine mõistus. Kes
tahab (fanaatiliselt) rongiga sõita, sõidab kaugemale ka olenemata
kiirusest. Üldiselt. Maksejõulisust ei tohi unustada. Seega, et
kardinaalselt hoida oma ja EL-i maksumaksjate raha, piirdume piisava,
160 km/h, valdavalt üheteelise ja elektrifitseerimata(?) raudteega!?
Lisaks kõigele võimaldab see üldjuhul loobuda mitmetasandilistest
ristumistest, viimased vajalikud tõesti vaid komplitseeritumates
olukordades, mujal saab tagada kaasaegsed ohtud tõkkemeetodid.
5. Mida arvestada trassi valikul?
* Kui vähegi võimalik, siis kasutada nii pikalt olemasolevat raudteed
kui võimalik ja mõttekas. Sest praeguse planeeringu juures on suurimad
probleemid Tallinna läheduses, kui tihedas asustuses. Pole vahet, kas
Lelle või Keila kaudu? On küll. Keila-Riisipere-Märjamaa suunal kaks
suurt plussi Lelle variandi ees, esiteks suurem elanike arv ja teiseks,
"kaasa tuleb" ka Läänemaa ja teatud määral saardeki. Mitte ainult
egoisti vaatenurgast, et "meie sõidame", vaid et ka meie külalised
saavad siia sõita!
* Teine pluss asja juures on Eesti "poolitamine" trassiga. Kiirraudtee
oma kalliduses on ka suurema mõjuteguriga maaelule ja loodusele. Pärnu
maantee on olemas ja ootab KA paremaks muutmist. Seega - ehitame ühe
poolitava trassi ViaRail Balticu!?
Mida ma valesti näen?
***********************************
21. 10
Parim lahendus? Tõsi, edelasuuna reisijatele tähendab see vähemalt
aastast liikluskatkestust, kui just ei suudeta euroalisest 99% maha
panna kõrvuti toimiva raudteega!? Või siis lõiguti vene laiuse
ümbertegemist eurole, nagu tehti omal ajal kitsast laiaks. Alustama peab
siis Riia poolt kuni Lelleni, seejärel Viljandi-Lelle (et porgandid
ikka tagasi Tallinna enne saaks!?) ja siis juba jaamavahe haaval
Tallinnani.
*********************************************************
Friday, October 21, 2016
RB - kodanikuühiskonna mõtted esireas!
Vitali Daniljuk Kõige olulisemad arengud raudteel, mis on vaja lähima 10 aasta jooksul teha:
1. Automaat blok Edela suunale.
2. Lelle Pärnu renoveeremine.
3. Lelle Türi renoveeremine.
4. Blokpost Pääsküla 2 tee ehitamine.
5. Haapsalu suunda arendamine.
6. Koidula Valga arendamine.
7. Tartu Riia liini arendamine.
Ja see on ainult kiire pilguga vaadates!
1. Automaat blok Edela suunale.
2. Lelle Pärnu renoveeremine.
3. Lelle Türi renoveeremine.
4. Blokpost Pääsküla 2 tee ehitamine.
5. Haapsalu suunda arendamine.
6. Koidula Valga arendamine.
7. Tartu Riia liini arendamine.
Ja see on ainult kiire pilguga vaadates!
Vitali Daniljuk Milleks teie eurolaius, retroveeremid ja muu sodi? See on reaalne vajadus, kust saaks edasi minna reisijate arvu tõstmisega!
Neeme Sihv Punkt 1, 2, 3 saaksid lahenduse, KUI muudaks edelasuuna sellesama rahastuse käigus eurolaiuseks!
Punktid 5 ja 6 saaksid lahenduse, kui Tallinn-Rapla ja Türi Viljandi rööpad/liiprid viidaks redelitena Rohuküla ja Võru raudteedele.
Tartu raudtee arendatakse juba praegu.
Punktid 5 ja 6 saaksid lahenduse, kui Tallinn-Rapla ja Türi Viljandi rööpad/liiprid viidaks redelitena Rohuküla ja Võru raudteedele.
Tartu raudtee arendatakse juba praegu.
Neeme Sihv Punkt
8 - Balti jaama ja Lilleküla ühispeatuse väljaehitamine ja
renoveerimine saaksid lahenduse sellesama eurolaiusel edelasuuna
ehitusega RB rahadega.
Ehk siis RB rahad, miljard või rohkem, võimaldaksid VAHETADA VÄLJA edelasuuna raudtee, koos uue rööbastiku viimisega vajaminevatele lõikudele!
Ehk siis RB rahad, miljard või rohkem, võimaldaksid VAHETADA VÄLJA edelasuuna raudtee, koos uue rööbastiku viimisega vajaminevatele lõikudele!
******
Aare Olander Ee...
mis peaks meil siis võimalik olema? Kas pileti hinda saaks alandada?
Kes siis vahe kinnni maksaks? Kas olemasoleva 38 rongiga saaks reise
lisada? Kas reisiaega saaks lühendada - ja kui, siis mis liinil? Kas
mõnele liinile võiks peatusi lisada - ja kui, siis kuhu?
Erik Tukmann Soomes
oli aastakümneid sama seis. Kõik oli võimatu..või täiesti võimatu.
Küsiti ainult pappi juurde, vähendati ...tehti kalleid megahankeid
viletsatele IT lahendustele jne. Maine raudteel langes, ka reisiijaid
jäi vähemaks jne. Siis mingi aeg tagasi hakkasid uuemad tuuled puhuma.
Kas vahetati piduriks osutunud tegelased välja või läksid ise pinsile,
pole avalikustatud. Mõned kahtlustavad seost Superbusi tulekuga või
silmapiirile ilmunud robotautosid. Ehk kasvanud konkurents põhjustas
prõksu või põlvkondade vahetuse.
Toivo Ellakvere tampere piirkonnas elab 400 000, oulus 200 000 inimest. meie eesti linnad on palju väiksemad, ei tasu ära
Erik Tukmann Ka
tasuvuse osas oldi soomes kuni viimase ajani skeptilised. Nüüd isegi
pealkirjas mainitakse ära, et isegi lennukitega saab konkureerida. Veel
hiljuti ei tasunud soome raudtee meelest ntx. ka jalgratturite peale
panustada. Ka selles osas ollakse ärganud. Helsingi linnaga koostööd
tehes leiti ruum isegi päris mitme linnarattaterminali jaoks. (vihjan
sellele, et meil paigutati tänaste transpordiuudiste tähe lähim
linnaratta terminal päris kena jalutuskäigu kaugusele perroonidest)
Helsingis aga on mitmed pea terminali ukse ees....Ehk tahan öelda, et
meil ei tehta veel piisavalt katsedki kõigi vahenditega rongiliikluse
potensiaali kasutada.
Kaur Piho Eestis on elanikke piisavalt, et ka siin kaasaegset rongiliiklust pakkuda.
Ülo Mälgand Eesti
probleem on ülepollitiseeritud ametnikkond. Elroni nõukogu koosneb
valdavalt poliitjorssidest, ettevõtet pandi juhtima toiduainetehnoloogi
paberitega pikemat aega turvafirmasid juhtinud tegelane. Mehe palk on
ligi 7000 eurot kuus, kusjuures pole teda kõigutanud seal miski
sõltumata "ämbritest". Samal ajal otsiti paaniliselt rongide koristajaid
- töö öösel, tasu 400 eurot netto. Meie oludele ongi iseloomulik, et
suured ninad ei vastuta millegi eest, neil on ringkaitse. Arengumaa
värk, kahjuks.
Aare Olander Huvitav
oleks siiski teada, mis on need probleemid, mida 1600 € kuupalgaga
juhatuse esimees paremini lahendaks? Ja seda usun kindlasti, et näiteks
Deutsche Bahn'i peadirektori ja rongikoristaja palgavahe on veel suurem.
Ülo Mälgand Aga
vahe seisneb selles, et Deutsche Bahn-i 1300 eurose koristaja
miinimumpalgaga elab ära, 400 eurisest palgast ei piisa aga isegi
suremiseks, sest kirsturaha tuleb annetustest koguda või Hooandja
vahendusel taodelda. Lisaks kõigele pole mõtet võrrelda Deitsche Bahn-i
Elroniga. Suurusjärkude vahe on sadu kordi. Eestis ei toimu tippjuhtide
palkade osas mitte mingisugust turumajandust. Ei saagi toimuda kui
ametisse on vaja sokutada lehmalellepoegi.
Vitali Daniljuk Ei
tea jah, Edelaraudteel on läbilaske piir peal, seal enan midagi ei saa
lisada, sama rongide ringlusega, see Soome ga võrdlemine ei ole vist
asjakohane.
Erik Tukmann Kes
käskis mingi aeg tagasi selle piiri tekitada? Ise tegime poliitikute
juhtimisel. Lolli (või omakasu) peaga erastati, ärastati või lihtsalt
võimalusi ja perspektiivi adumata likvideeriti (hetkekulusid
lihtsustustega exseli tabelis kokku liites) võimalused. Näiteks tooks
Balti jaama jaamahoone erastamise. Kui palju teeniti selle
mahamüümisega? Ning kust kohast leida kümned miliomid uue umbes
samasuure hoone ehitamiseks või selle tagasiostmiseks-rentimiseks?
Erik Tukmann Selleks,
et saada täiendavat-ühtlasemat rongide täituvust ja uusi kasutajaid
(busside,autode jne. arvelt) tuleb panustada erinevatesse kompleksetesse
lahendustesse. Rattahoiukohad/rattaparklad otse rongide
kõrval/võimalikult lähedal on üks tõhusamaid ja ühiskonnale/keskonnale
üks tulusamaid meetodeid. Sama hulga autokasutajate kaasamiseks on
kümneid kordi suuremaid investeeringuid vaja.
Neeme Sihv Hoiukohtade
kõrval on vaja ka paar vana rongi ümber ehitada ja erirongidena
kasutusele võtta. Ka rattamatkade jaoks. Ning keegi ei keela Männiku
(Saku) ja Hagudi jaamu käiku lasta.
Erik Tukmann Neeme Sihv
JEP. Kõik rongid ei pea nobedad ja madalad porgandid olema. Võiksid
aga kui pappi ei ole siis tihedama liikluse või erirongidena (Viljandi
Folgile, rattarallidele, rahvamatkadele jne.) oleksid vanad igavesti
head. Samuti sobiksid nad ideaalselt ka asendama purunenud porgandeid
(iga aasta juhtub) ning kõige nõmedamaid pikke liikluseta vahesid, mille
teenindamiseks porgandeid ei piisa. Tallinnal sobis (Kuigi Helsingi jt.
linnade eeskujul) vanad retrotrammid uhkusega liikuma panna.
Ülo Mälgand Nojah,
aga see Tallinna retrotrammide värk pole ju veel käivitunudki. Need
praegused liikuvad prügikastid pole mitte retro, vaid ülevärvitud
vanaraud. Võrdlus Helsingiga ei päde. Tegelikult ei tohiks rongiparki
uuendades ära unustada, et igal veoettevõ...Kuva rohkem
Neeme Sihv Erik Tukmann Täpselt sedasama ma silmas pidasingi.
Neeme Sihv Ülo,
ja mitte ainult väljalangemine, vaid just nimelt varu, mida saab
kasutada ka erijuhtudel, olgu siis Türi lillelaat, Folk või muu, nagu
Erik ka mainis. Teame väga hästi, kui on suured üritused, siis on
tavarongides ületäituvus, selle vältimine või v'hendamine peaks olema
Elroni prioriteet.
Ülo Mälgand Probleemi
olemus seisneb aga milles? Osteti meitele uut veeremit - 20
elektrirongi saadi peaaegu muidu, 20 diisli eest aga tambitakse ränka
liisingut. Miks? Sest EU fondid ei toeta diiselveeremi soetamist. Samal
ajal on selge, et üle poole meie raudteevõrgust on elektrifitseerimise
jaoks liiga kasina koormusega. Seega, et saada ronge odavamalt peaksime
tegema ebarentaabli liigutuse ja elektrifitseerima kogu oma
reisiliiklusega kaetud võrgustiku. Kas EU seda toetaks? Ei, ta toetab
mingisugust RailBalticut täiesti mõistetamatul kujul. Juba ammu on
selge, et EU reglemendid ja meie tegelikud vajadused ei ühti vähimalgi
määral. Eestis kui hõredalt asustatud väikeriigis on hoopis teised
tingimused kui EU-s keskmiselt, regulatsioonide osas peame aga sammuma
teistega samas taktis. Kõik see meenutab juba olnut - ka NSVL-is pidid
kõik liiduvabariigid hakkama mingil hetkel korraga maisi kasvatama, mis
siis, et mõnes polnud sellega suurt miskit peale hakata ja vajadused
olid hoopis muud.
Vitali Daniljuk Te
kõik lendate kuskil pilvedest. Võtke need roosad prillid peast ära.
Lelle Pärnu lõik laguneb, sama on Käru Türi vahel. Vastuvõttu ärasaate
teedel puudub signaali duubel,automaat blokeeringust rääkimata. Mis
Sakust või mis rattade parklatest te jaurate, kui on tõsisemad vajadused
hetkel. Kes hakkab kahe südnmuse jaoks taastama need retroronge, et
oleks nagu praegu Lättis? Kõik on nii targad, närvi ajab juba. Ja soome 6
miljonit meie 1.4 vastu, on ikka õige võrdlemine? Poleks neid
porgandeid, te loksuks siiamaani dr is, 4 korda päevas Tall Trt vahet,
aga mis on praegu? Äkki tuletan meelde? Minge sinna soome elama, kui
teil nende trammid meeldivad? Milles probleem?
Erik Tukmann Vitali
Daniljuk Kas RB planeerimine-ehitamine parandab ära Lelle Pärnu või
Käru Türi lõigu? RB ehitamine ja tulevane kordades kallim hooldamine
tuleks ära unustada, kui praegunegi taristu käib üle jõu ja on
alakoormatud. Pole võimekust ega vajadust. EL asjapulgad võiksid (kui
neil poleks mõnda teist plaanikomiteele sarnast eesmärki-programmilist
luulut) ka sellest aru saada, et pole pommiauku kasutuid rööpaid vaja
ehitada. Keeravad veel nendesamade rööbastega EL majanduslikult uppi....
Vitali Daniljuk Olen ma midagi RB st rääkinud?
Erik Tukmann Retrotrammidega
seoses tuletan ühe soome trammifiasko meelde. Ega need praegused
retrotrammid pole ainult retro pärast Helsingis. Ja oma trammitehast ei
ehitanud soomlased ka naljapärast (teeme omamoodi retrot). Ma aastaid ei
mäleta aga Helsingis otsus...Kuva rohkem
Erik Tukmann Soome
raudteed tabas hoolimata oma 6 milj. elanikust arusaam, et nad on
konkurentsist lootusetult väljas. Eriti siis kui odavbussifirmad ja ka
lennukid hakkasid kliente üle võtma. Täituvus jms. näitajad langesid ...
Ning suutsidki oma jäigast ja ülbest liinist loobuda. (Raudteesüsteemis
töötamine-tegutsemine oli kujunenud kindlaks mugavusametiks) Kui rongid
on tühjad, käivad harva, populaarsus langeb, piletihind pole
konkurentsivõimeline jne. pole lootustki pikalt vastu pidada ja keegi
ei julge panustada ka lisavahendeid.
Ülo Mälgand Jah,
tean seda Helsingi trammifiaskot. Nende oma Valmeti trammid on algusest
peale kvaliteetne toodang ja polegi põhjust ka tänastes oludes midagi
häbeneda. Olen nendega saanud sõita alates 80-ndate lõpust. Stabiilse
jooksu ning suhteliselt vaikse salongiga. Kahe pöördvankriga vaguni
kohta, mis ongi alus stabiilsele jooksule. Meie KT4-d omavad vaid üht
pöördvankrit vaguni kohta - keskosas ja see tähendab ainsa pöördvankri
otsas istuvale vedrustusele topeltkoormust. Ühe pöördvankriga tramme
ehitati kunagi seetõttu, et teede pöörderaadiused olid mitmetes kohtades
väga väikesed ning kahe pöördvankri puhul tekiksid sellest mitmed
probleemid. Sel põhjusel ei sõitnud näiteks 4 pöördvankriga Tatra T4-d
Koplis või sattusid sinna pigem üksikutel erandjuhtudel. Igal juhul on
meie KT4 trammid vähemalt moraalselt vananenud.
Ülo Mälgand Tegelikult
ma ei nõustu sellega, et VR varem lihtsalt uneles. Tehnilisest
aspektist on nende Helsingi linnalähirongide süsteem ikka väga hästi
arenenud. Kui vaadata näiteks liiniskeeme ning seda, kuidas pikim liin
on jõudnud juba otsaga Lahtisse, siis siin küll mingist munemisest või
mugavuspositsioonist rääkida ei saa. Küsimus oli rohkem ikkagi
hinnapoliitikas. Kaugliinid on VR-il juba pikemat aega olnud isetasuvad.
Doteeritakse Helsingi linnalähiliine, seda teadagi mis põhjusel
(samadel, mis mujal maailmas). Kaugliinidega oli jah teatav stagna,
eriti piletihindade osas. Ka Deutsche Bahn hakkas mõned aastad tagasi
oma suhtumist hinnapoliitikasse muutma. Seda ilmselgelt konkurentsi
tihenemise tõttu vedude turul. Nad ei ole enam üksi ja kohalikus
rongiliikluses pigem juba vähemeelistatud kui teised vedajad. Seetõttu
käivitati näiteks hinnatundlikumale kliendile mõeldud liine, nagu
Berliin - Hamburg läbi Magdeburgi, Uelzen-i ja Lüneburgi. Ring tähendas
siiski odavamat piletit ning paljud reisijad, kes näiteks Berliinist
Lüneburgi sõiduks pidid varem Hamburgis ümber istuma, said nüüd otse
kohale. Liin töötab vaid reede õhtuti ja pühapäeva hommikul.
Erik Tukmann Minu
kontaktid siiski on aastakümneid kurtnud, et raudteemehed tundsid
ennast väga pikalt ikka nagu riik riigis. (Kuigi seal on suuremad
omavalistused ka osalised) Mis on sageli lausa rahvusvaheline haigus.
Ei teinud nad piisavalt kuni viimase ajani koostööd linnaplaneerijate
ega autoteede ehitajatega ega tahtnud teada midagi kodanikonnast ega
tavareisijate soovidest-ettepanekutest. Kuulati vaid viisakalt ära
tegutseti endiselt edasi...
Aare Olander Erik,
neist saksa trammidest ei kantud mitte ühtki maha, vaid neile tehti
vajalik remont ja kõik on täna liinil. Remont kestis paar aastat, sellel
ajal jah sõitsid liinil paar vana 1959. aasta vagunit ja lisaks osetati
Saksamaalt Mannheimist 10 vana Düwagi vagunit. Mis retrotrammidest Sa
Helsingis räägid, ei saa aru.
Erik Tukmann Liinivõrgu
laiendamine meeldib ka igale stagneeruvale organisatsionnile. Toimub ju
mingite kasv. NSVL ajal ju ka meil raudtee "mühinal" arenes.
Kvalitatiivsed arengud aga lonkasid ning pidevalt planeeriti (sarnaselt
plaanimajandusele) jätkuvat piletikallinemist jms.
Erik Tukmann Minu
silmis on Düwagid piisavalt retrod eriti siis kui selliseid 70-ndatelt
pärit tegelasi soetatakse sellisesse innovatiivsesse linna nagu Helsingi
aastal 2005. /Helsinki sai ensimmäiset Düwagin GT6-vaunut vasta vuonna
2005. Variotram-vaunujen ongelmien vuoksi HKL osti Mannheimista neljä
vuonna 1970 valmistettua GT6-vaunua vaunupulaa paikkaamaan.
Tekniikaltaan nämä vaunut edustavat edellistä sukupolvea verrattuna
Valmetin vuodesta 1973 valmistamiin nivelvaunuihin./ link. http://www.kaupunkiliikenne.net/GT6.htmlVaata tõlget
Düwag loi 1950-luvulla (yhtiön nimi oli tuolloin Waggonfabrik Uerdingen AG) nykyaikaisen…
kaupunkiliikenne.net
Erik Tukmann Ehk
siis küsiks viktoriinilikult. Mis aastal toodeti noorimad nendest
rongidest, mis liikusid enne porgandeid. On retro või ei ole...Paljudele
lääneeurooplastele müüks vabalt retroatraktsioonina maha eriti siis kui
sissepääs om paras alpinism. Sõit Kloogale...retrostiilis randa. Ajastuomaste aksessuaaridega reisijad saavad sooduspileti. ...
Ülo Mälgand Mis
puudutab Vitali poolt mainitud Lelle-Pärnu lagunemist, siis siin tuleb
süüdistada neid poliitikuid, kes kunagi selle liini erastasid.
Eraettevõte panustab infrasse nii vähe kui võimalik ja nii palju kui
hädapärast vajalik. Inglismaal erastati reisirongiliiklus 1993. aastal
ja infrastruktuur anti ekslikult samuti erafirma RailTrack hooldada.
Paraku viis see tõsiste õnnetusteni ning 2002. aastal otsustas Briti
valitsus infrastruktuurile kehtestatda riikliku haldaja - tekkis Network
Rail, milline hoiab enda käes suuremat osa UK raudteedest. Ka meie
Edelaraudteed ei oleks tohtinud erastada. Riik on peale erastamist
tampinud sellesse ettevõttesse sadu miljoneid eurosid, kuid mis on
tulemus? Esiteks sõidetakse mõnelgi lõigul endiselt kuumaastikul,
teiseks on siiani ikkagi justkui tegemist eraettevõttega, ehkki võiks
küsida - kes seda firmat tegelikult kogu aeg on finantseerinud? Tänases
olukorras, kus Venemaa transiit kuivab kokku ning Putin on juba
teatanud, et mõne aasta pärast loobutakse läbi Baltikumi vedamisest
üldse, oleks mõistlik kogu meie edelasuunaline raudteevõrk üle viia
normaallaiusele. Selleks tuleks RailBaltic-u projekt praegusel kujul
külmutada ning muuta regionaalse raudtee ehitusprojektiks mille käigus
koos Tallinn-Pärnu-Riia normaalmõõdusraudteele ühendatakse sellesse ka
Türi-Viljandi lõik.
Neeme Sihv See
on üks võimalus ja selle käigus saaks Viljandi rööpad viia Haapsallu.
Küll aga tähendab see seda, et Rapl läheb vett vedama, tehtud remont ma
mõtlen. Kui just neid rööpaid ei viida Koidula-Valga peale. Siis oleks
tõesti võimalik edelasuund viia üle eurolaiusele koos RB haruga
Pärnust!.
Vitali Daniljuk Mis
eurolaiusest te jälle unistate? Kust me veeremit saame? Ja Türi
Viljandi enam keegi ümber ei tee. Milleks meil Eestis eurolaius, kui
terve elu sai venelaiusega hakkama, naabridki sama laiusega. Milleks
jälle teie poolt utoopilised mõtted?
Ülo Mälgand Nii
Türi-Viljandi kui Rapla-Tallinn remont lähevadki niikuinii varsti vett
vedama, kui valitsus jätkab endise agaruse ja jonnakusega AECOM-i
projektist tuleneva RailBaltic-u teemat. Summa, mille see projekt Eesti
riigi rahakotist välja imeks, jätaks tulevikus praktiliselt kõik
vähemalt kõrvalised liinid seisma. Ainuke normaalne lahendus olekski
ehitada RailBaltic selliselt, et saaks tagatud piisavalt kiire liiklus
Riiga ja Leetu, kohalik liiklus senisel Tallinn-Pärnu(-Riia) lõigul ning
Viljandi haru liidetaks RailBaltic-u kõrvalharuks ning tulevikus
pikendataks üldse Valgani. Oleks ju loogiline, et raudtee ei lõpe
kusagil tupikuga, vaid jõuaks korralikku sõlmjaama välja (milleks Valga
ju on). Hiljem juba tuleks vaadata vastavalt poliitilisele olukorrale,
mis saab Tallinn-Tapa-Narva ja Narva_Tartu-Valga-(/-Koidula) suundadest
edaspidi. Kas liita need samuti eurosuunaga või muutub vahepeal
kuidagimoodi taas perspektiivsemaks ka idasuund. Selge on üks - kui
Venemaa lõpetab oma transiidi suunamise Baltikumi kaudu, tuleb Vene
laiusega hüvasti jätta ning liituda Euroopa võrgustikuga. Põhjus on väga
lihtne - poliitilis-majanduslik. Muidugi pole tegu kiirete muutustega,
kuid suund peaks olema selline.
Ülo Mälgand Nüüd
veeremist. Need praegused Stadlerid saaks vabalt maha müüa Vene mõõtu
kasutavate riikide raudteeettevõtetele ning saadud summade eest soetada
normaalmõõdus veeremit. Muide, seda saab palju hõlpsamini kätte, sest
terve Euroopa rongipargid aina uuenevad ning üsna ohtralt jääb üle
vanemat kuid väga korralikku staffi. Oleneb vaid, mis pinge siin võrku
lastakse. Inglismaal ja Prantsusmaal on 25 kV 50Hz, Saksamaal 15 kV 16,7
Hz.
Vaat nii!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar