Okt 2016 - Tartu, Kohila jaamalaat ja Keila OTT Sauel.

 

Saturday, October 15, 2016

Tartu.

Plaanid olid suuremad, aga lõpuks jalutasin lihtsalt mööda Tartut! Eks tuleb ka ERM-i külastus ette võtta ja Ülenurmel samuti ära käia.

 

 

 

************************************************************

Wednesday, October 19, 2016

Keila O.T.T. Sauel

 

Nii palju kui olen ka ringi rännanud, siis otiga pole ma ometigi veel kohtunud. Tegelikult pole see mingi mees ega ka mitte metsaelanik, vaid O.T.T - Otse Tootjalt tarbijale. Seekord oli see olemas Sael ja sinna ma siis suundusingi. Ma ei osanud oodata ei tühjust ega rahvamasse. Pigem oli tulemus parem, kui arvasin, müüjaid oli paarikümne ligi ja ostjaid liikus seal ka üksjagu.

 

Pakutav kaup oli väga erinev, juurikatest kitsepiima käsitööjäätiseni. Ei saa öelda, et valikus olnuks tuhandeida asju, kuid vähe neid ka polnud. Põhilise, mida osanuks tahta, saaks kätte. Andre ja ka suitsu juustu, suitsuliha, juurikaid, õunu, mett, leiba jpm. Selline üpris "paras" ott! Ning vaheldus tavapoest ostetavale.

 

Ostsin tüki suitsuliha (ülimalt pehme ja parajalt mahlane), pool rukkileiba (kanepiga mulle ei meeldi seemnete prõksumise tõttu hamba all ja singileiba vm hetkel justnagu ei tahtnud), küüslauku, suitsujuustu ja seeneseljanka. Hoidiste-suppide valik oli üldse päris uhke.

Kuid pean ütlema, et kõige suurem üllatus oli Joosu & Liisu Leivatuba küpsetatud rukkileib. Ma polegi vist saanud NII HEAD leiba, kui see! Singiviilud sinna peale ja küüslauk ka (mida ma alles hiljuti olen sööma hakanud), külma piima juurde, ja  tunnistan, ei saanud kuidagi pidama! Ning sellist toodangut süües tunned eriti hästi, kui erinev on see poekraamist! Ostsin hiljuti Hagari Sepiku Leivakest. Andke andeks, ütlen otse ja kurjalt - tegu on solgiga! Tean, et toidu kohta pole ilus nii öelda, aga ega see polegi miski toit. Maitsetu, saepurune, käes täiesti ära lagunev - no kuidas saab seda normaalseks pidada? Nii kahetsengi, et palju küpsetatakse küll koduleibasid, aga saia ja sepikut, seda tõelist kodust saia, peaaegu ei olegi kuskilt saada! Eks palju muudki poest saadaolev on paras rahamasina "saak", maksimaalselt odava toorainega ja lootusega, et see tooks maksimaalse kasumi. See, kas tegu on inimväärilise toiduga, ei ole sageli absoluutselt tootjale oluline! Ja üllatav, inimesed lepivad sellega. Vaatavad veel teleristki uhkeid reklaame ja püüavad  päevast-päeva otsida poekraami seast midagi tõelist. Sageli jäädeski otsima!

Muidugi on sageli põhjuseks ka maksejõulisus, see, mille kasvu vastu koalitsioonierakonnad kõigiti seisavad. Aga see juba teine teema! 

Üle kolmapäeva siis ott sauel ja neljapäeva õhtuti Keilas. Kel vähegi võimalus, minge ja lubage endale midagi hellitavat....

 

 

Küll aga torkas mulle silma üks häiriv asi ja see häiris ka müüjaid. Pimedus. See olevat ainus koht, mida neile pakuti. Miks küll nii?

 

Jaama minnes nägin Grossi poodi ja tühja parklat. Kaugemal Saue Kaubanduskeskus ja veidi rohkem autosid. Miks marketid kardavad otti? Konkurent? Ärge ajage naerma! Miks eestlane ei mõista midagi konkurentsist ega koostoimest, jääb mulle siiamaani arusaamatuks. Üks tund nädalas teist mett kui poes olev (sageli kahtlase väärtusega ollus) peaks siis marketi pankrotti ajama? Või mõni kilo suitsuliha? Kamoon! Ma tahaks hoopis näha, millise marketi omanikud on esimesed MÕTLEMISVÕIMELISED inimesed, need, kes kutsuks müüjad (ka neljapäeval ja reedel keskuse juures olevad müüjad) kokku ja ütleks:

TULGE, SIIA VALGUSE KÄTTE,S EADKE ÜLES OMA MÜÜGIPINNAD JA ME ANNAME TEILE KA ELEKTRIT, KUI VAJATE!

Sest nii ott kui paljud teised hoopis annaks inimestele põhjuse tulla, nagu ikka tullakse. Kuid seejuures astutakse just sisse ka SELLESSE marketisse ja ostetakse sealtki! Vastupidiselt praegusele peaks marketiomanik mõtlema hoopis rohkemale! Sellelegi, et kohapeal oleks pidevalt mõningad katusealused! Et valgust jaguks ka platsi teisele küljele! Sellele, mis pildil pimeduse varjus. Kuid valgustatud, sobiv seinaäärne, on pildiltki selgelt näha ja VABA! Kasutuseta! KASUTUSETA!

Vaadake pilte ka edasi. Kui vaja saab siingi korraldada suuremaid väljamüüke, väikseid laatasid nagu Kohilas. Muruplatsidki sobivad kui muust ruumist puudu jääb. Kuidas seda küll ei nähta!? Ott oleks kindlasti ääretult rahul Kaubanduskeskuse juures rohkem ruumi, ka rongipeatus on lähedal nii ühele kui teisele keskusele. Mida veel paremat tahta?

Siinkohal võiks ka valla/linnavõim asja käsile võtta, viia osapooled kokku, pakkuda abi ja mõelda INIMESELE!

 

On aeg juba ammu hakata mõtlema inimesele ja majandusele. Kõigil. Eelkõige ametnikel. Edu neile kõigile ja edu otile! Mina tänan!

 

 

Sunday, October 16, 2016

Kohila jaamalaat.

 

Kohila on Eestis praegu esikohal. Vähemalt ühe asja poolest. Siin on ühispeatus, mille juures on veel paar turukioskit (kuigi asukoht neile üksiti on natuke kõrvaline). Külastajaid oleks aga rohkem, kui kioskeid oleks rohkem, tase ja kaubavalik kõrgemad. See omakorda tooks ehk kohale ka ostjaid Sakust, Kiisalt või Raplast. Rong ju võimaldab seda (tõsi, hetkel on kohatine remont teinud sõidu ebamugavaks).

Küll aga korraldatakse siin regulaarselt laatasid. Nende kuulsus pole siiski ehk kõige parem, sest paljudele ei meeldi, et riietemüük niivõrd domineerib. Rohkem oleks vaja toidu- jm kraami. Kuid laatade pidamine jätkub, järelikult süsteem toimib.

 

Aga üks täiendab teist ja mis veel olulisem, ka vastupidi kohati. Jaamas on kohvik, suhteliselt uus asi. Ja kasutavad seda nii reisijad, kui ka mõningad kohalikud. Mis sest, et siin (veel) midagi tõhusamalt süüa ei saa. Edelaraudtee oli tubli, et uue jaamahoone ehitas, kuid võinuks söögikoha ruumid siiski "võimekamad" teha. Aga hea, et niigi on. Ja loomulikult toidab ka laat kohvikut, nagu toidaks ka kobedam turg.

 

Praegu oli autosid parkimas vähe, kohalikud enamasti ju jala. Küll aga oli vaba perrooni juures olev parkla nii et "varu" on olemas.

Mis  mul jäi vaatamata, oli see, et kas turuplatsil ka vooluvõimalust on. Neile, kes tulevad ehk lihakäru vm (nagu siin varem on olnud pilte Sauelt). Vaja seda oleks. Kuid on hea, et siin-seal on istepinke. Inimeste mugavus ON oluline. 

Vool on oluline ka selleks, et mõnigi karavaniturist kasutaks võib olla sellist parklat. Võimalikke kasutajaid igatahes leidub alati, anna vaid võimalus.Ning see, kas karavaniturism saab siin suureks, ongi vaja tingimusi. Nende endi vahel liigub kindlasti väga palju informatsiooni ja kui see on negatiivne, siis sõber ja sõbra sõber jätavad tulemata....

 

Võtsin ka taas ühte ja teist. Head ju!

 

Ja tore, et ühes letis on ka teise tootja asju, et ehk näiteks Intsu koduse lihaletil on ka Andre ja Nõmmiku juustud.

Kui aga siinkandis laadad on kujunenud pidevateks üritusteks, võiks nii turu kui laadavajadusi silmas pidades olla siin ka rohkem katusealusega (ja paari seinaga?) lette? Muidugi oleks see vallale lisakulu, kuid samas tähendab ka see koha väärtuse tõusmist! Ei pea ju keset suve iga müüja oma varjualust kaasa vedama, mõni tuleks müüma vahel ka midagi vähest oma aiast!?

 

Üllatav on aga see, et suurte haakristidega kruuse ja Putini pildiga asju müüakse? On meil seda vaja?

 

Vahva mööbel! Tootja nime küll ei märganud.

 

Selle pildi tegin meelega nii, et tagaplaanil olev kergliiklustee ja istepink peale jäänud. SEE on oluline, kui mingis kohas on inimeste peale mõeldud ja rohkem kui korra!

 

Vasakul letis ei olnud aga mitte kodumaine toodang, vaid Leedust ja Poolast. Iseenesest polegi ju probleemi, kuigi ....

 

Olen aastaid rääkinud, et sellised (ühis)peatused sobivad vägagi laatade jm ürituste kohaks. Miks selliseid ei ole Jõgeval, Rakkes, Kiviõlis, Sauel, Kasemetsas jm? Miks riik ei toeta ettevõtluse ja taristu arenemist kõrge kvaliteedi poole?

 

Küll aga on omaette tase, jutumärkides muidugi, siinne torutõkete süsteem ülekäigul. Nagunii ei saa loota, et kõik ratturid rattalt aha tulevad ja seda ei tohikski loota. Rattasõidu mõte kaob ära, kui igal pool peaks sadulast maha ronima. Nii sõidetaksegi torudest mööda. Nende asend, katvus ja omavaheline kaugus on siin aga üks halvemaid Eestis ja ei tasu arvatagi, et rattur siin rongi vaataks. Tema jaoks on oluline vaadata ainult üht - kuidas torude vahelt läbi pääseda. kas tegijad ise proovisid seda? Kas nad ei oska näha, et manööverdamisega võid hoopis teelt välja sõita? Või et soome kelguga siit üldse läbisaamine "surmasõlm" on? Jälle häda mõistuse pärast?

Muidugi, Kohila jaamas on veel üks tegemata asi, juba aastaid. Endise sohvoosi ülesõidu asemele oleks vaja ülekäiku, kuid siiani pole vald Edelaraudteega kokkuleppele saanud. Kuidas on aga tegelikult võimalik, et ühte ei huvita ja teine ei suuda nõuda? NII elementaarset asja? Või mis nõuda, siis ei tohiks olla vaja nõuda, vaid see pidanuks KOHE jaamateede remondijärgselt valmis tehtama!

 

Slaalomisõitjatele?

 

 

Kes toodab sellist õlut? Pudeli peal on kirjas vaid turustaja ja ei sõnagi valmistajariigi kohta. Mujal tehtud? Aga püütakse jätta muljet kodumaisest? Või kuidas?

 

 

Jaamateel aga sädistas suur parv siidisabasid. Ilus! Pihlakapuu oli peaaegu puhtaks tehtud, isegi õunapuu otsast püüti maitsvat saada....

 

Kuid tõestus on olemas, et rongipeatus ei ole ainult rongide jaoks. Ja seda on hea tõdeda.

 

Jaama seinal oleval infostendil aga puudus busside sõiduplaan. Miks?

 

Igati tervitatav on normaalse ootesaali olemasolek ja kohvik kindlasti tubli tulemus. Olgugi, et kauba sortimendis võiks olla kobedamaid võileibu (natuke oli ja ka laadapäeva puhul soodustusega, tublid!), tähtis on see, et elementaarsed asjad nagu kohvi ja pirukad olemas.

 

Siin isegi mõned ajakirjad-ajalehed olemas. Ootesaalis võiks aga olla ka raamaturiiulid ja vanad raamatud. Võtad ja loed rongi oodates, või isegi võtad rongi kaasa ja tood tagasi või jätad teise jaama!?

 

Pilk kellale ja rongile. Kuigi enne väljumist taas ei töötanud rongis audioteavitus, siis ega sõit sõitmata ei jää. Muide, aina rohkem on rongides välismaalasi, Elron aga ei suuda tagada ingliskeelset infot. Miks?