Thursday, November 24, 2016
Turismikonverents Kuressaares.
Turismikonverentsist oli kõvasti kasu, sain palju infot erinevate
teemade kohta. Nii et tasus minna. Omamoodi kurioosum Eesti moodi on
muidugi see, et kui 10.15 alanud konverents kandis nime, "Kuidas saada
ühendust", siis hommikul esimene buss jõuab Kuressaarde 10.35..... Nii
et ühistranspordis on küll ja küll veel ära teha! Ja ühistranspordi
erinevad tahud on turismiga igakülgselt seotud. Bussifirmad muuhulgas
hädaldavad, et küll neil rongid võtavad reisijaid ära, aga ise koostööd
teha ei taheta, raevukalt põigeldakse kõrvale. Samal ajal, kellel on
aimu, kui palju on suhtlusmeedias neid, kes otsivad sõbratransporti
Kuressaarest Tallinna ja vastupidi, muidugi ka teistes suundades. ? Ja
MIKS nad otsivad? Kas küsimus on hindades, liikluse vähesuses, aegade
sobimatuses või veel milleski või kõiges koos?
Kuid ma pole veel uurinud, kas see sõbrateenus on ikka kõikide linnade
vahel või ainult Kuressaare, Haapsalu ja Pärnu? Kui nii, siis on just
siin midagi mäda ühistranspordiga!?
Parvel oli muidugi päris uhked söömisvõimalused.
Tuult oli ka ja kuna kardan kõikumist, siis natukene kartsingi. Õnneks
aga sõit kiire ja tundus tegelikult lausa kaks korda kiirem! Kenasti
jõudsin üle "ookeani".
Eestimaist, eestimaist.....?
Enne konverentsi kolasin juba natuke ringi, see siis Spa Hotell Rüütli.
Et üritus samas majas suures osas siis siia ka toad broneerisin.
Iluprotseduuridel ma siiski ei käinud, aga kes läheb, sel võimalus.
Tali tuli!
Üks ülihea pluss sel hotellil, et olemas terassid/rõdud!
Parklagi sai täis....
Esimene kõneleja oli linnapea Madis Kallas.
Muuhulgas oli jututeemaks haldusreform ja selle võimalik mõju ning seosed turismiga.
Seejärel Neeme Suur.
Haapsalu raudtee on lähemal kui ei kunagi varem!
Üldiselt sain aga paljuski ettekannetest kinnitust, et olen õigel teel.
Haapsalu (Rohuküla) raudteed oodatakse. Aga teha on paljutki veel ja
paljusid asju ei tohi teha nii nagu planeeritakse. Kui olen aina
rääkinud sellest, et RB peaks kulgema Pärnu kaudu, siis on siililegi
selge, et väidetav Eesti "keskpunkt" ei asu Tartu raudteel Muidugi mitte
ka Pärnu raudteel. Aga aru peaks saama ühest: me ei pea mitte rõhuma
Eesti ühes servas olevale, vaid tagama samaväärse, minimaalselt, ka
teises servas. Siis on teatud määral "kaetud" ka tegelik Kesk-Eesti ja
kahe raudtee olemasolul laias laastus kogu maa (on ju veel harud Narva,
Rohukülla, Võrru! Kui aga tõepoolest RB saab olema "normaalsuuruses"
regionaalraudtee, kordades odavam planeeritavast, siis kas see mõjutaks
ka saari ja kui palju? Kuidas tulla Märjamaalt (kui raudtee kulgeks
kõrvuti maanteega) saartele, Luks-Ekspressiga vm moel, on juba
iseküsimus. Küll aga saaks ühele Saaremaale suunduvale bussile sel juhul
nii rongide kui bussidega sinna tulijad! Ning buss ei pea ju alustama
Märjamaalt, vaid hoopis Raplast, Paidest ja mujalt, transpordisõlm
Märjamaal tähendab aga igal juhul koralikku täituvust, paremat, kui see
oleks ilma raudteeta.
Muidugi pole kunagised "fantaasiad" enam nii väga fantaasiad, kindlasti
oleks hea tahtmise juures mõeldav ka Märjamaa-Virtsu kitsarööpmelise
taastamine, 100 km/h tänapäevaste koosseisudega poleks mingi probleem +
muuseumraudtee rongidega sõiduvõimalused!. Või veelgi suuremates
unistustes, kui valmiks püsiühendus, selle pikendamine Saaremaale?
Muuseumraudtee otsib Lavassaare rabast väljapääsu, arvestades selle
ehitamise ja ülalpidamise odavust, peaks käima lausa rebimine sellisele
võimalusele!
Üldse võiks raudteeühendus sellisel moel olla lausa magnet Saaremaa
jaoks, juhul kui see hoolega läbi kaaluda ning tagada võimalusi nii
saare mugavaks ja atraktiivseks külastamisesk saaresiseselt ning erilise
muuseumina, mis ühildaks ka endas palju muud põnevat. Tõsi, ma ei oska
öelda, kuidas on Saaremaal muude kohtade külastatavusega üldse, kui
palju põhjust oleks üldse Kuressaarest "välja pääseda"? Saaremaa on
jäänud isegi mulle valgeks laiguks kaardil, mis siis veel kaugemalt
tulijatest rääkida. Alles ju mainiti, et ka kruiisituristide jaoks
polegi Saaremaal midagi "vaadata", enne olevat seda vaid neile, kes
harrastavad loodusturism!? Aga tegelikult kuidas on lood?
Konverentsil arutleti kergelt ka kõigi kolme saare ühendamist sillaga.
Ma ei oska selle kohta siiski ise mingit arvamust avaldada.. Üks arvamus
kõlas, et ehk oleks Saaremaa püsiühendus olnud mõttekas 15 aastat
tagasi, nüüd justkui enam pole!? Kulutus juba ühe silla puhul oleks
määratu, kui aga mõelda kolme saare ühendamisele, siis kas meie elanike
arv ikka "veab selle välja"?
Rail Balticust mõistlikul moel:
Jutuks oli ka Pärnu Lennujaam. Kui vaatasin kaarti, kus Eesti
lennujaamad peal, siis oli Lääne-Eesti ja selle tarvis hea taristu
vajaduse olulisus veelgi silmatorkavam. Räägiti muide ka helikopterite
maandumisplatsidest, nende väidetavast vajadustest üle Eesti. Samas,
lennukiga võiva kohale tulla kümned ja isegi sajad inimesed, kopteritega
vaid üksikud. Ning kas kopterite "armaadad" ikka oleks parim variant?
Eestimaal, kus VAIKUS on meie oluline "loodusvara" ning seda hinnatakse
väga ja väga!?
NB! MA EI SOOVI SIINSEGA KUIDAGI RAUDTEED ÜLETÄHTSUSTADA, AGA OLLES
RAUDTEE ARENDAMISE NIMEL TEINUD SADU KORDI ROHKEM KUI RÕIVAS, ANSIP VÕI
PALJUD TEISED, TUNNEN MA SELLE VÄÄRTUST JA VÕIMALUSI!
Juttu oli korduvalt ka bussiliiklusest, selle seostest turismiga.
Veendusin selle koha pealt veelgi vajaduses muuta ühistransport meie
linnades tasuta võimaluseks, samuti maakonnaliinid (vist eriti saartel
on need nukras seisus nagu kinnitas ka hiljutine artikkel noorte
välismaalaste teemal, kes harjunud rändama ka ühistranspordiga) ning
miks mitte ka parved. Heakene küll, autopilet võib olla, kuid selle
asemel, et teha "kolme liini piletid ühtseks" nagu mainiti, võiks selle
hoopis ära kaotada!? Tulumaksu tõstmisel ja ühistranspordi tasuta
muutmisel oleks võit juba kallite piletisüsteemide arvelt, kuid nii
toimikski meil kaudne automaks. Autoga sõitja maksaks lihtsalt
ühistranspordi kulud, lisaks panustaks maksumaksja ka üldjoontes ise.
See, et keegi väidab, nagu ta ei kasutaks ühtegi ühistranspordi liiki,
on juba tema probleem!
Kuivastus ma küll ei märganud elektritranspordi aktiivset renti, ei
olnud näha ei autosid ega rollereid. Kas neil üldse oleks minekut? Ja
kas Saaremaa on kaetud laadimispunktidega? Ka rataste jaoks.
Muidugi oli jutuks ka meie kliima ja turismi hooajalisus. Siingi annaks
midagi kardinaalselt ära teha. Kui Neeme Suurele ühest ideest rääkisin,
siis ta mainis, et Prantsusmaal, kui reedest tööpäeva lühendati kolme
tunni võrra, kasvas hoobilt turismikaupade müük.
Meil:
* 4-päevane töönädal!?
Miks mitte? Eesti on küll väike, aga samas, ega puhkamine nii, et
Saaremaale (või ka muusse Eestima "nurka") jõuad laupäeva lõunaks ja
tagasi hakkad sättima juba pühapäeva lõuna ajal, väga ei kutsu küll
kaugemale sõitma!? Kolm puhkepäeva annaks aga juba vägagi hea võimaluse
ja põhjuse puhkusereisi ette võtta!
Eile sain siia pildid üles ja lisasin ka teksti, nii üldjoontes, täna
(reedel) ja küllap ka veel hiljem täiendan natuke neid mõtteid. Ning
täna tööl olles mõtlesin päris põhjalikult sellele ideele. Tegelikult on
mul olemas pikaaegne kogemus pikkadest puhkepäevadest. Raudteel juhtus
nii mõnigi kord, kus olid kolme-nelja päevased puhkeperioodid.
Tegelikult oli see imeline võimalus puhkamiseks? Kas teist keegi pole ka
sellele mõelnud? Jõuad minna kalale, jõuad minna matkale. Kahepäevane
matk sageli ei võimalda ühe käiguga paljut näha, alati võtab ju
kohalesaamine aega, sinna, kus siis matk plaanis. Olgu see Hiiumaa
(sinna rattamarkale ma ei jõudnudki ja eelkõige põhjusel, et
põhimõtteliselt pidanuks Riisiperest Rohukülla kulutama ühe päeva, et
Hiiumaale jõuda magamamineku ajaks, samamoodi oli vaja ühte päeva
tagasisõiduks. Kui aga Rohukülla sõidaks rong, ning sul oleks kolm päeva
aega? Oleks ju justkui KORDI rohkem?
Inimesed on tänapäeval küllaltki masendunud ja tujust ära, tööle lisaks
on ju elus veel paljugi, mis võtavad aega, väsitavad jne? Seega on
teatud määral märksõnaks just nimelt puhkamine! Selleks, et uuel nädalal
olla tööks PAREMAS VORMIS, olla suhtluseks (kliendiga) PAREMAS TUJUS
jne? Ning ka perega koosolemiseks jääb hoopis rohkem aega! Reedel
omakeskis, kuni lapsed tulevad koolist ja siis juba koos midagi ette
võtta! Mitte ei saabu reede õhtul koju peale laste tulekut, väsinud ja
tülpinud......
Ning ei tasu arvata, et töönädala lühenemine 4 tunni võrra (4 päeva, a 9
tundi) oleks ilmvõimatu. Nagunii on tööviljakus reedeks langenud, mida
tund edasi, seda tüütum see kõik tundub! Muidugi mõistan, et siinsed
ettepanekud tunduvad harjumatud, mulle endalegi tundus seegi mõte varem
kuidagi tühjavõitu ja mõttetuna. Kui aga mingil hetkel leiad seoseid
muuga, siis järsku hakkad justkui teistmoodi nägema! Ning kindlasti on
selles kõiges veel sadu nüansse, mis koos arutledes võib välja tulla?
* Riigikogus laual seadus, mille järgi kaoks erisoodustusmaksud
sportimisele tehtud kulutustelt tööandjatel. Miks ei lisatud sellesse ka
sama võimalust Eestis puhkamiseks? Võikski ju olla selline võimalus
ning vajadusel kehtestada see sessoonselt? Septembrist aprillini?
* On olnud ideid, et pikendada õpilastele kooliaastat. Aga miks mitte
vastupidi? Kool oktoobrist aprilli lõpuni? Mai ja september oleks veel
perepuhkuseks vägagi sobiv aeg, võimaldades ühtlasi puhkajate masse
mõnevõrra hajutada!?
Kaks lisakuud, mõeldes muuhulgas ka väsinud lastele, võiks olla lausa
ülioluline muudatus igapäevarutiinis ja siinkohal ka turismis! Nojah,
meie palgatase ehk ei võimalda pikalt trallida ja ka üritustest osa
võtta, aga....ehk muudab selline asi hoopis meid viljakamaks? Ma ei
pidanud hetkel silmas seda viljakust (kuigi mine sa tea....) vaid ikka
tööviljakust! Mis võiks hakata kasvatama palka, majandust ja.....
turismisektori käivet!?
Kui vahepeal aga mainiti ühistranspordi sidumist, siis tuli mul meelde
nii Lottemaa, RB kui ka see, et ametnikuhärrad ei suutnud kuidagi sinna
Pärnust sõitvat bussi suunata ka läbi raudteejaama! Ning Lottemaa ise
selle vastu huvi ei tunne! Muide, hiljem räägiti ka suhtlusmeediast,
sealhulgas FB-st. ja vajadusest ALATI vastata Sinu lehel
kommenteerivatele inimestele. Kas Lottemaa jt nüüd hakkavad vastama?
Kahtlen! Aga võiks ja lausa peaks!
Muide, välja tuli ka üks oluline näide.
Tööde maksumus on kokku koos käibemaksuga 42 000 eurot ja neid teostab
Meremõõdukeskus OÜ. Süvendustööd algasid reedel ja tööde orienteeruv
lõpp on teisipäeval. Parvlaevaliiklust süvendustööd ei takista.
Natuke tõusis sellest isegi "lainetust", et näed, jälle tuleb muudkui
kulutada! Mõelda, 42 000 eurot! On see aga palju või vähe tõsise
töötegemise kohta?
Vaatame edasi!
Samas võib ühe ojakese puhastamine (seotud ohtlike ainetega) maksta
väidetavalt 50 kuni 100 milj eurot! Nii vaadates on regulaarne kanali
puhastamine /süvendamine ju köki-möki!?
Lauri Luur, Pärnumaa OVL.
Liina Härm, Veeteede Amet.
MKM-i esindajat ei tulnudki (pidanuksin ise esinema!?), seepärast toimus järgmisena paneeldiskussioon.
Küsimusi oli nii püsiühendusest, Haapsalu raudteest, laevaliiklusest,
Eestist kui mereriigist, nõudebussidest turismikontekstis jm.
Ja siis juba lõunale!
Ott Sarapuu EAS-st rääkis digitaalsest turundamisest. Siinkohal pean
küll ütlema, et EAS ei kasuta maksumaksja raha sugugi otstarbekalt!
Portaal Puhka Eestis on üks näide, tõsis, siin pean silmas mitte niivõrd
raha, kui arusaamasid. Sellel FB lehel on küll mitmekeelsed leheküljed,
kuid neid näeb üldjuhul vaid välismaal olles, kui just seadistusi ei
muuda. Ometi, ka meil endil on palju välismaalastest sõpru, neid on
palju siiagi elama tulnud. Puhka Eestis otsustab ise, millised
postitused suunatakse neile, millised eestlastele. Aga kui ma neid jagan
ja välismaalastest sõbrad näevad? Miks ei ole neil tõlget vähemalt
inglise keelde? Soovitatakse hoopis MUL endal tõlkida! No tule taevas
appi! Puhka Eestis ei ole kõiketeadja ja ei tea kindlasti otsustada,
millised postitused võivad välismaalastele meeldida!
Üllatavalt nadi on ka Visit Estonia lehtedel laikijate ja
kommenteerijate arv. Kuidas teha kindlaks, palju neist lehtedest kasu on
tegelikkuses?
Siinkohal pean mainima, et ka meie turismiettevõtjad ja ürituste
korraldajad ei tõlgi pea kunagi postituste juttu inglise keelde. Miks
küll?
Prohmakas on aga ühe teise asja arusaam EAS-is! Siingi tutvustati
erinevaid nippe digitaalses turunduses jms. Näiteks toodi, et Eestimaa
taustaga Kerli Kõivu lugu on vaadatud üle miljoni korra. Ja juba
selline, maailmas hetkel tuntuim eestlane, eestimaises videos, võib tuua
siia palju uusi huvilisi. Ma ei kahtlegi. Kindlasti toob!Aga kui
majutuskoha pidaja käituks samamoodi kui EAS? Nimelt, külaline tuleb,
võtab majutuse, maksab raha ja sellest hetkest on külastaja ettevõtja
jaoks TÄIELIK ÕHK!? Ma kardan, et see külastaja ei pruugi enam sellesse
majutusse vm tulla. Miks siis EAS eeldab, et tema võib nii käituda?
Nimelt, EAS jt on teinud (tellinud, maksnud) sadu videoklippe Eesti
erinevatest paikadest jm, mis konutavad kuskil juutuubi hämarates
nurkades. Teed asja valmis, kulutad hulga raha ja viskad prügikasti? Ei,
nii ei saa! EAS peaks need koguma andmekandjatele ja andma need
ettevõtjatele. Usun küll, et paljud oleks valmis näitama neid oma
ekraanidel nii restoranides, vaksalites, sadamates, lennujaamades,
spaades, bussides ja tuhandes muus kohas! Reklaami teisi, sest teised
sellega reklaamivad sind! Kus enamasti on ekraanid olemaski! Kõik see
tehtu peaks saatma turisti kogu tema teel mööda Eestimaad! Justkui
agressiivne reklaam! Ning selliste videote nägemine tekitaks neis
kindlasti suurt huvi, pannes peas idanema mõtted tulla vaatama seda,
teist ja kolmandat. Aina uuesti Eestimaale tulla!?
Seda videot on rohkem kui 4 aasta jooksul vaadatud 15 878 korda! On see
palju või vähe? Selgelt vähe, ülivähe! Tähendab, asi ei toimi nii
edukalt kui vaja!?
KAS AGA KEEGI ON SEDA VIDEOT NÄINUD LENNUJAAMA VÕI TALLINK SPA
EKRAANIDEL? Või mujal? Aasta jooksul näeks seda tuhanded ja tuhanded,
siiatulnud külalised! Kordades rohkem, kui siin, juutuubis.
Ning lisaks peaks EAS tegelema ka sellise reklaamiga:
Paarsada erinevate piltidega autot Euroopas vuramas?
Ma arvasin, et see on ülihea idee, kuid MKM ega keegi teine pole
vaevunud vastamagi. Miks küll? Head ideed peaks ju tekitama tormijooksu,
miks on Eestis vastupidi?
Marko Saue, GOAL Marketing.
Vahepeal tehti väike võrgutus-,,,, oih, andke andeks, virgutusvõimlemine!
Ain Hinsberg tõi näiteid ja võrdlusi Soomest.
Ja siis rääkis Jarek Jõepera pildistamisest. Täpsemalt, kuidas
pildistada näiteks ruumides ja kuidas pildistada loodust. Just reklaami
kontekstis. Jagan täiesti tema seisukohti!
Õhtune autasustamine ja "simman", õigemini diskostiilis pidu toimus kõrvalmajas.
Kui ma aga oma toa terassil värsket õhku hingasin, märkasin teisel pool
teed olevas majakeses tulesi. Juba päeval torkas see majake silma, aga
arvasin, et küla avatud vaid suvel!
Aga oh ei! Hoopis nostalgialaks lapsepõlve bussiga!!!
Järgmisel hommikul ootas aga ees ringsõit. Kuid.... siiski toon siia ka
kergliiklusteede ja parklate teema. Järgmises teemas on näha piltidelt,
et Kuressaare lähedal tee remont. Üldiselt on siinkandis kergliiklusteid
hiiglama palju, kuid ometi mingil hetkel saavad need otsa. Ja ei ole
näha mõttemallide muutust - endiselt tehakse tee remonti, kuid ei
kavatseta linnast kaugemal selle kõrvale teha kergliiklusteed.
Kohapealgi oli inimestega jutuks, et see ei kutsu rattamatkajaid sõitma
mööda Eestimaad, ja hullem veel, hoiab ohuastme endiselt kõrge! Ometi
oleks ju maantee kõrvale selle tegemine võrreldes tee remondi
maksumusega, köömes! Eriti veel siis, kui seal tehtaks jalgrattatee
Tervisetee variandina! Ära saab ehk kasutada nii vana kruusa, kui
killustikku! Ja oleks matkajate jaoks täiesti hea võimalus kulgemiseks!
Ning endiselt tehakse teid ainult kulgemiseks. Ei näinud ma ühegi
peatuse juures parkimisvõimalusi. Nagu ei näinud ka aeglustus- ja
kiirendusradasid ristmikel. Miks meil räägitakse asjadest igapäevaselt,
aga ära tehakse midagi harva? On ju nii ühed kui teised äärmiselt
vajalikud ja vähe sellest, need ka näitaks meie külalistele, et me
hoolime inimestest igal sammul!
Veel üks pisias, siingi oli näha palkidest ootekodasid ja otse
loomulikult ei olenud nendegi pingid laiemad kui tavaliselt. Ometi saaks
matkaja (ka vihma korral) sellel mõnusalt selga sirutada! Paarkümmend
sentimeetrit jääb puudu hoolimisest, nii võiks seda nimetada.
Kuid Kuressaaret tuleb küll kiita linna ümbruse rattateede eest!
Suured tänud ürituse korraldajatele ja kõikidele osavõtjatele.
*****************************
Huvitav lähenemine ja arusaam. Et silda veel paremaks tulekuvõimaluseks
ei taha, aga parveliikluse kohta kritiseerime kõvasti? Ei ole muuhulgas
see parveliiklus ainuke põhjus, miks puhkajate arv väheneb.
Ventspils-Mõntu. Ventspils suutis toetada, niru riik mitte? Seda siis lubatakse nüüd, kui Michalist ei sõltu enam midagi?
********************************************************************************
23. 04. 23.
4-päevane töönädal on absoluutselt vajalik ja kiiresti!
4-päevane töönädal on absoluutselt vajalik ja kiiresti!
Sellest on korduvalt räägitud. Üsna hästi kommenteeris seda teemat Evelyn Sepp ja ma ei hakanud seda blogisse seekord eraldi panema, sest teema ongi laiem ja põhjalikum
Jagasin eelmisel nädalal ühe noore kirjaniku repliiki ajakirjanikule, mille mõte võis vabalt olla see, millest Tiina siin räägib ja millest möödavaatamine oleks ilmselt räme enesepettus. Noorem põlvkond lihtsalt ei ole nõus end surnuks töötama, surnuks vaikima, ja väärtustab nii oma isiklikku arengut kui vaba aega. Jätke või võtke, ühesõnaga. Enamasti ei ole see vast seotud sooviga teiste turjal liugu lasta või eeldusega, et töö on "lollidele". Mina sidusin kõnealuse noormehe mõtte pigem tunnetusega, et süsteemis on ilmselgelt kallutatud jõud, mis vanaviisi asju teha ei luba. Hakkavad tõrkuma. Ja nüüd kuidas kellelgi - kelle jaoks oli see ühiskonna alustalade kõigutamine, kelle jaoks kapitalismi kõigutamine, kelle jaoks loll ja naiivne peegeldus, kelle jaoks ülbus ja laiskus. Kelle jaoks nooruse idealism, et küll noormees saab vanemaks ja targemaks, ja teeb nii nagu meie kõik seni teeme. Võib-olla nii lähebki. Sama hästi aga võib minna nii, et matke või majaga, aga need põlvkonnad ei hakka eales tegema asju nii nagu meie põlvkond neist aru on saanud ja oma eluenergiat kulutanud. Pigem, teeb juba meie enda põlvkond tohutult suuri elupöördeid, kes kolib maale, kes kolib Eestist ära, kes ostab talu, kes mida iganes, aga elab oma unistuste elu täitsa stressivalbalt ja "peajoone" mõminast segadusse sattumata. Ta lihtsalt ei taha enam vanamoodi. Ma ikkagi küsin, et kas teie ei näe, et need on sama mündi ernevad küljed? Et üha rohkem end katki töötanud, või tippu töötanud inimesi ei näe samal moel jätkamiseks ei põhjust ega motivatsiooni. Ei näe mingit pointi sellisel karussellil tiirutamist jätkata rääkimata sellest vaimsest kollapsist, mis tekib hetkel kui sul jääb üle päriselt ka kõige toimuva üle sügavamalt filosofeerima hakata. Tean-tean, et nüüd tuleb kohe vastu, et filosofeerimiseks, oma olemasolu mõtestamiseks, on meil "õige" aeg käes siis kui kõht on täis, aga noh, kas peaks nii kaua kannatama, et järele mõelda, et miks joosta kui ei tea kuhu ja kas üldse on vaja. 
Artiklit ma lugeda ei saa, kuigi oleks huvitav. Kuid selge on, et tänaseks on teised ajad. Mitte need (vähemalt veel) kus laisemad inimesed saaks teiste rahakotist kodanikupalka ehk et teha mis neile meeldib, ehk et mitte midagi või vähemalt midagi, millest oleks kogukonnale kasu. Aga 4-päevane töönädal (32 või 36 tundi) on globaalselt vajalik, sh keskkonna huvides! Inimeste huvidest rääkimata, sest tõepoolest, arutu töörabamine ei tee kedagi õnnelikuks, kui vast mõned ettevõtjad välja arvata. Need, kes odavat orjatööjõudu mujalt ootavad või kes lihtsalt näevad töötajas kõige kulukamat osa takistusena teel jõukuse tippu!
Sellest on sisuliselt rääkinud veidi vaid sotsid ja rohelised, kuigi tegelikkuses ootaks selle eestvedajaid kaine talupojamõistusega konservatiivse laadiga inimeste hulgast. Võib olla peaks otsustajatele tegema ka vastavateemalise koolituse Saaremaal? Mul just selliste pikemate sõitude puhul tuleb see teema enim meelde ja teadagi miks. Seda enam, et need, kes kipuvad läbi põlema, saakski end ehk kõige paremini välja puhata just ääremaal, sh saartel.
Sellest on sisuliselt rääkinud veidi vaid sotsid ja rohelised, kuigi tegelikkuses ootaks selle eestvedajaid kaine talupojamõistusega konservatiivse laadiga inimeste hulgast. Võib olla peaks otsustajatele tegema ka vastavateemalise koolituse Saaremaal? Mul just selliste pikemate sõitude puhul tuleb see teema enim meelde ja teadagi miks. Seda enam, et need, kes kipuvad läbi põlema, saakski end ehk kõige paremini välja puhata just ääremaal, sh saartel.
Kas kellegi on reaalseid vastuväiteid 4-päevasele töönädalale? Tahaks konkreetset vaidlust nende kallutatud jõududega või jätkuvalt on argpükslikkus nii suur?
Kuna mu enda töös on aastatega muutunud väga palju efektiivsemaks, siis teen vabalt ära 2-3 päevaga sama töö, mis varem nädalaga. Rahalist kulu pole selleks olnud rohkem kui üks arvutiprogramm, aga see on vaid OSA muutuste põhjustest. Sisulisem pool tuleb muust ja mujalt. Ja samasuguseid reserve on meil igas valdkonnas, rohkem või vähem.
2 comments:
Tänud!
Saaremaa tundub mulle kommertslikum kui Hiiumaa, seega valiksin esimesena Hiiumaa. Kuigi loomulikult ka Saaremaal omad võlud ja eks ilusaid kohti ole seal palju. Kahjuks polnud ilm hea.
Ohoh, see tundub väga uhke koht Kuressaares!
ReplyDeleteSeda kohta tasub kindlasti kûlastada, eriti tervislik toit tundus ja muud suuremad vôlud, võimalused!!