pühapäev, 31. oktoober 2021

Nov 2016 - Turismikonverents Kuressaares.

 

Thursday, November 24, 2016

Turismikonverents Kuressaares.



Turismikonverentsist oli kõvasti kasu, sain palju infot erinevate teemade kohta. Nii et tasus minna. Omamoodi kurioosum Eesti moodi on muidugi see, et kui 10.15 alanud konverents kandis nime, "Kuidas saada ühendust", siis hommikul esimene buss jõuab Kuressaarde 10.35..... Nii et ühistranspordis on küll ja küll veel ära teha! Ja ühistranspordi erinevad tahud on turismiga igakülgselt seotud. Bussifirmad muuhulgas hädaldavad, et küll neil rongid võtavad reisijaid ära, aga ise koostööd teha ei taheta, raevukalt põigeldakse kõrvale. Samal ajal, kellel on aimu, kui palju on suhtlusmeedias neid, kes otsivad sõbratransporti Kuressaarest Tallinna ja vastupidi, muidugi ka teistes suundades. ? Ja MIKS nad otsivad? Kas küsimus on hindades, liikluse vähesuses, aegade sobimatuses või veel milleski või kõiges koos?
Kuid ma pole veel uurinud, kas see sõbrateenus on ikka kõikide linnade vahel või ainult Kuressaare, Haapsalu ja Pärnu? Kui nii, siis on just siin midagi mäda ühistranspordiga!?



Parvel oli muidugi päris uhked söömisvõimalused.




Tuult oli ka ja kuna kardan kõikumist, siis natukene kartsingi. Õnneks aga sõit kiire ja tundus tegelikult lausa kaks korda kiirem! Kenasti jõudsin üle "ookeani".


Eestimaist, eestimaist.....?





Enne konverentsi kolasin juba natuke ringi, see siis Spa Hotell Rüütli. Et üritus samas majas suures osas  siis siia ka toad broneerisin.



Iluprotseduuridel ma siiski ei käinud, aga kes läheb, sel võimalus.





Tali tuli!




Üks ülihea pluss sel hotellil, et olemas terassid/rõdud!



















 








Parklagi sai täis....


Esimene kõneleja oli linnapea Madis Kallas. 
Muuhulgas oli jututeemaks haldusreform ja selle võimalik mõju ning seosed turismiga.




Seejärel Neeme Suur.
Haapsalu raudtee on lähemal kui ei kunagi varem!
Üldiselt sain aga paljuski ettekannetest kinnitust, et olen õigel teel. Haapsalu (Rohuküla) raudteed oodatakse. Aga teha on paljutki veel ja paljusid asju ei tohi teha nii nagu planeeritakse. Kui olen aina rääkinud sellest, et RB peaks kulgema Pärnu kaudu, siis on siililegi selge, et väidetav Eesti "keskpunkt" ei asu Tartu raudteel Muidugi mitte ka Pärnu raudteel. Aga aru peaks saama ühest: me ei pea mitte rõhuma Eesti ühes servas olevale, vaid tagama samaväärse, minimaalselt, ka teises servas. Siis on teatud määral "kaetud" ka tegelik Kesk-Eesti ja kahe raudtee olemasolul laias laastus kogu maa (on ju veel harud Narva, Rohukülla, Võrru! Kui aga tõepoolest RB saab olema "normaalsuuruses" regionaalraudtee, kordades odavam planeeritavast, siis kas see mõjutaks ka saari ja kui palju? Kuidas tulla Märjamaalt (kui raudtee kulgeks kõrvuti maanteega) saartele, Luks-Ekspressiga vm moel, on juba iseküsimus. Küll aga saaks ühele Saaremaale suunduvale bussile sel juhul nii rongide kui bussidega sinna tulijad! Ning buss ei pea ju alustama Märjamaalt, vaid hoopis Raplast, Paidest ja mujalt, transpordisõlm Märjamaal tähendab aga igal juhul koralikku täituvust, paremat, kui see oleks ilma raudteeta.
 Muidugi pole kunagised "fantaasiad" enam nii väga fantaasiad, kindlasti oleks hea tahtmise juures mõeldav ka Märjamaa-Virtsu kitsarööpmelise taastamine, 100 km/h tänapäevaste koosseisudega poleks mingi probleem + muuseumraudtee rongidega sõiduvõimalused!. Või veelgi suuremates unistustes, kui valmiks püsiühendus, selle pikendamine Saaremaale? Muuseumraudtee otsib Lavassaare rabast väljapääsu, arvestades selle ehitamise ja ülalpidamise odavust, peaks käima lausa rebimine sellisele võimalusele! 

Üldse võiks raudteeühendus sellisel moel olla lausa magnet Saaremaa jaoks, juhul kui see hoolega läbi kaaluda ning tagada võimalusi nii saare mugavaks ja atraktiivseks külastamisesk saaresiseselt ning erilise muuseumina, mis ühildaks ka endas palju muud põnevat. Tõsi, ma ei oska öelda, kuidas on Saaremaal muude kohtade külastatavusega üldse, kui palju põhjust oleks üldse Kuressaarest "välja pääseda"? Saaremaa on jäänud isegi mulle valgeks laiguks kaardil, mis siis veel kaugemalt tulijatest rääkida. Alles ju mainiti, et ka kruiisituristide jaoks polegi Saaremaal midagi "vaadata", enne olevat seda vaid neile, kes harrastavad loodusturism!? Aga tegelikult kuidas on lood?

 Konverentsil arutleti kergelt ka kõigi kolme saare ühendamist sillaga. Ma ei oska selle kohta siiski ise mingit arvamust avaldada.. Üks arvamus kõlas, et ehk oleks Saaremaa püsiühendus olnud mõttekas 15 aastat tagasi, nüüd justkui enam pole!? Kulutus juba ühe silla puhul oleks määratu, kui aga mõelda kolme saare ühendamisele, siis kas meie elanike arv ikka "veab selle välja"?

Rail Balticust mõistlikul moel:


Jutuks oli ka Pärnu Lennujaam. Kui vaatasin kaarti, kus Eesti lennujaamad peal, siis oli Lääne-Eesti ja selle tarvis hea taristu vajaduse olulisus veelgi silmatorkavam. Räägiti muide ka helikopterite maandumisplatsidest, nende väidetavast vajadustest üle Eesti. Samas, lennukiga võiva kohale tulla kümned ja isegi sajad inimesed, kopteritega vaid üksikud. Ning kas kopterite "armaadad" ikka oleks parim variant? Eestimaal, kus VAIKUS on meie oluline "loodusvara" ning seda hinnatakse väga ja väga!? 

NB! MA EI SOOVI SIINSEGA KUIDAGI RAUDTEED ÜLETÄHTSUSTADA, AGA OLLES RAUDTEE ARENDAMISE NIMEL TEINUD SADU KORDI ROHKEM KUI RÕIVAS, ANSIP VÕI PALJUD TEISED, TUNNEN MA SELLE VÄÄRTUST JA VÕIMALUSI!



Juttu oli korduvalt ka bussiliiklusest, selle seostest turismiga. Veendusin selle koha pealt veelgi vajaduses muuta ühistransport meie linnades tasuta võimaluseks, samuti maakonnaliinid (vist eriti saartel on need nukras seisus nagu kinnitas ka hiljutine artikkel noorte välismaalaste teemal, kes harjunud rändama ka ühistranspordiga) ning miks mitte ka parved. Heakene küll, autopilet võib olla, kuid selle asemel, et teha "kolme liini piletid ühtseks" nagu mainiti, võiks selle hoopis ära kaotada!? Tulumaksu tõstmisel ja ühistranspordi tasuta muutmisel oleks võit juba kallite piletisüsteemide arvelt, kuid nii toimikski meil kaudne automaks. Autoga sõitja maksaks lihtsalt ühistranspordi kulud, lisaks panustaks maksumaksja ka üldjoontes ise. See, et keegi väidab, nagu ta ei kasutaks ühtegi ühistranspordi liiki, on juba tema probleem!

Kuivastus ma küll ei märganud elektritranspordi aktiivset renti, ei olnud näha ei autosid ega rollereid. Kas neil üldse oleks minekut? Ja kas Saaremaa on kaetud laadimispunktidega? Ka rataste jaoks.




Muidugi oli jutuks ka meie kliima ja turismi hooajalisus. Siingi annaks midagi kardinaalselt ära teha. Kui Neeme Suurele ühest ideest rääkisin, siis ta mainis, et Prantsusmaal, kui reedest tööpäeva lühendati kolme tunni võrra, kasvas hoobilt turismikaupade müük.

Meil:

* 4-päevane töönädal!?
Miks mitte? Eesti on küll väike, aga samas, ega puhkamine nii, et Saaremaale (või ka muusse Eestima "nurka") jõuad laupäeva lõunaks ja tagasi hakkad sättima juba pühapäeva lõuna ajal, väga ei kutsu küll kaugemale sõitma!? Kolm puhkepäeva annaks aga juba vägagi hea võimaluse ja põhjuse puhkusereisi ette võtta!

Eile sain siia pildid üles ja lisasin ka teksti, nii üldjoontes, täna (reedel) ja küllap ka veel hiljem täiendan natuke neid mõtteid. Ning täna tööl olles mõtlesin päris põhjalikult sellele ideele. Tegelikult on mul olemas pikaaegne kogemus pikkadest puhkepäevadest. Raudteel juhtus nii mõnigi kord, kus olid kolme-nelja päevased puhkeperioodid. Tegelikult oli see imeline võimalus puhkamiseks? Kas teist keegi pole ka sellele mõelnud? Jõuad minna kalale, jõuad minna matkale. Kahepäevane matk sageli ei võimalda ühe käiguga paljut näha, alati võtab ju kohalesaamine aega, sinna, kus siis matk plaanis. Olgu see Hiiumaa (sinna rattamarkale ma ei jõudnudki ja eelkõige põhjusel, et põhimõtteliselt pidanuks Riisiperest Rohukülla kulutama ühe päeva, et Hiiumaale jõuda magamamineku ajaks, samamoodi oli vaja ühte päeva tagasisõiduks. Kui aga Rohukülla sõidaks rong, ning sul oleks kolm päeva aega? Oleks ju justkui KORDI rohkem?
Inimesed on tänapäeval küllaltki masendunud ja tujust ära, tööle lisaks on ju elus veel paljugi, mis võtavad aega, väsitavad jne? Seega on teatud määral märksõnaks just nimelt puhkamine! Selleks, et uuel nädalal olla tööks PAREMAS VORMIS, olla suhtluseks (kliendiga) PAREMAS TUJUS jne? Ning ka perega koosolemiseks jääb hoopis rohkem aega! Reedel omakeskis, kuni lapsed tulevad koolist ja siis juba koos midagi ette võtta! Mitte ei saabu reede õhtul koju peale laste tulekut, väsinud ja tülpinud......
 Ning ei tasu arvata, et töönädala lühenemine 4 tunni võrra (4 päeva, a 9 tundi) oleks ilmvõimatu. Nagunii on tööviljakus reedeks langenud, mida tund edasi, seda tüütum see kõik tundub! Muidugi mõistan, et siinsed ettepanekud tunduvad harjumatud, mulle endalegi tundus seegi mõte varem kuidagi tühjavõitu ja mõttetuna. Kui aga mingil hetkel leiad seoseid muuga, siis järsku hakkad justkui teistmoodi nägema! Ning kindlasti on selles kõiges veel sadu nüansse, mis koos arutledes võib välja tulla?

* Riigikogus laual seadus, mille järgi kaoks erisoodustusmaksud sportimisele tehtud kulutustelt tööandjatel. Miks ei lisatud sellesse ka sama võimalust Eestis puhkamiseks? Võikski ju olla selline võimalus ning vajadusel kehtestada see sessoonselt? Septembrist aprillini?

* On olnud ideid, et pikendada õpilastele kooliaastat. Aga miks mitte vastupidi? Kool oktoobrist aprilli lõpuni? Mai ja september oleks veel perepuhkuseks vägagi sobiv aeg, võimaldades ühtlasi puhkajate masse mõnevõrra hajutada!?
Kaks lisakuud, mõeldes muuhulgas ka väsinud lastele, võiks olla lausa ülioluline muudatus igapäevarutiinis ja siinkohal ka turismis! Nojah, meie palgatase ehk ei võimalda pikalt trallida ja ka üritustest osa võtta, aga....ehk muudab selline asi hoopis meid viljakamaks? Ma ei pidanud hetkel silmas seda viljakust (kuigi mine sa tea....) vaid ikka tööviljakust! Mis võiks hakata kasvatama palka, majandust ja..... turismisektori käivet!?


Kui vahepeal aga mainiti ühistranspordi sidumist, siis tuli mul meelde nii Lottemaa, RB kui ka see, et ametnikuhärrad ei suutnud kuidagi sinna Pärnust sõitvat bussi suunata ka läbi raudteejaama! Ning Lottemaa ise selle vastu huvi ei tunne! Muide, hiljem räägiti ka suhtlusmeediast, sealhulgas FB-st. ja vajadusest ALATI vastata Sinu lehel kommenteerivatele inimestele. Kas Lottemaa jt nüüd hakkavad vastama? Kahtlen! Aga võiks ja lausa peaks!



Muide, välja tuli ka üks oluline näide.


Tööde maksumus on kokku koos käibemaksuga 42 000 eurot ja neid teostab Meremõõdukeskus OÜ. Süvendustööd algasid reedel ja tööde orienteeruv lõpp on teisipäeval. Parvlaevaliiklust süvendustööd ei  takista.

Natuke tõusis sellest isegi "lainetust", et näed, jälle tuleb muudkui kulutada! Mõelda, 42 000 eurot! On see aga palju või vähe tõsise töötegemise kohta?

Vaatame edasi! 

Samas võib ühe ojakese puhastamine (seotud ohtlike ainetega) maksta väidetavalt 50 kuni 100 milj eurot! Nii vaadates on regulaarne kanali puhastamine /süvendamine ju köki-möki!?


Lauri Luur, Pärnumaa OVL.



 Liina Härm, Veeteede Amet.


MKM-i esindajat ei tulnudki (pidanuksin ise esinema!?), seepärast toimus järgmisena paneeldiskussioon.
Küsimusi oli nii püsiühendusest, Haapsalu raudteest, laevaliiklusest, Eestist kui mereriigist, nõudebussidest turismikontekstis jm.





Ja siis juba lõunale!






 Ott Sarapuu EAS-st rääkis digitaalsest turundamisest. Siinkohal pean küll ütlema, et EAS ei kasuta maksumaksja raha sugugi otstarbekalt! Portaal Puhka Eestis on üks näide, tõsis, siin pean silmas mitte niivõrd raha, kui arusaamasid. Sellel FB lehel on küll mitmekeelsed leheküljed, kuid neid näeb üldjuhul vaid välismaal olles, kui just seadistusi ei muuda. Ometi, ka meil endil on palju välismaalastest sõpru, neid on palju siiagi elama tulnud. Puhka Eestis otsustab ise, millised postitused suunatakse neile, millised eestlastele. Aga kui ma neid jagan ja välismaalastest sõbrad näevad? Miks ei ole neil tõlget vähemalt inglise keelde? Soovitatakse hoopis MUL endal tõlkida! No tule taevas appi! Puhka Eestis ei ole kõiketeadja ja ei tea kindlasti otsustada, millised postitused võivad välismaalastele meeldida!
Üllatavalt nadi on ka Visit Estonia lehtedel laikijate ja kommenteerijate arv. Kuidas teha kindlaks, palju neist lehtedest kasu on tegelikkuses?

Siinkohal pean mainima, et ka meie turismiettevõtjad ja ürituste korraldajad ei tõlgi pea kunagi postituste juttu inglise keelde. Miks küll?

Prohmakas on aga ühe teise asja arusaam EAS-is! Siingi tutvustati erinevaid nippe digitaalses turunduses jms. Näiteks toodi, et Eestimaa taustaga Kerli Kõivu lugu on  vaadatud üle miljoni korra. Ja juba selline, maailmas hetkel tuntuim eestlane, eestimaises videos, võib tuua siia palju uusi huvilisi. Ma ei kahtlegi. Kindlasti toob!Aga kui majutuskoha pidaja käituks samamoodi kui EAS? Nimelt, külaline tuleb, võtab majutuse, maksab raha ja sellest hetkest on külastaja ettevõtja jaoks TÄIELIK ÕHK!? Ma kardan, et see külastaja ei pruugi enam sellesse majutusse vm tulla. Miks siis EAS eeldab, et tema võib nii käituda?

Nimelt, EAS jt on teinud (tellinud, maksnud) sadu videoklippe Eesti erinevatest paikadest jm, mis konutavad kuskil juutuubi hämarates nurkades. Teed asja valmis, kulutad hulga raha ja viskad prügikasti? Ei, nii ei saa! EAS peaks need koguma andmekandjatele ja andma need ettevõtjatele. Usun küll, et paljud oleks valmis näitama neid oma ekraanidel nii restoranides, vaksalites, sadamates, lennujaamades, spaades, bussides ja tuhandes muus kohas! Reklaami teisi, sest teised sellega reklaamivad sind! Kus enamasti on ekraanid olemaski! Kõik see tehtu peaks saatma turisti kogu tema teel mööda Eestimaad! Justkui agressiivne reklaam! Ning selliste videote nägemine tekitaks neis kindlasti suurt huvi, pannes peas idanema mõtted tulla vaatama seda, teist ja kolmandat. Aina uuesti Eestimaale tulla!?

Seda videot on rohkem kui 4 aasta jooksul vaadatud 15 878 korda! On see palju või vähe? Selgelt vähe, ülivähe! Tähendab, asi ei toimi nii edukalt kui vaja!?
KAS AGA KEEGI ON SEDA VIDEOT NÄINUD LENNUJAAMA VÕI TALLINK SPA EKRAANIDEL? Või mujal? Aasta jooksul näeks seda tuhanded ja tuhanded, siiatulnud külalised! Kordades rohkem, kui siin, juutuubis.



Ning lisaks peaks EAS tegelema ka sellise reklaamiga:


Paarsada erinevate piltidega autot Euroopas vuramas?
Ma arvasin, et see on ülihea idee, kuid MKM ega keegi teine pole vaevunud vastamagi. Miks küll? Head ideed peaks ju tekitama tormijooksu, miks on Eestis vastupidi?






Marko Saue, GOAL Marketing.


Vahepeal tehti väike võrgutus-,,,, oih, andke andeks, virgutusvõimlemine!



Ain Hinsberg tõi näiteid ja võrdlusi Soomest.



Ja siis rääkis Jarek Jõepera pildistamisest. Täpsemalt, kuidas pildistada näiteks ruumides ja kuidas pildistada loodust. Just reklaami kontekstis. Jagan täiesti tema seisukohti!







Õhtune autasustamine ja "simman", õigemini diskostiilis pidu toimus kõrvalmajas.

Spaa Hotell Meri.











Kui ma aga oma toa terassil värsket õhku hingasin, märkasin teisel pool teed olevas majakeses tulesi. Juba päeval torkas see majake silma, aga arvasin, et küla avatud vaid suvel!
Aga oh ei! Hoopis nostalgialaks lapsepõlve bussiga!!!











Järgmisel hommikul ootas aga ees ringsõit. Kuid.... siiski toon siia ka kergliiklusteede ja parklate teema. Järgmises teemas on näha piltidelt, et Kuressaare lähedal tee remont. Üldiselt on siinkandis kergliiklusteid hiiglama palju, kuid ometi mingil hetkel saavad need otsa. Ja ei ole näha mõttemallide muutust - endiselt tehakse tee remonti, kuid ei kavatseta linnast kaugemal selle kõrvale teha kergliiklusteed. Kohapealgi oli inimestega jutuks, et see ei kutsu rattamatkajaid sõitma mööda Eestimaad, ja hullem veel, hoiab ohuastme endiselt kõrge! Ometi oleks ju maantee kõrvale selle tegemine võrreldes tee remondi maksumusega, köömes! Eriti veel siis, kui seal tehtaks jalgrattatee Tervisetee variandina! Ära saab ehk kasutada nii vana kruusa, kui killustikku! Ja oleks matkajate jaoks täiesti hea võimalus kulgemiseks!

Ning endiselt tehakse teid ainult kulgemiseks. Ei näinud ma ühegi peatuse juures parkimisvõimalusi. Nagu ei näinud ka aeglustus- ja kiirendusradasid ristmikel. Miks meil räägitakse asjadest igapäevaselt, aga ära tehakse midagi harva? On ju nii ühed kui teised äärmiselt vajalikud ja vähe sellest, need ka näitaks meie külalistele, et me hoolime inimestest igal sammul!

Veel üks pisias, siingi oli näha palkidest ootekodasid ja otse loomulikult ei olenud nendegi pingid laiemad kui tavaliselt. Ometi saaks matkaja (ka vihma korral) sellel mõnusalt selga sirutada! Paarkümmend sentimeetrit jääb puudu hoolimisest, nii võiks seda nimetada.

Kuid Kuressaaret tuleb küll kiita linna ümbruse rattateede eest!
Suured tänud ürituse korraldajatele ja kõikidele osavõtjatele.

*****************************

Huvitav lähenemine ja arusaam. Et silda veel paremaks tulekuvõimaluseks ei taha, aga parveliikluse kohta kritiseerime kõvasti? Ei ole muuhulgas see parveliiklus ainuke põhjus, miks puhkajate arv väheneb.


Ventspils-Mõntu. Ventspils suutis toetada, niru riik mitte? Seda siis lubatakse nüüd, kui Michalist ei sõltu enam midagi?



********************************************************************************

23. 04. 23.

4-päevane töönädal on absoluutselt vajalik ja kiiresti!

Sellest on korduvalt räägitud. Üsna hästi kommenteeris seda teemat Evelyn Sepp ja ma ei hakanud seda blogisse seekord eraldi panema, sest teema ongi laiem ja põhjalikum

Jagasin eelmisel nädalal ühe noore kirjaniku repliiki ajakirjanikule, mille mõte võis vabalt olla see, millest Tiina siin räägib ja millest möödavaatamine oleks ilmselt räme enesepettus. Noorem põlvkond lihtsalt ei ole nõus end surnuks töötama, surnuks vaikima, ja väärtustab nii oma isiklikku arengut kui vaba aega. Jätke või võtke, ühesõnaga. Enamasti ei ole see vast seotud sooviga teiste turjal liugu lasta või eeldusega, et töö on "lollidele". Mina sidusin kõnealuse noormehe mõtte pigem tunnetusega, et süsteemis on ilmselgelt kallutatud jõud, mis vanaviisi asju teha ei luba. Hakkavad tõrkuma. Ja nüüd kuidas kellelgi - kelle jaoks oli see ühiskonna alustalade kõigutamine, kelle jaoks kapitalismi kõigutamine, kelle jaoks loll ja naiivne peegeldus, kelle jaoks ülbus ja laiskus. Kelle jaoks nooruse idealism, et küll noormees saab vanemaks ja targemaks, ja teeb nii nagu meie kõik seni teeme. Võib-olla nii lähebki. Sama hästi aga võib minna nii, et matke või majaga, aga need põlvkonnad ei hakka eales tegema asju nii nagu meie põlvkond neist aru on saanud ja oma eluenergiat kulutanud. Pigem, teeb juba meie enda põlvkond tohutult suuri elupöördeid, kes kolib maale, kes kolib Eestist ära, kes ostab talu, kes mida iganes, aga elab oma unistuste elu täitsa stressivalbalt ja "peajoone" mõminast segadusse sattumata. Ta lihtsalt ei taha enam vanamoodi. Ma ikkagi küsin, et kas teie ei näe, et need on sama mündi ernevad küljed? Et üha rohkem end katki töötanud, või tippu töötanud inimesi ei näe samal moel jätkamiseks ei põhjust ega motivatsiooni. Ei näe mingit pointi sellisel karussellil tiirutamist jätkata rääkimata sellest vaimsest kollapsist, mis tekib hetkel kui sul jääb üle päriselt ka kõige toimuva üle sügavamalt filosofeerima hakata. Tean-tean, et nüüd tuleb kohe vastu, et filosofeerimiseks, oma olemasolu mõtestamiseks, on meil "õige" aeg käes siis kui kõht on täis, aga noh, kas peaks nii kaua kannatama, et järele mõelda, et miks joosta kui ei tea kuhu ja kas üldse on vaja. 🙂
Artiklit ma lugeda ei saa, kuigi oleks huvitav. Kuid selge on, et tänaseks on teised ajad. Mitte need (vähemalt veel) kus laisemad inimesed saaks teiste rahakotist kodanikupalka ehk et teha mis neile meeldib, ehk et mitte midagi või vähemalt midagi, millest oleks kogukonnale kasu. Aga 4-päevane töönädal (32 või 36 tundi) on globaalselt vajalik, sh keskkonna huvides! Inimeste huvidest rääkimata, sest tõepoolest, arutu töörabamine ei tee kedagi õnnelikuks, kui vast mõned ettevõtjad välja arvata. Need, kes odavat orjatööjõudu mujalt ootavad või kes lihtsalt näevad töötajas kõige kulukamat osa takistusena teel jõukuse tippu!
Sellest on sisuliselt rääkinud veidi vaid sotsid ja rohelised, kuigi tegelikkuses ootaks selle eestvedajaid kaine talupojamõistusega konservatiivse laadiga inimeste hulgast. Võib olla peaks otsustajatele tegema ka vastavateemalise koolituse Saaremaal? Mul just selliste pikemate sõitude puhul tuleb see teema enim meelde ja teadagi miks. Seda enam, et need, kes kipuvad läbi põlema, saakski end ehk kõige paremini välja puhata just ääremaal, sh saartel.

Kas kellegi on reaalseid vastuväiteid 4-päevasele töönädalale? Tahaks konkreetset vaidlust nende kallutatud jõududega või jätkuvalt on argpükslikkus nii suur?

 Kuna mu enda töös on aastatega muutunud väga palju efektiivsemaks, siis teen vabalt ära 2-3 päevaga sama töö, mis varem nädalaga. Rahalist kulu pole selleks olnud rohkem kui üks arvutiprogramm, aga see on vaid OSA muutuste põhjustest. Sisulisem pool tuleb muust ja mujalt. Ja samasuguseid reserve on meil igas valdkonnas, rohkem või vähem.






2 comments:

  1. Ohoh, see tundub väga uhke koht Kuressaares!
    Seda kohta tasub kindlasti kûlastada, eriti tervislik toit tundus ja muud suuremad vôlud, võimalused!!

    ReplyDelete
  2. Tänud!

    Saaremaa tundub mulle kommertslikum kui Hiiumaa, seega valiksin esimesena Hiiumaa. Kuigi loomulikult ka Saaremaal omad võlud ja eks ilusaid kohti ole seal palju. Kahjuks polnud ilm hea.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar