NOV 2016 - ERM ja selle puudused.

 

Monday, November 7, 2016

Eesti Rahva Muuseum.

 

Esimene käik muuseumi tehtud. Raske on midagi põhjapanevat öelda, sest nii suure asja tajumiseks on vaja rohkem aega. Võiks öelda, et lausa NÄGEMISEKS! Muljeid on nii positiivseid kui negatiivseid. Kindlasti lähtusin ringi käies ka kriitilisest vaatenurgast, kuid jällegi mitte paha pärast, vastupidi, vägagi hoolides! Sest kõik, mis me teeme, maksab meile hiljem kätte. Kas negatiivselt või positiivse "käibega", sõltubki meist ja meie tegemistest.

Tulin taksoga. Ma ei tunne Tartu linna nii hästi ja nutikas ma ka ei tuhniks tänaval käies. Peatustes on küll skeemid olemas, kuid siiski bussi ma seekord ei valinud. 

Siitpoolt alustan kindlasti kriitikaga. Esiteks ei kõlba see klaasputka siia mitte kuidagi. ERM on niivõrd oluline, et kogu ümbritsev peab hakkama toimima ja paistma kooskõlas asja MÕTTEGA! Muidugi võiks midagi väga kaasaegset välja mõelda, kuid tegelikkuses oleks aeg hakata pakkuma inimesele paremaid võimalusi, eriti põhjamaises kliimas. Bussipeatuse ootekoda võiks olla puidust või paekivist (põllukivist) ja soovitavalt koos mingi muu funktsiooniga. Ma ei tea, kuidas plaanitakse edaspidi ümberkaudset teenindust jm, aga mõtlema selle peale peaks.
Kas taamal paistev Lumepark on muuseumile konkurent? Või võiks mõelda sellele, et ka lumepargis viibija tahaks kuuma teed/kohvi, näksimist jm? või vaja hoopis ihuhäda kergendust? Miks siis mitte rajada ootekoda nii, et siingi oleks sellised võimalused? Vähe sellest, ka suvisel ajal  sobiks ehk bussipeatuse ja lumepargi vaheline ala pikniku pidamiseks!? Ehk lausa väiksemate kontsertide, vabaõhuetenduste, laatade jm jaoks? Suveniiride (s.t. "päris" suveniiride)ja talukauba müügipunktid! Sest ERM ei pea ega saagi pakkuda maksimaalset, mida meil väga paljud tublid inimesed toodavad. Selliseid võimalusi on palju, tuleb vaid hetkeks hoog maha võtta, mõelda ja arutleda! Ning head ideed viia täide, KOOS! Muidugi, see võtab aega, kuid saavutatul peatuda ei tohi!

 Aga heakene küll, üks asi tegi mind sisimas kurjaks. Mina, Põhja-Eestist tulija, rongifänn ja inimene. Inimene, kes teab, et rongiga tulla oleks ülihea võimalus nii tallinnlasele kui teistelegi. Aga kas tõesti peab inimene rongiga tulles sõitma RAUDTEEJAAMAST BUSSIGA KESKLINNA JA UUESTI ÜMBER ISTUMA? Kas tõesti on veel tänasel päeval normaalne, et ühistransporti ei seota selliste oluliste objektidega võimalikult otse ja lihtsalt? Sõna otseses mõttes, kuidas suudeti selline asi ära unustada? Sest unustamine saab olla ainus põhjus, vastasel juhul on taas tegemist sõna otseses mõttes ajutegevuse puudulikkusega!

Muidugi, uhke olnuks, kui saaks hoopis Kärknast tulla kitsarööpmelise rongiga ja soovi korral sellesamaga sõita ümber Tartu edasi, Ülenurmeni, põllumajandus- ja lennundusmuuseumiteni! Aga seda on raske loota, kuigi unistused võivad olla....

 

Aga heakene küll, lähme parem muuseumi!

 

Muuseum on suur küll. Kuigi teise otsa jõudmine ei olegi nii pikk maa. Vaatamist siiski jagub ja nagu mainisin, ega esimese korraga kõike märkagi. Midagi siiski.

 

Suur saa oli suures osas tühi, olemas aga istumisalused. Proovima ma neid ei hakanud, aga seal hiljem nähtud inimesed paistsid küll ennast mugavalt tundvat. 

ERM-i restoran ja kohvik aga olid mu erilise tähelepanu all. Tõsi, restorani "suurt menüüd" näha ei olnud ja kuna meil oli ka suur üritus, siis valmistati lõunaks vist toitu vaid meile. Võimsus (praegu) rohkem ei võimalda?  Tõsi, õhtuks oli vist lambakoib, kui õigesti mäletan. Küllap oli hea.....

 

Piletihinnad ei ole kõrged. Tõsi, süsteem võiks olla veidi teistsugune. Kuni 9-aastane laps on tasuta, õpilased, üliõpilased ja vist siis ka pensionärid saavad edasi 8 euroga Hea võimalus on hooaja perepilet, kuid tavapärane perepilet võinuks pigem lähtuda lihtsast aritmeetikast - 50% soodustust. Et ehk siis 2 täiskasvanud + õpilasest laps = 16 eurot, kahe lapsega 20 eurot jne. Usun, et täiskasvanud, üksi või kahekesi, jaksaks maksta oma 12 eurot per kärss, vajadusel võinuks see olla näiteks ka 14 eurot. Kuid laste olemasolu peaks koheselt mõjutama tunnet, et oled PERE! Muuseum on üks asi, vaba aja veetmine teine, kuid PERE on riigi jaoks olulisim! Pere peab tundma, et riik temast hoolib!

Küsimata jäi aga, mis saab siis, kui soovid näha vaid uusi näitusi, aga ometi külastada ka kohvikut? Kas tuleb näitus ära vaadata ja siis õue kaudu ringi minna? See torkas mulle alles praegu pähe, keldrikorruselt vist küll otseteed maja teise otsa ei ole!?

 

Rõõmu tegi aga kohe nähtud müügisaal. Tõsi, asju polnud palju, ruum võimaldanuks hoopis ja hoopis rohkemat! Üldse pean ära mainima, et natuke tundsin muuseumis olles, mitmel korral, "linnukese" lõhna! On selge, et mitmeid asju saab tasapisi arendada ja paremaks muuta. Kõike aga mitte. Kogu muuseumi "linnuke" tähendab seda, et just sellepärast kõike justkui tehaksegi. Linnukese pärast! Räige ütlus, aga see tunne tekkis. Tehti suur muuseum, et hoobelda, et ME TEGIME ÄRA! Tehti müügisaal, et saaks ka öelda: Näe, me müüme ja toetama Eesti käsitööd ja talusid! Muuseumi saalides ja koridorides on palju kaasaegset tehnikat, innovatiivseid lahendusi ja ekraane! Aga kui mõnes kaubamajas oleks nii vähe PINDA ÄRA KASUTATUD, läheks see pankrotti! Kaubad peaks olema riiulitel ja rohkem eksponaate koridorides ja mujal. Vaadake pilte, vaadake ise koha peal. Reallsust on rohkem vaja, olgu siis eksponaatide näol või hoopis müügisaalis "lillekastide" asemel müügiriiulite näol! Muidugi ei tähenda see seda, et muuseum ja market oleks otseselt võrreldavad, kuid kaudselt siiski!

Muidugi, ülimalt tähtis on juba seegi, et hoiu- ja säilitustingimused on muutunud paremaks. Nii räägitakse. Ometi, kui õelda, et ERM-il vist lausa sadu tuhandeid fotosid, aga näed neist vaid mõndasada..... Siis on see selgelt vähe! Sama on ju ka eksponaatidega, neidki on tuhandeid ja tuhandeid, kas tõesti neis absoluutne enamus jääbki kuhugi keldritesse-hoidlatesse? See ei ole normaalne ja üksikud muutuvad näitused seda ei lahenda!

 

Samas ei saa ka öelda, et külastajal, sh välisturistil, ei oleks midagi osta. Ikka on. Kuid võiks olla kordades rohkem!

 

Ilus lühike ülevaade!

 

 

Uurali Kaja oli ilus ja huvitav. Tõsi, nagu igal pool muuseumis, liiga väheste eksponaatidega! Kuid alguse fiiling oli vist eriline, sest inimesed justkui muutusid sellele rajale astudes.....

 

Tõsiselt huvitav oli see "(aja)jõel kõndimine"! Kostev veevulin oli väga realistlik, värvide mäng lummav! Ka hilisemad hääled, olgu siis sugulasrahvaste salvestised, suukurgede vm hääled jm - see kõik oli päris fantastiline!

 

Majad, jurtad, tuli neis jm mõjusid ka suhteliselt realistlikud, kuigi samas oli üksjagu pime ja seetõttu jäi ka sisustusest ja muust veidike nõrk mulje. Pimedus justkui domineeris!

 

Omamoodi huvitav oli aga see "toidulaud" Pöörates rooli vastavale söögiajale, ilmusid ekraanile toidud, neile vajutades isegi retseptid! Kuid..... vabandan, kui eksin, selgus veel üks suur viga. Minu arust ekraanidel väliskeeli infot ei leia, see on aga suur puudus! See puudus on meil üle Eesti, kõikjal ja kõiges, kus rohkem, kus vähem. Miks?

 

Sellised ehted ja muugi on tegelikult väga huvitavad. Ja ikka rohkem sooviks neid näha!

 

Pimedusest ma rääkisin, siin aga jäi silma üks koht, kus võib ennast vägagi ohtlikult vigastada. Just vähesest valgusest põhjustatuna võib "teelt kõrvale tõmbudes", et teisi mööda lasta, kaldtee ääres endale viga teha. Mis parata, siiagi oleks äärde vaja kollast riba serva märgistamiseks.

 

Siingi pildil on pime, kuid siiski annab see aimu, kui vähe on seinu ära kasutatud eksponaatide näitemiseks. Pika seina kohta vaid 2-3 orva! Aga saanuks ju rohkem? Innovatiivsus ja tehnilised lahendused ÜKSI ei tee ühestki muuseumist igaveseks ajaks publikumagnetit. Mida vanemaks muutub meie esivanemate pärand, seda olulisem on seda reaalsuses näha ja tajuda!

 

Must lagi on meie toal......

 

Püsinäitus, ajarännakust meis ja meiega, algab EstCube sattelliidiga. Sobib!  Olgugi väike, aga TEHTUD! Samas on igati sobiv siin ka ohvrikivi. Mille vastu oli tegelikult päris suur huvi. Panin ka mina sinna oma sendi, oma osa ERM-i omatulust!

 

Sellised "inforaamatud" olid siis paljude eksponaatide juures. Algul ma sellele pihta ei saanud, kuid selgus, et teatud märgi puhul on võimalus kiipkaardiga muuta keelt! Väga tore! Kuigi ehk võiks ollagi iga keele jaoks oma märk ehk lipp? Konkreetsuse mõttes. Iga külastaja ei pruugi ju taibata, et selline võimalus olemas? Või eksin mina ja ainukesena ei taipa kohe? 

Ja veel, paljudes kohtades oli viletsa valgustuse tõttu nende lugemine praktiliselt võimatu! Küllap paljude jaoks. See on taas üks asi, millele pole osatud mõelda.

 

Huvitav eksponaat oli "pildistav voodi". Õigemini, viskasid pikali või kukerpalli, hiljem tõustes nägid oma tegevust videona selsamal voodil! Lastele väga vahva!

 

Mina aga kasutasin võimalust ja võtsin ajarännakul aja maha. Et näppida peaaegu identset raadiot sellega, mis mul kodus oli ja kida sai väntsutatud aastaid! Hea tunne!

 

Muidugi, erinevaid asju oli väga palju ja natuke tekitas see segadust. Õige ülevaade meie ajaloost jäi justkui tunnetamata, aga ehk põhjus hoopis selles, et läbi käidud sai liiga kiiresti ja suhtutud pealiskaudselt? Tuleb kindlasti uuesti minna!

 

 

Siin, puidust plaatidel, oli aga see, mida olen ammu soovinud. Ajaline võrdlus meie ja teiste kantide arengust! Kuskil hütid, teisal juba püramiidid. Ääremaa rahuliksu aeglustab alu-olu arengut, soojade maade kliima ja rahva suurem arv kiirendab seda. Muidugi oli ka siin mulje pisut nõrk, vaja olnuks midagi tugevamat, nagu reproduktsioonid, fotod jm. Mis aga palju olulisem, siin oli taas vaid eesti keel. Miks? 

Siinne kujundus tuleb kindlasti ümber vaadata ja täiendada. Kuid veel kord, idee ise on ääretult huvitav!

 

Ja jõudsingi maailma lõppu!

 

Kohvikus aga tundus olema päris hea menüü! Tõsi, puudus kodumaine rabarberimahl ja -limonaad ning palju mud talu- ja väikekaubandusest. Et meil oli oma lõuna, siis ei hakanud ma kohe ka proovima ja seegi tähendab, et tuleb tagasi minna. Ehk lausa mitmekesi, et igaüks võtaks midagi erinevat ja siis mekiks.....

 

Kas Aura mahlad on eestimaised mahlad? Või kaugelt toodud kontsentraadile eestimaise vee lisamine ei tee neid selleks?  Kas A Le Coq on nii väga eestimaine õlu? Või peaks siin eelistama väiketootjate erilisi õllesid virrevee asemel? Kas veinidest saab müügil olema konkurssidel võitnud koduveinid? See ei ole siin  Ristiisa Pubi ega miski muu kõrts, vaid Eesti (Elu) Muuseum!

 

Kui räägin siin eksponaatide vähesusest, siis käib see kõige kohta. Ka maalid! Ning ehk võiks siingi olla ka mingigi maalide müük? See ei ole küll kaubamaja ega antikvariaat, mõistan. Kuid iga müügi puhul on teatud määral ka tegu eksponeerimisega!?

 

Tore oli kogeda suures saalis rahvatantsijate ja pillimeeste esitusi. ja tore, et oli ka lätlasi esinemas. Selliste asjade eest saab ainult kiitust avaldada.

 

Esinejatele loomulikult ka!

 

Aknaklaaside muster oli äärmiselt huvitav ja annab muuhulgas võimaluse ka huvitavaid pilte teha!

 

Meie lõuna. Lihtne ja eestimaine!

 

Kuigi suure osa ajast olin oma üritusel, sai siis kaks ringi peale teha. Ühe üksi teise koos ELKS-i 50. juubeli konverentsist osavõtjatega! Ja annaks taevas, et  Eestist hoolivate inimeste arvamusi rohkem kuulda võetaks!

 

Nendel ekraanidel ma siis ei leidnuski võõrkeelseid selgitusi. Nii ongi? Pole vajalik või ei oska ma leida?

 

Taas, vaid eesti keel! Ning veel, olen korduvalt kirjutanud sellest, et söögikohtades, fuajeedes jm peavad olema ekraanid, kus kogu aja jookseks Eesti reklaam, Piusast palkmajade tootmiseni, Laulupeost Hiiumaa klippideni. Taas aga absoluutne null! Ometi on igasuguste klippide jaoks kulutatud suurel hulgal maksumaksja raha, klipid aga konutavad kuskil juutuubis või mälupulkadel/ketastel. Taas küsimus, miks? 

Just praegu tekkis küsimus: Ning miks ei võiks olla müügil Eesti filmide DVD-sid?

 

Ja siis otsustasin ikkagi ühe võileiva ära proovida. Leib oli väga hea, normaalse hinnaga. Pasteet ülimalt maitsev, lisandid ülihead - kogu see söögihetk oli puhas nauding! Usun, et tulevik toob palju head ja paremat!

 

Siin siis restorani õhtupooliku menüü ja lambapraad alla vasakus nurgas (nurga taga) peidus...

 

Raamatukogu alles kogub "sisu"!

 

Edu Eesti Rahva Muuseumile, tuhat korda edu! Mis sest, et kolossi asemel soovinuks mina Vabaõhumuuseumi tüüpi rajatist looduskaunis kohas! Koos sellega kaasnevate suuremate võimalustega. Ikkagi on tubli asi valmis tehtud!

 

Bussi asemel aga pidin taksot ootama.....