Saturday, May 28, 2016
Tartu rongi asendusbuss.
Sõit Tartu poole. Aknast ilusad vaated.
Ülenurme peatust ei saanud parima, küll aga parema koha peale. Eesti
Raudtee sõitis inimestest jälle üle, aga see ongi ju tavapärane.
Tartu vaksalis sai natuke aega parajaks tehtud, sest Elron ei suuda
tagada istumist asendusbussile. Bussile, mis läheb ära 10 min enne rongi
saabumist. Nad isegi ei taipa, et selleks ON võimalusi. tase aga ei
võimalda, kahjuks. Aga mis siis ikka.
Sai natuke ringi vaadatud, pole ju ammu Tartusse sattunud. ja
tuttavaidki näha. Vaksali infopunkt töötab hästi ja seda tänu seal
töötavatele inimestele. Mitte Elronile muidugi, sest info kättesaamine
polegi nii lihtne. E-riigis. Üllatav? Ei, muidugi mitte. Nagu pole
üllatav seegi, et kaksikute vankriga pääs rongile on probleemne.
Õigemini, mitte rongile, vaid perroonile. Eesti Raudtee ju.....
Vaksalis juba natuke on midagi. elektroonilist bussiinfot ja
jalgrattahoidjad jne. Tõsi, osa kohalikku infot saad kätte siis kui
vestu lähed. Või teatud ühte teed mööda teisele perroonile. Bussireisija
seda infot aga ei näe. Tüüpiline? No kui olete siin blogis varemgi
olnud, siis teate juba, et see ongi tüüpiline.
Parkla, kust peaks otse mööda ülekäiku teisele perroonile pääsema. Aga
ei pääse. Vaba aeg aga annab võimaluse poest läbi lipsata. Vähe on
väikepoode, mis alles jäänud, siin üks on.
Bussist on teised vaated, kui rongist.
Bussiga sõit tuletab aga meelde, et siin on Palamuse, Äksi, Vudila,
Elistvere Loomapark, Jääaja Teemakeskus, Saadjärv ja Raigastvere järv.
Raske oleks loota, et siia tekiks ka muuseumraudtee, mis neid kohti
ühendaks. Küll aga võiks ühendada buss. Ütlete, et mugavas autokeskses
ühiskonnas ei tuldaks nii? Ei saagi tulla, kui me ei püüagi inimesi
harjutada. Sest harjutada saab vaid siis, kui võimalused olemas. Aga
neid pole kuskil. Just ükskõiksuse ja hoolimatuse tõttu. nagu pole
Tabivere raudteejaamas ka rattalaenutust. Ometi tundub see kant väga
ilus! Saadjärve olen tahtnud juba ammu külastada!
Nii et see pole siin tühipaljas rongisõit bussis, vaid kiire vaade ümbrusele ja mõtiskelu. Midagi saab ju alati paremaks teha!?
On aeg tekitada bussiühendus rongide seonduvalt ja ka rongidevahelisel ajal, mis ühendaks Kaarepere raudteejaama, Palamuse muuseumi, Elistvere Loomaparki, Vudilat, Jääaja Teemaparki, Äksit ja Tabivere raudteejaama. Loomulikult peaks buss tagama ka peatused järvede lähedal ning veelgi olulisem, asendama osaliselt kohalikke bussiliine!
Bussiliini mõttekuse tagamiseks oleks vaja:
1. Rongile 010 lisada peatus Kaareperes.
On muidugi ka teine võimalus, alustada esimest liini Jõgevalt ja tagada sellega ümberistumisvõimalus bussile. See võimaldaks soovi korral ümber istuda ka Tartust ja kagusuunalt tulevatelt rongidelt, väikese ooteajaga. Tõsi, segadust tekitab tõõ- ja puhkepäeviti erinev sõiduplaan kagusuunal.
N.ö. tagasisõiduks peaks sõiduplaanide koostamisel arvestama kõikide rongidega, mis peatuvad Tabiveres-Kaareperes, sest külastajad sooviks koju sõitmiseks kasutada erinevaid variante.
(Varasem rong Tallinnast ei sobi, sest tähendaks, eelkõige lastega väga varajast tõusmist).
2. Bussipileti hinna määramiseks kaaluda erinevaid võimalusi, näiteks kõigi nimetatud objektide külastamise komplekspileti hinna sees või muul moel. Kaaluda tuleb võimalust siduda see Elroni pileti esitamisega. Parim variant oleks muidugi see, kui Elron suudaks luua perepileti soodustusega 50%. See soodustus garanteeriks inimeste "meelitamise" autodest rongidesse.
3. Bussiliini tihedus peab olema sobiv nii erinevatele rongidele minekuks, kui ka erinevate külastusobjektide omavaheliseks külastamiseks.
4. Inimeste teavitamine eeldab korralikku reklaamkampaaniat, meedias, külastusobjektide kodulehekülgedel ja facebooki kontodel, enamustes rongipeatustes ka lääne- ja edelasuunal, Elroni kodulehel, koolides jm.
5. Soodsat komplekspiletit, sest kogu päeva raames võib üldine piletihind osutuda paljudele peredele ülejõukäivaks.
6. Kaasata majutusasutusi piirkonnas, pakkudes komplekspaketina ka võimalust ööbida.
7. Süsteem peaks tagama maist kuni septembrini külastusvõimalused, seda nii töö- kui puhkepäeviti (erandina võib mais ja septembris kaaluda päevi R-P, kuigi kõik sõltub ka sellest, kui aktiivselt sooviks koolid teha sellisena kooliekskursioone-õppepäevi ka nädala sees).
Mis oleks sellise rakenduse pluss- ja miinuspooled?
Kui tihe on busside sõiduplaan kohalikele praegu selles piirkonnas ja kas oleks mõeldav suveperioodil sellise sõiduplaani rakendamine, ms arvestaks kõikide päevaste rongidega?
Millised on praegusel hetkel piirkonda jäävad toitlustusvõimalaused? Kas neid on ka eelmainitud asutustes?
Milline oleks mõttekam sõiduplaan, kas ringliinina Kaarepereat Kaareperesse või Kaareperest Tabiveresse ja ümberpöördult tagasi? Esmapilgul tundub teine variant mõttekam? Millised on kummagi variandi head ja halvad küljed?
Kõik ettepanekud ja arvamused teretulnud ka siin.
Vaatame, mis arvatakse kohapeal!?
On muidugi ka teine võimalus, alustada esimest liini Jõgevalt ja tagada sellega ümberistumisvõimalus bussile. See võimaldaks soovi korral ümber istuda ka Tartust ja kagusuunalt tulevatelt rongidelt, väikese ooteajaga. Tõsi, segadust tekitab tõõ- ja puhkepäeviti erinev sõiduplaan kagusuunal.
N.ö. tagasisõiduks peaks sõiduplaanide koostamisel arvestama kõikide rongidega, mis peatuvad Tabiveres-Kaareperes, sest külastajad sooviks koju sõitmiseks kasutada erinevaid variante.
(Varasem rong Tallinnast ei sobi, sest tähendaks, eelkõige lastega väga varajast tõusmist).
2. Bussipileti hinna määramiseks kaaluda erinevaid võimalusi, näiteks kõigi nimetatud objektide külastamise komplekspileti hinna sees või muul moel. Kaaluda tuleb võimalust siduda see Elroni pileti esitamisega. Parim variant oleks muidugi see, kui Elron suudaks luua perepileti soodustusega 50%. See soodustus garanteeriks inimeste "meelitamise" autodest rongidesse.
3. Bussiliini tihedus peab olema sobiv nii erinevatele rongidele minekuks, kui ka erinevate külastusobjektide omavaheliseks külastamiseks.
4. Inimeste teavitamine eeldab korralikku reklaamkampaaniat, meedias, külastusobjektide kodulehekülgedel ja facebooki kontodel, enamustes rongipeatustes ka lääne- ja edelasuunal, Elroni kodulehel, koolides jm.
5. Soodsat komplekspiletit, sest kogu päeva raames võib üldine piletihind osutuda paljudele peredele ülejõukäivaks.
6. Kaasata majutusasutusi piirkonnas, pakkudes komplekspaketina ka võimalust ööbida.
7. Süsteem peaks tagama maist kuni septembrini külastusvõimalused, seda nii töö- kui puhkepäeviti (erandina võib mais ja septembris kaaluda päevi R-P, kuigi kõik sõltub ka sellest, kui aktiivselt sooviks koolid teha sellisena kooliekskursioone-õppepäevi ka nädala sees).
Mis oleks sellise rakenduse pluss- ja miinuspooled?
Kui tihe on busside sõiduplaan kohalikele praegu selles piirkonnas ja kas oleks mõeldav suveperioodil sellise sõiduplaani rakendamine, ms arvestaks kõikide päevaste rongidega?
Millised on praegusel hetkel piirkonda jäävad toitlustusvõimalaused? Kas neid on ka eelmainitud asutustes?
Milline oleks mõttekam sõiduplaan, kas ringliinina Kaarepereat Kaareperesse või Kaareperest Tabiveresse ja ümberpöördult tagasi? Esmapilgul tundub teine variant mõttekam? Millised on kummagi variandi head ja halvad küljed?
Kõik ettepanekud ja arvamused teretulnud ka siin.
Vaatame, mis arvatakse kohapeal!?
*****************************************************
Monday, May 30, 2016
Maanteeameti külalaat.
Facebookis läks tuliseks andmiseks! Tegelikult muidugi tegemist
erinevate vaatenurkade ja arusaamadega, tulisust aga natuke peabki
olema. Jutuks siis maanteed ja peatu(mi)sed. Ega mu argumentide sõnastus
pole vast kõige parem, seega toon korraks selle teema nüüd, kui aega
mõelda edasi, siia selgituseks.
Tegelikult on mõneti üllatav, et keegi (aruteludes) ei näe asja, mida ma
pean absoluutselt ja lausa äärmuslikult elementaarseks! Nii
elementaarseks, et seda on isegi raske selgitada. Asja, mis tegelikult
välismaal juba tuhandeid kordi ära tõendatud, ehk lausa miljoneid!
Tõendeid leidub meilgi. Mõelda tasub kasvõi sellele, miks tehakse
laatasid ja mis on nende fenomen!
Teema transpordigrupis oli natuke teine, nimelt mõtlesin uurida, miks on
4-realine Tartu maantee parem kui kaks 2-realist, veidi erinevatel
trassidel. Sellistena, mis võimaldaks mõningaid ääremaid paremini
ühendada keskustega. See selleks. Teemaks läks hoopis miski muu! Raul
Vibo, Ain Kendra jt on palju näinud vaeva, et tutvustada maanteede
projekteerimise köögipoolt! Selline vaevanägemine on tegelikult ka väga
eriline Eestis, kus enamasti võtavad mingis asjas sõna diletandid (ka
poliitikud) ja mitte vähimalgi määral ei huvita neid sisuline arutelu.
Asi polegi niivõrd diletantluses, vaid just ükskõiksuses. Ja just see
torkab silma igal eluala ja valdkonnas. Olen suuresti ühistranspordi
poole pealt keskendunud raudteele ja aastate (aastakümnete) jooksul olen
ühe asja selgeks saanud. Selle, et valdavas enamuses ei huvita
"pisiasjad" kedagi. On vaid suhtarvuna üksikud ametnikud kogu selle
armee hulgas. Tänu neile on paljutki paremaks muudetud, üldjuhul aga
tehakse asju suurte kulutustega..
Maanteede suunas olen ikka pilku püüdnud hoida ja üksiti tarkust ning
kogemusi hankida. Aega aga vähevõitu KÕIGESSE süvenemiseks. Ja tunnistan
ka ausalt, et teatud aspektide koha pealt olen ma lihtsalt nõrk!!! Aga
ma pole ükskõikne ja püüan! Ning samas, arvestades, et teede teemat on
väga paljude nurkade alt juba aastaid puuritud ja uuritud, siis pilt,
mis mulle avanes siin, tegi hirmu rohkem, kui arvata oskasin. Sest
õpitud pole suurt midagi! Tehnilise külje pealt vast kindlasti on,
kogemusigi ju palju, aga elulised vaated on tahaplaanil ja neid ei peeta
lihtsalt oluliseks. Väga vale lähenemine!
Need eelprojekti joonised suurt infot ei sisalda. Aga ühe olulise asja
tõidki välja. Selle, mida ei oleks tohtinud TÄNA enam mitte olla!
Nimelt, me oleme jõudnud lõpuks arusaamani, et peatuskohti on vaja. Ja
selle vastu ei vaidlegi vast mitte keegi. Aga KUHU, KUIDAS JA KELLE
JAOKS? Selles on aga arusaam ümmargune null!
Kel huvi tõsisem, võib ju lugeda suuremat osa vaidlusest, sest seegi on
kasuks, mingid killukesed siit ikka välja tulevad, mis tausta selgitavad
jne.
Neeme Sihv Mind
täiesti huvitab, ilma pika projektita, kus on mingil lõigul ette nähtud
parklad. Millised on parkla lahendused ja põhimõtted. Kas ja millistes
neis on ette nähtud ka parkimisvõimalused karavanituristidele,
elektriliikurite laadimispunktid, tualett ja pesemisvõimalused. Ja
muidugi, millistel lõikudel kaasnevad kergliiklusteed. Kas on mingit
lihtsustatud asendiskeemi?
Raul Vibo Eelprojekt
nägi parklad ette iga sõlme juurde Kose-Mäo lõigul. Lisaks suurema
puhkekoha teelõigu keskel. Mis tööprojektiga realiseeritakse tahaks
isegi teada smile emotikon
Raul Vibo Eelprojekti materjalid on Maanteeameti lehel saadaval, tööprojekti veel mitte.
Kose-Võõbu
http://www.mnt.ee/index.php?id=28528
Võõbu-Mäo
http://www.mnt.ee/index.php?id=28529
Kose-Võõbu
http://www.mnt.ee/index.php?id=28528
Võõbu-Mäo
http://www.mnt.ee/index.php?id=28529
Ain Kendra Elektriliikurite
teema ei olnud aktuaalne eelprojekti faasis. Ka täna ei ole see
Maanteeameti teema - elektrivarustus on parklatesse mumeelest
kavandatud, kuid laadimispunktidel on omad nõuded ja ilmselt tuleb see
tööprojekti faasis, elektriprojekti raames lahendada.
Neeme Sihv Tänud.
Püüan neid plaane natuke kaeda. Samas peaks see ju Maanteameti rida
olema? Kes siis veel kui nemad on "peamehed" maanteedel? Ma ei mõtlegi
ehitamist, vaid ikka kogu süsteemi kompleksset lähteülesannet ja
planeeringut!. Kõik asjad on ju olulised.
Neeme Sihv Tunnistan,
et jään paljudes aspektides selliste skeemide juures hätta. Näiteks,
skeemil olev Kose-Risti eritasandiline liiklussõlm. Kas sinna lähedale
joonistatud puhkealale pääseb ikka mõlemast trassi suunast sellesama
sõlme kaudu? Ning miks pagan ei
võiks parkla/puhkeala olla planeeritud BP ehk bussipeatuse juurde 41.
km? Kas 43 . km puhkeala juures on mingid muud väärtused? Matkarada,
veekogu vm? Bussipeatus tähendab puhkealal/parklas võimalikku müügi vm
tegevust. Kuidas on lähtutud sellisest arvestusest? Kas võimalik müügi
või teenuskoht peab tingimata olema asulast ehk töötajast/müüjast mitu
km eemal või lähtutaks inimesest? Kas bussiootaja ei võiks seda kohta
külastada või bussiga P&S süsteemi kasutaja teha oma toimetused
sellises kohas, ilma vahepeal autoga sõitmata? (Kusjuures too koht ei
jää ehk tema teelegi? Küsimus on selles, et kui soovitakse mingi teenuse
või kükigrilliga ellu jääda, siis on kõik need pisiasjad olulised.
Raul Vibo Maanteeamet
peaks looma ainult infra. Konkreetsete teenuste osutamine ei ole
Maanteeameti rida. Nad on niigi hädas parklate prügimajandusega, sest
inimesed kuritarvitavad neid oma olmeprügiga. Kosel paigaldati
prügikastide juurde valvekaamerad. Teenuste osas oleks vaja sõlmida
lepingud erafirmadega, nagu Skandinaavias. Elu näitab et alati ja
igalpool ei ole piisavalt nõudlust.
Neeme Sihv nõus,
Maanteeamet ei pea burksi müüma, aga ta peabki tagama EELDUSED!
Inimeste ärakasutamisoskust ma usun ja tean. Valvekaamerad on muidugi
mõttetu kulu. Ehk viga hoopis selles, et prügile tuleb läheneda teisiti?
Metsa alt koristamine on hullem ja kulukam.
Üldjuhul ei toodaks hullult olmeprügi, kui kõikides kodudes on leping
ja konteiner olemas. Tuuakse küll ohtlikke jäätmeid või mööblit.
Põletamisega ju normaalne inimene ei tegele, aga kui vana mööbli äravedu
kulutab kümneid eurosid mööblitüki kohta, siis on midagi mäda. Mingid
võimalused neist lahti saada (tihedamini) peaks alati olema. Seega, kas
kuhugi tekib "teenus" juurde - ehitusprahi jm äraandmisvõimalus? Kardan,
et mitte.
Kirjuta vastus...
Neeme Sihv Või
kas Vardja oja silla planeerimisel on arvestatud võimalus teha sild
sellisena, et suurulukid pääseks ojakallast pidi vabalt läbi?
Raul Vibo Kose-Risti parklasse saab igast suunast. Seal läheduses on krossirada, ehk vana liivakarjäär ja seenemetsad.
Sillad on kõik ulukite kallasradadega, aga kõik ei ole suurulukitele. Jällegi, tööprojektist hetke ei tea.
Sillad on kõik ulukite kallasradadega, aga kõik ei ole suurulukitele. Jällegi, tööprojektist hetke ei tea.
Neeme Sihv Väga tore. Kuid see jätab teeäärsed teenused autojuhist/bussisõitjast kaugemale ja teenimisvõimalused viletsaks!?
Neeme Sihv Jällegi,
sama lugu Ardu ristis. Puhkekohana (ka rekkajuhtidele) võib tunduda
eemalolev puhkeala parim, samas mingitest teenustest ei saa unistadagi,
kui bussipeatus jm sinna juurdekuuluv on kaugel eemal. Miks ikkagi
puhkeala ei võiks olla koos bussipeatusega? Seda enam, et P&S
süsteemi kasutaja nagunii vajab parklat bussipeatuse juures!? Ma väga
tahaks teada, mida ma valesti näen?
Ain Kendra Neeme, ära unusta et rahakott on siiski piiratud.
Neeme Sihv Ma
ei unusta. Ära sina unusta ka seda, et millegi tegemine läbimõtlemata
tähendab 1. lõppkokkuvõttes suuremaid kulusid ja 2. vähem tulusid nii
kohalikule kui riigile. Paljud kuskil olnutest räägivad sellest, kui
"hästi oli lahendatud too" ja kui mugav "oli
kasutada teist". Ise ma aga ei suuda ega taha sellest aru saada, et iga
valismaalse siiatulekul peba tal jääma maksimaalselt mõnus tunne! SIIS
räägib ta sellest ka teistele ning need tulevad omakorda. Kui
karavaniturist kupatatakse kuhugi lagedale platsile päikese kätte, selle
asemel, et suunata ta jõe äärde ja meie maasikate/õunte manu, siis
läheb ta siit minema tülpinuna ja tüdinenuna.
Raul Vibo Kiirliinide
surumine külavahele kaotab kiirliini efekti. Bussipeatused on
kavandatud nii et neile oleks hea juurepääs ja ajakadu oleks minimaalne,
st täiendavat teepikkust ei ole. Samal ajal tuleb ümber korraldada ka
kohalikud liinid, millest osa võivad ka olla ettevedu.
Parklate ja puhkekohtade teenuseid ei saa planeerida liinibussi kasutajate järgi, kuid neid saab mingil määral siduda. Pargijasõida toimib, aga ei saa eeldada, et autost astutakse otse bussi ja vastupidi.
Ardu parkla on paigutatud selliselt, et ta jääb uue maantee ja aleviku vahele. Seega on ta inimestel loogiliselt tee peal sõltumata sellest, kas nad liiguvad auto või bussiga.
Parklate ja puhkekohtade teenuseid ei saa planeerida liinibussi kasutajate järgi, kuid neid saab mingil määral siduda. Pargijasõida toimib, aga ei saa eeldada, et autost astutakse otse bussi ja vastupidi.
Ardu parkla on paigutatud selliselt, et ta jääb uue maantee ja aleviku vahele. Seega on ta inimestel loogiliselt tee peal sõltumata sellest, kas nad liiguvad auto või bussiga.
Neeme Sihv Vastupidi,
ma tahan suunata puhkajaid koos bussikasutajatega ühele platsile! Et
liini pikkus ei kasvaks ja ühel platsil oleks maksimaalne kasutegur.
Küll aga ei saanud ma praegu ühest asjast aru! Mida siis saab eeldada?
Mis jääb auto ja bussi vahele? Ning
miks seda ei ole auto ja rongi vahel? Ning veel, ükski lisapeatus ei
meeldi ka autojuhile bussipeatuse ja küla vahel, näiteks selles, et
midagi osta. ja veel kord iga teeninduspunkt, kiosk, maasikalett vajab
maksimaalset arvu peatujaid! See peaks olema kogu süsteemi lähtealus!
Neeme Sihv Võta
või seesama Kükita. Kui Kükita ja Tapa Vorsti müügibuss oleks erinevas
kohas, kas neil oleks siis selline käive kui praegu on? Mõlemal? Või kas
nende mõlema käivet võiks tõsta suurem parkla, veele mingi
teenusepakkuja lisandumine? Küla/asula läheduses siis veel ka kalamüüja
ja kauplusauto? Või mis iganes, võimalusi on tohutult.
Ain Kendra Puhkekohtade
vahekaugus on liiklusohutuse aspektist piiratud. Normijärgne vahekaugus
20-50 km. Kose-Mäo vahekaugus on 45 km ja seega mahub sinna vaid üks
peatus. Kohustuslikult sõidukite parkla, puhkeala ja sanitaarala. Muud
variandid pole keelatud. Kuid iga teeäärse elamise juurde selliseid ei
planeerita.'
Neeme Sihv See
on viga. Mitte et peaks iga küla või talu juurde planeerima. Kui keegi
arvab, et maaelanik viiks oma aiasaaduste ülejäägid või
talutootmine/käsitööline 40 km kaugusele, siis tuleb see inimene
(elu)ülikooli saata. Puhkekohad peavad olema seal, kus on
selleks sobivad tingimused, olgu vahekauguseks mõnel juhul kasvõi 5 km.
Kui on asula, mahasõi jm, siis mismoodi on puhkekoht liiklusohutuse
koha pealt riskifaktor võrreldes sellega, et seal on küla, järv või muu?
Raul Vibo Ain
tahtis ilmselt öelda, et puhkekohtade sagedus on normeeritud
majanduslikest, tehnilistest ja füsioloogilistest aspektidest lähtuvalt.
Korralik puhkekoht maksab miljoneid, kasutut infrat ei ole mõtet
ehitada. Autosõitja seisukohalt on 30..40km vordne
10 minutiga. Parklaid võib teha tihemini, ehk need ongi iga sõlme
juures. Eraldi mahasõitudega oleks nad jällegi kallid ja ka täiendav
oht. Maantee ei ole turuplats. Aiasaadusi müüdagu turul,
asulatingimustes.
Neeme Sihv Pole
siis ime, kui maaelu kiratseb ja asjad toimima ei hakka. Veel kord
olulised põhimõtted ehk asja alustalad. 1. ei ole vaja teha miljoneid
maksvaid puhkekohti, vaid vaadata eeskirjad üle ja selgeks teha, mis ja
kuidas. 2. igal pool asfalteeritud hiigelplatsid?
Ei, kohati ehk hoopis killustiku-kruusaga parkimiskohad. N.ö.
poollooduslikud. 3. Küsimus pole AUTOSÕITJA jaoks vahemaades, vaid
mugavuses. Peatuda üks kord ja sellega teha ära mitu asja, vetsuskäigust
kohaliku toodangu ostuni. 4. P&S tähendab parkimist otse
ühistranspordi kõrval. 5.kui asula on väike vm põhjusel, siis EI TASU
aiapidajal teha miljonilisi investeeringuid, vaid tal tasub midagi müüa
vaid seal, kus kõik muud asjad koos on ja onkodu lähedal. Vaadakem ringi
neis kohtades (väljaspool Eestit), kus midagi TOIMIB ja mõelgem, MIKS
toimib.
Neeme Sihv Nii
pikalt ma korduvalt ei jaksa kirjeldada. Toodangut ei tule viia ainult
kliendi juurde, vaid tuleb vaadata ka seda, kus klient ON! Ja sageli on
k.lient talu lähedasel maanteel, MÖÖDA KIHUTAMAS. Seeg, teeäärsed
müügikohad on märksõna ja ka siin peaks kuuldavasti olema välismaalt
kõvasti õppust võtta. Ning kui talunik tahab, siis igati bensiini jm
kokkuhioid, ajast rääkimata, on loogiline. Jne jne.
Neeme Sihv Seda
enam, et vastasel juhul talunikud müüvad traktorid laenu katteks, mitte
ei juhi neid kodust. Uuri veidi nende probleemidest marketitega jne.
Neeme Sihv Lisaks on veel ka liiklusohutus. http://eestimaablogi.blogspot.com.ee/.../uhispeatused-19...
eestimaablogi.blogspot.com|Autor: EESTIMAA BLOGI
Ain Kendra See
trass läeb asustusest nii kaugelt mööda kui võimalik ja see on ka
eesmärk. Asustust teenindab vana trass ja ära tule nüüd rääkima et turg
peab tulema kiirtee äärde.
Raul Vibo Neeme
tõesti siin lähevad küll nüüd põhimõtted vastuollu. Kui näed tornidega
linna/aleviku märki, siis palun tee turuplats. Maantee ei ole turuplats
ja ainuüksi sellise tegevuse propageerimine on kuritegelik.
Samas ma nõustun, et meil on palju asju tegemata, maanteed ei ole ohutud. Linnatänavad ka mitte. Sellepärast tegin portaali Liiklus.Ohutus.Audit. Kaardistame ohtlikud kohad ja otsime lahendused. Räägime ka põhimõtted selgeks.
Samas ma nõustun, et meil on palju asju tegemata, maanteed ei ole ohutud. Linnatänavad ka mitte. Sellepärast tegin portaali Liiklus.Ohutus.Audit. Kaardistame ohtlikud kohad ja otsime lahendused. Räägime ka põhimõtted selgeks.
Neeme Sihv Ma püüan sellest õhtul pikemalt kirjutada. Kirik oli vanasti kõrtsiga koos, nüüd on ajad teised. Aga asju kokku peab sobitama.
Neeme Sihv Muide,
sa ei pidanud heaks mõtteks ka kaubanduskeskuseid linna veerel, mina
aga pean vägagi ja ometi neid õitsevad nii Tallinnas, Tartus kui mujal.
Kui KOHT on sobiv ja läbimõeldud muidugi.
Vaadates skeeme, on näha mitmes kohas plaanitavad puhkekohad. Mõne koha
juures on "vana karjäär ja krossirada" (!?), nagu Ain täpsustas.
Tegelikult, oma silm oleks kuningas, aga..... Pean eemalt "mõtisklema".
Ja meie vaidluses polegi ju teatud mõttes vaidlust. On ehk
möödarääkimine? Sest.....
* Arvan, et keegi ei vaidle vastu Pargi&Sõida süsteemi
vajalikkusele? Seega, esimene lähtepunkt siit on, et bussipeatustes ON
VAJA parkimiskohti?
(Suurus/arv polegi siinjures PRAEGU oluline).
* Keegi ei vaidle ehk vastu ka sellele, et bussipeatuses on vaja puhkeala?
(mingilgi määral).
* Keegi ehk ei vaidle ka vastu, et bussipeatuses on vaja sanitaarala?
(Tualet, ka ehk pakendikonteinerid jm).
Jõuame esimese vaidlusaluse punktini. Miks teha MITU parklat ja sinna
juurdekuuluvaid asju? Muidugi, kui bussipeatuste vahe on väga pikk või
on mõni muu põhjus, siis võib ka vahele teha tõepoolest puhkeala, selle
vastu pole midagi. Kuid Mõelda tuleb alati sellele, mida Ain ütles,
"raha seab piirid"! Kuid siit tuleneb ju võimalus raha kokku hoida
ja/või kulutada seda otstarbekalt!? Seega, vaatame, mida bussipeatuses
ehk küla/asula läheduses teha annab. Osa peatusi ju küla/asula piiril
ehk et püütaksegi mitte bussiliini pikemaks venitada ja kohati see
vägagi õige. Mitte liiga kaugele ei inimesest ega trassist, kuldne
kesktee on sageli parim. Seega...
*Bussipeatus ja selle juurdekuuluvad asjad on sama elementaarsed kui
selle puhkekoha puhul. Aga, lähtuma peab esimese asjana P&S
süsteemist, millest peaks olema räägitud juba piisavalt palju, et selle
plussid peaks olema selged. Kus aga peatub rohkem autosid, kas lihtsalt
puhkealas või puhkealas/bussipeatuses asula/küla lähedal? Loomulikult on
õige teine variant. Seega.....
* Esimene "KASU" on asjast olemas. Parklat, sanitaarala ja puhkeala
kasutab rohkem inimesi, et ehk kulutatud rahast on KASU palju
rohkematele inimestele!?
Neeme
tõesti siin lähevad küll nüüd põhimõtted vastuollu. Kui näed tornidega
linna/aleviku märki, siis palun tee turuplats. Maantee ei ole turuplats
ja ainuüksi sellise tegevuse propageerimine on kuritegelik.
*
Mis on siin kuritegelik? Kui väikeses kohas ei ole mõtet kiriku ja
kõrtsi vahele turuplatsi teha, sest pole piisavalt elanikke, siis ei
peagi tegema. Aga kui peatuskoht kujuneb hästi kasutatavaks, siis võib
maainimesel TEKKIDA soov ja võimalus seda ära kasutada! Ja mis saab
selle vastu olla? Kui kuskil keegi, talunik või käsitöö tegija,
aiapidaja või seenelkäija saaks teenida midagigi? Ääremaal? Sest seda
kõike saab teha vaid siis, kui on piisavalt KLIENTE! Piisavalt kliente
on aga siis kui on sobivad TINGIMUSED ja/või rohkem müüki/teenuseid.
Siit tulenebki järgmine KASU!
*
Kolmas, vahel väikenegi KASU tekib ka kohalikele. Sest müüma sellisesse
kohta võidakse tulla ka kaugemalt, seega kujuneb kohast parema valikuga
müügikoht. Ja küllap ostaks ka kohalik?
*
Ja nüüd jõuame ehk suurima KASU juurde! Asjast võidab inimene, kes
muidu aina sõidab ja sõidab. Kes koju jõudes peab ehk minema ostma
tomatit või vorsti, kuigi see võinuks tal olemas olla juba koduteel.
Rekkamees, kes vajab süüa nagu me kõik.
Puhkaja-matkaja-(karavani)turist.
*
Viies KASU! Keskkond on oluline. Välismaal (just täna uurisin
rekkamehelt) on SELLISTES kohtades (just nimelt sellistes, ka väljaspool
asulaid) võimalus saada kaevu- või allikavett. Või lausa erinevat
söögikraami! Pesemisvõimalustest ma üldse ei räägi! Kus meil need
võimalused on? Või on see võimalus kuritegelik? Jääb otsimata/ostmata
uus plastpudel ja kulutamata ehk ka bensiin selle leidmiseks?
*
Muide, Eestis pidi olema parklaid päris palju, rekkajuht peab sageli
vaatama kella ja peatuma esimeses sobivas, et mitte eeskirju rikkuda.
Sageli aga....pole seal kohti!? Suuremas parklas see probleem väiksem ja
kuues KASU asjast on ka suurem turvalisus. Kõigi seal peatujate jaoks,
sest...peatujaid on ju rohkem ehk nägijaid silmapaare samuti.
*
Seitsmes KASU tekib siis kui koht on asulale/külale väga lähedal.
Sedasama platsi, täiendustega või ilma saab kasutada teenusbusside,
kalamüüjate jt peatumiseks. Samas võib tekkida võimalus ka
koostoimimiseks külaplatsina vms. Või isegi korraldada müügipäevi ja
LAATASID!
*
Kaheksanda KASU võib tuua elekter! Puhkeala võib ju ehk asuda ka
pilkases pimeduses, aga kas ikka on hea pimedas peldikusse minna?
Elektri tagamine ükskõik kus on kulukas, asulatest kaugemal eriti
kulukas. Ühe võimaluse tagamisega aga võivad elektri olemasolust kasu
saada väga paljud. Nii elektrisõidukiga sõitja kui lihtsalt telefoni
laadida soovija.
KASU on sellistest asjadest seega küll!
Ja
nüüd jõuamegi LAADA juurde. Ehk miks on laadad populaarsed? Sest seal
ei pakuta ühte-kahte asja, vaid VÕIMALUSI on palju! Väike mudel on
seesama Kükita. Ainult söögikoha pärast peatujaid on vähem kui siis, kui
juures on ka üks vorsti- jm tooteid müüv buss. Lisanduks veel kolmas,
oleks veel rohkem, neljandast rääkimata! NII toimivad asjad! Kui ei usu,
uurige eelkõige neilt (juhtidelt), kellele sellised asjad eluliselt
vajalikud.
Muidugi,
ka siin tuleb paljusid muid pisiasju arendada. On olemas söögikohtade
märk, on olemas talukauba märk, parkla märk jpm märke. Need peavadki
enne selliseid kohti olemas olema, et varakult teavitada asjadest, mida
puhkealas leiab.
Ning veel kaks väikest nüanssi.
*
Kui puhkekoht on väljaspool asulat/küla, siis peab selleks olema
looduslikult parim koht. Veekoguga jms, mitte teha seda kohta
seenemetsa. Seenemetsa sõidetakse mööda kõrvalteed, ühe puhkeala puhul
oleks seal seenelisi rohkem kui seeni.
*
Mingit juttu ei taha ma kuuldagi, et "maaelu ei kiratse" või et
"talunik juhib traktorit arvutist"!. Meie põllumehed on HÄDAS! Ja see,
kui ta peab (kasvõi osa) oma toodangut vedama kaugele, marketisse, kes
röövellikke tingimusi seab või mujale, siis see ei ole KASU vaid
lisaKULU. Aiapidajast mutikesest rääkimata. Talunikud hoopis müüvad oma
lautasid ja tehnikat, talude müümiseni välja! See kõik ei ole ENAM
jätkusuutlik.
Riigi asi on luua sobiv taristu ja seda võimalikult optimaalselt raha kulutades. Seda saabki teha ainult läbimõeldult.
Keegi ei kahtle enam selles?
Või kahtleme, et välismaal tegutseti läbimõeldult?
**************************************
Tere!
Mul on rekkameestele palve!
Eestis tasapisi arendatakse taristut, nagu tänapäeval kombeks öelda. Plaanitakse Tartu maantee neljarealiseks ehitamist ja veelgi jugemates soovides teisigi teid. Nagu eelprojektidest näha võib, siis plaanitakse ehitada ka ebamäärase terminiga "parklaid koos puhkeala ja sanitaartingimustega". Mida see täpsemalt kaasa toob, on mulle hetkel teadmata.
Siiski olen märganud teatavaid vastuolusid, näiteks selles, et need alad plaanitakse suhteliselt läbimõtlemata, suvalistesse kohtadesse ja mitmekümnete km vahedega. Mul on väga oluline teada, milliseid häid külgi, aga ka puudusi näevad rekkajuhid Eestis sel teemal? Millised on head näited välismaalt? Kuidas on olukord siin kui seal pesemisvõimaluste, söögikohtade, joogivee ja kõige muuga, mis seondub?
Muidugi võite kirjutada ka karavanituristi või elektriautojuhi või ka lihtsalt matkaja vaatenurgast.
Tänud juba ette! Loodan aktiivset kaasalöömist!
Mul on rekkameestele palve!
Eestis tasapisi arendatakse taristut, nagu tänapäeval kombeks öelda. Plaanitakse Tartu maantee neljarealiseks ehitamist ja veelgi jugemates soovides teisigi teid. Nagu eelprojektidest näha võib, siis plaanitakse ehitada ka ebamäärase terminiga "parklaid koos puhkeala ja sanitaartingimustega". Mida see täpsemalt kaasa toob, on mulle hetkel teadmata.
Siiski olen märganud teatavaid vastuolusid, näiteks selles, et need alad plaanitakse suhteliselt läbimõtlemata, suvalistesse kohtadesse ja mitmekümnete km vahedega. Mul on väga oluline teada, milliseid häid külgi, aga ka puudusi näevad rekkajuhid Eestis sel teemal? Millised on head näited välismaalt? Kuidas on olukord siin kui seal pesemisvõimaluste, söögikohtade, joogivee ja kõige muuga, mis seondub?
Muidugi võite kirjutada ka karavanituristi või elektriautojuhi või ka lihtsalt matkaja vaatenurgast.
Tänud juba ette! Loodan aktiivset kaasalöömist!
(Minu postitus - Neeme)
Tänud veoautojuhtidele (FB_st) esimeste arvamuste eest!
Rootsi, E4 maantee, esimene metsakas Soome poolt tulles, platsil nimi
Aavajoki, wc+infa wc. Laste mänguväljak, pingid-lauad ja muu vajalik.
Foto FB-st.
************
selline
parkla normaalse talvel sooja wc, puhta vee ja ideaalis pesemise ning
söömis võimalusega parkla kuhu mahub ikka rohkem kui 5 masinat korraga
seisma peaks olema iga 40 km tagant
******************
Idee
on muidugi asjalik,kuid seda mitte ainult Tln.-Tartu teele vaid ka
Tln-Pärnu-Ikla ja ka Tln-Narva mnt.Iga 30-40km.tagant võiks olla parklad
mis võimaldavad elementaarseid hügieeni teenuseid soe wc.(mõeldes ka
invaliididele ja ka mida regulaarselt koristatakse)puhas
vesi,prügikastid mida ka koristatakse ja paha poleks kui söögikoht
sinna juurde kuuluks. seda ca.20-30 autole ja kuskil 50-60 km raadiuses
peaks olema kindlasti pesemis võimalused dušš või isegi saun korralik
söögikoht suurem parkla ja see projekt saaks iiresti heakskiidu. Sellega
saaksid paljud inimesed omale töökohti ja olex meeldiv ka
autojuhtidele! Julget pealehakkamist!!!
********************
tere!
loogiline oleks kui auto sõidaks parklasse ühest otsast ja teisest
välja, st., et poleks vaja hakata puksima joonte vahele. ja kui
võimalik, siis peaks olema kaitstud teemüra eest. olemas peaksid olema
prügikastid, sest ka autojuht toodab prügi. 24/7
avatud korralik vets. ka pesemisvõimalused sooja veega pole liiga palju
küsitud. söögikoht oleks ju ka tore. kui on parklaid piisavalt
tihedalt( ca 20 km järgi), siis ei pea need ka ülemäära suured olema.
*************************
Võimalusel
oleks hea, kui saaks ka ülegabariidilise koormaga seista! Pidev
probleem, et pikkusega, laiusega kuskile sööma minna ei saa, pead jätma
kuskile laiema kohapeale seisma, et siis saateautoga minna einestama!
Narva
poolt tulles, enne Aegviidu peale mahakeeramist, 3,7 kilomeetrit, on
viimane parkimis koht! muidugi saab seista ka vana Nehatu platsil, peale
Pirita jõe ületamist!'
****************
Neeme Sihv Pesemisvõimalused.
Milline võiks olla sobiv hind, juhul kui sellist teenust pakuvad mingid
ettevõtted (majutus, pubi vm) sellises peatuskohas?
soomes-rootsis
pesemisvõimalus maksab ca 3-5 euri. sõltub mida sisaldab(duss, saun).
on kasutusel ka kokkuleppelised ajalimiidid, et mõni ennast sinna ei
unustaks enda subjektiivne arvamus on, et ennem olgu tsipa kallim ja korralik kui et solgiauk.
*************
Kui
sellist asja ettevõtta,võiks see olla näitex üle eesti ühe ettevõtte
business teha kasvõi erinevate varustus astmetega neid hüvesi,see suht
kiiresti selekteerib välja mis sobib,mis mitte ja siis step by step
liikuda edasi. autojuhid suht suhtlev rahvas ja ino liigub kiiremini kui
arvata oskad ja ka negatiivne!
********************
****************
ja
kui rajategi parklaid või siis n.n.metsakaid, siis oleks hea kui
kalasaba oleks poolpõiki tee suhtes.ja autod peaks paiknema mitte
kabiiniga tee poole vaid metsa poole. s.t. haagiste tagumine ots
teepool.siis tekibki juba 13 m haagisega väike müratõke
mis selja taga. ja loomulikult eest ja tagant läbisõidu võimalusega ja
servadesse võiks jah teha ca30 m pikkused taskud pikkadele vedudele..
miks ma pean puhkeajal veel kuulma möödasõitvate autode müra või lugema
neid?? saksas ongi see suur viga et teeäärsed peatuskohad ninaga tee
poole ja katsu siis seal puhata kui koguaeg üks undamine käib.üks saksa
politsei isegi suurendas kunagi mu trahvi numbrit,et julgesin öelda et
parklad valesti tehtud.pidid olema parimad saksa projekteerijad!!
ütlesin et pange see projekti autor siia teeäärde magama selle müra
kätte-nii kohe väänati mu trahvile 30 euri juurde. edu tegemistes!
(Kindlasti peaks olema võimalusel hekk/metsatukk vahel vms - Minu märkus)
*****************
Muide, see postituse pilt ongi se k6ige hullem n2ide, mida sa otsid...
(meelega postitasin teema just SELLE pildiga. Minu jaoks ongi see koostöö ja ettekujtlusvõime puudumise musternäide Eestis)
***********************
Oleks
mul võimalusi ja vahendeid, ehitaks ise ühe korraliku parkla, täpselt
sellise mis vaja! Kunagi paari tuttavaga arutasime asja, tegin visandi,
kuid jäi asjaajamiste taha pidama!
*************************
Väga tuntud metsaparkla Rootsis Eestlaste jaoks. Parkla küll väike aga korralik tualett vähemalt. Talvel suisa soojendatud.
****************
*******************
Niisugused on esimesed kommentaarid. Ja pole midagi parata, ühes asjas
saanud veendumud kinnitust. Ükskõik kui head spetsialistid meil oma
aladel on, siis koostoimimise, seoste jms koha pealt ollakse sageli väga
eluvõõrad. Ollakse kinni mingites mallides, mudelites, visioonides,
välismaistes näidetes. Aga meil on oma elu ja omad yingimused. Sh ka
kogukondliku elu arendamine. Ja rahalisest küljest tuleb pigem korraga
panustada, et keegi saaks ka külaplatsi, mida muidu ehk ootama
jädaksegi....
*****************
Aitäh, Sven Lusmägi!
***************
Tere!Nonii siis,Sõidan aastaid juba algusel venemaale sai konteinereid vedada ja seal hakkas juba parkimine paremaks muutuma 90ndate algusel,Tver juures olid väga korralikud parklad ja mujalgi paljudes kohtades ,ma nyyd ei mäleta kas pesu sai pesta aga enda pesemiseks olid korralikud saunad ja korralik köök oli ka seal. praegu sõidan Iiri ja Itaalia vahet. Itaalias on Peaaegu igalpool tanklates autojuhil võimalus käiia dušši all,korralik WC ja ka näksimist saad ka.muidugi kui tahad korralikult süüa siis peab mõne restorani juures pidama ja seda kiirteelt ikka maha sõites.mitmes kohas maksad söögi eest ja see on ka parkimise tasu,seal kohtades on ka Dušši võimalus ja WC,teeäärsed niinimetatud metsakaid on ka itaalias aga seal enamuses ma pole seisnud ja ka tihti peale pole seal ka wc enam avatud.aga seda vist sellepärast et ka autojuhtide seas on sigu kes situvad potist mööda või kõrvale. Prantsusmaa on küll kaetud nii metsakate parkimisplatsidega korralikult kus on ka WC ja hooldab neid maantee amet.iga päev käib koristaja läbi. Tanklates on duššid olemas aga seal enamuses tasulised aga see 2-3 eurikut ei tapa.Asuvad vaheldumisi nii tankla kui parkla ca iga 20-30 km kaugusel, inglismaal metsakaid vähe tanklates saab seista 2 tundi tasuta kui ööbid siis maksad. Iirimaal on öldiselt vähe tanklaid parklatega aga neid tuleb juurde.Kui ma 2004 läksin iiri siis seal polnud suuri kiirteidki aga praegu aina ehitatakse ja tee äärde on ka mõnedsellised parkimis koha moodised asjad tehtud et päris tee peal ei seisa ja magades ei tundu nagu oleksid tormisel merel..
Rootsi on ka väga palju nii metsakaid kus on korralikud WC milles isegi talvel soe sees.ükskord juhtus nii et kui hommikul ärkasin siistahtsin vetsu saada aga meeste omas oli too hetk kinni invaliidide omas magasivad poolakad.
*************************
*******************
3 comments:
Tänud!
Inimesed on erinevad. Küllap saab teha ka väiksemaid (väiksematesse busipeatustesse, külapoodide juurde jm).
Sirtsutamine võib ju mõeldav olla, mehed seda aastatuhandeid teinud, aga kui oled seda tüüpi, et "raskemaid surtse" suvaliselt võilille taha poetad, siis no, sorri, vaevalt, et sinna enam minna tahetakse. haiseb ju samuti, nagu toalett, eks ole
Ma lugesin ja lugesin neid ... KASUsid ... aga kui parkla on rhkem kui 10le, sis ma l2hen kyll j2rgmist otsima ...
ReplyInimesel peab olema v6imalus p66sa peale pissida, mitte nagu megaparklates, kus on kyll toalett, aga haisevad ikka.
Loomult lais ja lohakas, seega kesköine kerge surts v6ilille peale ja raskem asi vajaliku kohta