Sunday, May 29, 2016
Pelgulinna päevad ja elukeskkond.
Pelgulinna või ka Kalamaja päevad ja hoovikohvikud on hea võimalus mitte
lihtsalt päeva nautida, tegijaid toetada ja tänada, vaid ka võimalus
mõtiskleda. Erinevate tahkude üle elukeskkonnas. Mis teeb selle
inimlikuks? Selliseks, et inimesed TULEVAD, mitte EI LÄHE MINEMA!?
Lugege ridade vahelt, mõtisklege piltide üle ja arutlege kaasa!
Endine depoo Telliskivi tänaval.
Siit väravaalusest sisse ja otse edasi kuni aiani, mis eraldab
Telliskivi Loomelinnakut raudteest ning leiate Muhu Leiva küpsetuskoja.
Aga leiab muidugi ka muudki. Täna aga suundusin edasi.
Pelgulinna Kultuurikeskus.
Siin võiks rääkida väga paljust. Ka sellest, et legaalne, kõrgel tasemel
tänavakunst on tõepoolest KUNST. Mitte getostunud keskkonnasolkijate
maailm.
Aga leiab ka väga palju muid asju. Näiteks hea sõbra (loodan, et saan
teda sõbraks nimetada, sest oleme koos ka maailmaasju muuta püüdnud)
Tõnis Paltsi ideedele mõeldes. Ideedele, mis puudutavad linnakeskkonna
muutmise kavatsust ja kurja kavatsust, sest seda püütakse väidetavalt
teha autojuhtide arvelt. Või isegi Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks
ehitamise aspektidega seoses. Või mõne teise sõbra, kellega arutlemised
FB-s alati kasuks, ideedele ja mõtetele. Või sellest, et elukeskkonna
muutmise oluline aspekt on RAHA. Raha, mida kohati saaks kokku hoida
kolossaalselt. Kui natukenegi ringi vaadata. Või äsjase Maalehe
arvamusartikli valguses. Sellepärast kutsungi kaasa MÕTLEMA! Sest vaid
mõtlemise tulemusel toimub areng, mitte taandareng. Kui suudetakse
asjad läbi mõelda ja TÄIDE VIIA!
Miks ma sellest siin loo juures kirjutan? Sest neid mõtteid olen ma
ennegi mõelnud Ristiku tänavale sattudes. Ja see kant on nii mõneski
mõttes millegi jaoks kui etalon. Pealegi, selle postituse üks eesmärk on
ju hea (linna)elukeskkonna kajastamine. Elukeskkond on aga meil nii
Tallinnas, kui ääremaal. Ja tegelikult ei tea me keegi, kas meid tulevik
hoopis ääremaal ei oota või ääremaal olija peagi ennast linnast ei
leia. Elukeskkond on üks kõige olulisemaid faktoreid meie valikute
juures. Jutt ka ääremaast, kus elu hääbuma kipub ja mille puhul
kiputakse ütlema, et MIDAGI ei saagi ära teha. See on sama loll jutt kui
see, et riik on halb peremees. Halb on ta siis, kui otsustajad ei näe
ega mõista ega soovigi asju paremaks muuta. Ka siis kui raha oleks
rohkem ehk siis sama summa eest saaks teha palju rohkem asju. Ning
seesama ääremaa on seesama, mis võib meile anda tervislikuma toidu, kui
me Tartust Tallinna või mujale sõidame. Sest teeäärsed müügikohad peavad
olema tulevik. Nagu Shveitsis või mujal juba oluline majandusharu,
millest päris paljud siin-seal ka kirjutanud. Aga ehk pakuks seda kõike
mitte ainult endale vaid ka siia tulevale turistile? Ärgem unustage, et
turismiriigiks pürgides peame lootma sellele, et turistile meeldib siin
võimalikult palju. Ja meeldib kindlasti, kui me püüame!
Telliskivi tänava ümberehituse puhul oli vaidlusi palju. Ma ei tea, kui
hea on tulemus. Kohalike jaoks. Autojuhid vast tõesti "kaotasid siin
midagi". Aga ratturid? Lapsevankriga, lausa kaksikute vankriga liikujad?
Kindlasti võitsid. Nii mugavuse kui ohutuse poole pealt. Kuigi puudusi
on kindlasti. Vee äravoolurest ei oleks mingil juhul tohtinud jääda
sõiduteele. See toob kaasa kordades suuremaid kulusid tulevikus
teeremondi jm ajal. Ning on ka ohtlik, igasuguste vajumiste jm
seoses.Aga ometi, minu jaoks oli seal hea jala liikuda. Ja ka rattaga.
Pelgulinnas, nagu ka Kalamajas, on aga väga palju huvitavaid ja ilusaid maju.
Siin me näeme, kui mugav on liikuda inimestel. Ja ega tegelikult ka
autodega pole ju mingit muret!? Keegi ei sõelu, nagu kahe rea puhul
kombeks. Liiklus on voolus rahulikum. Kas on ummikuid? Ehk ongi mingil
hetkel, aga ehk on põhjuseks liiga palju autosid? Või valesti valitud
kellaaeg?
Kõige rohkem nägi enda reklaamimisega vaeva Nabermanni kohvik. Juba
kaugelt ilmusid esimesed reklaamid. Ja edukad reklaamid. Ehk peaksid
reklaamitegijad siit shnitti võtma? Sest kuigi see kohvik jäi piltlikult
öeldes kahe tänava vahele ehk "ääremaale", oli seal vaat et kõige
rohkem külastajaid.
Aga siin on ka hea näide, mis seotud rattaliiklusega ja ülalpooltoodud
värske looga Maalehes. Looga, mille teemal mul ammu hing kripeldamas ja
mis pidanuks juba ammu olema "muutuste teel". Tõepoolest, 300-eurone
ratas võib ollagi nõrk. On ju teada, et on nõrgad veljed ja nõrgad
kodarad. Ehk siis odavasti tehtud asi. Liikumiskiirus polegi siin praegu
oluline või kellegi posikese uljas sõidustiil. Oluline on just see
vaikne "prõmaki-sõit"! Kui veel oma praeguseks varastatud
universaalrattaga sõitsin, siis sellel olid pakiraamil üks kast ja
esipakiraamil ka korv. Ning kui muidu tavarattaga sõites ehk nii
kergesti erinevust ei märka, siis kila-kola kastides andis kohe heliga
märku, igal sellisel ülekäigul ja kõnniteelt alla sõites. Tähendab,
probleem ON olemas ja väga oluline probleem. Ebamugav liiklemiskeskkond
on lisakulusid toov ja seda selgitab artiklis ka Ants Viljus
autonäidetega.
Aga vaataks, kuidas on ApelsiniRaudtee maja parklast väljasõit tänavale?
Alles hiljuti tehtud. Kes projekteeris? Vabandust, kes oli see
süüdimatu?
Tahaks ikka väga loota, et tänasest päevast alates võetakse artiklist
õppust ja iga tänava jm ehituse/remondi puhul MÕELDAKSE! Ning alles siis
tehakse. Nii, et üle ühenduskivi sõites pole enam KUNAGI muret.
Tegelikult on sageli küsimus vaid äärekivi profiilis. Muidugi saab ka
hea äärekivi paigaldada nii, et hambad lendavad....
Sellistel tänavatel liikudes tulevad meelde ka need, kes tahavad
väiksemagi pargi või lausa puu/põõsa välja juurida. Et ehitada cityt.
City-monstrumit. Pole vahet, kas Tallinnas, Tartus või hoopis Elvas
Konsumi juures. Väites, et see toob kohale "palju head". Mis see hea on,
see jäädakse pea alati lahti seletamata. Loomulik ka ju, sest mis sa
ikka seletad, kui isegi aru ei saa!
Hoovikohvikuid oli Pelgulinnas vähem kui Kalamajas, aga vist on ka
Pelgulinna kohvikutetraditsiooni aeg lühem ja kogemusi vähem. Ning
liiklust ja müra tundus olevat rohkem, külastajaid aga vähem. Ehk oleks
suhe teine, kui elukeskkond oleks veelgi parem? Sellegipoolest loodan,
et hoovikohvikupidajatel läks päev asja ette. Minul oli igatahes hea
meel mõned oma eurod sinna jätta. Vaevanägemine on seda väärt ja ega ma
nüüd ikka ise ka ilma toidunaudinguta jäänud!
Aga neile, kes veel ei teadnud või veel ei tulnud, et järgmisel aastal
on tõenäoliselt jälle uus kord, kui selline tore üritus kordub. Võiks
ehk muidugi ka juba augustis olla, veidi rohkem keskendununa
hämaramatele õhtutele ja hoovimuusikale selle juures? Ei peagi ju olema
tingimata elus muusika, piisab ka heast muusikast tehnika vahendusel.
Seekord oli minu jaoks vaid ühes kohas muusika "vale" ja liiga vali. Aga
muusikat peabki erinevat olema, selles pole kahtlustki.
Nagu peab olema ka erinevat toitu. Siin on kohta nii klassikalistele
kiirtoitudele nagu burgerid ja wrapid ja otse loomulikult
kõikvõimalikele kodustele küpsetistele ning jookidele.
Ilm oli hea, aga alati on hea, kui tagavaraks on katusealuse võimalus.
Viiuldajad katusel oli mõnus!
Ja väga tore, et ka lapsed usinad kaasalööjad!
Kuusevõrseid võinuks rohkemgi süüa, ka tervislik smuuti oli hea. Kuigi
ise ma soovinuks ehk banaani-pohla tasakaalus rohkem kaldumist pohlade
poole. Aga see minu maitse. Tegelikult see mul esimest korda proovida
"rohelist" smuutit.Ikka veel on sees mingi "hirm" mingite lehtede, naadi
jms vastu. Ehk mõjub see, kui sai proovitud võilillevarre "piima" keele
peal?
Mitme pildiga püüdsin esile tuua ka seda, kui palju tuldi rataste ja
lapsevankritega. Kas me ikka parandame keskkonda autojuhtide arvelt? Või
parandame möödanikus tehtud vigu?
Vanu maju püütakse ikka ja jälle elule tagasi tuua ja ilusamaks-paremaks muuta.
Nagu siingi. Põlengus kannatada saanud väike majake loodetakse taastada ehk siis tegelikult maast-madalast üles ehitada.
Grillil aga küpses mahlane ülihea grillliha.....
Imeilus!
Siin-seal oli ka natuke käsitööd. Ehk võiks mõnigi käsitööline tuua oma
kaupa hoovikohvikute päevadele? Või võiks rohkem olla ka talukaupa ja
koduseid hoidiseid?
Selge, et hoovikohvikute juures on olulised mugavused lastele. Ka see, kui isa saab liivakastis mängida.
Pole kahtlustki, et väike tüdruk oli julge ja hakkaja! Ning seega oli
igati väärt ka müts tema ees! Südamesse toovad sellised asjad hea tunde,
seda enam, et ta lihtsalt ei olnud, vaid ikka PÜÜDIS! Järelikult on ta
väärt ka tasu püüdmise eest!
Siin aga üks teema, mis pikka aega juba hingel kripeldanud. Tänavate
valgustus. Keegi pole suutnud siiani selgitada, miks maksta
tänavavalgustuse eest 10 kui mitte rohkem korda rohkem! Tänavad, kus
majad on täiesti kõnnitee ääres või õige natuke kaugemal, peavad saama
koduvalguse, seintel, aial või värava juures! Vaid ristmikud-ülekäigud
peaks omama (valget) valgustust, mis võiks lähtuda päikesepatareidest
või ka muust energiaallikast. Seesama lamp pildil võib isegi alles jääda
või siis paigaldada soovi korral midagi kaasaegsemat. Kõik tuleks
paigaldada omavalitsuste koostöös majaomanikega, muidugi koos
hämaruselülitiga, kuid maksta võiks (kompensatsiooniks) selle eest
omavalitsus. Kelle jaoks siis oleks see töö viimane seos
kõnniteevalgustusega üldse. Kõnnitee saab iga kell piisavalt valgustatud
ning edaspidine hooldus jääb juba majaelanike kanda, sõiduteele kumab
ka midagi ja rohkemat seal vaja ei olegi. Ehk paneb isegi autojuhte
pimedas ettevaatlikumalt sõitma. Kohutav jah, kui peaks ISE maksma?
Muidugi, kui te eelistate maksta kordi ja kordi rohkem maksumaksjatena.
Või juhul kui te ei mõista, et ülejääva raha eest saaks teha ära PALJU
MUUD!
See teema juba ammu tõstatatud, aga ametnikel on mugavam seda mitte
märgata. Hiljuti kulutati euroraha linnade valgustuse kaasajastamiseks.
Tore ju! Kuid milleks on KOHATI vaja selle jaoks kulutada sadu tonne
rauda, betooni, plasti, vaske jm? Asju, mis ei ole taastuvad maavarad.
Asju, mis tekitavad meile vaid segavaid asju kõnniteedele, olles ohuks
liiklejatele ja segavaks tänavate talvisel hooldusel? Asju, mis hiljem
nõuavad lisaks paigalduskuludele kordi rohkem kulusid ka hoolduseks ja
ülalpidamiseks? See on ju lihtsalt mõistusevastane!!!???
Seega, mõelgem, enne kui tulevikku sammu astume!
Või leidub keegi, kellele meeldib külm ja kõle valgus(tus) koduse, ilusa ja armasa valgusti asemel?
Lapsed pidi olema meie tulevik. Juba ammu. Aga kas rohkem lapsi vankris
on millegipoolest "karistatav"? Et liikumine võib osutuda ebamugavamaks
kui üksikul sõitjal autos väidetavalt peaks olema? Ei, me peame kõik
tegema selleks, et ka NEIL, mitmel korraga, oleks mugav. Mitte ainult
autoga kulgeval inimesel!
Üleautostunud või üliautostunud Tallinn?
Paar õlut üle pika aja pole paha mõte? Aitäh, nii arvasingi!
Imehea ja kena liikuda selliste puude varjus ja selliste majadega tänaval.
Et ma süüa enam ei jaksanud, siis läksin vaid pilte tegema. Asjast, mis
ongi vägevasti tehtud ja pildistamist väärt! Ja nüüd öelge mulle, kulla
kaasteelised, miks me peaks vanad vagunid vanarauda vedama? Miks ei
märka MAJANDUS(ministeeriumi) inimesed seda, et nende koht peaks olema
ühispeatustes, nagu Aegviidu, Risti, Husari, Taevaskoja jpt!? Muidugi
tuleb need sinna toimetada riigi(ettevõtte) toel ja kaasabil! Ning anda
tasuta rendile või hoopis soodsalt maha müüa, kasvõi järelmaksuga!?
Edelaraudtee ei tohiks nende eest küll mingit märkimisväärset hinda
küsida!? Vanarauana ei tohiks nad eriti suurt väärtust omada, seda enam,
et peatusena piisab kerest, pöördvankrid-rattad pole olulised. Igatahes
võimaldavad need erinevaid lahendusi, lisavarikatustest milleni iganes.
Terass on ju ka äärmiselt sobiv! Vaguneid saab ka soovi korral paremini
soojustada, nii, et need sobivad ka talviseks kasutamiseks. Muidugi,
nagu meie raudteel võib näha, ei huvita riiki mitte mingilgi määral
reisijate ootetingimused! Ja kas see ongi normaalne? Inimese eest!, nagu
üks erakond enne valimisi hõikas!? Millise INIMESE? Inimestest peab
hoolima. Nagu peab hoolima ka asjade taaskasutusest.
Mis puutub aga siia alguses mainitud Tallinn-Tartu maantee? Vägagi. Just oli väike arutelu sellel teemal siin.
(Hiljem ehk kopeerin selle siiagi, sest ümber jutustada on keeruline. Parem ju erinevatele seisukohtadele kaasa mõelda.
Minu jaoks on aga põhiline, et kartused suurte teede projekteerimisel/kavandamisel võivad olla läbimõtlematud. Nii vist ongi.
* Kes koostas eeskirjad, mille järgi peaks suure tee ääres olema puhkekohad mitmekümne km vahega, mitte seal, kus neid on VAJA?
* Kes arvab, et neid võib ka rohkem teha (parklaid näiteks, nii
puhkekohta kui bussipeatusesse), kuid igal ühel on omaette funktsioon?
* Kes arvab, et kõige selle juurde ei või sobivusel kuuluda isegi
külaplats? Kus üksiti saaks vajadusel korraldada ka väikseid laatasid jm
üritusi?
Minu jaoks on mõeldamatu, et mõne küla/asula lähedal on bussipeatus ja
tükk maad eemal peatuskoht, kus saaks peatuda autosõitjad. Rekkad ja
karavanituristid. Sest kui teha parkla, siis see ikka sinna, kus asub ka
bussipeatus. See ongi P&S süsteemi mõte. Seda enam, et kõik
sellised kohad vajavad ka elektrit ja ma ei näe kuidagi mõtet kulutada
taas suuri summasid ja tohutult materjale mitmes (mõttetus) kohas. Nagu
ka vajame nii rataste kui autode laadimispunkte ja nii mõnigi
bussiootaja laeks ehk lihtsalt telefonigi.
Minu jaoks on mõeldamatu, et puhkekoht on kuskil, kus pole muud kui
lõõskav päike, paari km kaugusel aga on (Pirita) jõgi vm muu veekogu.
Minu jaoks on mõeldamatu, et mingis kohas soovib keegi oma
(talu)toodangut või käsitööd või ehk lihtsalt oma aia ülejääke või
metsaande müüa, aga tal on valida, kas teha seda mitmekümne kilomeetri
kaugusel või, teise variandina, kohal, kus on ainult rekkajuht või
ainult bussisõitja. Sest see tähendab, et mitte miski, ei niisama
nokitsusmüük ega Kükita Grilli taoline müügikoht ega Vorstivabriku
toodete müügibuss ei tasu ära. Sest tasuvus saab vaid siis olla hea, kui
ollakse KOOS!
Sellest võib aimu saada ka hoovikohvikute päevadel, et külalisi/kliente
tuleb rohkem ikka siis kui on rohkem põhjusi tulla. Ja siis, kui
tingimused on head. Ja kui pakutakse head-paremat rohkem. sest pakutakse
siis, kui kliente on ja kliente on rohkem siis, kui hinnad on head.
Hinnad on aga paremad siis kui kliente käib rohkem..... Istekohad,
katusealused, laste puhkekohad, head joogid-söögid (ka tavaline
joogivesi on sageli oluline) ning muidugi koosolemise tunne on kõik need
head asjad.!
Vaadake eelprojekti skeeme!
Ja öelge, et me ei peaks tegema mõttemaailmas 180-kraadilist pööret!?
Raha? Jah, raha on oluline ja see on üks põhjus, miks me peame
kardinaalselt asjad ümber vaatama. Sest see on ..... ELUKESKKOND! Ja
rohkema rahaga saame teha palju rohkem. enne tuleb aga õppida säästma
ning mõistma.
2 comments:
Tänud, JT!
Nauding oli ikkagi eriline?************************************************************
Kalaranna.
Kalarannas on koht, mis taheti inimestele sulgeda. RAHA on see, mis tapab inimlikkuse. Ja suu tossab, kui väidetakse, et selliseid kohti polegi inimestele puhkamiseks vaja. Ometi, niisugune pisike, mõningate puudega koht, on imehea võimalus natuke linnakärast kõrvale tõmbuda.
Omamoodi huvitav oli muidugi see, kuidas pingid paigutatud nii, et meri jääb selja taha või hoopiski varjab merevaate mingi hoone. Ning kogemata on ühte kohta jäänud isegi auk, kuskohast merd näha saab. Aed ette ja pink paika!?
Muidugi on ehk tore ka pingilt seda maja vaadata, kuid usun, et siiski peaks pinkide paigaldamisel natuke MÕTLEMA. Kui see muidugi palju palutud pole....
Rannaosa vajab muidugi liiva ja kohati mulda. Olemasolevaid puid tuleks aga igati püüda säilitada. Kas pole siis tore sellise õunapuu all istuda?
Möödunud laevast tekkinud lained jõudsid randa 10 min hiljem.
Üks väike lõuna ei tee paha. Kuigi see haugiports oli ikkagi selline, et lõuna väga väike ei olnudki. Ülihea oli aga, et nüüd saab Vana-Torokse talupood-kohvikus ka koduveini osta.
Vastas asub aga üks pubi. Kuhu võiks teinekord ka natuke rohkem tutvuma minna.
Läbisin samal päeval sama teekonna ja pildistasin täpselt samu objekte :D
Reply