Juuni 2016 - Aegviidu "matkarada", Vembu-Tembumaa Kurtnas ja teeremont koos käpaliste ja kaduva nulumetsaga.

 

Wednesday, June 22, 2016

Aegviidu matkarada 2

 

Aastal 2012 Aegviidu "matkarajast". 

http://eestimaablogi.blogspot.com.ee/2012/07/aegviidu-matkarada.html

 Aegviidu Vallavalitsus on esitanud taotluse Ühtekuuluvusfondist toetuse saamiseks projektile „Aegviidu raudteepeatuse integreerimine erinevate liikumisviisidega“.16 detsembril 2015, saabus taotluse rahuldamise otsus!
2016 aastal saab uue katte Piibe mnt. alevisisene osa, ühendatakse kergliiklustee kooli staadionist perroonideni, laiendatakse parklat bussipeatuse vastas 14 parklakoha võrra, remonditakse A ja O kaupluse juures asuv vallale kuuluv 8 kohaline parkla, rajatakse 20 kohaline jalgrattaparkla sauna ja perroonide vahele, paigaldatakse jalgrattaparkla turvasüsteem, paigaldatakse 2 rongiliikluse reaalaja infotahvlit, paigaldatakse 198 m ja 94 m pikkused võrkpiirded raudtee äärde, renoveeritakse olemasolevaid (13 tk) ning rajatakse ka uusi (7 tk) tänavavalgustuspunkte. Projekti maksumus 430 084€.

Nüüdseks teada, et Aegviidu jaam sai eurorahastuse. Väga tore! Seda enam, et sellega saab muuta mitte ainult otseselt raudteeobjekte, vaid ka valla asju.

Mida aga sellest napist vallavalitsuse teates saab välja lugeda? Püüan veidi ridade vahelt leida.

Ülemisel pildil on siis see nurk, kuhu peaks tulema rattaparkla. Ma ei tea, miks see koht välja valiti, kuid kõrvaltvaatajana jääb mulje, et endiselt püütakse "matkarada" täiustada!? Rattaparkla ja turvasüsteem. Tore, turvalisus on oluline. Miks mitte aga see kõik viia ikkagi parkla ja ülekäigu vahele?

 

Parkla, mida algul üldse ei tahetud teha, on nüüd tihti pilgeni täis. Ruumi laienduseks on mõlemale poole. Kuid, rattaparkla jaoks on ka siin pool ruumi? Ka siis ülekäigust parkla suunal või siiapoole? 

Üksiti:

* turvasüsteem, kui see sisaldab ka kaameraid, valvaks ka autoparklat? 

* Midagi pole siin mainitud sellest, kas nihutatakse ka bussipeatust? Kohe tuleb aga meelde seesama ühtse info küsimus. MKM-i sõnutsi saab reaalaja infosüsteem kuvada infot ka bussiliikluse kohta. Vähemalt tulevikus. Et plaanitakse kaks ekraani paigaldada, siis ma eeldan, et need kavatsetakse suunata taas perroonidele? Miks? Kas bussireisija peab sel juhul binokli muretsema? Rattaparklat tehes saab aga ehk kasutada ka rajatisi muuks otstarbeks? Näiteks ÜHE ekraani paigaldamiseks?

* Milline tuleb rattaparkla? Kas selline nagu Urdas?

http://eestimaablogi2.blogspot.com.ee/2016/03/urdast-kivimae-maailmaimeni.html

 

Kui tõesti midagi sellelaadset, siis saaks ju katusealusega veel ühe kärbse tabada? Eesti Raudtee ei ole hoolinud reisijast, ootekodasid ei tehtud väidetavalt vandalismi vältimiseks. Aga kui nüüd teeks? Teeks ühe lahendusena parkla ja ülekäigu vahele? Nii rongi- kui bussiootajale? (Ehk poleks siis vaja ka olemasolevat bussiootekoda säilitada?).Nii, et siin oleks ka seesama infotabloo? Et reisija või ka autoga tulija saaks näha infot?Oleks veidike istepinke, nagu Urdas, nii lageda taeva, kui katuse all? (Viimase all veidike laiemad). Tekiks halva ilma puhul varjumisvõimalus nii bussi kui rongiootajal, matkajast rääkimata?

Ja ei maksa unustada, et iga reisija võib soovida infot nii busside kui rongide kohta. "Matkaraja" variant, kus tal tuleb jõlkuda nii bussiootekotta, kui perroonile, ei ole ju ometi normaalne?

 

* Järgmine "kärbes", mida saaks ühe hoobiga tabada:

 

Info ON vaja ühte koondada. Kas valla info on A&O kaupluse ees või ka kuskil mujal, polegi praegu oluline. Küll aga peaks ka see olema siin olemas. Nagu ka inimestel võimalik oma infot üles panna. Ja tulijal ühes kohas kõigega tutvuda. Kas sellistena või muul kujul, see on juba omaette küsimus. Igatahes, kui see võimalik katuse alla panna, siis on ka vihma ja lume eest kaitstud!? 

Ja pole ju paha, kui ka selline info võimalikult paljudeni jõuab?

* "Kärbseid" on veel.

Üks reaalaja infotabloo on odavam kui kaks. Muidugi, võib ju teise paigalda kuhugi, perroonide teise otsa vm, aga kas on vaja? Äkki saab teise paigaldada hoopis Jänedale? Või Nelijärvele? Kus ei ole ÜLDSE mingit infovõimalust liiklushäirete korral!?

* Ja nagu juba öeldud, siis rattaparkla katusealune (kui see ikka plaanis, ega rattaid ei tahakski ju lageda taeva all hoida) saaks mitmeotstarbeline, kaitstes nii rattaid kui infot ja pakkudes võimalust reisijatele ootetingimusi parandada.

* Praegused Eesti Raudtee stendid perroonidel on ebaõnnestunud ega mahuta piisavalt infot. Ja ka neid on kaks, kuigi piisab ühest. Siinsamas parkla juures.

Lisaküsimused:

* Kas tekib ka elektrirataste ja -rollerite laadimisvõimalus?

* Lihtsalt voolusaamise võimalus kasvõi telefoni laadimiseks?

* Joogivee võimalus? 

See on vajadus, mida paljud mõista ei taha, kuid tegelikkuses elementaarne!).

Loodame, et matkarajad jäävad ikka matkaradadeks ja me unustame selle, kus ABSOLUUTSELT KÕIK ON VAJA TEHA UUDE KOHTA JA ÜKSTEISEST ERALDI!?

 

Küll aga loodan, et uued "valgustuspunktid" ei tule sedalaadi. Mida nüüd kangesti armastama on hakatud. 21. sajand, sajandeid õppimisvõimalust, peaks olema juba selgeks teinud, et nurga all paigutatud valgustid segavad juhte. Nii auto- kui rongijuhte. Vähe sellest, need võivad segada ka signaalide ehk valgusfooride nähtavust! Kes ei usu, siis minge vaadake pimedal ajal Tapa jaama paariskõrikus. Tule taevas appi..... 

 

***************************************************************

 

 

Thursday, June 23, 2016

Vembu-Tembumaa.

Vembu-Tembumaal sai veelnooruseski lapsega käidu. Tore, et see kogupere park kasvab ja areneb. Täna, mööda sõites, tahtsin ka mõned pildid teha.Üllatav oli see,et boss,kellele helistasin, soovitas kodulehelt pilte võtta! Miks meil küll tasuta reklaami nii pika vinnaga vastu võetakse?

Lubati,kui "saatja" kaasas ja tänud noorhärrale,kes viitsis kaasa tulla. 

Meenusid algaastad, kui siiski oldi Eestis pea esimesed ja kohati oli rahvast ikka tõsiselt palju! Eks nüüd võimalused suuremaks läinud ja seepärast ka külastajate arv üldiselt mõnevõrra kesisem.Aga ilmaasjata, vaeva on nähtud kõvasti! See, et olemas mitu söögikohta, on juba iseenesest vägev. Nüüd lisaks veel näiteks ka kämping ja karavanikohad! Kui juba teha, siis tõesti maksimaalselt!

Ja nagu näha, siis tulla hea ka rattaga (ja rongiga?).

Eestis igal pool omad rongid ja seetõttu mul isegi natuke kurb meel vaadata!

Hea on muidugi asja juures ka see, et vanad põllumajandushooned suudeti uuele elule äratada!

Väga hästi on mõeldud kogu perele. Nii mitmed grillimiskohad, kui ka saunad annavad võimaluse ka lastevanematel (koos sõpradega) lõõgastuda ja puhata! Ja see omn hea näide,sellest, kuidas asju osatakse läbi mõelda.

Muidugi, juba Edela ajal sai tehtud mõned ettepanekud. Üllatav aga, et siiani ei kasutata ära raudtee lähedust. Ja seda, et hommikused maasuuna rongid kohati suht tühjad! Miks küll ei park ega Elron sellest kinni ei võta? Rongipiletiga pilet kogu pere parki 10% soodsam? Kõlab hästi.

Hea on muidugi see, et paljulapselisedpered saavad soodsamalt! Kuigi, võiks veidi ehk veel soodsamalt?

http://www.vembu-tembumaa.ee/

Male on vanema aja sport pigem, ometi, hea tunne oli,et sedagi viitsitud pakkuda? Igati vahva!

Siin, peale muude võimaluste, kerge einestamise koht. Kuigi seegi võiks maanteel olla tähistatud, ma küll tähele ei pannud, et oleks!?

Sest nagu näha, möödasõitjaid ja matkajaid on siinkandiski!

Olemas naabruses ka Kurtna Puhkekeskus, Mootorattamuuseum ja hobusetallid! Veelgi rohkem võimalusi peredel puhata ja näha asju!

 

 

******************************************************************

 

Friday, June 24, 2016

Kurtna tee remont, käpalised ja nulumets.

Harjumaal, sõites Kurtnast Viljandi mnt suunas, on suur osa teest plaanitud remontida. Liiklustihedus on suur, tee ei võimalda turvalist liiklemist muuhulgas ka ratturitel. Seega, vaja on lõigule ka kergliiklusteed. Kuidas seda tehakse?

Kurtna suunalt parem teeveer on suures osas käpaliste kasvukeskkond. Kuidas neid kaitsta ja kasvukohad säilitada?

Kas kasuks võib tulla teeveere puhastamine laias osas metsast, tagades käpalisele levikuvõimalused? Kas kaasa võib aidata pealmise kihi kandmine sellele lagedale teeveerele?

Kindlasti võib seal leiduda teisigi kaitsealuseid taimeliike. Nii nagu neid on ka tee teisel küljele jääval heinamaal.

On ka teine, nii teemaga seonduv kui ka omaette probleem. Nulud ja ka täiseas lehised.

Küsimused RMK-le.

Harjumaal, Kurtna lähedal (suunal Viljandi mnnt poole) on metsatukkasid, kus valdavuses kasvab nulg.
1. Kas RMK omab ülevaadet, kui suurel alal nulgu kasvab?
2. Kui suur on nulu puidutagavara antud metsatükkidel?
3. Kui palju neist jääb RMK ja kui palju eravaldiusesse?
4. Millised on RMK plaanid nendega?
5. Kas Eestis on (looduseuurimise seisukohalt) olulisi nulumetsi või istandusi?
6. Kas antud piirkonna nulud jäetakse kasvama, jälgimaks nulu potentsiaali Eestis?
Palun konkreetset ja põhjalikku analüüs-vastust!

Siin-seal on läbi aegade võõrliike istutatud, nägemaks nende kohandumist keskkonnaga. Ja kindlasti pole iga võõrliik kahjulik. Kas nulg on? Või tegemist potentsiaalselt sobiva liigiga meie metsade/istanduste jaoks? Selgust saab vaid täiskasvanud puude järgi. Aga kas me teame, kui kiiresti kasvavad nulud meil? Ning kui suureks nad võivad kasvada? Kuidas seda teada saada, kui võtame puud (antud juhul nulud) maha enne täisküpsust ehk tulemuste selgumist? Või kas me vähemalt soovime neist osakese säilikpuudena kasvama jätta? Seda enam, et raiesmikud on juba siin tekkinud.

Kas Eestis suudetakse vastuseid anda ja looduskaitset taaselustada? Mida me peame siin tähtsaks pidama?

1 comment:

Neeme SihvJuly 5, 2016 at 9:39 AM

RMK kommentaar FB-s:

Tere!
Täname pöördumast!
RMK–l on kokku nulu puistusid, kus nulg on peapuuliik, üle Eesti 15,3 hektarit. Nendest 7,1 ha on kaetud erinevate piirangutega, kuid mitte nulu tõttu (sellest 3,2 ha on rangelt kaitstavatel aladel). Lisaks on RMK-l 418 ha puistusid, kus eraldise koosseisus on nulg esindatud, kuid mitte enamuspuuliigina. Sellest on looduskaitseliste piirangutega kaetud kokku 175 ha (41%).
Harjumaal on nulu puistusid 0,5 ha, kus enamuspuuliik on nulg. Eraldisi, kus nulg on koosseisus esindatud, on Harjumaal 18,8 hektaril. Raplamaal on nulu puistusid 1,3 ha, kus enamuspuuliik on nulg. Eraldisi, kus on nulg on koosseisus esindatud, on Raplamaal 55 hektaril. Eramaade kohta me infot ei oma.
Nulg ei ole metsauuendamisel kasutatav puuliik ega oma metsamajanduslikku tähtsust RMK jaoks ja nimetatud alad ei oma nulgude tõttu suuremat väärtust kui tavapäraselt. Tagavara osas ei oska me kahjuks kommenteerida, kuna ei tea täpselt millistest aladest käib jutt. Mitmed eelpool nimetatud alad, kus kasvab nulgu, on küpsed metsad.