laupäev, 30. oktoober 2021

Juuli 2016 - Kuidas kaupa Paunveres pähe määritakse.

 

Tuesday, July 26, 2016

Kuidas kaupa PÄHE määrida!



Olen sunnitud ikka ja jälle ütlema, et kõike, mida pildistan ja üksiti ka reklaamin, ei saa ju osta. Sest a) lähen pankrotti ja b) tuba oleks laeni asju täis. Ometi tahaks hullult toetada käsitöö tegijaid ja kui see kaup pähe määritakse nii, nagu need head inimesed määrisid, siis (esimene ja teine katse ei õnnestunud, aga harjutamine teeb ka näitlejad meistriks!), siis ma olen selle mütsi üle väga õnnelik!
Ja kui need asjad tehtud selleks, et eestlased koju tagasi meelitada, siis panen poliitikutele südamele: saage inimesteks! Hoidkem seda, mis meil on ja tehkem kõik, et tulevik oleks ilusam! 




















Tänutäheks olin kulleriks ja tõin kauba siia. Tõsi, tasu, mis selle eest anti ja mille vatsu võtsin, oleks võinud ka olemata olla. Jääb kripeldama! Asjad pole olulised, aitamine on!





Miks ma lähen rändama? Ja miks ma näen mitte ainult ilu, vaid ka kitsaskohti? Ilus suvi on muidugi see, mis välja kisub, ratta sadulasse või niisama käima. Aga ka see, et aastad lähevad ja paljud asjad ei muutu. Ma olen aga kasvanud või arenenud märkama ja mõistma. Mitte leppima tühipaljaste sõnade ja eneseupitamisega. Kui mõtlen tagant järele uute perroonide planeerimisele ja tuhandetesse kirjadesse ulatuvatesse  kirjavahetusse, siis tean, et paljutki saab muuta. Saaks veelgi rohkem, kui soovitaks sisuliselt asjadega tegeleda. Vaielda ja arutada. 
Allpool tõin välja kaks arvamust. Üks pimeda poliitiku oma, kes näeb valikuliselt. Tore, et ta vähemalt ilugi näeb, kuid hull on asi sellega, kui ei nähta tegematajätmisi. Puudusi. Valesti tehtut.
Teine, kelle kirjutisest selgub, et eestimaa ei tähenda talle lihtsalt maatükki. Ja kel on julgust ning tahtmist seda ka välja öelda. Mõlemad asjad peaks mõtlema panema.
Muide, ka siin pildil näha oleva vastu on vahend olemas, Elron seda aga näha ei taha.... Tühja kah! 

Elron ei näe üldse sageli mitte midagi. Ei seda, et nende kontor peaks olema Balti jaamas või et teenindajad ei peaks keldris magama. Ja-jaa, autojuhid ei maga, aga keegi, näed, peab magama. kuigi kõrval on nagu mainisin Eesti Raudtee (riigiettevõtte) suur maja. On ka hotell. Aga inimväärsust?

Et siin pilt rongist ja idiootide kätetööst, pole juhuslik. Matka üks osa ongi ju rongid! Aga toon veel ühe näite. Kui allpool räägin parklatest ja prügikonteineritest, siis see tähendab riigile väiksemaid kulusid. Ka ettevõtjatele. Aga nüüd, kui käristatakse parvehanke ja - ühenduse kallal, siis jällegi on paljude jaoks mureks, et riik ei tohiks millegiga tegeleda, kõik peab olema eraettevõtete käes. Miks? KÕIK asjad ei ole ilmas ühesugused, on asju, mis peavad olema riigi hallata. Sh transport. Võimalikult suures osas, kaasa arvatud suurem osa bussidest. Rongid õnneks on. Muretsetakse, et riik on halb peremees. Kohati ongi. Laristab, sest EI NÄE! Ja vastutust ei ole, selle eeskujuks on eelkõige poliitikud ise! 
Regionaalpoliitika. Olete kuulnud sellest? Regionaalpoliitika on ka maanteedes ja ühistranspordis. Nagu ka riigi maine. Mis sageli kujuneb pisiasjadest. Olete ju kuulnud, kui palju toredaid ja ilusaid asju on välismaal? Aga ise me ei taha? Ei suuda?
Heakene küll. Elron. Kui uued rongid tulid, kadusid vanad. Ja kadusid paljud vanad teenindajad. Sest Elron ei mõistnud siis ja ei mõista ikka veel, et osad teenindajad elavad pöördepunktides. Viljandis, Türil, tartus, Riisiperes. Miks mõned vahetused ei alga seal? Sest ei saada aru, et see tähendab lisaks töötajate parematele töötingimustele ka olulist kulude kokkuhoidu. Vähem öid kodust ära (Pääsküla II korrus ei ole öösiti ära!) ja vähem kulutusi majutusele. Aga mina märkan ja mõistan. Palka küll ei saa.....


Arvamusi FB-st:

 Mööda suvist Eestit ringi sõites on lahe näha, kuidas meie maa-asulad ja väikelinnad üha rohkem korda saavad. Kuidas sealsed ettevõtlikud inimesed sära silmis unistavad, mismoodi oma kodukanti veel paremaks muuta. See kõik ei pruugi tulla väga kergelt, aga nad saavad aru, et virisemine nende elu paremaks ei muuda. Selline Eesti mulle meeldib. Sellistel inimestel püsib Eesti:-)

----------------------------------------

Olen Eestimaad tutvustanud maailma eri otstes kõige positiivsemas võtmes ja arvasin, et tunnen oma kodumaad detailselt. Seekord suutis aga Eestimaa ka mind üllatada. Nimelt, ei lubatud mul eelnevalt viisakalt küsides Orissaare ALEXELA tanklas oma joogiveenõud kraaniveega täita. Müüja teatas, et firma peab kraanivee eest makama ja seetõttu ei tohi tema tilkagi vett kellelegi tasuta anda. Olen jalgrattaga matkanud 118 riigis ja pole isegi kõrbepiirkondades olnud juhust, kus keegi oleks joogivee andmisest keeldunud. Küsimus pole rahas, vaid inimlikus suhtumises. Sellist ebameeldivat kogemust ma Eestimaad külastatavatele turistidele küll ei soovita. Muuseas, selle kraanivee hind oleks olnud märksa alla 1 sendi.


Kui seda pilti vaadata, siis tasub ka meeles pidada, et ratturite suur arv oli teada ENNE uute rongide tellimist. Tulemus aga on nagu on. Ja kuskilt ei paista, et keegi plaaniks vaguneid juurde tellida. Või uusi, kaugronge. Kardetakse paaniliselt mingeid bussifirmasid.

Naljakas on muidugi see, et bussifirma esindajad matsu ei jaga. Või ei taha jagada. Bussisõitjate arv (Läänemaal) sõltub ikka paljust muust. Kõige lihtsam on juba kuupileti võimalus, millega tekib suur vahe bussiga ja rongiga tööle sõitmiseks. Rääkimata muidugi sellest, et rongile sageli LIHTSALT istutakse, sest see on mõnusam. Mille poolest, on raskem öelda. See on tunnetuse küsimus ja ammu teistel liinidel tõestatud. Aga mis siin ikka rääkida, murekohti on mujalgi.

Iga aastaga, mis tühja lastakse, aga näidatakse kui vähe tegelikult hoolitakse asjade paremaks muutumisest. Olgu see siis rattavagunid, Haapsalu raudtee või miski muu. Iga aasta teeb korvamatut kahju. Aga vastutust pole ju ka karta. Ka mitte enda südametunnistuse ees!


Näed, meie paljukiidetud ettevõtja muretseb hoopis veekulu pärast! Liitrike vett väsinud matkajale!? Kas me sellist riiki tahtsimegi?


Tere!
Palun infot!
1. Kui palju on Teil Eestis (väljaspool Tallinna) tanklaid, kus saavad pikemaajaliselt puhkamiseks peatuda kaugesõiduautod?
Kui neid pole palju, siis palun võimalusel nimeliselt välja tuua.
2. Kui paljudes nendest saavad kaugesõiduautojuhid kasutada pesemisvõimalusi?
Võimalusel palun need nimeliselt välja tuua.
3. Kui paljudes saavad kaugesõiduautojuhid kasutada pesupesemisvõimalust?
Palun kohad nimeliselt välja tuua.
4. Milliseid võimalusi tanklates/parklates veel kaugesõidu autojuhtidele võimaldatakse?
5. Kas Teiega on kontakteerunud ka Maanteeamet või keegi teine, näiteks arutamaks võimalusi selliste teenuste jm loomiseks plaanitaval Kose-Mäo maanteelõigu neljarealiseks ehitamisel?
Teistel maanteedel?
Lugupidamisega






Olete tähele pannud, kui sageli räägitakse P&S parklatest, aga neid kuidagi ei taha tekkida, bussipeatustesse näiteks. Seda näeb ka siit piltidelt.
Jõgevaga on aga oma "ooper". Kui tegeleti uute perroonide planeerimisega, siis sai siingi mitmeid ettepanekuid tehtud. Üks neist oli perroonide ehitamine vana jaamahoone ette ja sealt ühendus läbi vanaaegse katusealuse/estakaadi bussijaamaga. Paraku, seda ei võetud kuulda. Omaette probleem on valesti tehtud valgusfoorid, aga selle jätame praegu kõrvale. Perroonid vana jaamahoone ees oleks aga olnud ideaalne! Lõppkokkuvõttes võimaldanuks ka tulevikus asju paremini teha. Kasvõi reaalaja infotablood rongide ja busside kohta. Nüüd tuleb need panna kahte eri kohta? On ka muid nüansse. Varikatus olnuks ka mingi kaitse vihma eest ja võimalus ümberringi asju paremini teha.
Jõgeva on külmapealinn ja küüslaugupealinn. Siin toimuvad festivalid, aga pole isegi korralikku talu- ega turukaubandust. Siia, varikatuse juurde, saanuks selle ideaalselt teha, kuni laatade korraldamiseni välja. Väheoluline? Ei ole. Etteruttavalt ütlen, et ma ei näinud kuskil marja- ega seenemüüjaid. Ometi, seda oleks ju vaja! Pakkuda maainimestele paremaid võimalusi müüa kaupu seal, kus on liiklejaid. Ja PEATUJAID.


 Tere Neeme

Mul on hea meel, et pöördusite tekkinud küsimustega meie poole.

Kogu soovitud informatsiooni leiate meie koduleheküljelt siit http://www.neste.ee/ee/content/neste-jaamad-eestis .

Lisaks soovin täpsustada, kas soovite ka ettevõtte nimele pakkumist saada? Sellisel juhul palun täpsustada ettevõtte ligikaudset kütusetarbimist kuus. Sellisel juhul koostame pakkumise koheselt.

Jään tagasisidet ootama.

Ilusate soovidega

..............


Tere Neeme

Tänan Teid lisaküsimuse esitamise eest.

Kuna Neste Eestis on vaid automaatjaamad, siis hetkel meil tõepoolest ei ole sellist koostööpartnerit, kes pakuks pesemisvõimalusi. On küll olemas küll WC võimalus, kuid konkreetselt pesemiseks võimalused paraku puuduvad.

Kuid kindlasti võtame mõtte endaga tulevikuplaanide tegemisel kaasa ning arvestame sellega.

Ilusate soovidega





Tere

Aitäh küsimuste eest.

Teenindusjaamades on WC-d kätepesemisvõimalusega. Pesupesemise ja duši võimalust meil kahjuks ei ole.
Suuremates jaamades on istumisala poes ja väljas.

Maanteameti plaanide kohta info puudub.

Lugupidamisega


On hea, kui vähemalt keegi lubab edaspidi millelegi mõelda! Aga pidage meeles, aeg läheb!


Bussijaam on uhke, aga väike. Ma ei vaadanud, kas raudteejaamas kauplus töötab enam või mitte-. Söögikoht olnuks siin muidugi hea, kuigi ka bussijaamas saab midagi näksida.







Liberaalide poolt nähtav asulate ilusamaks muutumine on täiesti olemas, samas on aga küllalt palju seda, mis laguneb. Ja üheks põhjuseks on vildakas regionaalpoliitika ning olematu turismiarendamine. Seda need "pimedad" ei näe ega kommenteeri. Ja see ongi põhiline arengupidur. Püütakse tegeleda millegi globaalsega, kus näiteks saab võimalikult kiiresti euroraha ära kulutada. Rääkimata sellest, et ei tehta EL-le selgeks meie eripära, olgu see siis huntide jm loomade, Rail Balticu vm puhul.





Müüa! Tundub päris hea koht teeäärseks äriks!? Aga seesama eraettevõtja peab alguses üldjuhul väga suuri kulutusi tegema. Siinkohal olekski hea, kui riik appi tuleks, aitaks mahasõidud projekteerida ja üht teist ehitada. Koos kohaliku omavalitsusega.

Siinkandis on kohati olemas väga uhked kergliiklusteed. Mõni aga armastab kiruda, et neid tehakse liiga palju. Kui ohutu on aga sõita sellisel teeveerel? Eriti lastega? Ei ole ju vaja igal pool ka asfalteeritud kergliiklusteid, piisaks ka tervisetee-laadsest! Mis on kordi odavam!
Ja kes oskab öelda, kui palju elusid on säästetud tänu sellistele kergliiklusteedele? Või kasvõi liiklejate närvirakke?


Vaadakem siis ikkagi ringi. Või kasvõi otse ette. Kui me räägime liiklusohtusest, surmade kadumisest liikluses, siis kas see kokkuhoiuga saavutatud 10 sm "eikellegimaad" on ratturile elu? Või kas see pole teatud mõttes (ratta)turisti saatmine surma? Ei tunne seal kunagi end päris turvaliselt, olgugi, et kannan helkurvesti ja muretsen ka peegli peagi rattale tagasi. Miks me siis ikka ja jälle ei võta ette muutusi?


Vett sain kuskilt? Ei jäänud ette ühtegi kaevu ega kraani. Pidin ostma ikka UUE pudeli ja tekitama uut prügi. Aga palav oli!


Ehk oleksin siit piima saanud? Kahtlane. Teeveeres ei müüda ka suurt midagi. Ahjaa, muide tuli meelde viinerid taignas ja võiroosikesed, mille hiljem poest ostsin. Mitte europagarite omad, ikkagi Jõgeva Majandusühistu omad. Olin elevil, et kas tõesti midagi paremat!? Oh ei, maitsetud plönnid. Kahjuks. Nojah, miks eraettevõttel ikka paremat teha,, kui teised suured ei tee? Papi saab ju ikka kätte!


Siin on aga näha, et saab ka teisiti. Kuigi natuke, aga siiski. Teeserv on veidi laiem. Sobiv hetk peatumiseks ja puhkamiseks.
Vaatad aga natuke kõrvale, siis tekib küsimus, kus on puhkekohad matkajatele, ilusa jõe kaldal? Pole ju vaja rohkemat, kui väike plats ja niidetud rohi! Saabki puhata! Muidugi, meie kliimas tähendaks elementaarne ka mingit katusealust. Kui aga kulged vaid neljarealisel maanteel Eesti kahe "ainukese" asustatud punkti vahel, siis muidugi ei õpitagi midagi märkama! Ja mine rabista võsas kui tahad....


Looduses aga on meil palju vaadata. Ja see on põhiline, mida on meil välisturistile näidata. Kui me selle eksponeerimisele ei mõtle, siis pole ka lootust.



Parklat näete?


Kassinurme. Koht, kus asus Kalevi peatus. Loomulikult sõdivad ametnikud kahe (või kolme?) jalaga selle taastamise vastu. Pole ju kohalikke elanikke! Küll aga ei taha ma kuuldagi, et siiatulijad "tulgu rongiga ja istugu bussile ümber". Ümberistumised on hädavariant ja -vahend. Kohta, kus on hiis ja loodusrada, kus saaks ka talveks tagada suusatamisvõimalusi, ei pea tulema ebamugava ümberistumisega. Olen üpris kindel, et siia tuldaks hoopis rohkearvulisemalt. Ja see, mis siin juba tehtud, saaks olema täisväärtuslik. Pakkuma rohkematele inimestele naudingut. Kui aga teed midagi kuhugi kolkasse, siis on ju kulutatud raha ja aeg teatud mõttes raisku läinud!
Jõgevamaa Metsaseltsi peab aga kiitma. On ikka tohutu vaev ära nähtud. Nüüd on vaja juba palju asju uuesti teha, sest puit pole igavene. Aga eriline rahutunne oli siin mäel küll! Ja nagu ütlesin, ma ei kahtlekski, et siin saaks rohkematki teha. Praegu on see larpijate lemmikkohti, samas sobib ju ka väljasõppeks! Vahepeal, vist linnukese pärast, räägiti ka väljasõppest. Kas tulla oleks klassiga parem rongiga või istuda ümber kitsukesele bussile? Koht ju hea, saab korraga läbi viia ajaloo ja bioloogia tunnid, Muretseme ju, et noored eitea enam midagi loodusest ega julge sinna minnagi!?


Ärge laske aga piltidest end eksitada. Perrooni ei ehitata. On lihtsalt ülesõidu remont. Meie riik ei saa ju lubada mõnekümne tuhande euro kulutamist turismi arenguks ega regionaalpoliitiliste asjade nimel. On "tähtsamaidki" asju!





Näe, kiosk! Ei, see on siiski midagi muud!  Aga mis? Ja miks aken kinni löödud? Vähe külastajaid?





Liblikaid oli sel päeval aga tohutult palju! Tuhandeid paabusilmasid ja valgeid liblikaid, lisaks täpikuid, mõningaid silmikuid jt. Nägin ka pääsusilma, kes aga ei tahtnud poseerida, kärbtiiba ja leinaliblikat.





















Valvame Eestimaad?






 Tegin siis ka paar "endlit".




 Rõngata kärbseseene rühm. Kas kitsas mõttes ka (Amanita vaginata) või mõni lähedane liik (nt. A. mairei) - serv peamise liigia jaoks liiga pikalt rihveljas.
(Tõnu Ploompuu).




Keegi silmikutest.








Hiis.










Vaated on lummavad!



Pääsusaba rohkem narris. Hiireviu aga laugles rahulikult.






Vist rohetäpik.
All nõgeseliblika suvine põlvkond. 




Kärbtiib peaks olema



Busse ikka liikus. Kas neist aga ka turismil ja kohalikul majandusel kasu, kahtlen.





Iga hetk ja iga pilt on oma seostega. Võibki märgata ainult ilu, aga võib märgata ka asju, mida teha paremaks. Kes oskab märgata?
Igal juhul esimene, keda Kuremaal kohtasin, on siin selgelt näha....



Ei ole kõik maal ja asulates nii ilus. palju on lagunevat ja eks sellele aitab kaasa ka valitsusepoolne ükskõiksus maaelu vastu. Sead auku, lehmad tapamajja ja ongi elu nagu lill!?



 Tere!

On aeg tekitada bussiühendus rongide seonduvalt ja ka rongidevahelisel ajal, mis ühendaks Kaarepere raudteejaama, Palamuse muuseumi, Elistvere Loomaparki, Vudilat, Jääaja Teemaparki, Äksit ja Tabivere raudteejaama. Loomulikult peaks buss tagama ka peatused järvede lähedal ning veelgi olulisem, asendama osaliselt kohalikke bussiliine!

Bussiliini mõttekuse tagamiseks oleks vaja:

1. Rongile 010 lisada peatus Kaareperes. 
On muidugi ka teine võimalus,  alustada esimest liini Jõgevalt ja tagada sellega ümberistumisvõimalus bussile. See võimaldaks soovi korral ümber istuda ka Tartust ja kagusuunalt tulevatelt rongidelt, väikese ooteajaga. Tõsi, segadust tekitab tõõ- ja puhkepäeviti erinev sõiduplaan kagusuunal.
N.ö. tagasisõiduks peaks sõiduplaanide koostamisel arvestama kõikide rongidega, mis peatuvad Tabiveres-Kaareperes, sest külastajad sooviks koju sõitmiseks kasutada erinevaid variante.
(Varasem rong Tallinnast ei sobi, sest tähendaks, eelkõige lastega väga varajast tõusmist).

2. Bussipileti hinna määramiseks kaaluda erinevaid võimalusi, näiteks kõigi nimetatud objektide külastamise komplekspileti hinna sees või muul moel. Kaaluda tuleb võimalust siduda see Elroni pileti esitamisega. Parim variant oleks muidugi see, kui Elron suudaks luua perepileti soodustusega 50%. See soodustus garanteeriks inimeste "meelitamise" autodest rongidesse.

3. Bussiliini tihedus peab olema sobiv nii erinevatele rongidele minekuks, kui ka erinevate külastusobjektide omavaheliseks külastamiseks.

4. Inimeste teavitamine eeldab korralikku reklaamkampaaniat, meedias, külastusobjektide kodulehekülgedel ja facebooki kontodel, enamustes rongipeatustes ka lääne- ja edelasuunal Elroni kodulehel, koolides jm.

5. Soodsat komplekspiletit, sest kogu päeva raames võib üldine piletihind osutuda paljudele peredele ülejõukäivaks.

6. Kaasata majutusasutusi piirkonnas, pakkudes komplekspaketina ka võimalust ööbida.

7. Süsteem peaks tagama maist kuni septembrini külastusvõimalused, seda nii töö- kui puhkepäeviti (erandina võib mais ja septembris kaaluda päevi R-P, kuigi kõik sõltub ka sellest, kui aktiivselt sooviks koolid teha sellisena kooliekskursioone-õppepäevi ka nädala sees).

Mis oleks sellise rakenduse pluss- ja miinuspooled? 

Kui tihe on busside sõiduplaan kohalikele praegu selles piirkonnas ja kas oleks mõeldav suveperioodil sellise sõiduplaani rakendamine, ms arvestaks kõikide päevaste rongidega?

Millised on praegusel hetkel piirkonda jäävad toitlustusvõimalaused? Kas neid on ka eelmainitud asutustes?

Milline oleks mõttekam sõiduplaan, kas ringliinina Kaareperest Kaareperesse või Kaareperest Tabiveresse ja ümberpöördult tagasi? Esmapilgul tundub teine variant mõttekam?  Millised on kummagi variandi head ja halvad küljed?

Kõik ettepanekud teretulnud ka siin.


Muidugi ka Kuremaad puudutavalt. Jah, inimeste harjutamine selliste asjadega on vaevanõudev. Meil aga vaeva näha ei soovita, kuigi vahel mõni asi pole üldse vaevaline.
Siinkandis toimub ka Suur Paunvere Väljanäitus.


Olen püüdnud uurida, miks enam busse rongidele vastu ei saadeta. Kas sellepärast, et iga auto parkimise pealt saab teenida? Inimene pole aga üldse oluline? Ühistranspordi populariseerimine? No aga siis ei maksa ka sõna otseses mõttes sellistel teemadel mögised. Tühi jutt on bullshit!
Väidetavalt on kasutajaid vähe. Muidugi on, kui info ei levi! Või kui kiirrongid neil päevil ei peatu Kaareperes. Info levitamisega ei suudeta aru saada isegi kõige elementaarsemast: ALGUSES tuleb inimesi teavitada igal pool ja igakordselt. Ükskõik milline kuulutusvõi info jagamine meedias ja suhtlusmeedias, peab hõlmama IGA KORD viidet selle kohta, et tulla saab RONGIGA! Ja et ühistranspordi pileti ettenäitamisel (pere?) pilet väljanäitusele nt 50% soodsam!? Kuni seda iga potentsiaalne külaline kohe ei märka, pole ka bussidele ümberistujaid!

Lihtne ja loogiline, aga mõne jaoks mõistetamatu maailm!



Mida siis aga vastasid kirjale

tarmo@tabivere.ee,
urmas.astel@palamuse.ee,
elistvere@rmk.ee,
info@palmuseum.ee, 
info@vudila.ee,
info@jaaaeg.ee,
aksi@aksimotell.ee,
viktor.svjatosev@jogeva.maavalitsus.ee

Mitte midagi! Mis on muidugi Eestis tavapärane. Kui hea on aga bussiliiklus siinkandis? Midagi on. Aga piisavalt? Või kui mõelda, et meil oleks võimalus eriti peredega tulla rongiga ja sõita ühest kohast teise (ajaloolise?) bussiga ?  Ning anda seda infot ka turistidele? Näiteks neile, kes Saaremaalgi käisid?



Taas on selge, et sellegi asja sissetöötamine võtaks aega ja vaeva. Aga kohapeal ringi vaadates on sulaselge, et see oleks võimalik! Ja Eestimaal puhkajate arv ju kasvaks? Kohalikust tulust rääkimata! Kui aga kohalikud ei vaevu isegi kirjale vastamata, kasvõi selleks, et selgeks teha, kui rumal mu idee on, siis mida me soovime? Mida me loodame? Et ütleme ka meie inimestele, et ärge minge välismaale, Eestiski tore puhata!? Kuigi tingimusi ei tekita?




Kohvikus hinnad mõistlikud (aga ei saa ka siin viinereid praekapsaga) ja külastajaid pidi terve suvi jätkuma. Igati tore ju?













Inimene ja loodus....







Vahel võib muidugi ka rattal kumm katki minna. Ja tagavarakummi pole, Kust saada maal abi?


Kuremaal oli tore käia. Kõike küll ei näinud ja veskigi täna kinni, see-eest aga sain endale ilusa mütsi!
























Lutsu sünnikoht ja Tõnissoni talu.













Paunveres oli aga Paunveret tunda küll. Palamusel tähendab. Põikasin ka apteeki, sest palavusest tekkis väike iiveldus....








Siiski tuleb Punsli õli saamiseks ette teatada, sest pidevalt seda valmis pole. Ometi oli apteegis hea. Koos tükikestega ajaloost.










Lible on vägev!








Palamuse infopunkt. Nii siin kui Kuremaa lossis ja veskis saab ka käsitööd osta.




















Lutsu raamatud on osa meist endist!








Paar tagumist koolipinki ongi Lutsu-Paunvere ajast. Müstiline mõelda, kuidas meie esiisad ja - emad siin õppisid. Või kuidas siin möödusid kevad ja suvi ja sügis, talv ikka ka....






Teele ja mina! Kelle laua taha istusin? Õigemini, kelle kohta vihikuke seal lahti? Lutsu.


 Klassitoas aga oli kella tiksumine ja sinna juurdekuuluv vaikus eriline. Mõtlemapanev ja mõtsiklusele kutsuv. Hea tunne oli.



Akvarellinäitus.






Pruun-tondihobu ei lasknud aga ennast häirida. Elu maal peab ju jätkuma!











































Luua.





Prossa järv.



















Nava oja paisjärv.











Pikkjärv.




Paistab, et ka ujumiskoht olemas.











Kulgeda oli mõnus. Natuke hakkas kõmistama ja vaatasin ikka ka seda, kuhu ehk vihmavarju saaks. Kohati bussiootekojad olemas. Ometi, ka siin saaks teha midagi paremaks. Näiteks ootekoja istepink laiemaks, nii et matkaja saaks vahel pausi ajal pikali visata ja selga sirutada. Pisiasi? Võib tunduda. Aga maine ja mulje Eestimaast kujunebki pisiasjadest.





Kergliiklustee lõpp.







2012 alustati? Kaugel me siis oleme? Millised ettepanekud tehti, millal ja kellele? Kas midagi ka kuulda võeti? Kas ja kus tehti koos P&S ning väiksed rekkade peatumiskohad?
Selge on muidugi ka see, et selline parklate arv ei ole kaugeltki piisav, nagu kaardilt näha. Kusjuures, ei ole vaid parklate arv oluline, on ka parklaKOHTADE arv!



Ja jõudsingi metsaka juurde. Vaatasin kohe ka seda "kalasaba", mis siis kellegi arvates on valepidi. Miks mitte, seegi peaks olema oluline, vähemalt olen ma sellise arvajaga nõus. Maantee ja parkla vahel võiks olla metsatukk. Tore, et on paar lauda pinkidega, just katusega. Kus on aga grillimisevõimalus? Või pole lõkkekoht lubatud? Kus on tualetid? (Joogi)vesi? Muidugi on see parem kui mitte midagi. Ei pannud küll tähele, kuid tundus, et väga suurt müra maanteelt ei kosta, küngas mõjub looduslik müratõkkeseinana?



Ja ei saa öelda, et kohta ei kasutata!?




Veidi edasi sõites aga näha, kui pisikeste kohakeste peale pargitakse. Enamasti on sellised killustikupadjakesed ainuke võimalus ootamatuks peatuseks, mittepiisav aga suuremale autole. Kui ohtlik on aga veokate peatumine  sellistel kitsastel teeveertel? Ja mis ikkagi segab vähemalt bussipeatustesse pisikeste taskute tegemist?




Järgmises teemas aga võimalustest Tabiveres. Ja pilte imeilusast Saadjärvest.
Kas aga teel oli näiteks kohti, kust saaks joogivett? Ma ei näinud ühtegi sellist spetsiaalset kohta. Ei Tabivere raudteejaamas ega Saadjärve ääres. Ka mitte Paunveres. Kui just punsli eli välja arvata......


Kas see koht on sobiv muuhulgas puhkeala ehitamiseks? Kui ei anta pesemisvõimalust, siis ehk oleks esialgu abi ujumisvõimalusestki? 
Muidugi on siin kaldaveer veidi kõrgem ja seetõttu ka ligipääsu ehitamine veidi kallim. Kuid läheduses on pood. Ehk võib siia tekkida isegi mingi söögikoht? Või kohaliku kauba müügiletid? Puhkajaidki on siin palju, seega võimalikke kliente justkui jagub. 
Omaette mureteema võib olla lärm ja läbu, mis sellistes kohtades vahel aset leiab.  Kuid eks autojuht otsustab ise. Ehk äärmisel juhul peatub, käib ujumas ja poes ning suundub "metsakasse"? Kvaliteetsem puhkus on see igal juhul.


Ja selle lõkkekoha taga ruumi ju jagub?

Lisan siia aga ühe pildi hoopis teisest kohast. Kuigi siin, Tabiveres, ka tualett olemas, siis "valgetele inimestele" pealinnas tehakse ka teistsuguseid. Saab ju küll, kui tahta? Miks mitte kaks, koos pesemisvõimalusega? Seda enam, et nagunii oleks neid võimalusi, paremaid tingimusi, vaja sellises ilusas kohas. Miks siis mitte teha need, mõeldes paljudele? Sealhulgas karavanipuhkajatele. Ja selliseid, järvede ja jõgede ääres asuvaid kohti leiaksime kindlasti rohkemgi.

Foto tehtud Tallinnas, Pikakari rannas.

Ja miks ma siis sõidan ja vaatan, kirjutan ja küsin? Sest ma ei või kõrvalt vaadata, kuis kohati ulatuvad asjad kas täieliku ükskõiksuseni või lauslolluseni. Kuidas aeg läheb ja ka lihtsamaid, kuid olulisi muutusi ei toimu. Asjad peavad hakkama muutuma, sest muidu võib Eestimaa jaoks olla hilja. Maaelu hävitamine tundub kohati lausa tahtlik, aga selle vastu saaks seista, kui avaks oma silmad!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar