Thursday, August 18, 2016
Logistika ja eestlase palk versus tööviljakus.
Logistikaettevõtteid on meil palju nagu ka kaubandusettevõtteid jm. Foto: on illustreeriv.
Mitmeid vigu meie ettevõtete logistikas nägin juba üle kümne aasta
tagasi. Nüüdseks on kogemusi kogunenud rohkem ja võin välja tuua mõned
äärmiselt olulised teemad. Oleks eeldanud, et kümmekonna aastaga on
lastehaigused välja ravitud, tegelikult on aga nii nagu Baskin ütles:
mitte s.... pole muutunud! Mõtlesin seda kunagi hiljem kirja panna, aga
mis siin ikka oodata. Elu on täis ootamatusi ja ehk jääbki nii plaanid
täide viimata!
Muidugi, nüansse on neis asju nii tohutult palju, et üheski valdkonnas
ei ole kõik üks-ühele rakendatav. Kuid üldjoontes on probleemid samad
väga paljudel eripalgelistel ettevõtetel, hulgiladudest marketiteni,
apteekidest ehituspoodideni. Ja jutt on just neist probleemidest, mis ei
lase tööviljakusel kasvada ning seeläbi loomulikult ka palgal. Sest
just viletsat effektiivsust ja tööviljakust on paljud arvamusliidrid
toonud põhjuseks. Ka suhtlusmeedias. On sellel siis tõepõhi all? Ei ole.
Püüan siin mõned nüansid välja tuua. Kuigi sellelgi alal on nii, et kes
mõistab asju, see mõistab ka seda juttu. Vastupidistel juhtudel pole
vast mõtet lugedagi, sest nagunii see kohale ei jõua....
RÕHUTAN, IGA ETTEVÕTE JA VALDKOND ON ERINEV, SEETÕTTU KÕIK EI PRUUGI "SOBIDA" 100%-SELT!
Mis on asja alguseks? Sama hästi võiks mõelda, kas enne oli kana või
muna. Sest kui keegi tellib kuskilt kauba ja see ongi algus, siis kauba
saatja on ju enne "algust"!? Siiski, kauba tellimine on enamuse
probleemide põhjuseks. Töötajate (kauba tellijad-kontoritöötajad, kauba
paigutajad ja noppijad, autojuhid jt) tööviljakuse määrab sagedasti
ikkagi töö kiirus. Iga viga, mis tellimisel tehakse, muudab seda ja
mitte null koma protsenti, vaid kardinaalselt! Mõned näited:
Kui mingi firma tellib ükskõik millist kaupa, siis esimene reegel on, et
mitte kunagi ei tohiks tellida vähem kui kasti või muu pakkeühiku.
Võimalusel. Ja see kehtib tegelikult ka euroaluse kohta. Igasugune kauba
laialisorteerimine on TOHUTU ajakulu, olgu siis tegu ühes kastis või
alusel oleva mitme tootega vm moel. Nt. ravimite hulgimüügifirma tellib
ravimitootjalt 300 nimetust kaupa. Enamasti on ravimite puhul tegu
karpide-purkidega kastides. Kui ühte toodet on kastis 96 tükki (või
originaali, nagu neid nimetatakse), siis peaks ju olema selge, et neid
tellitakse 960 või 4800, mitte 1000 või 5000!? Loogiline? Paraku, ei
olnud see selge kauges minevikus ja pole selge nüüdki. Iga täiskasti
vastuvõtmine, kontrollimine (seeriad, aegumised) on kiire tegevus.
Niipea, kui tekivad poolikud ehk segukastid, aeglustub kauba vastuvõtmine vahel
lausa kuni 10 korda! 10 korda!!! Mõelge vaid? Ja mitte ainult
vastuvõtmine! Sama probleem oli ju ka sellel, kellelt telliti! Sest
nemadki pidid kauba kastidest välja võtma, koostama segu- ehk mix-kastid
ja kulutama samuti tohutu aja!
Kui need oleks üksikjuhtumid, poleks
probleemi. Kuid kui võrrelda aegu ja koguseid, siis peaks see
logistikutes kananaha ihule tõstma, juhtidest rääkimata. Kui kastikaupa
või "tükeldatuna" on näiteks ühe töö erinevus ajas tagasihoidlikult
viiekordne, et ehk ajakulu on minut või viis, siis 300 toote puhul on
numbrid 300 või 1500 minutit! 5 tundi versus 25 tundi! Uskumatu? Aga nii
see on.
Vähe sellest. Siin tuleb mängu järgmisena tellimise sagedus. Kaotad 20
tundi nädalas või kuus, tähendab see lisatöötunde igal tellimuskorral.
Seega peaks igati püüdma "venitada" tellimine võimalikult harvaks.
Muidugi tulevad siin mängu kauba all olev raha, kaubaaluse pinna suurus,
aegumistähtajad jpm. Igal juhul kaotad sa selle iga tellimuse puhul,
olenevalt RIDADE arvust. Kui kellegi jaoks on TELLIMUSREAD ehk
tooteartiklite arv justkui tõend edukast kaubavahetusest, siis
tegelikult näitab see pigem töö organiseerimist halvast küljest. Ning
kui tellimusi optimeerib ka mõni arvutisüsteem, määrates näiteks
keskmise läbimüügi järgi ära minimaalselt vajaliku tellimiskoguse, ei
tähenda see seda, et tellima peaks selle järgi. Arvuti on siin vaid
abistav faktor (mis hoolimata kulukusest annab siiski töö efektiivsusele
hea aluse), tegeliku tellimiskoguse peab otsustama inimene. Selleks on
sageli elementaarne, et tellija tunneb peensusteni lao, kaupluse ja
kauba paigutamise vm spetsiifikat. Vajadusel peaks tellimusi tegev
töötaja töötama pikema perioodi (nädal, kuu) sisetingimustes, süvenedes
iga nüansi põhjustesse!
Imestama paneb, et seda ka aastate möödudes ei mõisteta!
Järgmisena tuleb mõelda sellele, et sellele ühele tellimusele järgneb
teine, sajas, sageli ka tuhandes firma. Seega on tegemist nagu
lumepalliefektiga!
Kellel vähegi fantaasiat, peaks see tohutu erinevus pea tööle panema!
Järgmine nüanss on juba nendessamades kastides või muudes ühikutes. Kui
kauplustes, apteekides, ladudes, töökodades jm on tavaliselt väga
erineva mahutavusega riiuleid, siis riiulite mahutavus on ikkagi alati
probleemiks. Näiteks rakendati ühes firmas arvutisüsteemi, mis pakub
kauba paigutajale vastavalt tooteartikli kogusele ja mõõtudele
optimaalsed riiulikohad. Pole paha! Kuid pahaks muutub see siis, kui see
süsteem soovitab ühe kasti jaotada laiali mitmele "sobivas mõõdus"
riiulile. Siin peaks taas mängu astuma inimene. Kas ta teeb seda? Sageli
mitte!
Lumepalliefekt jätkub. Mängus endiselt tooteartikli seeriad, aegumised
jm (kus need olulised), seega tuleb igal korral leida kaubale "ootealal"
uus asukoht ehk riiul. Mida väiksem on tellitud kogus ja/või väiksem
tellimissagedus, seda rohkem kulub taas aega nii kauba paigutamiseka ja
selle ümberpaigutamiseks müügikohale. Seegi ajakulu pole sugugi väike,
vaid mõjutab tööaega KORDADES. Ja isegi kui saad paigutada kauba samale
riiulile, kus toode juba olemas, on ka see ajakulu. Mida sagedasem
kaubatellimine ja mida väiksemad kogused, seda sagedamini pead sa seda
artiklit paiguatama, vajadusel tegema selleks ka aeganõudvaid
tõstukitöid.
Muidugi mõjutab see omakorda ka tellimusega tegelevate töötajate
töökoormust, nii et asjade mittemõistmine mõjutab põhimõtteliselt kogu
ettevõtte töötajaskonda.
Käisin proovipäeval Selveris ja mulle piisas ühest päevast, et tajuda
ära mitu suurimat probleemi, nähes üksiti ära ka mitmed põhjused ja
lahendused. Näiteks saabus riknemisohuga ehk mõnepäevase aegumisega kaup kahes jaos. Et
kaupa riiulitele paigutada, kulus selleks taas mitu korda rohkem aega,
kui oleks kulunud optimaalsete lahenduste korral. Eriti mõjutab paljudel
juhtudel asjaolu see, kui riiuleid ei saa täita tagantpoolt, see eriti
oluline just aegumiste puhul. Seepärast tuli suur osa kaupadest riiulist
välja tõsta, paigutada tahapoole "uuemad" tooted ja teised tagasi
panna. Mis juhtus edasi? Järgmine tellitud kaup oli juba kastides ootel,
selle paigutamisel tuli kogu seetöö uuesti teha! Vaat et topelt
ajakuluga, võrreldes eelmise protsessiga. Ja kolmas mure oli siis, kui
mõnda kaupa oli liiga palju ja see ei mahtunud riiulile, seega tuli see
tõsta tagasi kastidesse, et mingi perioodi möödudes UUESTI hakata
sellesama jamaga tegelema. Aga hommikul ootab sind juba uus tellitud
kogus kümnetes kastides....
Marketites ja küllap ka mitmetes teistes kauplustes, laduses jm mängib
rolli veel üks asi - sortiment! Millegipärast on meil, eriti
kaubanduses, arusaam, et mida suurem on kaubavalik, seda "uhkem" firma.
kas aga kuskil on piir? Muidugi on. Nii mõnigi market võike mõelda, kas
tal peaks olema müügil 80 nimetust leiba-saia või 200 nimetust
vorsti-sinki! Esiteks muutuvad erinevad ketid nii väga sarnasteks ning
teiseks mõjutab see isegi toodete kvaliteeti. Kui saia-leiva või
vorstitootja teab, et temalt nagunii KÕIK võtavad igast asjast NATUKESE,
ei püüeldagi toodete kvaliteedi tõstmise ja prema kvaliteedi/tuntuse
poole. Hea näide on Leiburi, Fazeri, Eesti Pagari jt saiad, mis
koosnevad pea eranditult jahust, veest ja õhust! Kui iga kett püüaks
võtta müügile vaid parimaid tooteid, jääksid halb kaup tootjale kätte.
Tulemuseks oleks tootesortimendi muutmine või pankrotistumine.
Ketid peaks eelkõige rõhuma omapärale! Tellima taas vähem artikleid ja
sortimenti (teatud piirini muidugi), kuid see-eest suuremates kogustes
(vaata jutu algust) ning sellega rõhuma oma ettevõtte MAINELE! Sest see
tohutu kaubavalik pärsib arengut ja loomulikult ka tööjõu väärtustamist,
nii polegi ime, kui tööjõu voolavus on pidev ning lõpuks mõjutab
voolavust isegi riigist minema. Lisaks mängib oma rolli kettide arusaam
konkurentsist. Konkurentsi ei paranda see, kui marketeid ehitatakse aina
rohkem üksteise kõrvale. Raudne reegel ütleb, et see tähendab klientide
arvu vähenemist, mis omakorda mõjutab ühe oluliseima faktorina
töötajate efektiivsust ning loomulikult ka nende palka! Seda enam, et
see tohutu sortiment jaguneb vähemate klientide vahel ning toob omakorda
kaasa kaupade tellimise, vastuvõtmise jm aeglustumise.
Logistikas on veel mitmeid teisi olulisi nüansse, kõigist kirjutamine
läheks pikaks ja ega ma kõiki ka ei tunne, hoolimata aastatepikkusest
kogemusest. Näen ka seda, et kõik see mõjutab omakorda käivet, mainet,
ka töötajate suhtumist ja sadu muid pisiasju. Pisiasju, millest sõltub
lõpptulemus.
Pean mainima ka alampalga teemat. Marketites jm teenitakse sageli
sellele ligilähedast palka ja seda ju tegelikult raske töö eest! Millist
suhtumist siis oodatakse töötajalt, kui töötaja näeb, et viletsas
tööviljakuses on süüdi mitte tema, vaid juhtkond? Kas see peaks tekitama
tahtmist töötada paremini? Või peaks hoopis alustama juhtide palga
langetamisest? Muide, tööviljakuse oluline mõjutaja on ka suhtumine.
Soov püüda teha tööd nii, et ka kolleegil oleks kergem. Sa ei taha ju,
et teine teeks sulle seda, mida sa teisele ei teeks? Töötajate valikul
peab peensusteni hindama nende meeskonnatöö võimet.
Kauba tellimused tähendavad muuhulgas ka kaubavedajate autode täituvust,
rekkaid, kus aluse kõrgus on vaid 10% haagise kõrgusest, ei tohiks üldse näha
olla. Aga on ja mitte vähe!
Hetkel on see peamine, mida tahtsin öelda, ehk mõtiskledes lisan ja
täpsustan hiljem siinset teemat. Igatahes on minu jaoks uskumatu, et
kõige põhilisemaid probleeme ei ole märgatud pika aja jooksul, juba üle
kümne aasta!
Ühes olen ma veendunud - Eestis on 1000-eurone alampalk täiesti mõeldav
ja täna kohe! Sellele on vihjanud isegi kaubanduskettide omanikud.
Parimal juhul võib "soodustusi" sellest teha vaid alustavatele
ettevõttetele, näiteks maksude vähendamisega vm moel. Ei saa mitte
kuidagi pidada normaalseks seda, kui ettevõte tehaksegi plaaniga maksta
oma töötajatele (ehk neile, tänu kellele saab omanik kasumi) närust
palka, mida sissetulekuks on isegi häbi nimetada. Olgu selleks SOL, kes
kasutab ära ettevõtete soovi loobuda oma puhastusteenindajatest, või
mõni teine ettevõte. Selline käitumine on häbistav ja oma senise
tegevusetusega riik vaid soodustab seda. Kaugesse minevikku on kadunud
ka ajad, kui arvamusliidrid ning tööandjad rääkisid töötajate
väärtustamisest. Kurb!
Kas iga firma müügiosakonna netilehel on antud ka kaubakogused kastides?
Nii palju kui olen seda kogenud, siis pigem ei. Ometi, kliendil peab
olema võimalus näha ja selle järgi otsustada, kas saab ehk tellida
samuti täis kastiga.
Muidugi on ka teine võimalus. Et tükikaupa ostes tuleb see talle
mõnevõrra (kasvõi paari protsendi võrra) kallim, kui kastiga ostes. Sest
jällegi, tükikaupa kauba väljastamine ja ka vastuvõtmine on mõlemale
mitmekordne ajakulu.
Põhitõed on aga selged. Iga üksuse töötajad peaks osalema "sisetöödel",
et saada aimu, millised on nüansid. Sest jutt jutuks, isegi see, kui
räägin siin pidevast 3, 5 või isegi 10-kordsest ajakaost, siis need
numbrid mitteosalejale ei ütle mitte midagi. Seda võetakse kui ajutist
nähet või kohati hoopis virisemist. Tunnetada absurdsust saab vaid
MÕTLEV OSALEJA!
**********************
27. 11. 16
No näed!
Rimi kett teeb ümberkorraldusi. Kuigi kellegi jaoks on see ebamugav, et
nii mõnigi market kaob, siis üldjuhul võiks see pigem kasuks tulla. Kas
aga sisemised ümberkorraldused puudutavad KÕIKE marketi sees?
Kaasaegseid riiulisüsteeme jm? Kahtlane! Seni piisab ju
demonstreerimisest, et tehakse ümberkorraldusi, millised need on, polegi
VEEL nii olulised. Aga iga ümbertegemine tähendab kulusid. Ehk teha
siis kohe korralikult? Või kulutada peagi jälle?
*****************************
22. 12.
ÜLIHEA ARTIKKEL!!!
Mis tõendab, et mul on järjekordselt õigus!
***************************************************
5 comments:
Tänud!
Reply
Väga sarnaseid situatsioone isegi kogenud. Hea tähelepanek! Võid soovida palgatõusu, oled seda väärt!- AnonymousSeptember 16, 2016 at 2:20 AM
Hea teema ja oluline!
Reply
Kui mõni väljamaine omanik hakkab rääkima effektiivsusest, siis tormab eestlane ummisjalu ringi, sest ta olla seda sõna kuulnud! http://m.kasulik.delfi.ee/article.php?id=76246265
*****************************************************************
Friday, August 19, 2016
Vastuskiri Transpordi Ametiühingult.
Tänan huvitundmise eest ning hea meelega võtan häid mõtteid ja ettepanekuid tänasesse tegevusse.Transpordi Ametiühingusse kuulub ka suur osa veoautojuhte kellega meil toimuvad regulaarsed koosolekud, et vahetada mõtteid, välja tuua probleeme ning leida koos lahendusi. Tänane töökava on meil selline, et veokijuhtidelt saadud info probleemide näol on Ametiühingule tegevuskavaks. Üks valdkond on parklate ja puhkekohtade olukord Eestis. Aastaid tagasi alustasime sellest, et hakkasime koostama parklavõrku eesmärgiga saada ülevaade reaalsest hetkeolukorrast ning jagada infot puhkekohtade kohta. Ametiühingu teised koostööpartnerid on selles osas näiteks ka Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Autoettevõtete Liit, kohalikud omavalitsused jt. Kuna Transpordi Ametiühingu ülesehitus on MTÜ näol ning finantsilised vahendid meie tegevuseks tulevad vaid liikmemaksudest, siis kahjuks puudub meil endal võimalus midagi konkreetselt rajada, näiteks parklaid. Sellegi poolest omame häid kontakte ja suhteid erinevate koostööpartneritega. Kõige rohkem vahetame infot Maanteeametiga . Viimane on kõige suurem parklate ehitaja, meil on otsene kontakt autojuhtidega ning selliselt koostööd tehes saame olla kasulikud mõlemale poolele.Pingelisest eelarvest lähtuvalt ning selleks, et midagi rajada või muuta, tuleb alustada algusest ehk väga põhjalikult analüüsida hetke olukorda, välja mõelda tegelikud vajadused ning koostada eesmärgipärane tegevuskava. Selle tulemusena näeme, et hetkeolukord parklate suhtes ei ole rahuldav ning esineb puudujääke. Erinevad osapooled möönavad, et kui lähtuda ainult kehtivatest regulatsioonidest siis parklavõrk on justkui juriidiliselt korrektne aga ei vasta tegelikele vajadustele. Parklad ja puhkekohad on küll seadustega ettenähtud kaugustel, kuid probleeme on tingimuste ja teenustega. Tihtipeale on parklad halva teekattega, valgustamata, tähistamata ja ohtlikud. Rääkimata elementaarsetest teenustest nagu WC, prügikast, toitlustus ja pesemisvõimalused. Lisaks on puudu parklatest suurlinnades ja nende lähiümbruses, näiteks Tallinn, Tartu, Pärnu.Tänaseks on Transpordi Ametiühing parklate projektidesse kaasatud ning koostöö toimib. Arutelude tulemuseks on see, et Maanteeamet on mitmetesse parklatesse toonud tagasi prügikastid, otsitakse lahendusi paigaldada WC-d (ka koos pesemisvõimalusega), uute parklate rajamisel pööratakse rohkem tähelepanu liikluskorraldusele ehk märkidega eelviitamisele, kohalikud omavalitsused arvestavad oma planeeringutes ka parklate rajamisega jne.Transpordi Ametiühingu nägemuse kohaselt võiksid probleemi lahendamisel koostööd teha erinevad organisatsioonid. Tervitatav oleks näiteks selline lahendus kus kohalik omavalitsus annab kinnistu, Maanteeamet ehitab parkla ning eraettevõte tagaks teenused ning haldamise. Selles suunas me ka liigume ning püüame omalt poolt erinevaid osapooli kokku tuua.ETTA poolt kaardistatud parklad (püüan pidevalt täiendada) www.etta.ee/parkladMeie parklad MNT kaardil tarktee.mnt.eeSamuti on meie parklad ka rahvusvahelisel kaardil www.iru.org/apps/transpark-appLugupidamisega***************************************************************
Monday, August 22, 2016
Pätid kinnimajja, viioldamise võimaluseta!
Kas siin sõidetakse ravile? Või hoopis soomlased tulevad Euroopasse, Rail Balticuga sõitma (kuni pole tunnelit, siis laevaga?)?Mida veel? Kes on valinud võimule sellised süüdimatud inimesed? (sinisega tekst artiklist).«Olukorras, kus Eesti elanikkond vananeb ehk maksumaksjaid jääb vähemaks, aga teenusevajajaid ehk eakaid tuleb juurde, vajab senine tervishoiusüsteem põhimõttelist muutmist,» ütles töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski (SDE).Ministri sõnul on kõik ühel meelel, et lähema viie aasta jooksul on vaja tervishoidu lisaraha, küll aga pole üksmeel selles, kust see lisaraha tulema peaks.Kas meie poliitikute tase on selline, et suudetakse millegi tegemise asemel ainult aastaid ja aastakümneid rääkida ühte ja sedasama? Millest enamus inimesi Eestis niigi ammu aru saanud!? Miks siis viimase kümnendi võimul olnud tegelased midagi ära teha ei mõika? Õigemini, teevad küll, aga äraspidi! Muidugi, Ossinovski polnud see, kes tyulumaksu alla tõmbas, kuigi isegi mina sain juba siis aru, et see ei ole õige. Just sellepärast, milelst singi räägitakse. Rääkimata muidugi inimeste "omaosalusest" päästeameti, politsei jm valdkonnas! Kõik see tänu sellistele valitsejatele! Kas politseid ei nudita mitte selle pärast, et vähem karta kinnimajja sattumist? Nojah, Kapo tegeleb mõnesaja tuhande euro ja Savisaarega, miljonid ja kümned miljonid pole aga mingi probleem!? EA, Utah & Jordaania ja paljud muud asjad. Või siiski ongi normaalne just nimelt varastada suurelt?«Laual on olnud ettepanekud tuua (tervishoidu – toim) lisaraha juurde, aga see on alati millegi arvelt. Kas selleks on maksude tõstmine või uute tekitamine. Ma ei tormaks seda teed,» ütles rahandusminister reedel.
Ta lisas, et kui haigekassasüsteemi raha juurde anda, tuleks see kas õpetajate palkade, tänavate-teede või kohalike omavalitsuste tugevdamise arvelt. «See ei ole jätkusuutlik,» toonitas Sester
Jah, maksude tõstmine on üks paratamatu asi, mida aga populistid hirmsasti kardavad!
1. Tõsta alampalk 800-1000 euroni, selleks, et inimestel oleks tõepoolest võimalust ka ISE millegi eest maksta, ühtlasi kasvab maksulaekumine (ka nende suurepalgaliste arvelt, kes seni on tulumaksu vähendamiselt võitnud kõige rohkem).
2. Tõsta tulumaks vähemalt 25%-ni!
Edasine sõltub juba valitsuse töö tulemuslikkusest. TÖÖ, mitte laristamise ja sõna otseses mõttes, maksumaksjate raha varastamisest! Aga mille arvelt see raha lisamine haigekassasüsteemi tuleks? Sellesama teederaha, KOV-ide, õpetajate ja nagu mainisin, ka politseinike ja päästeametnike palkade vm arvelt, mis/kes kõik kaotasid raha tulumaksu alandamise läbi ja seda juba pikki aastaid, iga aastaga TAHTLIKULT AINA ROHKEM JA ROHKEM! Kas see on lubatav?Kas tahtlik majanduse ja rahva olukorra halvendamine pole kuritegu?
Rahanappust ravikindlustussüsteemis saaks Sesteri sõnul leevendada, vaadates kriitiliselt üle ravijuhtude hinnad. «Kui ravijuht haiglas maksab praegu 200 eurot ja erameditsiinis 150 eurot, siis kas ei peaks riik hakkama järjest rohkem vaatama erameditsiini poole?» küsis ta.
IRL tundub mitmegi poliitikute väljaütlemiste tõttu soovivat kõik eraettevõtjatele "kinkida", ka asjad, mis lõppkokkuvõttes riigile ehk maksumaksjale kallimaks lähevad! Tuleneb see ehk "kilekotiimpordi" suurenemisest või lootusest sellele? Kas rahandusminister ei saa aru sellest, et ühe lüli nõrgendamine raviasutustes tähendab teiste nõrgestamist ja vähem tulemuslikumaks muutmist? Jah, MIDAGI saab alati teha, aga tahtlik süsteemi nõrgestamine on just tänaseks paljud asjad halvemaks ja mitte ainult raviteenuste puhul. Miks õppust ei võeta? Kui haiglas on NAGUNII vaja võtta vereproove, siis kas osa nende viimine erasektorisse oleks kasulik? Või millegi muu? Mille? Ei maksa ajada umbmäärast juttu, aastaid oli aega need asjad välja sõeluda, mida ehk tõepoolest "koomale tõmmata"!
Kui siin Sester mainis teede-ehitust, siis tuletan meelde, et igasugune tee-ehituste surumine eraettevõtjate kätte nagu ka teehoolduse puhul, tähendab SAMUTI riigi rahakulutuste suurendamist! Tahtlik riigikassa nõrgendamine? Ja sedagi tehtud juba aastaid, riik on selle tõttu kaotanud tõenäoliselt kümneid ja sadu miljoneid eurosid!
(Praegu ma ei hakka siin meelde tuletama sadade miljonite riigist väljavoolu pankade jpt ettevõtete soosimise tõttu!).
Ka on võimalike lahendustena rahandusministri sõnul kõne alla omaosaluse (visiidi- ja voodipäevatasu haiglas – toim) surendamine ja ravijuhtude arvu vähenemine (ravijärjekorra pikenemine – toim), aga ka isiklike tervisekontode loomine. (Inimene kannaks sinna osa palgast, mida saaks hiljem kasutada näiteks kiirema arstivastuvõtu, uuringute ja protseduuride eest tasumiseks – toim.)
Rahandusministri sõnul lähtutakse raviraha jagamisel väga tugevalt sellest, et olemasolev raha tuleb ära kulutada. «Ma tahaksin rohkem rõhutada efektiivsusele. Et maksumaksja raha, mis haigekassas keerleb, oleks maksimaalselt efektiivselt kasutatud,» toonitas ta.
«On lihtne öelda, et raha tuleb leida süsteemi seest ja leitagu,» pareerib töö- ja tervishoiuminister Jevgeni Ossinovski kolleegi ettepanekuid. Ta rõhutas, et juba praegu on Eesti tervishoiusüsteem võrreldes teiste riikide omadega väga efektiivne.
«Me kulutame üsna vähe oma rahvuslikust rikkusest tervishoiule, aga saame üsna head teenust,» sõnas minister. Samas möönis ta, et see ei tähenda, nagu poleks miljardieurosest tervishoiueelarvest võimalik leida uusi kohti, kus teenust paremaks teha.
«Kindlasti on eriarstiabi sees mingeid kohti, kus võib olla ebaefektiivsust, et mingeid uuringuid tehakse mitu korda,» sõnas minister.
Samas leidis Ossinovski, et tegelikult on nende ettepanekute taga ennekõike soov suurendada inimeste omaosalust. «Ehk me võiksime suurendada inimeste enda taskust makstavaid tervishoiukulusid ja selle kaudu siis leevendada ravijärjekordi,» ütles terviseminister.
Samas on Eestis inimeste omaosalus juba praegu väga suur. «Me oleme omaosaluses jõudnud 25 protsendini, mida maailma terviseorganisatsioon peab kriitiliseks tervishoiuteenuse kättesaadavuse osas, ja mina olen vastu kõikidele ettepanekutele, mis omaosalust suurendavad,» kinnitas Ossinovski.
Ta nimetas halva eeskujuna Lätit, kus puudub solidaarne ravikindlustus. «Kõige vaesem osa elanikkonnast sisuliselt arsti juurde ei saa, nende katmata ravivajadus on umbes 40 protsenti, samal ajal kui kõige jõukama seltskonna katmata ravivajadus on nullilähedane,» rääkis minister.
Ossinovski sõnul on solidaarne tervishoid Eesti ravikindlustuse suurim väärtus. «See on väärtus, mida tuleb hoida, aga see on kallis,» lisas ta.
Näed, mis tuleb välja!? Kui siiani ikka räägitud, et meil on omaosalus väike, siis nüüdseks selge, et ka SIIN valitsus lasknud olukorra ohtlikule piirile lähedale! kas seda enne ei teatud??? Ja kas meil saab vaesem osa arsti juurde siis, kui on vaja? Kas meil ei ole kohati ravijärjekorrad kuudepikkused? Kas see on normaalne? Ehk peaks ministritel keelama tasulise arstiteenuse kasutamine ja sundima neid koos teistega kuudekaupa ootama?
Kui rahastussüsteem jääb samaks, siis lähiaastatel haigekassat ministri sõnul pankrot ei ähvarda. Küll aga võib see juhtuda aastal 2020. «Tervishoid ja pensionisüsteem vajavad pikaajalist lahendust ja neid otsuseid ei saa jätta viimasele hetkele. See on väga ebamõistlik,» sõnas Ossinovski.
Kuradi kalkuni-tolkanid, juba ammu on see viimane hetk käes. Igapäevaselt, aastaid!
Ja samas.....
Meid petetakse ümberringi ja taas juba ammu, igapäevaselt!
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/eesti-sajandi-taristuprojekt-soome-kaubavedajaid-ei-huvita?id=75403261
Juba aastaid on kodanikuühendus Avalikult rail Balticust toonud välja kõik kitsaskohad probleemid, mured jm, mis seotud RB-ga! Valitsuskoalitsioon on absoluutselt 100%-liselt ainult hämanud, keerutanud ja vassinud! Süüdimatult laristatakse Euroopa Liidu ja meie oma maksumaksjate rahadega. Oleks see regionaalse raudtee nimel, normaalses mõõdus (nii rööpalaiuselt kui teedearvult), normaalsusesse ja tasuvusse jääva kiirusega, ilma kümnete (öko)viaduktideta, siis oleks see täiesti normaalne. Sest SEDA me vajame! AECOM-i uuring on "katkine", ometi ei sega see meil vassimast ka sellekohaste küsimuste puhul, lükates "lõpliku seisukohavõtu" tulevikku, uue uuringu valmimiseni. Kui see uuring on aus ja/või pole seotud petmistega, nagu kuuldavasti AECOM varemgi teinud, siis peaks olema selge, et SELLINE Rail Baltic ei ole muud kui pettus ja pättus! Ei paista siin mingeid kaupasid! Tõsi, MIDAGI oleks, sest NULL TONNI kaupasid sellel kindlasti ei olek. Aga kas üks või tuhat tonni oleks piisav? Muidugi mitte! Nagu ei tule mitte kuskilt ka miljoneid reisijaid, nii kalli raudtee puhul ja vähese elanikkonnaga ääremaal! Aga ometi, raha läheb ja ükski mees ei vastuta! Kinnimajja ei lähe kindlasti. ja KUI isegi kellelegi mingigi süüdistus esitatakse, siis see ei sega viioldamast!
Kas RB Railil ja majandusministeeriumil on plaan B, juhuks kui kaubavedusid Soomest ei tulegi? Nii minister Michal kui ka RB Raili Eesti juht Indrek Orav ei taha sel teemal rääkida enne, kui uuem tasuvusuuring valmis.
Kas see ongi normaalsus? Kui sellised tegelased ise asjadest aru ei saa, siis kuulaku vähemalt teisi! Aga ei, just seda ei saa lubada! Sest siis jäävad miljonid kantimata ja sõbrad toitmata! Ning uue uuringuni tuleb anda hagu, kuidas jaksab. Kõige parem on muidugi selle aja jooksul "joonistamiseks" ettenähtud ligi 50 miljonit huugama panna!
Ernst & Young Baltic koostab parasjagu RB Raili tellimusel uut tasuvusuuringut. "Uuring annab
arutust, kui suur reaalne kaubavedu võiks olla. Praegu on raske ennustada, kas see on 12 või
15 miljonit või äkki 14,3 miljonit tonni," ütles majandus- ja taristuminister Kristen Michal.
Äkki võib püksi tulla!
Või ikkagi - Väiksed võllas, suured (Rail Balticu) tõllas?
Tuleb kaup rekkaga, lausa väljastpoolt Euroopa Liitu. Ju neil puudus arusaam, missasi see Eesti on. Pool koormat pidi minema kaugele edasi, aga Eesti kaup oli rekka eesotsas ja hullem veel, ilma alusteta. Et keegi ei riski võõrast kaupa puudutada (pretensioonid kauba, pakendi või muu kahjustuse pärast), seisab auto terve öö ootel. Autojuhi tööaeg pole tähtis?
ReplyHommikul alustatkse koorma eest välja sikutamist. Seejärel kastide alustele laadimist. Kaup, mille võinuks maha laadida 10 minutiga, võtab aega 4 tundi kahe inimese tööd. Ärge unustage, sama toimus tegelikult ka saatja juures, nemad pidid võtma kaubad alustelt, laadima autole ja seegi kestis vähemalt paar tundi.
Seejärel kauba vastuvõtmine, sorteerimine aegumiste järgi ja muu koos paigutamisega - jälle paari inimese töö mitme tunni jooksul. Kuigi alustel sorteeritud kauba jaoks kulunuks heal juhul vaid tund!?
Kui 2-4 tundi kestev tööprotsess nõuab kokku 20 tundi tööd, siis peab ütlema, et sul on õigus!