Tuesday, July 5, 2016
Eesti töötaja võiks 2-3 x rohkem palka saada.
ARVAMUSED ASJAST HUVITATUTELT KOMMENTAARIDESSE OODATUD!
Väga sageli räägitakse sellest, et meie inimestele ei saagi rohkem palka
maksta, see töö pole effektiivne ehk siis tööviljakus on madal. Võin
öelda, et väga paljude töötajate puhul logistikavaldkonnas on see
põhjustatud väga viletsast töö organiseerimisest, nii et süüdi on
keskastme juhid ja firmade juhtkonnad. Raudselt!
Numbrid ei kipu pilti ette tooma, aga eks mõelgem siiski. Kohati tehakse
päeva jooksul isegi kuni 6 tundi kaheksast mõttetut tööd. Parema
organiseerimise juures oleks seda võimalik muuta. Ei usu? Kui vaja, võin
näitlikud õppetunnid anda. Hea tasu eest muidugi. Ladudes või
kauplustes. Küllap mujalgi. Igatahes võin öelda, et paljudes olulistes
asjades on olukord sama, mis 10-15 aastat tagasi! On see normaalne?
Muidugi mitte! Sest tark juhtkond ja/või juhid suutnuks selle aja
jooksul omale teatud põhitõed selgeks teha. Aga näed, ei suuda! Miks?
Sest EI NÄE!!!
Kui praegu teen ära 2 inimese töö, siis võiks palk olla ca 2000 eurot
brutto! Kui tellimis-, kaupade paigutamis- jm protsessid korda teha,
võiksin ka kolmanda inimese töö ära tee. 3000 eurot brutto poleks paha,
kuid eks takistuseks teised üksused, kellel vast pole nii kerge asju
effektiivsemaks muuta. Kuid palgatõusu võimalus on selge ja konkreetne.
Eriti kui laiemalt üle Eesti asju vaatama hakata. Marketite puhul on
lihtne ja konkreetne - nende arvu tuleb koomale tõmmata! Klientide arv
(ruutmeetri või mille iganes kohta) peab suurenema! Paraku,
koalitsiooniaferistide poolt ei suudeta isegi 1000 eurot miinimumpalgaks
kehtestada.
Miks meil aga paljudel asjadel hinnad ikkagi nii kõrged on? Saaks
soodsamalt? Saaks! Kõik algab algusest. Näiteks kauba tellimisest. Kui
ikka Euroopa teisest otsast tuleb rekka, mille aluste kõrgus pole
pooltki võimalikust, siis ärge unustage, midagi ostes te maksate kinni
ka õhu vedamise! Näha võib ka aluseid, millel on paljudel ainult üks
kast! Alusekoht aga maksab!
Nii et, enne kui kaagutada, et Eestis ei saa rohkem palka maksta, tuleb juhid ümber koolitada. Või koondada.
Ahjaa, kuuldavasti Saku Õlletehases on jõutud mõningate saladuste jälile? Tähendab, mul on jälle õigus!
Kui aga juba autodele jutt läks, siis, kus on haagised, millel on selle
"aluste kõrghoonete" asemel näiteks meie moodul- ja palkmajade imeilusad
pildid? Et Euroopas ringi sõites igaüks kadedusest roheliseks läheks ja
kohe neid tellima hakkaks?
Üleüldse, miks ei suudeta meil kõige kättesaadavamal ja hõlpsamal moel
Eestit reklaamida? Need pildid autodel on silmakargavad, erinevalt
netist, kus suur osa kalli raha eest tehtud reklaame lihtsalt kaovad
selle tohutu infotulva sees.
*********************************************************
*********************************************************
Wednesday, July 6, 2016
Tuli nalja ei mõista, ülejäänu teeb hoolimatus?
ARVAMUSED ASJAST HUVITATUTELT KOMMENTAARIDESSE OODATUD!
Päris huvitavad lood Postimehes! Väga mitmed valdkonnad saavad puudutatud. Inimvaenulikkus sealhulgas.
Püssirohuks võib olla kohvi? Miks mitte. Ma ei tea, kas kohvi sõdu on
põhjustanud, kuid probleeme küll. Kohvi on ju hea müügiartikel, igal
pool tahetakse tarbida tassike kohvi. sageli on tassi hind aga röögatu.
See ehk ka mõistetav, sest ihaldatud asi toob tulu. On ju
söögikohtadeski sageli söökide hinnad "meelitamiseks" odavad, joogid -
kohv, mahl, piim jm - aga päris kallid. Või kui meenutada kunagist
skandaali vist Tallinkis. Kus töötajad ostsid oma kohvipaki ja tegid
kohvi sellest, teenides nii korraliku kopika. Sisuliselt aga varastasid
tööandjalt ja mitte vähe. 2000 krooni kohvipaki pealt pole naljaasi!
Otepää spaa Bernhard polnud ju ka väike tegija. Kellelgi aga oli
probleeme sealgi kohviga. Poolteist tundi peale "kohvisõda" süttis spaa
ja põles maani maha! Juhus? Lugu lugedes nii ei tundu. Aga politseile
tundub küll. Muidugi on raske midagi tõestada, kuid ükskõiksus tundub
ruulivat.
ja muidugi, väga ohtlikud on sellised psüühiliselt paigast ära inimesed. Nagu artiklist läbi kumab.
Teine asi, mis tugevalt esile tuleb, on meie tuletõrje. Juhtivad
poliitikud ja/või päästeameti kärpijad armastasid hiljuti rääkida meil
populaarsest asjast. Võimekusest. Seda sõna armastatakse väga, nt
suitsusukeldumisvõimekus! Ehk on tõesti sellega kuskil asi korras. Ka
suitsusaunas ehk. Kuid spaa omaniku ja mõne eksperdi jutu järgi tundub,
et tuletõrje tegelik võimekus on meil väga nadi! Silma torkas ka see,
kuidas räägiti, et "ei leitud üles kahte tuletõrjehüdranti"!? Ometi,
meil pidi ju tuletõrje digitaalne andmebaas olema viimase peal?
Kas aga olukord, kus tuletõrje aiakastmisvoolikutega tegutseb, on ikka
normaalne? Jäetakse mulje, et võimekus on olemas, tegelikult aga sageli
tegevus justkui olemasolu õigustamiseks? Ja kelle siis õigus? Kas
tuletõrje saabudes oli leek väljas või mitte? Päästeamet väidab üht,
teised teist.
Otepää auto jõudis kohale mõne minutiga, kuid hakkas kasutama kõige
väiksemat voolikut. Suure kasutamiseks on vaja aga rohkem inmjõudu. Ja
kas üks auto (+paakauto) Otepääl on üldse piisav? Elvast jõudis auto
kohale 26 minutit pärast teadet. 26 minutit on tulekahjude puhul pikk
aeg!!! Ülejäänud piirkondade autod jõudsid kohale veel 10-15 min hiljem!
On see normaalne? Minu arvates mitte. Võimekus kipub tõesti kaduma,
kõigi nende kärpimiste tagajärjel?
Ja kas on tõepõhi all eksperdi väitel et "peenemate voolikute kasutamine on tavapärane mugavus"!?
Päästeameti esindaja Toomas Arumäe jutt on aga puhas demagoogia! Varasem
lugu toob aga natuke selgust. Meil ei hoolitagi enam vara päästmisest.
Ainus oluline kriteerium on elupäästevõimeksus!?
«Päästeameti struktuur on üles ehitatud elupäästevõimekusele,» selgitas
Arumägi. See tähendab, et esmatähtis on aidata hädasolijaid ja selleks
on kõik tehnilised vahendid olemas. Otepää reageeriski võimaluste
kohaselt, tõdes Arumägi. Mitmekümne meetri pikkuse maja lausleegis
põlemisel jääb aga neljast inimesest lihtsalt väheks. «Tulekahju levik
oli väga agressiivne,» nentis ta.
Eks sellega ole kahetised arusaamad. Omal ajal, kui ühes põlengus, vist
Tartumaal, hukkus kaks inimest, kirjutas sellest oma kontol üks
kodanikuaktivist. Sügava murega. Selle peale arvas üks praegune
minister, et "ei ole sobiv hetk tuletõrjevõimekusest rääkida, lein ju"!.
Siis aga selgus, et sama poliitik oli sama öelnud ka aasta tagasi
sarnase teema juures. Millal sii on poliitikute jaoks sobiv aeg rääkida
nuditud operatiivteenistustest? Küllap ei olegi. See ju õõnestaks ka
IRL-i usaldusväärsust. Sest võimul olemise nimel ollakse valmis ka usta
valgeks rääkima. Ollakse valmis praeguse valitsuse ettevõtmisi
kritiseerima, kuid ometi, valitsuses olemisest hoitakse kümne küünega
kinni!
Raadio teel kutsuti juba enne kohalejõudmist appi ümbruskonna päästjaid.
Tee oli vilets ning esimesena saabusid Elva kolleegid umbes 25 minuti
pärast. Seejärel ka Rõngu vabatahtlikud ning kutselised päästjad
Antslast.
Igasugustest artiklitest saab vahel teada huvitavaid asju ja sageli
tuleb lugeda ridade vahelt. Ja taas ma küsiks: kas me ikka peame rõhuma
neljarealistele, inimestest MÖÖDA sõitmiseks mõeldud maanteedele? Või
peaksime ikkagi mõtlema, kuidas elementaarselt normaalselt tingimused
eluks KOGU maal tagada?
Veevõtuhüdrandid. Kuidas siiski neid leida ei õnnestu? Andmebaas
puudulik? Tähistus ja viidad puudulikud? On minulgi olnud aastaid tagasi
kogemus, kui Päästeameti väitel oli digisüsteem hea, omavahelistes
vestlustes tuli aga välja, et kõik oli puudulik ja pooleli. Nii et, ma
ei usalda väga igasuguseid pressiesindajate ja bürokraatide väiteid.
Asju on aga veel. Väidetavalt Soomes kindlustusseltsid vähendavad
väljamakstavaid rahasid, kui selgub mõni ränk (lepingu)rikkumine.
Otepääl oli maja pidanud olema 24/7 inimvalve all, tegelikkuses lahkus
majast ca pooleks tunniks nn majahoidja. See aga oli kindlustusseltsile
Seesam piisav põhjus täielikult keelduda kindlustuse maksmisest. Kas ka
kindlustusvõtjad peaksid keelduma edaspidi kindlustussummade maksmisest?
Kuna kindlustusfirmad ei suuda tagada piisavat KINDLUStunnet?
Pretensioone neile on olnud hulganisti ka varem. Muidugi, mul ei ole
andmeid ega teadmisi, otsustamaks, kas asi rohkem emotsioonides või on
siiski nii, et kus suitsu, seal tuld?
Oma teema on muidugi ka see, et väidetavalt keeras omanikule käru ka
Danske Pank, müües laenu ülikiiresti ..... kindlustusfirmale Seesam!?
Igatahes on aina rohkem ja rohkem märke, et koalitsiooni "peenhäälestus"
kogub aina hoogu ja riik lihvitakse lõpuks nii peeneks, et midagi ei
jää. Peale Toompea turvateenistuse. Värskelt on teemaks ka Maanteeameti
tegevus. Muide, mitmed IRL-i poliitikud taas võtavad sõna ja sisuliselt
on õige asja eest väljas. Kuid lõppkokkuvõttes.... saab ikkagi lihvimine
jätku ja IRL toetab ka seda. nagu siiani on hääletatud RE ja SDE
inimvaenulike tegemiste poolt. Võim on magus ja keegi ei saa olla sel
pühal teel takistuseks?
Oleks hea, kui päästeameti asjadega kursis olijad omi mõtteid siin kommentaarides jagaksid....
***************************************************
Monday, July 11, 2016
Eesti märk pole nokkija vaid sinine esmaspäev?
ARVAMUSED ASJAST HUVITATUTELT KOMMENTAARIDESSE OODATUD!
Pole paha artikkel Eesti Ekspressis.
Pealkirja järgi kartsin, et jutuks tuleb kaubateede ristumiskoht. Sest
selle koha pealt ei ole enam Hansalaevade aeg, nüüd poe me enam sugugi
parimas kohas. Kuigi mitte ka halvimas.
Kui mõelda värskelt sellele, et eile sai Tallinn valmis ja Ülemiste vist
uputas linna (?), siis tegelikult oli see hea näide sellest, kuidas
eestlased oskavad ülihästi ühte asja. Nokitseda oma mätta otsas,
koostööst pole sageli halli aimugi! Ja oskusest märgata seoseid. Kuigi
alati on väikseid lootusemärke, et midagi võib muutuda paremaks. Oskust
seljad kokku panna või õigemini selle puudumist märkab ka Uku Nurk. Ja
see on üks neist meie murekohtadest, millest tuleb üle saada.
Nagu ka oskamatusest Eestit reklaamida. Tänapäeval on hea, sebid end
sõbraks poliitikutega ja saad neil FB-s midagi küsida. Kuigi päris hea
just ei ole. Sest niipea kui teed juttu millestki tõsisest,
konkreetsest, töötegemisest, siis vastused jäävad tulemata. Küsisin
Liisa Oviirilt, kes alles käis maailmas mitmeid kordi edendamas Eesti
elu, milla ja kuidas me suudame Euroopas ringivuravatele MEIE autodele
Eesti reklaami peale saada. Vastus on samasugune nagu siis, kui küsisin
talt, kui ettevõtlusministrilt, arvamust Haapsalu raudtee kohta.
Pole midagi parata, kui kirun (SDE ja RE eelkõige) poliitikuid, siis on
see ikka ja jälle asja eest. Sest valdav enamus neist ei suuda ega
tahagi. Ei Haapsalu raudteed ega Eesti tutvustamist. Sest mõlemad
tähendaks üht: ROHKEM TÖÖD! Valitsusele ja riigiasutustele. Ja see ongi
peapõhjus, miks me ei lähe kindlalt edasi ega seisa inimese eest!
Muidugi, ka IRL viskleb kui sinisel esmaspäeval oma tulevikuvaate
otsingul. Peamine on praegu kümne küünega kinni hoida kohast valitsuses.
Päris paljud IRL-i poliitikud kirjutavad asjalikke arvamusartikleid,
pakuvad millelegi häid lahendusi või ideid. Kui aga niipalju häid asju
pole võimalik täide viia, siis tuleks koalitsioonipartneritele näidata,
millisest puust oled. Ja valitsusest ära tulla! Aga looda sa, selgroog
on eriti pikal sinisel esmaspäeval ju nii nõrk
Üksjagu üllatav on ka ERM-i värskeltkerkinud probleem. Päris paljud
inimesed FB-s kiruvad nende otsust teha korralik toitlustus ja soovi
hakata ISE pakkuma seda teenust. Nii peakski ju! Ausalt öeldes tundub
väga nõme arusaam, et tänapäeval peab kõik asjad tegema (lepinguline)
eraettevõtja! Sama lugu oleks seal muide tõenäoliselt ka koristusega jm.
Sest ERM-il on kindlasti väga spetsiifilised nõuded ja kuna tegu on
suure ettevõtmisega, peaks kogu koristus ja hooldus (ehk suur- ja/või
eripuhastused välja arvata) tegema OMAD INIMESED. Esiteks, suuremahulise
teenuse tellimine on tunduvalt kallim, kui seda ise teha. Just
suuremahulise, mitte ühe-kahe koristaja ülalpidamine Rääkimata sellest,
et oleks häbiasi tellida teenus SOL-ilt või kelleltki teisel, teades, et
need koonrid maksavad oma inimestele orjapalka! Või pole see
riigi(ettevõtte)le häbiasi? Ehk peaks olema. Parem maksta ikkagi OMA
inimestele veidi rohkem. Sellesama erafirma loodetava kasumi arvelt, mis
sisaldub teenusetellimise hinna sees.....
See on SUUR ASI! Asi, mis nõuab täielikku pühendumist ja hoolikat
läbimõtlemist. Kohapealne toitlustus peab olema eriline. Eestipäraselt
eriline. Ja vähe sellest, see peab olema koos talu- ja käsitöökaupade
müügiga. Sellesama talukauba, mida saaks osta ka pikniku tarvis.
Sellesama pikniku, millest artikliski juttu! Miks on see nii suur ja
tähtis? Sest see on Eesti TUTVUSTAMINE! Reklaamimine! Suitsutatud
angerjas ja marineeritud kilu (Ristemäe talu retsepti järgi näiteks),
kodused mahlad-moosid-kastmed, suitsusaunaliha javerivorstid jne jne.
Anda see kõik vaid eraettevõtjate kätte, oleks rumalus. Selline teenus
ei ole ju mitte ainult reklaam, vaid tegu on ka märkimisväärse kasumiga,
mis aitab ERM-i ülalpidamiskulusid katta. Või peab seda tegema vaid
maksumaksja rahaga? Pigem peaks maksimaalselt võimaliku rahasumma
teenima ikkagi TÖÖGA! Just nimelt, ISE tööd tehes!
ON SEE MINGI NALI?
See peldik (vabandan väljenduse pärast!) on juba ammu häbiplekk! Aga ega
siis sinises esmaspäevas visklevad poliitikud ja ametnikud suuda seda
märgatagi. Tegelikult, ei tahetagi märgata. Nagu ei taheta ka aru saada,
mis on üldse Balti jaam!!! Balti jaam on pealinna ja kogu riigi
visiitkaart, nagu ka lennujaam! Toda on vuntsitud, mis kole, Balti
jaamale aga (euro)raha ei jagu!? Ehk pidanuks ikkagi andma? Erinevate
ühistranspordiliikide paremaks ühildamiseks? Remontimineva hoone
äraostmiseks riigiettevõttele Eesti Raudtee? Sest SEE jaamahoone peaks
sisaldama reisijate ootesaali ja kassasid. Riigifirma Elron kassasid. Go
Raili oma ka muidugi. Turismiinfo- ja politseipunkti. Ehk ka (teisel
korrusel?) Elroni teenindajate puhkeruume? No kaua võib OMA inimesi
keldris hoida? Muidugi, Balti jaamas peaks olema ka Elroni peakorter,
aga ega bossid taha varjulisest tagahoovist, Pääskülast, kolida
sündmuste keskmesse. Mis sest, et siin olemas ka Eesti Raudtee Suur
Maja!
Muidugi, see, et hoone on remondis teadmata ajaks, on ka omamoodi hea.
Näiteks saab Kristen Michal võtta kätte ja hakata teemaga tegelema.
Otsima lahendusi, arutama ideid, kutsuma üles tegema ettepanekuid. Sest
nagunii ei suudeta ju pisimaidki asju lahendada mõne kuuga, ikka kulub
paar või paarkümmend aastat!
Aga kellega tegu, sellest saab ikka aimu....
Ja nagu öeldud, siis IRL koogutab ikka kaasa!
***************************
Evelyn Sepp kukkus kõvasti sarjama!
Serviisihange võib tõesti olla kahtlane ja ehk ka ebaeetiline. Tagamaid ma ei tea.
Küll aga pole ma nõus sellega:
Lisaks
on see varastamine nendesamade eraettevõtete taskust, kes riigi
maksuraha eelarvesse kokku kannavad. Iseenda rahaga riskivad, äriplaani
teevad ja teenuseid arendavad. Kasvõi sealsamas Tartus inimesi palkavad,
lisandväärtust loovad, riigile taas makse maksavad ja konkurentidega
maadlevad. Seega iga selline funktsioon, kus maksumaksja raha eest
minnakse tavalist turupõhist teenust osutama, ebatervet konkurentsi
pakkuma ja turgu solkima, on ka varastamine!
Eraettevõtjate tasku küsimus on laiahaardeline, seinast seina. Makse
maksame me kõik, mitte ainult ettevõtjad. sageli aga suudavad needsamad
ettevõtjad nöörida neid "teisi" maksumaksjaid, nii et vähe ei ole!
Ja mis veel olulisem - kui palju on siis Tartumaal asjalikke
toitlustusteenuse pakkujaid? Neid, kes Coca-Cola ja Eviani vee asemel
pakuvad Värska limonaadi või Häädemeeste vett? Ainuüksi see, et ei
vaevutagi midagi eestimaist pakkuma, näitab juba taseme ära. Heakene
küll, oma söögikohas võid sa pakkuda ameerika või kameruni maitseid, see
on sinu valik. Kuid Eesti RAHVA Muuseum, mis keskendubki Eesti rahva
ajaloole ja, on see, kes peabki kõiges maksimaalselt mõtlema rahvale ja
riigile. Ma ei tea, kui hästi Tõnis Lukas sellega hakkama saab.
Kindlasti võiksin samamoodi kritiseerida midagi ja küllap seda ka teen,
kui sinna vaatama lähen. Erapooletu pilguga.
Praegu tuli mulle aga meelde, et kirjutasin mitmele omavalitsusele ja
Jääaja Muuseumile, Vudilale, Elistvere Loomapargile, Palamuse muuseumile
jt. Uurides, kas ei oleks võimalik koostööna käivitada bussiliini, mis
kohalike kõrval päevas mõnel korral teenindaks (seotuna rongidega)
võimalike külastajaid. Kes saaks ühe päevaga läbi käia mitmest kohast,
jätte seejuures Tartu jt maanteede liikluskoormuse suurendamata. Kas
keegi neist, olgu siis ametiisik või eraettevõtja, huvitas see? Ei
huvitanud. Vastust ei tulnud ka korduskirjale. Meie probleem on
ükskõiksus ja hoolimatus. Kombineerituna oskamatusega näha seoseid.
Ma
vist siiski kordan veel kord üle, millised on ametlikud Eesti
majanduspoliitilised suundumused: Eesti riik on otsustanud võtta end
õhemaks, s.t kaalust alla, teha selge korrektuuri pakutavates
teenustes, vähendada riigi osalust ettevõtluses, erastada, mis võimalik,
anda opereerimine erasektorile, kus vähegi mõeldav, mitte võtta
äririske seal, kus pole vaja strateegilisi teenuseid pakkuda jne.
Usaldada raha lennukilt loopimise asemel professionaalseid investoreid,
kes kannavad ise oma raha arvelt äririske. See tähendab muide ka seda,
et see kokkulepe kehtib samuti kultuuriministeeriumile ja ka Tartus!
Tule taevas appi! Milline riik, Evelyn Sepp? See, kes ei mõista, et
kõike ei erastata? See, kes ei saa aru, et eraettevõtja ei ole kõige
võti? See, kes ei oska näha, millised teenused on riigi prioriteet? See,
kes ei suuda taibata, et peale strateegiliste ettevõtete on olemas ka
regionaalpoliitika, eetika, traditsioonid, väärtused ja sada muud
olulist asja?Ma ei tea, kas Keskerakond seda suudaks, kuid sealt välja
astumine näitab vist, et kaldud koalitsiooni poole. Ja SEE koalitsioon
ongi see riik, kes ei suuda asju mõista ega teha. Selle riigi
erastamised, korrektuurid, peenhäälestused selle riigi p.... keeravadki!
Professionaalsed investorid toovad toidu RAHVA MUUSEUMI restorani
välismaalt, hoolimata grammigi eestimaisest ja Eestimaast. Sest peamine
ongi Sinu sõnade järgi "oma raha"! Neile NENDE RAHA!
Teenuste sisseostmise mentaliteedi kasvust ma ei räägigi. Hangetest
samuti. Sest riik, see Sinu riik, Evelyn, on võõrdunud midagi ise
tegemast. isegi oma noori õpetame me loobuma isetegemisest! Ja need
hanked ja teenused tähendavad miljoneid LISAeurosid maksumaksja taskust
teedemajanduses, ühistranspordis (eravedajad) ja sajas muus valdkonnas!
Ühegi asjaga ei tohi liialdada, nii ka hangete ja teenuste ostmisega,
sest kõikidel puhkudel on n.ö. VAHENDAJA see, kes tahab oma osa
maksumaksja rahast tasku pista. See ei ole aga igal pool õigustatud.
Mingid väljamaised nõud on muidugi möödalaskmine. Maksku mis maksab,
nõud peaks olema KÕIK meie keraamika- ja klaasikodadest. Sest seegi on
reklaam ja kõige otsesem mõju meie majanduse arengule läbi turismi.
Rääkimata omamaise käsitöönduse toetamisest!
Ja miks mina, maksumaksja, pole midagi kuulnud Teenusmajanduse Kojast?
Parem oleks kui ei kuulekski, teades, millise NÄGEMISEGA tegevjuht neil
on! Igatahes see artikkel tegi valdkonnale küll karuteene! Sest peale
seda ei saa tõsiselt võtta ei seda koda ega Evelyn Seppa!Ehk peaks
hoopis tema tagasi astuma, mitte Tõnis Lukas?
Evelyn Sepp on
Teenusmajanduse Koja tegevjuht, mh Innovatsioonihangete nõukoja liige.
Antud loos on väljendatud isiklikke veendumusi, s.t mitte ühegi
institutsiooni ametlikke seisukohti.
Annaks taevas Tõnis Lukasele tahtmist leida parimad asjatundjad,
tõelised asjatundjad, kelle peale rahakõlina ka eetika tuttav asi on!
http://tartu.postimees.ee/3762913/tonis-lukas-toit-on-osa-ermi-naost-ja-loodame-sellega-ka-tulu-teenida?_ga=1.265163791.1430852850.1447074515
Kas Eesti Rahva Muuseumi restoranis (ehk ka müügiks) tahaksime neid või ameerikamaa kultuurmustikaid jm?
*************************************
14. 07. 16
Tere sõbrad! Vaikselt talun, sest ei
saa ju ei esimesele, teisele ega neljandale võimule öelda, et minge
kooli tagasi. Aga see, mis ka tänases lehes seisab on pahatahtlik ja
ebaviisakas. Kui inimesed nimetavad muuseumi omatulu (oluline osa
asutuse eelarvest, mis on täpselt samuti meie eelarve majanduskudeks ja
personalikuludeks juba ette planeeritud nagu riigieelarveline eraldiski)
järjekidlalt kasumiks, siis on see pahathtlik või harimatu. Kusjuures
olen intervjueerijatele alati
öelnud, et ärge ajage omatulu segamini kasumiga. Eriti kõvadele
riigiasutuse poolse toitlustuse pakkumise kritiseerijatelesiis ütlen, et
ERM-i köögisisustuse hankimine oli riigieelarvelise investeeringu osa
juba selle eelarve kinnitamisest peale. Muuseumihoone on üle kaheksa
korra suurem kui senised meie kesklinna majad kokku. Meile on koguaeg
rõhutatud, et sellega seotud täiendavad tegevuskulud tuleb ise teenida
ja eelarvestrateegia nende tõusu ei näita. Kui me hakkame neid nüüd ise
teenima, et näiteks infotöötajatele ja muudele suure maja puhul
vajalikele töötajatele üldse palka maksta (riik ju täiendavate
töökohtade riigieelarvelist toetamist ette ei näe), siis öeldakse, et te
ei tohi ise raha teenida - jäägu see erafirmadele, kes
muuseumikülastajate raha vastu võtavad. Ettekujutus, et ainult näituste
piletirahast saaks kõik kaetud, ei ole vettpidav, sest see raha tuleb
kasutatada lisaks suurema majaga ja territooriumiga kaasnevatele
kuludele ka uute näituste kasutamiseks. Soovin kõigile meeldivat ERM-i
külastamist juba sügisel ja kinnitan - ootame kõiki ja täname seniste
heade soovide eest!
Hoian pöialt!
Menüü:
....talu vorst praekapsaga?
Pasta Treppoja kastmega?
Võrtsjärve koha marinaadis Mustjala sinepiga?
jne jne.
Või
marineeritud silmud kodujuustu-rabarberi jm lisanditega
või
midagi maitsvat kamast ja meie (metsa)marjadest?
Praegu tuli meelde, kui R-Kiosk pakkus verivorsti hotdogi, kuid ei
vaevunud kastmeteks pohla, kõrvitsat vm lisada. No aga ERM plaanib ju ka
kiirtoitlustust?
1 comment:
AnonymousJuly 28, 2016 at 12:55 PM
Kommentaar FB-st
Olen
Eestimaad tutvustanud maailma eri otstes kõige positiivsemas võtmes ja
arvasin, et tunnen oma kodumaad detailselt. Seekord suutis aga Eestimaa
ka mind üllatada. Nimelt, ei lubatud mul eelnevalt viisakalt küsides
Orissaare ALEXELA tanklas oma joogiveenõud kraaniveega täita. Müüja
teatas, et firma peab kraanivee eest makama ja seetõttu ei tohi tema
tilkagi vett kellelegi tasuta anda. Olen jalgrattaga matkanud 118 riigis
ja pole isegi kõrbepiirkondades olnud juhust, kus keegi oleks joogivee
andmisest keeldunud. Küsimus pole rahas, vaid inimlikus suhtumises.
Sellist ebameeldivat kogemust ma Eestimaad külastatavatele turistidele
küll ei soovita. Muuseas, selle kraanivee hind oleks olnud märksa alla 1
sendi.