laupäev, 30. oktoober 2021

07. 2016 - 2-3x palgatõus, Postimees suurtulekahjust jm ning oskamatusest Eestit reklaamida, teha siin tööd jms.

 

Tuesday, July 5, 2016

Eesti töötaja võiks 2-3 x rohkem palka saada.



 ARVAMUSED ASJAST HUVITATUTELT KOMMENTAARIDESSE OODATUD!

Väga sageli räägitakse sellest, et meie inimestele ei saagi rohkem palka maksta, see töö pole effektiivne ehk siis tööviljakus on madal. Võin öelda, et väga paljude töötajate puhul logistikavaldkonnas on see põhjustatud väga viletsast töö organiseerimisest, nii et süüdi on keskastme juhid ja firmade juhtkonnad. Raudselt!

Numbrid ei kipu pilti ette tooma, aga eks mõelgem siiski. Kohati tehakse päeva jooksul isegi kuni 6 tundi kaheksast mõttetut tööd. Parema organiseerimise juures oleks seda võimalik muuta. Ei usu? Kui vaja, võin näitlikud õppetunnid anda. Hea tasu eest muidugi. Ladudes või kauplustes. Küllap mujalgi. Igatahes võin öelda, et paljudes olulistes asjades on olukord sama, mis 10-15 aastat tagasi! On see normaalne? Muidugi mitte! Sest tark juhtkond ja/või juhid suutnuks selle aja jooksul omale teatud põhitõed selgeks teha. Aga näed, ei suuda! Miks? Sest EI NÄE!!!

Kui praegu teen ära 2 inimese töö, siis võiks palk olla ca 2000 eurot brutto! Kui tellimis-, kaupade paigutamis- jm protsessid korda teha, võiksin ka kolmanda inimese töö ära tee. 3000 eurot brutto poleks paha, kuid eks takistuseks teised üksused, kellel vast pole nii kerge asju effektiivsemaks muuta. Kuid palgatõusu võimalus on selge ja konkreetne. Eriti kui laiemalt üle Eesti asju vaatama hakata. Marketite puhul on lihtne ja konkreetne - nende arvu tuleb koomale tõmmata! Klientide arv (ruutmeetri või mille iganes kohta) peab suurenema!  Paraku, koalitsiooniaferistide poolt ei suudeta isegi 1000 eurot miinimumpalgaks kehtestada.


Miks meil aga paljudel asjadel hinnad ikkagi nii kõrged on? Saaks soodsamalt?  Saaks! Kõik algab algusest. Näiteks kauba tellimisest. Kui ikka Euroopa teisest otsast tuleb rekka, mille aluste kõrgus pole pooltki võimalikust, siis ärge unustage, midagi ostes te maksate kinni ka õhu vedamise! Näha võib ka aluseid, millel on paljudel ainult üks kast! Alusekoht aga maksab!

Nii et, enne kui kaagutada, et Eestis ei saa rohkem palka maksta, tuleb juhid ümber koolitada. Või koondada.

Ahjaa, kuuldavasti Saku Õlletehases on jõutud mõningate saladuste jälile? Tähendab, mul on jälle õigus!

Kui aga juba autodele jutt läks, siis, kus on haagised, millel on selle "aluste kõrghoonete" asemel näiteks meie moodul- ja palkmajade imeilusad pildid? Et Euroopas ringi sõites igaüks kadedusest roheliseks läheks ja kohe neid tellima hakkaks?


Üleüldse, miks ei suudeta meil kõige kättesaadavamal ja hõlpsamal moel Eestit reklaamida? Need pildid autodel on silmakargavad, erinevalt netist, kus suur osa kalli raha eest tehtud reklaame lihtsalt kaovad selle tohutu infotulva sees.

*********************************************************

Wednesday, July 6, 2016

Tuli nalja ei mõista, ülejäänu teeb hoolimatus?


 ARVAMUSED ASJAST HUVITATUTELT KOMMENTAARIDESSE OODATUD!

Päris huvitavad lood Postimehes! Väga mitmed valdkonnad saavad puudutatud. Inimvaenulikkus sealhulgas.

Püssirohuks võib olla kohvi? Miks mitte. Ma ei tea, kas kohvi sõdu on põhjustanud, kuid probleeme küll. Kohvi on ju hea müügiartikel, igal pool tahetakse tarbida tassike kohvi. sageli on tassi hind aga röögatu. See ehk ka mõistetav, sest ihaldatud asi toob tulu. On ju söögikohtadeski sageli söökide hinnad "meelitamiseks" odavad, joogid - kohv, mahl, piim jm - aga päris kallid. Või kui meenutada kunagist skandaali vist Tallinkis. Kus töötajad ostsid oma kohvipaki ja tegid kohvi sellest, teenides nii korraliku kopika. Sisuliselt aga varastasid tööandjalt ja mitte vähe. 2000 krooni kohvipaki pealt pole naljaasi!


Otepää spaa Bernhard polnud ju ka väike tegija. Kellelgi aga oli probleeme sealgi kohviga. Poolteist tundi peale "kohvisõda" süttis spaa ja põles maani maha! Juhus? Lugu lugedes nii ei tundu. Aga politseile tundub küll. Muidugi on raske midagi tõestada, kuid ükskõiksus tundub ruulivat.
ja muidugi, väga ohtlikud on sellised psüühiliselt paigast ära inimesed. Nagu artiklist läbi kumab.


Teine asi, mis tugevalt esile tuleb, on meie tuletõrje. Juhtivad poliitikud ja/või päästeameti kärpijad armastasid hiljuti rääkida meil populaarsest asjast. Võimekusest. Seda sõna armastatakse väga, nt suitsusukeldumisvõimekus! Ehk on tõesti sellega kuskil asi korras. Ka suitsusaunas ehk. Kuid spaa omaniku ja mõne eksperdi jutu järgi tundub, et tuletõrje tegelik võimekus on meil väga nadi! Silma torkas ka see, kuidas räägiti, et "ei leitud üles kahte tuletõrjehüdranti"!? Ometi, meil pidi ju tuletõrje digitaalne andmebaas olema viimase peal?
Kas aga olukord, kus tuletõrje aiakastmisvoolikutega tegutseb, on ikka normaalne? Jäetakse mulje, et võimekus on olemas, tegelikult aga sageli tegevus justkui olemasolu õigustamiseks? Ja kelle siis õigus? Kas tuletõrje saabudes oli leek väljas või mitte? Päästeamet väidab üht, teised teist.
Otepää auto jõudis kohale mõne minutiga, kuid hakkas kasutama kõige väiksemat voolikut. Suure kasutamiseks on vaja aga rohkem inmjõudu. Ja kas üks auto (+paakauto) Otepääl on üldse piisav? Elvast jõudis auto kohale 26 minutit pärast teadet. 26 minutit on tulekahjude puhul pikk aeg!!! Ülejäänud piirkondade autod jõudsid kohale veel 10-15 min hiljem! On see normaalne? Minu arvates mitte. Võimekus kipub tõesti kaduma, kõigi nende kärpimiste tagajärjel?
Ja kas on tõepõhi all eksperdi väitel et "peenemate voolikute kasutamine on tavapärane mugavus"!?

Päästeameti esindaja Toomas Arumäe jutt on aga puhas demagoogia! Varasem lugu toob aga natuke selgust. Meil ei hoolitagi enam vara päästmisest. Ainus oluline kriteerium on elupäästevõimeksus!?


 «Päästeameti struktuur on üles ehitatud elupäästevõimekusele,» selgitas Arumägi. See tähendab, et esmatähtis on aidata hädasolijaid ja selleks on kõik tehnilised vahendid olemas. Otepää reageeriski võimaluste kohaselt, tõdes Arumägi. Mitmekümne meetri pikkuse maja lausleegis põlemisel jääb aga neljast inimesest lihtsalt väheks. «Tulekahju levik oli väga agressiivne,» nentis ta.

Eks sellega ole kahetised arusaamad. Omal ajal, kui ühes põlengus, vist Tartumaal, hukkus kaks inimest, kirjutas sellest oma kontol üks kodanikuaktivist. Sügava murega. Selle peale arvas üks praegune minister, et "ei ole sobiv hetk tuletõrjevõimekusest rääkida, lein ju"!. Siis aga selgus, et sama poliitik oli sama öelnud ka aasta tagasi sarnase teema juures. Millal sii on poliitikute jaoks sobiv aeg rääkida nuditud operatiivteenistustest?  Küllap ei olegi. See ju õõnestaks ka IRL-i usaldusväärsust. Sest võimul olemise nimel ollakse valmis ka usta valgeks rääkima. Ollakse valmis praeguse valitsuse ettevõtmisi kritiseerima, kuid ometi, valitsuses olemisest hoitakse kümne küünega kinni!

Raadio teel kutsuti juba enne kohalejõudmist appi ümbruskonna päästjaid. Tee oli vilets ning esimesena saabusid Elva kolleegid umbes 25 minuti pärast. Seejärel ka Rõngu vabatahtlikud ning kutselised päästjad Antslast.

Igasugustest artiklitest saab vahel teada huvitavaid asju ja sageli tuleb lugeda ridade vahelt. Ja taas ma küsiks: kas me ikka peame rõhuma neljarealistele, inimestest MÖÖDA sõitmiseks mõeldud maanteedele? Või peaksime ikkagi mõtlema, kuidas elementaarselt normaalselt tingimused eluks KOGU maal tagada?

Veevõtuhüdrandid. Kuidas siiski neid leida ei õnnestu? Andmebaas puudulik? Tähistus ja viidad puudulikud? On minulgi olnud aastaid tagasi kogemus, kui Päästeameti väitel oli digisüsteem hea, omavahelistes vestlustes tuli aga välja, et kõik oli puudulik ja pooleli. Nii et, ma ei usalda väga igasuguseid pressiesindajate ja bürokraatide väiteid.

Asju on aga veel. Väidetavalt Soomes kindlustusseltsid vähendavad väljamakstavaid rahasid, kui selgub mõni ränk (lepingu)rikkumine. Otepääl oli maja pidanud olema 24/7 inimvalve all, tegelikkuses lahkus majast ca pooleks tunniks nn majahoidja. See aga oli kindlustusseltsile Seesam piisav põhjus täielikult keelduda kindlustuse maksmisest. Kas ka kindlustusvõtjad peaksid keelduma edaspidi kindlustussummade maksmisest? Kuna kindlustusfirmad ei suuda tagada piisavat KINDLUStunnet? Pretensioone neile on olnud hulganisti ka varem. Muidugi, mul ei ole andmeid ega teadmisi, otsustamaks, kas asi rohkem emotsioonides või on siiski nii, et kus suitsu, seal tuld?

Oma teema on muidugi ka see, et väidetavalt keeras omanikule käru ka Danske Pank, müües laenu ülikiiresti ..... kindlustusfirmale Seesam!?

Igatahes on aina rohkem ja rohkem märke, et koalitsiooni "peenhäälestus" kogub aina hoogu ja riik lihvitakse lõpuks nii peeneks, et midagi ei jää. Peale Toompea turvateenistuse. Värskelt on teemaks ka Maanteeameti tegevus. Muide, mitmed IRL-i poliitikud taas võtavad sõna ja sisuliselt on õige asja eest väljas. Kuid lõppkokkuvõttes.... saab ikkagi lihvimine jätku ja IRL toetab ka seda. nagu siiani on hääletatud RE ja SDE inimvaenulike tegemiste poolt. Võim on magus ja keegi ei saa olla sel pühal teel takistuseks?

Oleks hea, kui päästeameti asjadega kursis olijad omi mõtteid siin kommentaarides jagaksid....
 
***************************************************
 
 

Monday, July 11, 2016

Eesti märk pole nokkija vaid sinine esmaspäev?


ARVAMUSED ASJAST HUVITATUTELT KOMMENTAARIDESSE OODATUD!

Pole paha artikkel Eesti Ekspressis.


Pealkirja järgi kartsin, et jutuks tuleb kaubateede ristumiskoht. Sest selle koha pealt ei ole enam Hansalaevade aeg, nüüd poe me enam sugugi parimas kohas. Kuigi mitte ka halvimas.
Kui mõelda värskelt sellele, et eile sai Tallinn valmis ja Ülemiste vist uputas linna (?), siis tegelikult oli see hea näide sellest, kuidas eestlased oskavad ülihästi ühte asja. Nokitseda oma mätta otsas, koostööst pole sageli halli aimugi! Ja oskusest märgata seoseid. Kuigi alati on väikseid lootusemärke, et midagi võib muutuda paremaks. Oskust seljad kokku panna või õigemini selle puudumist märkab ka Uku Nurk. Ja see on üks neist meie murekohtadest, millest tuleb üle saada.


Nagu ka oskamatusest Eestit reklaamida. Tänapäeval on hea, sebid end sõbraks poliitikutega ja saad neil FB-s midagi küsida. Kuigi päris hea just ei ole. Sest niipea kui teed juttu millestki tõsisest, konkreetsest, töötegemisest, siis vastused jäävad tulemata. Küsisin Liisa Oviirilt, kes alles käis maailmas mitmeid kordi edendamas Eesti elu, milla ja kuidas me suudame Euroopas ringivuravatele MEIE autodele Eesti reklaami peale saada. Vastus on samasugune nagu siis, kui küsisin talt, kui ettevõtlusministrilt, arvamust Haapsalu raudtee kohta.
Pole midagi parata, kui kirun (SDE ja RE eelkõige) poliitikuid, siis on see ikka ja jälle asja eest. Sest valdav enamus neist ei suuda ega tahagi. Ei Haapsalu raudteed ega Eesti tutvustamist. Sest mõlemad tähendaks üht: ROHKEM TÖÖD! Valitsusele ja riigiasutustele. Ja see ongi peapõhjus, miks me ei lähe kindlalt edasi ega seisa inimese eest! Muidugi, ka IRL viskleb kui sinisel esmaspäeval oma tulevikuvaate otsingul. Peamine on praegu kümne küünega kinni hoida kohast valitsuses. Päris paljud IRL-i poliitikud kirjutavad asjalikke arvamusartikleid, pakuvad millelegi häid lahendusi või ideid. Kui aga niipalju häid asju pole võimalik täide viia, siis tuleks koalitsioonipartneritele näidata, millisest puust oled. Ja valitsusest ära tulla! Aga looda sa, selgroog on eriti pikal sinisel esmaspäeval ju nii nõrk

Üksjagu üllatav on ka ERM-i värskeltkerkinud probleem. Päris paljud inimesed FB-s kiruvad nende otsust teha korralik toitlustus ja soovi hakata ISE pakkuma seda teenust. Nii peakski ju! Ausalt öeldes tundub väga nõme arusaam, et tänapäeval peab kõik asjad tegema (lepinguline) eraettevõtja! Sama lugu oleks seal muide tõenäoliselt ka koristusega jm. Sest ERM-il on kindlasti väga spetsiifilised nõuded ja kuna tegu on suure ettevõtmisega, peaks kogu koristus ja hooldus (ehk suur- ja/või eripuhastused välja arvata) tegema OMAD INIMESED. Esiteks, suuremahulise teenuse tellimine on tunduvalt kallim, kui seda ise teha. Just suuremahulise, mitte ühe-kahe koristaja ülalpidamine Rääkimata sellest, et oleks häbiasi tellida teenus SOL-ilt või kelleltki teisel, teades, et need koonrid maksavad oma inimestele orjapalka! Või pole see riigi(ettevõtte)le häbiasi? Ehk peaks olema. Parem maksta ikkagi OMA inimestele veidi rohkem. Sellesama erafirma loodetava kasumi arvelt, mis sisaldub teenusetellimise hinna sees.....


See on SUUR ASI! Asi, mis nõuab täielikku pühendumist ja hoolikat läbimõtlemist. Kohapealne toitlustus peab olema eriline. Eestipäraselt eriline. Ja vähe sellest, see peab olema koos talu- ja käsitöökaupade müügiga. Sellesama talukauba, mida saaks osta ka pikniku tarvis. Sellesama pikniku, millest artikliski juttu! Miks on see nii suur ja tähtis? Sest see on Eesti TUTVUSTAMINE! Reklaamimine! Suitsutatud angerjas ja marineeritud kilu (Ristemäe talu retsepti järgi näiteks), kodused mahlad-moosid-kastmed, suitsusaunaliha javerivorstid jne jne. Anda see kõik vaid eraettevõtjate kätte, oleks rumalus. Selline teenus ei ole ju mitte ainult reklaam, vaid tegu on ka märkimisväärse kasumiga, mis aitab ERM-i ülalpidamiskulusid katta. Või peab seda tegema vaid maksumaksja rahaga? Pigem peaks maksimaalselt võimaliku rahasumma teenima ikkagi TÖÖGA! Just nimelt, ISE tööd tehes!


ON SEE MINGI NALI?


See peldik (vabandan väljenduse pärast!) on juba ammu häbiplekk! Aga ega siis sinises esmaspäevas visklevad poliitikud ja ametnikud suuda seda märgatagi. Tegelikult, ei tahetagi märgata. Nagu ei taheta ka aru saada, mis on üldse Balti jaam!!! Balti jaam on pealinna ja kogu riigi visiitkaart, nagu ka lennujaam! Toda on vuntsitud, mis kole, Balti jaamale aga (euro)raha ei jagu!? Ehk pidanuks ikkagi andma? Erinevate ühistranspordiliikide paremaks ühildamiseks? Remontimineva hoone äraostmiseks riigiettevõttele Eesti Raudtee? Sest SEE jaamahoone peaks sisaldama reisijate ootesaali ja kassasid. Riigifirma Elron kassasid. Go Raili oma ka muidugi. Turismiinfo- ja politseipunkti. Ehk ka (teisel korrusel?) Elroni teenindajate puhkeruume? No kaua võib OMA inimesi keldris hoida? Muidugi, Balti jaamas peaks olema ka Elroni peakorter, aga ega bossid taha varjulisest tagahoovist, Pääskülast, kolida sündmuste keskmesse. Mis sest, et siin olemas ka Eesti Raudtee Suur Maja!
Muidugi, see, et hoone on remondis teadmata ajaks, on ka omamoodi hea. Näiteks saab Kristen Michal võtta kätte ja hakata teemaga tegelema. Otsima lahendusi, arutama ideid, kutsuma üles tegema ettepanekuid. Sest nagunii ei suudeta ju pisimaidki asju lahendada mõne kuuga, ikka kulub paar või paarkümmend aastat!

Aga kellega tegu, sellest saab ikka aimu....


Ja nagu öeldud, siis IRL koogutab ikka kaasa!

***************************

Evelyn Sepp kukkus kõvasti sarjama!


Serviisihange võib tõesti olla kahtlane ja ehk ka ebaeetiline. Tagamaid ma ei tea.
Küll aga pole ma nõus sellega:

 Lisaks on see varastamine nendesamade eraettevõtete taskust, kes riigi maksuraha eelarvesse kokku kannavad. Iseenda rahaga riskivad, äriplaani teevad ja teenuseid arendavad. Kasvõi sealsamas Tartus inimesi palkavad, lisandväärtust loovad, riigile taas makse maksavad ja konkurentidega maadlevad. Seega iga selline funktsioon, kus maksumaksja raha eest minnakse tavalist turupõhist teenust osutama, ebatervet konkurentsi pakkuma ja turgu solkima, on ka varastamine!

Eraettevõtjate tasku küsimus on laiahaardeline, seinast seina. Makse maksame me kõik, mitte ainult ettevõtjad. sageli aga suudavad needsamad ettevõtjad nöörida neid "teisi" maksumaksjaid, nii et vähe ei ole!
Ja mis veel olulisem - kui palju on siis Tartumaal asjalikke toitlustusteenuse pakkujaid? Neid, kes Coca-Cola ja Eviani vee asemel pakuvad Värska limonaadi või Häädemeeste vett? Ainuüksi see, et ei vaevutagi midagi eestimaist pakkuma, näitab juba taseme ära. Heakene küll, oma söögikohas võid sa pakkuda ameerika või kameruni maitseid, see on sinu valik. Kuid Eesti RAHVA Muuseum, mis keskendubki Eesti rahva ajaloole ja, on see, kes peabki kõiges maksimaalselt mõtlema rahvale ja riigile. Ma ei tea, kui hästi Tõnis Lukas sellega hakkama saab. Kindlasti võiksin samamoodi kritiseerida midagi ja küllap seda ka teen, kui sinna vaatama lähen. Erapooletu pilguga.

Praegu tuli mulle aga meelde, et kirjutasin mitmele omavalitsusele ja Jääaja Muuseumile, Vudilale, Elistvere Loomapargile, Palamuse muuseumile jt. Uurides, kas ei oleks võimalik koostööna käivitada bussiliini, mis kohalike kõrval päevas mõnel korral teenindaks (seotuna rongidega) võimalike külastajaid. Kes saaks ühe päevaga läbi käia mitmest kohast, jätte seejuures Tartu jt maanteede liikluskoormuse suurendamata. Kas keegi neist, olgu siis ametiisik või eraettevõtja, huvitas see? Ei huvitanud. Vastust ei tulnud ka korduskirjale. Meie probleem on ükskõiksus ja hoolimatus. Kombineerituna oskamatusega näha seoseid.

 Ma vist siiski kordan  veel kord  üle, millised on ametlikud Eesti  majanduspoliitilised suundumused: Eesti riik on otsustanud võtta end õhemaks, s.t kaalust alla, teha selge korrektuuri  pakutavates teenustes, vähendada riigi osalust ettevõtluses, erastada, mis võimalik, anda opereerimine erasektorile, kus vähegi mõeldav, mitte võtta äririske seal, kus pole vaja strateegilisi teenuseid pakkuda jne. Usaldada raha lennukilt loopimise asemel professionaalseid investoreid, kes kannavad ise oma raha arvelt äririske. See tähendab muide ka seda, et see kokkulepe kehtib samuti kultuuriministeeriumile ja ka Tartus!

Tule taevas appi! Milline riik, Evelyn Sepp? See, kes ei mõista, et kõike ei erastata? See, kes ei saa aru, et eraettevõtja ei ole kõige võti? See, kes ei oska näha, millised teenused on riigi prioriteet? See, kes ei suuda taibata, et peale strateegiliste ettevõtete on olemas ka regionaalpoliitika, eetika, traditsioonid, väärtused ja sada muud olulist asja?Ma ei tea, kas Keskerakond seda suudaks, kuid sealt välja astumine näitab vist, et kaldud koalitsiooni poole. Ja SEE koalitsioon ongi see riik, kes ei suuda asju mõista ega teha. Selle riigi erastamised, korrektuurid, peenhäälestused selle riigi p.... keeravadki! Professionaalsed investorid toovad toidu RAHVA MUUSEUMI restorani välismaalt, hoolimata grammigi eestimaisest ja Eestimaast. Sest peamine ongi Sinu sõnade järgi "oma raha"! Neile NENDE RAHA! 

Teenuste sisseostmise mentaliteedi kasvust ma ei räägigi. Hangetest samuti. Sest riik, see Sinu riik, Evelyn, on võõrdunud midagi ise tegemast. isegi oma noori õpetame me loobuma isetegemisest! Ja need hanked ja teenused tähendavad miljoneid LISAeurosid maksumaksja taskust teedemajanduses, ühistranspordis (eravedajad) ja sajas muus valdkonnas! Ühegi asjaga ei tohi liialdada, nii ka hangete ja teenuste ostmisega, sest kõikidel puhkudel on n.ö. VAHENDAJA see, kes tahab oma osa maksumaksja rahast tasku pista. See ei ole aga igal pool õigustatud.
Mingid väljamaised nõud on muidugi möödalaskmine. Maksku mis maksab, nõud peaks olema KÕIK meie keraamika- ja klaasikodadest. Sest seegi on reklaam ja kõige otsesem mõju meie majanduse arengule läbi turismi. Rääkimata omamaise käsitöönduse toetamisest!

Ja miks mina, maksumaksja, pole midagi kuulnud Teenusmajanduse Kojast? Parem oleks kui ei kuulekski, teades, millise NÄGEMISEGA tegevjuht neil on! Igatahes see artikkel tegi valdkonnale küll karuteene! Sest peale seda ei saa tõsiselt võtta ei seda koda ega Evelyn Seppa!Ehk peaks hoopis tema tagasi astuma, mitte Tõnis Lukas?

Evelyn Sepp on Teenusmajanduse Koja tegevjuht, mh Innovatsioonihangete nõukoja liige. Antud loos on väljendatud isiklikke veendumusi, s.t mitte ühegi institutsiooni ametlikke seisukohti.

Annaks taevas Tõnis Lukasele tahtmist leida parimad asjatundjad, tõelised asjatundjad, kelle peale rahakõlina ka eetika tuttav asi on!


http://tartu.postimees.ee/3762913/tonis-lukas-toit-on-osa-ermi-naost-ja-loodame-sellega-ka-tulu-teenida?_ga=1.265163791.1430852850.1447074515


Kas Eesti Rahva Muuseumi restoranis (ehk ka müügiks) tahaksime neid või ameerikamaa kultuurmustikaid jm?

*************************************

14. 07. 16


Tere sõbrad! Vaikselt talun, sest ei saa ju ei esimesele, teisele ega neljandale võimule öelda, et minge kooli tagasi. Aga see, mis ka tänases lehes seisab on pahatahtlik ja ebaviisakas. Kui inimesed nimetavad muuseumi omatulu (oluline osa asutuse eelarvest, mis on täpselt samuti meie eelarve majanduskudeks ja personalikuludeks juba ette planeeritud nagu riigieelarveline eraldiski) järjekidlalt kasumiks, siis on see pahathtlik või harimatu. Kusjuures olen intervjueerijatele alati öelnud, et ärge ajage omatulu segamini kasumiga. Eriti kõvadele riigiasutuse poolse toitlustuse pakkumise kritiseerijatelesiis ütlen, et ERM-i köögisisustuse hankimine oli riigieelarvelise investeeringu osa juba selle eelarve kinnitamisest peale. Muuseumihoone on üle kaheksa korra suurem kui senised meie kesklinna majad kokku. Meile on koguaeg rõhutatud, et sellega seotud täiendavad tegevuskulud tuleb ise teenida ja eelarvestrateegia nende tõusu ei näita. Kui me hakkame neid nüüd ise teenima, et näiteks infotöötajatele ja muudele suure maja puhul vajalikele töötajatele üldse palka maksta (riik ju täiendavate töökohtade riigieelarvelist toetamist ette ei näe), siis öeldakse, et te ei tohi ise raha teenida - jäägu see erafirmadele, kes muuseumikülastajate raha vastu võtavad. Ettekujutus, et ainult näituste piletirahast saaks kõik kaetud, ei ole vettpidav, sest see raha tuleb kasutatada lisaks suurema majaga ja territooriumiga kaasnevatele kuludele ka uute näituste kasutamiseks. Soovin kõigile meeldivat ERM-i külastamist juba sügisel ja kinnitan - ootame kõiki ja täname seniste heade soovide eest!

Hoian pöialt!

Menüü:


....talu vorst praekapsaga?
Pasta Treppoja kastmega?
Võrtsjärve koha marinaadis Mustjala sinepiga?
jne jne.

Või


marineeritud silmud kodujuustu-rabarberi jm lisanditega

või


midagi maitsvat kamast ja meie (metsa)marjadest? 

Praegu tuli meelde, kui R-Kiosk pakkus verivorsti hotdogi, kuid ei vaevunud kastmeteks pohla, kõrvitsat vm lisada. No aga ERM plaanib ju ka kiirtoitlustust?
 


1 comment:

Kommentaar FB-st

Olen Eestimaad tutvustanud maailma eri otstes kõige positiivsemas võtmes ja arvasin, et tunnen oma kodumaad detailselt. Seekord suutis aga Eestimaa ka mind üllatada. Nimelt, ei lubatud mul eelnevalt viisakalt küsides Orissaare ALEXELA tanklas oma joogiveenõud kraaniveega täita. Müüja teatas, et firma peab kraanivee eest makama ja seetõttu ei tohi tema tilkagi vett kellelegi tasuta anda. Olen jalgrattaga matkanud 118 riigis ja pole isegi kõrbepiirkondades olnud juhust, kus keegi oleks joogivee andmisest keeldunud. Küsimus pole rahas, vaid inimlikus suhtumises. Sellist ebameeldivat kogemust ma Eestimaad külastatavatele turistidele küll ei soovita. Muuseas, selle kraanivee hind oleks olnud märksa alla 1 sendi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar