HAAPSALU RONG

Mõni aeg tagasi kirjutati-räägiti väga usinalt Haapsalu raudteest. Kas valimislubadustes see just sees oli, aga uuring valmis.
http://online.le.ee/2011/09/13/raudtee-ootab-ministri-sona/

http://www.epl.ee/news/arvamus/kadunud-raudteed.d?id=51293771

http://online.le.ee/2012/03/03/maavalitsus-ja-omavalitsused-toetavad-riisipere-rohukula-raudtee-taastamist/

Lugedes neid kolme artiklit, võib olla kindel, et raudtee vajab taastamist. Kontaktvõrguga ja Rohukülani. Kasvõi hommepäev Turbani. Aga...

Viimane Haapsalu rong, DR1A 226-1/3. Nüüd seisab see nukralt T-Väikses. Ehk oleks mõttekas mõne mõttetu lisaplatvormi ehituse asemel üks mootorvagunitest taastada tolleaegsetes värvides ja Haapsalu Raudteemuuseumi viia?

Ma ei leidnud MKM-i seisukohta, mida uuringu teostajad ootasid kahe kuu jooksul!? Tähendab see seda, et kujuneb välja tüüpiline arengulugu: Teemat aeg-ajalt puudutatakse, keegi tõstab end pildile, siis pikaks ajaks vaikus, taas sosinad ja kahinad...? Kui mõelda, et Mäo läks kallimaks kui planeeritav raudtee, siis ei tohiks ju üldse mingit kahtlust olla raudtee kasulikkuses. Isegi doteerimise puhul.

Ja muidugi tuleks uurida võimalusi, kuidas vähem kulutada.

Nii on taastataval lõigul  18 ülesõidukohta, viis silda, 23 truupi. Liiga palju, nentis Riisalu ja lootis, et omavalitsustega koostöös saab nende arvu vähendada. See teeb raudtee–ehituse taas odavamaks.

Ülesõitude arvu ehk tõesti saaks vähendada (2-3 võrra Paliverest Haapsaluni), kuid väga hurraaga peale minna ka ei tasuks. Oleme juba näinud, kuidas iga vale otsus mõjutab kohalikku elu... Pealegi, ülesõidud pole nii kallid, et neid peaks ehitamata jätma. Sildade ja truupide puhul ma kardan aga, et omavalitsuste otsustest jääb väheks. Vesi voolab ikka sinna, kuhu soovib. See on juba loodusseadus! Jah, suhtelises läheduses olevate truupide puhul on ehk võimalus vee suunamiseks ja kogumiseks ühe truubi tarbeks.

Poliitilisi otsuseid peab langetama ka Haapsalu linnavõim. Uuringu kohaselt tuleb linna kolm peatust: Kastani, vana vaksal ja Wiedemanni tänava ots Õhtu kaldas, kust rongid Rohuküla poole pööravad. See lõik peaks kulgema praeguse kergliiklustee kõrval. Lõpp–peatus eeldab kooskõlastamist praeguste planeeringutega.

Üldplaneeringus on uue raudteejaama asukoht suure trummi juures. See variant aga välistab Rohuküla raudtee, kui kohalikud poliitikud jäävad üldplaneeringule kindlaks.

Rohuküla lõigust ei tohiks mingil juhul loobuda! Kindlasti saaks jaama jaoks leida ka teise koha, teoreetiliselt võiks see olla isegi linnast väljas, sest jaama otstarve oleks vaid rongide võimalik üksteisest möödumine. Isegi kui mingil hetkel peaks vaja olema kaubaliikluse jaoks ruumi, siis ka selle jaoks oleks lahendusi, näiteks kaubarongide suundumine blokeeritud tupikusse vms.  Tõenäoliselt oleks Õhtukalda peatus hea, kuid kas ka vajalik?
Usun, et liinile piisaks põhimõtteliselt kahest jaamast, võib-olla isegi ühest.

 

Palivere.

Kui vaja kahte, siis sobiks kindlasti Risti või Palivere ja teisena mingi koht Haapsalus või selle lähedal. Kahe jaama pluss on see, et sellisel juhul saab teha rongide vahetusi ja see oluline parima sõiduplaani koostamisel. Jaama (teed, pöörangud jm) ehitus muidugi kallis, ehk piisaks ühest blokkpostist, mis lõigu kaheks jaotaks ja võimaldaks saata järjestikku kiir- ja tavarongi? Selle selgekssaamise eesmärgil peaks muidugi proovima sõiduplaani koostamist, mis tagaks nii sobivatel aegadel Tallinna töölesõidu kui ka võimaluse Haapsalusse tööle ja kooli sõita! Usun, et see peaks olema võimalik.
Ka Turbas puudub vajadus jaama järgi. Turvanguseadmed on võimalik rajada nii, et vabalt saab sõita jaamavahele, vajaliku peatuseni, nagu ka praegu, olgu selleks siis Ellamaa või Turba.
Seega raudtee ehitamine vaid põhiliselt ühe niidina poleks üldsegi kallis.

Kuid...
Heietada võiks pikalt ja kindlasti ka peatuste teemal. Millal aga tehakse põhimõtteline otsus ehitamiseks ja rahastamiseks?  Ehitus võib küll minna pikemaks kui aasta, kuid see ei tohiks olla ületamatu!? Mida rohkem viivitame, seda halvem meile endile. Turism on samuti tõusuteel, saared ootavad kliente ja tiiburiühendus pole samuti midagi ülejõukäivat.

Peatustest vaja muidugi taastada Turba, Ellamaa, Risti, Palivere, Nigula, Taebla, Uuemõisa..., olenevalt kellaajast jm peatuksid väiksemates peatustes vaid osa ronge...

Muidugi on siin oluline mõju ka bussiliiklusele, kuid on selge, et kooseksisteerimine täiesti võimalik. Kas just nii, et Kuressaare inimesed vaid Ristil bussilt ümber istuda saavad (ümberistumisvõimalustegagi ei tohi liialdada), vaid Saaremaale saaks ka tiiburiga. Rohukülast olgu siis otse või vahepeatustega Vormsil ja Hiiumaal. See on see, mis annaks võimaluse loota pidevalt piisavale hulgale sõitjatele ning vähetähtis pole ka saartevahelise liikluse paranemine. Bussid Haapsalusse läbivad suuremalt jaolt samu peatusi, mis rongid. Sobivalt aegu planeerides oleks bussiliinid tõepoolest osaliselt juurdeveoks mõeldud, seega paraneks ka hajaasustusega piirkondade liiklemisvõimalused. Vaevalt, et liinilubasid nüüd tagasi vaja on osta, süsteem reguleerib end mõnevõrra ise. Eriti kui kogu riigisisene transport kuuluks ühe riigifirma alla.

Risti.

Vaat see on pilt! Täiesti fantastiline ootekoda!!!

Oleks tore, kui keegi kohalikest juhtub lugema ja saadaks mulle meilile ka pilte Ristilt ning teistest kohtadest! Tänud!

http://online.le.ee/2011/09/23/sopruskond-kais-haapsalu-raudteejaamas-rongi-ootamas/

http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2010/09/?headerID=2104

Tundub, et Delfi Rahva Hääl pole vaid raudteesõprade klubi pärusmaa, vahel ka meeldivalt asjalikke artikleid üles pandud.

http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/taastame-haapsalu-riisipere-rongiliini.d?id=33448487

http://eestimaablogi.blogspot.com/2011/08/haapsalu-nef-jork-rong.html

Palju häid pilte Haapsalust.

http://www.olev.ee/fotoblogi/fototeemad/foto_haapsalu.html


http://majandus.delfi.ee/news/uudised/haapsalu-nouab-rongiuhendust-pealinnaga.d?id=11260972

relss

26.09.2005 13:39

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist öeldi “Aktuaalsele kaamerale”, et seda teemat pole nad arutanud ning lähiajal pole seda ka plaanis teha.

WTF?Mida kuradit?! Mis suhtumine see on?

Haapsalule on raudteed vaja. Kasvõi tudengitele kes seal IT-indust õpivad. Või vastavatud kutsekas käijatele. Rääkimata neist 2000 inimesest kes iga päev Tallinnas tööl käivad. Turistid? Loomulikult ei ole Haapsalule vaja sellist kigisevat-kägisevat lollust mis enne oli kus heal juhul 50kmh sai edasi liigutud vaid midagi mis oleks raudtee. Siis oleks ka autopededel mõtlemisainet kas jõuda Haapsalust Tallinna ja vastupidi poole tunniga või pooleteist tunniga + ummikus raisatud aeg.

Tegijad mehed Haapsalus peaksid seljad kokku panema ja veel kõvemini nõudma. OLGU OLLA ja PUNKT!!! 

Mõni piilupart on aga aknast välja kukkunud vist...

piilupart

25.09.2005 18:48

Enamus komme siin on ikka päris lollid.
Keegi võrdleb Haapsalu raudteed muu maailmaga kus linnade vahel avatakse uusi kiirrongi liine. Nendes linnades elab üle miljoni inimese.
Haapsaluse rong käima panna on mitte ainult loll vaid kurtegelik mõte. See on miljardite kroonide riigi raha oma tasku pumpamise plaan.

Kui oleks kiirrong siis vast 20 - 30 inimest sõidaks Tallinnast Haapsallu. Kui taastada kõik vanad peatused siis tahaks näha seda, kes sõidaks sellega Tallinnast Haapsallu ca 3 tunniga. Sõidavad paar kolm peatust, rongis korraga 0 - 20 inimest.

Olen kindel, et need kes siin idiootse printsipiaalsusega nõuavad rongi taastamist ei hakka seda kunagi kasutama. Vast ainult siis kui rong tuleb selline nagu ma kirjutasin piilupart, 24.09.2005 22:32

 Rääkida mingist paarikümnest reisijast, 3 tunnist jne.... Aga kui idiootse printsipiaalsusega ei viitsita lugeda artikleid ega kommentaare, siis muidugi jääbki vaid i.p....

 

Õnneks on teemat kommenteerinud ka maailmakuulus filosoof!

Podolski vanamees

25.09.2005 20:22

Mind huvitab väga Haapsalu raudteeliini taasavamine.Seda eeskätt seetõttu ,et minu poeg on Edelaraudteel äärmiselt tubli inseneer-vedurijuht.Kui pandaks käiku diiselrong ,siis oleks temalgi rohkem tööd ja paljud läänemaalased saaksid sõita tema juhitavas rongis.Kahjuks ei ole temal enam abimeheks Orloovi-hobust.Tema oli ikka üks tore poiss.Paljud kutsusid teda gonniks ja osad intelligendiks.Intelligendiks vist seepärast ,et ta oli lugenud väga paljusid raamatuid ja tsiteeris neid pidevalt.Üks raamat oli "Vaguni järelvaataja tööjuhend" ja teine oli "Hobusekasvataja meelespea".Tema elu unistuseks oli saada julemuseks ja selleks ta ka sai.Ta sai vest-keidi Maardu depoo veegalonka vahetuse ülemaks.Seda loomulikult tänu läbiloetud kirjandusele ja kõrgele haridusele.Kui minu poeg ja Orloovi-hobune sõitsid koos ,siis tulid neid raudtee-äärde vaatama suured rahvahulgad.Üritused kestsid sageli terve päeva.Raudtee-äärde oli toodud puhvet,karusell ja mängis ansambel.Enne minu poja juhitava rongi saabumist tulid soendusrongid.Need olid kipakad ja koledad kaubarongid mis venisid aeglaselt.Neid nähes hakkas rahvahulk juba erutuma ,sest minu poja ja Orloovi-hobuse rong oli juba tulemas.Kui viimaks päeva tähtsaim rong kohale jõudis oli rahvas meeletus ekstaasis ja turvameestel oli tegemist ,et hullunud rahvahulki raudteest eemale tõrjuda.Peale rongi möödumist kestis pidu sageli varajaste hommikutundideni.
Tahaksin pisut rääkida ka endast.Mina töötan juhinenud depoos lukksepana.Parandan seal kompressoreid ja panen neile plastiinasid sisse.Vahest avan ka pneumoventiile.Teen seda kruvikeerajaga ja väga osavalt.Ma viskan koored minema ,aga sisu jätan alles.Ma ei tea miks ma nii teen ,aga see on minu töö.Kui mul midagi teha pole ,siis kooserdan niisama mööda depood ringi ja vaatan ,et keegi midagi kurja ei teeks.Kui midagi kahtlast märkan ,siis räägin sellest kohe julemusele.Tema nimi on Kunnar ja ta on väga hea poiss,sest ta on aus ja heatahtlik.Ta pole kunagi upsakas ,ega mõtle ennast tähtsaks meheks.Samuti pole ta põrmugi korrumpeerunud.Ta aitab oma lähedasi ja sõpru .Näiteks viimati andis ta tööd oma õemehele ja määras ta Tartu juhinenud depoo julemuseks ,sest tal oli sellest mehest väga kahju.Mehed kutsuvad seda Kunnarit lihtsalt Kunniks ,sest ta on juhinenud depoo kuningas ja meie oleme tema alamad.Tal on õukonnas mitu teenrit.Mina kardan neid ,eriti Serjoosat ,sest ta on pikka kasvu ja ta võib näha depoo ees oleva künka otsa kus ma käin lõunauinakut tegemas.Ta ostis omale jalgpallimeeskonna ka nagu see Abraamovits ostis selle Londoni torpeedo või mis ta oligi.Kunni jalgpallimeeskonna nimi on fc juhinenud depood ja see mängib eesti liigas.Vist neljandas ,aga nad jätkavad pideval võidulainel.Ma tänaseks lõpetan ,sest poeg tahab hakata tuumi mängima ja mul on hea meel ,et sain teile rääkida oma tublist pojast,Orloovi-hobusest ja juhinenud depoode kuningast.

Isegi agitrong on sõitnud!!!

 http://www.le.ee/vana/?a=uudised&b=2555

http://eestimaablogi.blogspot.com/2011/08/quo-vadis-eestimaa.html