neljapäev, 12. jaanuar 2012

VAJAME PIMEDAID TÄNAVAID!


Ei öleidnud hetkel artikleid, mida vahel sattunud lugema. Kuid hetkelahendused tänavavalgustuse on küll osalt kokkuhoidlikud, teisest küljest laristame tugevalt. Sõitsin linnas pimedas jalgrattaga ja jälgisin peeglist taganttulevat autode voogu. Eredalt valgustatud tänavatel on raske hetkega eristada autotulesid muust valgustusest, kui mõni neist sõidab veel parktuledega, siis selle fikseerimine lausa raske. Tõenäoliselt nii ka jalakäijana. Muutume tähelepanematuks kuik ümbruses kõik valgusatud, hämaras aga oleks kõikide autode tuled hoopiski silmatorkavamad. Kiisalt rattaga minnes hea võrrelda, tuled põlevad vaid lähedaloleval kergliiklusteel. Ja olukord tunduvalt parem! Nii ei saa ma aru, miks uutel tänavatel või seal, kus neid remonditakse, paigaldatakse jällegi tohutult tänavavalgustust? Just nimelt tänava, mitte kõnnitee!!!

http://eestielu.delfi.ee/eesti/laanemaa/taebla/elu/tanavavalgustuse-rekonstrueerimisest-taebla-alevikus.d?id=43910997

Ammu oleks aeg tõsiselt kätte võtta katselised lahendused, mille järgi valgustus paigaldatakse vaid kõnniteedele, ristmikele ja ülekäikudele. Kindlalt mõjub see osaliselt ka sõidutee valgusoludele ning see peaks olema piisav.  Loomulikult tahaks, et oleks tagatud ohutus ja usun, et sellised lahendused pigem parandavad seda.
Kokkuhoidu annab seline variant aga väga tugevalt, seda enam, et uusimad lampide lahendused aina säästlikumad. Lisaks piisab mitu korda väiksematest valgustuspostidest, mis ise juba odavam, lisakokkuhoiu annab lihtsam hooldus - lampide vahetamiseks, puhastamiseks jm pole vaja suurtõstukeid!
Väheneb ka kaablite kogus, mis pole tänapäeval sugugi odavamad Kindlasti on kohati võimalik kasutada ka elektriliinide poste.
 Valgustid, kui need on heledad, ei tohiks olla kumerklaasidega. Üllataval kombel seda ei taheta mõista, küllaga võib tuua näiteid, kus ehitustel vm paigaldatakse lampe lausa 45 kraadise nurga alla. või suunatakse prozhektorid piki tänavat. Eks seegi näitab inimeste mõtlematust tegutsemisel!

Kindlasti peaks kaaluma ka hoopiski teist lahendust. Kuskil otsingute käigus leidsin koha, kus kirjutati, et tänavavalgustuse rekonstrueerimisel võeti maha lambid, mis olid suunatud eramajade õuele. Täiesti õige! Kui aga pööraks olukorra vastupidiseks? Muidugi, meil küllaga inimesi, kes ei valgusta oma õue ega kortermaja koridori. Maalgi oli küllaga neid, kes käisid pidevalt koridorivalgustust kustutamas, lausa selja taga! Ometi, kaablite ja postide kasutamise saaks viia miinimumini. Kas nõue valgustuse tagamiseks kinnistuomaniku poolt oleks väga amoraalne? Normaalne oleks, et iga majaomanik valgustab oma õue. Kui sellised valgustid targalt paigaldada, poleks kõnnitee valgustuseks vaja ühtki lisalampi ega posti! Muidugi võiks võrdse kohtlemise huvides lahendada asja nii, et valgustid ja vajalikud hämaruseandurid muretseb omavalitsus (suurhangetega saaks kindlasti olulist säästu, seda enam, et need valgustid ei pea olema ülikallid, piisab täiesti lihtsatest lahendustest), paigaldab ja edasise elektrikulu eest seisab hea kinnistuomanik? Esialgu võib see variant tunduda imelik, aga mõelda ja arutleda ju tasuks!?

Üks vana artikkel Nina külast Peipsi ääres, kus ongi põhimõtteliselt vaid üks tänav.

http://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/article.php?id=30150927

Tõsi, küla keskel mingid postid olevat ja mõni lampki põlevat, kuid mitte külatänava ääres, kus seda kõige rohkem vaja. Aga just sissesõiduteel külla ja Kolkja poole viival uulitsal, kus maja majas kinni, valitsevat pimedus.
 Veidi maad edasi teretame kaht tee ääres külaasju arutavat vanemat naist. Neil on tänavavalgustuse kohtagi oma arvamus. Need valgustid, mis külas üleval, olla vales kohas. Valgustus on pandud kiriku ning surnuaia juurde järve äärde, aga tänavate äärde, kus rahvas elab, mitte.

Inimesed mures ja see täiesti mõistetav!  Aga pange tähele- PIME ON SEAL, KUS ON MAJAD, LAUSA ÜKSTEISE KÜLJES KINNI! Mis segab inimestel oma maja külge ühte valgustitki panna???
 
 Andu Tõrva sõnul on praegu valgustamata 86,4% Nina küla tänavate üldpikkusest, kogu küla valgustus maksaks 2,2 miljonit krooni. Kuigi valgustust vajaksid kõik Nina küla tänavad, 5500 meetrit, ei ole selleks kusagilt raha võtta.

Nüüd oleks hind kindlasti veel suurem!

Kui palju on Nina külas maju? Arvestame krundi pikkuseks u 30 m, seega kilomeetril (kahel pool) maksimaalselt 60 maja, 5,5 km-l 330 maja. Igale majapidaisele muretseda lamp ja andur, isegi kui komplekti hind ulatuks 1000 kroonini, kuluks vaid 330 000 krooni!!!
 Nüüd püüdke ette kujutada, millene oleks kogu kokkuhoid terve Eesti peale!? Suudate? Mina ei suuda küll seda ette kujutada! 

Kindlasti saaks mõne ristmiku või ülekäigi valgustuseks kasutada LED-lampe päikesepatareidega. Nii et poleks vaja isegi kaablit vedada! 

Ja et kellelgi poleks kobisemist, siis mina paigaldasin lambi ja anduri värava juurde juba mitu aastat tagasi! Ja säästupirn 11W pole mingi kuluallikas. Me ei pea siin maamunal ainult nõudma, vaid ka midagi andma!

**********************************

Tänavavalgustuse kaasajastajad...
http://www.mkm.ee/tanavavalgustus/


Kui selleks saab kasutada veel saastekvootide raha, peaks asja eriti põhjalikult läbi mõtlema. Ei ole mõtet teha variante, kus meie oma elektrikulu ehk põlevkivikulu ehk õhusaaste väheneb vaid imetillukese protsendi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar