Eks ta paljuski õige jutt ole!
Muidugi, Männiku ülesõitude likvideerimine ja uue avamine oli plaanis juba enne 2009. aastat. Aga nagu ikka, asjad jäävad venima. Ei ole siin hea kasutada väljendit "oleks", aga oleks...
Need ülesõidud olid ka vedurijuhtide jaoks parajad hirmud. Eriti hoolimatud olid Betoonimeister firmale kuuluvad autod, õigemini muidugi autojuhid. Sai firmat ka paaril korral teavitatud, esimesel korral lubati autojuhtide rääkida, teisel korral oli suhtumine selline, et plaanisin suuremat sorti kirjutist, teemal, kas antud firma juhid ei peaks minema korduseksamile...
Korduvalt sai muidugi teattatud asjaomastele instantsidele, et raudtee ja maantee vahelt on vaja võsa ja puud maha võtta. Ei midagi. Ja kui lõpuks võeti, siis jäeti ühe ülesõidu äärde ribake kasvama, lausa nagu kiusuks. Käisin ülesõidul filmimas. Maanteelt maha keerates võsa takistas rongi nähtavust nii, et 10 m kaugusel esimesest rööpast oli rong näha vaid 150 m kauguselt. Kuni reageerid, kuni suure auto pidama saad... Kui palju kulub rongil 150 m läbimiseks? Mõni sekund!? Järeldused tehke ise. Muidugi oleks olnud turvalisem kui võsa puudumisel näinuks ka vedurijuht võimalikku autot varem. Seda küll mitte sellel ülesõidul, millest rääkis hr Vahemets. Kuid ohtlikud olid mõlemad.
Ja tollel ülesõidul, hoolimata teatamisest, ei suudetud kunagi paigaldada ülesõidust informeerivaid tahvleid, neid kolme, kahe ja ühe joonega. See olnuks seda olulisem, et maantee kulges raudteega paralleelselt ja tähelepanu hajumisel ununebki ülesõidu olemasolu.
Nii et sealsete õnnetuste ja pidevate ohuolukordade taga on veel ka kellegi tegemata töö.
Nii ka praegu. Tuulevälja ülesõit vajaks signalisatsiooni. Mida aga teps mitte ei taheta panna. Kuigi rongide kiirused peale remonti mõlemas suunas 120 km/h. Sama ka mitmelgi teisel ülesõidul. Olustverest Viljandi poole näiteks on väga ebamugav ja halva nähtavusega ülesõit. Jah, kui autojuht tagaks peatumise seal, poleks probleemi. Kuid meil ju kombeks lauluga tulla...
Hr Tamo Vahemets võiks muidugi uurida ka seda, miks kunagi ühtki raudteel käijat ei trahvita. Näiteks Balti jaama ja Lilleküla piirkonnas. Kallid plakatid ju oma otsatarvet ei täida, on vaid tänuväärne pind grafitimeistritele.
Nii et jutt õn õige, aga kohati tegusid vähe.
Muide, kui palju on asendatud vanadest signalisatsioonidest uute vastu? Need vanad ju hästi ei valgusta, eriti päiksepaistega ja ega nende sisemust ei paista ka keegi puhastavat. Enamasti igal pool kombeks, et pirnid tahmunud, klaas seestpoolt määrdunud, reguleerimata, nagu ka raudteefooridel. Samas kõrval mõni tänavafoor särab aga nagu jõulupuu! On`s põhjuseks ehk hoolimatus? Kokkuhoid muidugi ka.
Jah, rongi ei tunneta ohuna väga paljud autojuhid, mitte ainult need kes ületavad raudteed rutiinselt.
Mul on üks lemmik metsajärv Viljandi-Pärnu raudtee läheduses ja suve jooksul ikka kümmekond korda sõidan erinevate sõpradega ehk siis erinevate juhtidega sinna aega veetma. Tee viib üle raudtee kohas kus ei ole tõkkepuud ega elektroonilisi hoiatusi, vaadet piirab millegipärast põlluäärne põõsastik. Alati(!) ma pean juhtidele meelde tuletama, et me läheneme ohtlikule kohale ja liigagi tihti sõidavad nad ikkagi praktiliselt ülesõidule välja - et no kus see rong siis on.
Ja ükskord see suvi oligi rong. Enne peatumist polnud midagi näha, aga kui ikkagi õnneks masin peatus enne ülesõitu, siis ilmnes, et rong oli vähem kui saja meetri kaugusel.
Mul on üks lemmik metsajärv Viljandi-Pärnu raudtee läheduses ja suve jooksul ikka kümmekond korda sõidan erinevate sõpradega ehk siis erinevate juhtidega sinna aega veetma. Tee viib üle raudtee kohas kus ei ole tõkkepuud ega elektroonilisi hoiatusi, vaadet piirab millegipärast põlluäärne põõsastik. Alati(!) ma pean juhtidele meelde tuletama, et me läheneme ohtlikule kohale ja liigagi tihti sõidavad nad ikkagi praktiliselt ülesõidule välja - et no kus see rong siis on.
Ja ükskord see suvi oligi rong. Enne peatumist polnud midagi näha, aga kui ikkagi õnneks masin peatus enne ülesõitu, siis ilmnes, et rong oli vähem kui saja meetri kaugusel.
-1 
+1Tegemist tõenäoliselt Kohila ja Lohu vahelise ülesõiduga. Ei tea, kas seal on eelnevad hoiatustahvlid? Aga väga hea kirjutis, konkreetne ja sisutabav.
-0 +2
Edelaraudtee rongidel võiks nina peal olla mõni eredama värviga tõmmatud triip (punane vms.) Praegune luitunud värvilahendus soodustab mittemärkamist. Seda eriti metsavahelistel ülesõitudel, kus pole foori. Õnneks prožektor natuke aitab. Sama jama oli elektrirongidega, kui need kõik äkitselt halliks võõbati (ER1-d peale remonti iseseisvuse alguses). Õnneks on sellest praeguseks üle saadud.
-0 +2Prozhektor aitab rohkem siis kui see on täistule peal. Seda, et täistuli paisatb kordi paremini eemalt lähenevale sõidukile kui pooltuli, ei suuda mõista isegi paljud vedurijuhid, oleme sel teemal küll ja küll vaielnud.
Kindlasti aitaks ka väljapakutud lahendus, kui uutel rongidel oleks prozhektor, mis näitaks suurema nurga all. Seda siis nii ülesõitudel kui ka loomade nägemisel. Arvata võib, et ka see ettepanek ei huvitanud kedagi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar