Miks kurrat on ratas pingi peal? Õigustatud pahameel? Seekord siiski paratamatus.. Sest mida edasi, seda hullemaks. Ja keegi veel räägib, et ronge pole vaja jne.
Et ühte vagunisse topitakse õpilasmalevlased, siis teisteski juba nagu silgud pütis.
"Mis seal pütis viga", ütles Majesteet, "aga siin ole nagu karbis!"
See teema võiks olla ka tasuta koolituse eest ametnikele, kelle ülesanded seotud rongiliiklusega. Muidugi võin anda ka enda konto numbri, sest koolitus ei ole odav äri! Kuid riigieelarve õnneks olen ma naiivne ja kulutusi riigile ei põhjusta.
Tähelepanuta ei tohi jätta ka rattaid ja sumadane. Kusjuures peab mainime, et kodune kasvatus jätab kohati kõvasti soovida. Noortele pole selgeks tehtud, et enne tagumiku pingile poetamist tuleb läbimõeldult asjad ära paigutada. Selles rongis kulus üksjagu vaeva, et reisijatele selgeks teha, kuhu ja kuidas pagas paigutada. Ja tegelikult mitte ainult noortele! Eks eeskujud ehk vanemadki inimesed tihti mentaliteediga: "Ma ju panin koti paika, mida veel?" Nende arvates ei sega just nende pagas kedagi. Aga teise kompsude puhul tihti tõstavad kisa, et need segavad.
Igatahes, ilma kamandamiseta oleks enamus riiulitel olevast pagasist olnud vahekäigus.
Kuhu paigutada selline pagas uutes rongides? Juba praegu on kuulda ütlusi, et miks tehakse ratturitele soodustusi kui mingeid tingimusi ei tagata. Nii ongi vahel rattad lausa tamburis, nii et isegi uksest läbi ei pääse. See selleks.
Osa malevlasi väljus Rakkes. Läks lahedamaks kindlasti kõigil. Rakkeski kulus paar minutit ja koos kiirusepiirangutega tähendas see seda, et Jõgevale hilines rong pea kümme minutit. Õnneks oligi plaani järgi seal seisuaeg. Kuna aga vastutulev rong hilines omakorda, tähendas see koos kiirusepiirangutega (igasuvine 60 km/h palavate ilmadega Jõgeva-Tartu piirkonnas, mida kuidgi kõrvaldatud ei saada! Ei teagi miks! Muide, seal tegid hea remondi raudtee-erastajad, vähemalt ise nad end kiitsid!) Tartusse üle kümne minuti. Mis omakorda tõi kaasa Orava ja Valga rongi hilinemise.
Üle viie minuti tuli seista ka Kaareperes, sest seal enamus malevlasi väljus. Põgenemine, kuid mitte paaniline, vaid organiseeritud!!! Noored suutsid tegutseda nagu meeskonnakoolitusel!
Loodetavasti needki noored sõidavad ka edaspidi oma paljud sõidu rongiga, hoolimata "kilud pütis" mälestusest ja palavusest, kuigi eeskirjade järgi peaks vagunis olema +18 kraadi Celsiuse järgi. Muide, rongides olnud päikesekatted varastati aastaid tagasi inimeste poolt kui selline kattematerjal seelikutena moodi läks! Samas olen kindel, etnende olemasolul oleks rongisõit palju meeldivam!
Kusjuures, tõepoolest tundub, et noored larbivad õlut-siidrit-ginni vaid reividel, teatud noored aga omavad rohkem mõistust. Ei olnud märgata, et Elistvere õpilasmalevasse ja mujale minevad noored, palavust õigustuseks tuues, oleksid janu kustutanud vaid eespool mainitud jookidega.
Kusjuures ongi üllatav, et enamusel juhtudel õlut või muud rongis larpides justnagu arvataksegi, et see ainus janukustutaja! Ning seega reeglite rikkumine justkui õigustatud!?
Ja oli kena, et suurem osa maha läks, sest ei kujuta ette kui need kõik oleks tahtnud Tartus ümber istuda!?
Kuigi ka Tartusse jätkus reisijaid üksjagu. Niie t uute rongide puhuks väljakutseid sõiduplaani ja rongide tiheduse osas jagub...
Sest Tartu jaama suurim murelaps ülekäikude puudumine. Sest keegi kuskil ei pea ülekäike Tartus vajalikuks ega otstarbekaks. Kuid kui paljud on seetõttu kukkunud või lihtsalt paanikas teedele roninud? Kus on ohutus? Tartus tegelikult on kaks, just nimelt kaks ülekäiku äärmiselt olulised!
Ratturite jaoks vist paigaldati treppidele siin. Kuid... tule taevas appi! Kuidas ma saan seda mööda ratast lükata kui olen matkal??? Kes paigutab siini nii lähedale seinale?
Muidugi on mõistetav, et nii kitsa trepi puhul siin kaugemal on omamoodi ohtlik. Seetõttu ongi vajalikud ülekäigud!!!
On kuldaväärt, et meil invaliididele mõeldakse. Ja midagi tehakse. Kasvõi aastaga peale tunneli avamist. Kuid kas see ka toimima hakkab? Kaua võtab invaliidil ühelt rongilt teisele jõudmine näiteks ühe abilisega? Või juhuslikult mitme invaliidi reisil rongiga?
Juhendiga tutvumiseks läheb juba ise omajagu aega. Peab lootma, et ei käivitu must stsenaarium, kus invaliid tuleb Tartusse rongiga, pusib end tunnelisse ja jõuab teise trepini, kus ...
Selleks ajaks on tunnelivalvur aga juba ka uksed lukku keeranud...
Mis saab aga emmedest? Kes lapsega ja vankriga sõitma tuleb. Kuidas tema peaks tunneli treppidel liikuma? Kuid tundub, et selle vastu on rohtu leitud. Ta lihtsalt ei pääse tunnelisse! Sest ukse teist poolt pole siiani avatud!!! Ehk peaks mõni huligaan öö varjus selle ukse ära viima?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar