Uudiseid lapates jäi silma pilt kellestki Haapsalu raudteejaamas. Ja oh üllatust, päris hea arvamuskiri!
http://www.naine24.ee/?id=446374
Ehk veidi pinnapealne, selles mõttes, et mitte väga pikk ja põhjalik, aga mõnusalt lihtsalt palju ilusaid tõdesid välja öeldud.
Kusjuures tõepoolest kasvab meil ostlemine vahel üle pea. Miks seda vaja? Kas sellepärast, et saab "alet"? Või "hullud päevad" annavad sisu hiljem paljudeks päevadeks? Et saab nagu rääkida mingil teemal palju ja kaua?
Tegelikult on üks segavamaid asju reklaam. Aga olen õppinud kuidagi mitte märkama seda! Ja nii palju kergem!
Samas see pilt tekitas igatsuse rongisõidu järgi Haapsalusse! Ja Paralepa randa ujuma minekuigatsuse. Ja ehk saaks ükskord rongilt praamile või tiiburile, et jõuda Hiiumaale, Saaremaale ja Vormsile! Jah, just Saaremaale ka. Miks mitte Rohukülast tiiburiga otse või Hiiumaa kaudu? Ainult, et ilm peaks olema tasa-tasane ja meri peegelsile. Noh et ma ju ei kannata laevasõitu. Ja pole ma saanud ka eurotoetusi kalade toitmiseks...
Pärast võiks ju uuesti rongi istuda ja teha Eestimaale tiir peale, Haapsalust Pärnusse ja Karksisse ja Tõrvasse ja Võrru ja Piusale...
Oeh, vabandust, tukkuma jäin vist, et kangastusid pildikesed...
Muidugi, ka sel reisil ostleks. Aga mitte marketis. Vaid ostaks suitsu tuulehaugi ja Hiiumaa koduõlut. Või Saaremaa. Või Muhu kirjadega käpikuid. Või sööks kalasuppi. Või...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar