Tänud kommi eest!
Ja lp Kardinalile samuti. Just nendele punktidele ma üldiselt viitasingi.
Mkm-iga saab veel suhelda, vahel neile vägagi tänulik. Kuigi vastused kipuvad tulema 30 päeva piirimail ja ülegi. Vahel ka sisutud või konkreetsete terminiteta. Nii võib "... tee ääres" tähendada nii teedevahelist kui ääreplatvormi, aga vastusest kindel ei saa olla.
AS EVR Infra ei vasta. Mitte ühelegi kirjale ja paraku nende leib ei ole reisijad. Kuigi see ei õigusta neid ! Töö peaks olema tehtud nii et, järgmised 30 aastat vaid kiidetaks. Tegelikkus ja reaalsus hoopis teine. Nii ka sõiduplaanide poole pealt.
Hirmu teeb ka kommist tulnud peatuste nimekirja vaadates. Sest enamuse neist platvormidest teeb vist sama ehitaja, kes Tartuski uue platvormi. Selle kvaliteet on aga olematu, platvorm lausa eluohtlik. Eile jälgisin, kuigi osa veel lume all. Juba on hakanud kivide alune liiv vajuma, kevadeks võib see päris hulluks minna. Katusealuste juures võib vajunud kohtades jala välja väänata. Kivid väga ebaühtlaselt pandud, osa neist erineval kõrgusel ääreplaatidega ja komistamine nende taha väga lihtne, see aga võib kaasa tuua väga ohtlikke olukordi! Üldse puudub sellel platvormil korraliku töö väljanägemine, erinevalt näiteks Tamsalust või Männikust.
Kohalikud külasahinad sahistavad, et ehitusel ala spetsialiste pea polnudki, ehitajateks aga täiesti oskusteta odav tööjõud. Kui palju tõepõhja all, aga kvaliteeti jälgides kipun seda vägagi uskuma. Ja mõtlema, milline kvaliteet peidus osal... Mida me ju läbi pealispinna ei näe...
Valitsusliidu kirjadest ma ootaks (nagu juba kirjutasin) eelkõige indikaatornäidet. Kuigi ümberotsustamine ebamugav ja ka veidi kulukas (aga see juba mittesüvenemisest ja ettepanekute eiramisest, nagu ka Veriora puhul), peab mainima, et eksimuse tunnistamine oleks juba samm paremuse poole. Seega minu jaoks ORAVA ja ka VERIORA, VASTSE_KUUSTE need näited, mis panevad paika programmi punktide ja reaalse tegevuse sobivuse.
Tähendab ju nendes peatustes kõrvalteede äärde ehitamine, et kaob tulevikus võimalus vajadusel reisirongude vahetusi korraldada. Ja ääreplatvormina peatee äärde jääks ära rongide venimine. Rääkimata kokkuhoiust bussipeatuste arvel ja ümberistumiste parandamisest.
LEHTSE puhul kui ma õigesti aru saanud, siis asukoht nihkub Tapa poole ja mida lähemal see kohalikule "marketile", seda parem. Lisaks poe ja raudtee vahel ideaalne plats parkla jaoks. Muret pole ka kaubarongidega, sest jaam likvideeritakse.
KILTSI puhul vallavalitsusega sama meelt, et platvorm peab olema ülesõidu juures. Nemad soovivad küll ühele poole, aga see tähendaks pöörangu edasitõstmist, et saaks ehitada peatee äärde. Minu silmis ülesõidust Tamsalu poole parem - seal vaba ruum ja mõlemal pool teed, See aga annab lausa ideaalse võimaluse parklakohtade ehitamiseks piki ooteplatvormi teist serva! Ka bussipeatuse koha pealt tekivad valikud.
Paraku vist eelistatakse kõrvaltee ümberehitamist, mis kallis. See oleks loogiline vaid siis kui 3. tee (või ka 2.)pöörang ka viiakse paarsada meetrit eemale ja pöörangu ning ülesõidu vahele peatee äärde tuleks platvorm. Ettepanekud on tehtud korduvalt, vallavalitsus südamega asja juures, kui ainult otsustajad südamemurdjad poleks...
Vägeval hea variant, küll aga peaks PEDJAL kindlasti viima lühikese piimapuki asukoha jaamast välja. Mitte mingit põhjust seda vanasse kohta jätta pole. Paraku aga ei ole ametnikel millegipärast tahtmist koostööd teha. Kardan, et põhjuseks just EVR-i poolne jäik suhtumine. Nii et pole ma esimene ega viimane.
Teivaspeatustega Tartu-Orava vahel vast enam-vähem asi laabub.
Vana-Kuuste puhul nihutamine kaugemale viib aga lähemale ühele bussipeatusele ja seega võib sealgi hästi minna.
TAEVASKOJA jt piirkonna nimesid lugedes tuleb aga meelde hoopis teine probleem. Iga küsimise peale jalgrattakohtadest uutes rongides, vastatakse kõva häälega: Jah, on olemas! Aga millegipärast ei vastata küsimusele, mille põhjal arvatakse, et meil rattureid nii vähe sõidab... Mina näen päevast-päeva midagi muud! Ja selle vältimiseks oleks pidanud kohad ikka kõikides vagunites olema, pannakse sinna siis rattad, vankrid või pagas. Ja kui pole midagi saaks ju kasutada liikuvaid istmeid vms. Kaebusi hakkab tulema uute rongide puhul. Palju kaebusi. Selleks ei pea olema prohvet Järva-Jaan...
Sest korduvalt kirjutasin, et Tartus on vaja uuele platvormile ligipääsuks ka ühte ülekäiku. Loomulikult ei aitaks siin EVR-ile kirjutamine ega helistamine. Ja kaebused JUBA tulevad. Paar päeva tagasi oli inimene vankriga hirmus hädas ümberistumisel. Muidugi pole tulevikus probleemi kui Valgas-Oravalt tulevate hommikuste rongide puhul ümberistumiseks aega ligi pool tundi, mis kuuldavasti (sõiduplaanide kavandeid vaadates) võimalik. Saab vaid jälgida tuttavat stseeni filmist "Mehed ei nuta" -kohvrite, vankrite ja muuga. Aga kogu meie elu ongi üks suur komöödia, öeldi M-Klubis. Muide, tõeliselt tippsaavutus, võite vaadata.
Komöödia ei ole aga ümberistumine ka Tallinnas. Ideaalselt hea võimalus oli vana plaaniga R ja P Tartust tulevalt kiirrongilt Tallinnas istuda Viljandi kiirrongile. Sest seisid rongid kõrvuti 4. ja 5. teel. Kuigi aega vaid minut, siis üldjuhul oodati kenasti ära. Nüüd aga juba maist lükatakse 5- teele Moskva koosseis kuigi tühje teid küll. Ja minutiga jõuda 4.teelt 6-le...
Nii ka eile, jõudsin Tallinna vaid minut või kaks hiljem, aga ei peetud võimalikuk Viljandi rongil tiba oodata lasta. Ja siis selgus, et samal päeval jätsid Tartust Tallinna sõitmata neli inimest rongiga just sellepärast, et ei saa ümberistuda. see tähendab u 30 eurot saamatajäänud tulu. Kui palju aga võib saamata jääda sellise ükskõiksuse tagajärjel aastas? Üle Eesti? 3000? 30 000 eurot? 500 000 krooni?
Rääkimata ebamugavustest reisijale ja ühistranspordi populaarsuse langusest...
(Vahepeal sain just vastuse MKM-i Teede- ja Raudteeosakonnast. Osakonna juhtataja hr Jaan Tatteri sõnul pole saastekvootide rahade paigutamise valdkonnas otsuse õigust. Küll aga peaks olema õigus elektriautode (ja -mopeedide) laadimispunktide asukoha otsustamisel?).
Ja arvate, et EVR-le pole kirjutatud?
Selline on meil suhtumine reisijasse reaalses elus. Lootust annab muidugi IRL-i arusaam, et vaja on Lilleküla reisiterminali. Aga seniks see siiski väike lohutus...
Päikselist päeva!
*****************************************************
Tänud, Riik ja Raudtee!
Tundub, et kogemus puudub üldse ja isegi ilumeele osas! Tõenäoliselt on siiani töötatud vaid kuvalda... hantlite ja muu sarnase instrumentaariumiga...
Plohovata on ka see, et Tartus taas kasutati kumerklaasidega valgusteid. Valgusetoon sarnane fooride kollasele ja segavad nähtavust nii lähenemisel kui seisu ajal peegleid jälgides. Aga eke seegi ole näide sellest, et kirjade puhul ei loeta ega süveneta! Korduvalt ja paljudele rõhutanud! Ehk vahetaks keelt?
Jõgeval lausa ohtlik, pöörangurajooni valgustus paaritus kõrikus segab sissesõidufoori A nähtavust ülitugevalt ja kuna ka foor puhastamata-reguleerimata, siis... Ka muidugi korduvalt teatatud kuda nado!
Tean, et nõuka ajastul palju miinuseid, kuid vähemalts sõitis aeg-ajalt sidemehhaanik liinil ja kontrollis fooride nähtavust. Nüüd on selline elukutse vist vaid muuseumis paberitel kirjas. Igal juhul kuulnud-näinud pole neid aastaid. Samas, ehk isegi õigem, foorid-tuled põlevad aastaid ja siis hanke korras miljonite eest tööd tegema! Vähemalt töö otsa ei lõpe...
Peaks huvi pärast tegema retke Eestimaa Uued Platvormid! Kohati tundub küll, et tööd tehtud korralikult ja südamega!
Tartu platvormi remontis kurikuulus Nordecon Tamsalu ja enamus platvorme remondib/ehitab Volkerrail, Harjumaal teeb tööd ka KMG Inseneriehitus ja veel ehitab osasid platvorme K-Most ning mingi lätlaste firma näiteks Sonda platvormi. Nordeconile oli see esimene platvormi ehitamine,varasem kogemus neil puudub.
VastaKustuta