Laupäev, 24. aprill 2021
Kaido Padar ühistranspordist - kas muutused või propaganda?
Soodne piletihind on ühistranspordi kasutajale vaieldamatult oluline, kuid veelgi olulisem on tõsta ühistranspordi kiirust ja kvaliteeti nii, et see muutuks atraktiivseks ka neile, kes praegu eelistavad igapäevaseks liiklemiseks isiklikku sõiduautot, kirjutab Kaido Padar.
Riigikontroll avaldas hiljuti ühistranspordi auditi tulemused, milles leidis muuhulgas, et praegune tasuta ühistransport pole jätkusuutlik ega täida oma eesmärke. Transpordiametis tehtud liikuvuse trendide analüüsid jõuavad küll sarnasele järeldusele, kuid peamine probleem pole selles, kas ühistransport on lõppkasutaja jaoks tasuline või tasuta.
Probleem on selles, et ühistransport ei arvesta piisavalt kasutajate vajadusi ning ei paku kõikjal tõsiseltvõetavat alternatiivi isiklikule sõiduautole. Kavatseme seda olukorda muuta.
Asja parema jälgitavuse huvides kopeerisin selle ERR-i põhjalikuma loo. Lubadusi muuta, on jagatud hallidest aegadest peale, kuid keegi ei tea sellest rohkem kui mina, kuivõrd tühi on siiani need jutud olnud. Nägin seda ülipõhjalikult uute perroonide planeerimise protsessis, kui sadu kordi edastasin kõikidele osapooltele selgitusi ja põhjendusi, kuidas seda teha ja millega peab arvestama. Kuigi tehtud sai olulisi muudatusi (ja MKM-il on siin oma panus olemas), olid üldiselt tulemused kahvatud. Tegin seda jätkuvalt ka edaspidi ja teosammul muutusi kaasneb. Aga TEOSAMMUL! Kas tõesti nüüd kavatsetakse seda muuta?
Senised reaktsioonid meedias avaldatud artiklitele ei ole just rõõmustavad! Jõgevamaal ei saada asjadest arugi, Viljandimaal on poliitikuid, kes hoopis vihast siniseks lähevad ja ka vastuseid ei saada jne. Ehk peaks esimese asjana muutma ÜTK-d toimimist, hankepõhist süsteemi ja looma riikliku bussifirma?
Seni on ühistranspordikorraldus olnud väga killustunud. Raudtee on tegutsenud suuresti omaette, maakonnaliinid ja suuremate linnade kohalik ühistransport – kõik on ajanud oma asju üksteisest sõltumata ja justkui omaette maailmades.
Piltlikult öeldes on linna- või maakonnapiiridel, rongi- ja bussipeatuste vahel sein ees. Aga tegelikult elame kõik ju ikka samas füüsilises maailmas ja soovime siin võimalikult kiiresti ja mugavalt ringi liikuda, kasutades selleks vajadusel erinevaid transpordiliike, mis kõik peavad üksteisega arvestama.
Inimeste igapäevased liikumised ei piirdu ammu enam ainult oma koduvalla või ühe transpordiliigiga. Transpordiameti eesmärk on parema koostöö ja planeerimisega muuta ühistranspordisüsteem ja selle kättesaadavus tervikuna mugavamaks alates inimese teekonnast kodust peatustesse, jätkates erinevate transpordiliikide parema koostoimega ja lõpetades ühtse piletisüsteemiga suuremates piirkondades.
Olulisemates liiklussõlmedes peavad tekkima kiired ja mugavad ümberistumise võimalused ühelt ühistranspordi liigilt või suunalt teisele. Samuti "pargi ja reisi" lahendused, et ühistransporti oleks võimalik paremini kombineerida teiste liikumisviisidega.
No aga millest ma siis 10 aastat olen rääkinud? Mul ei olegi tegelikult siinkohal muud teha, kui teises sõnastuses kirjutada? Muidugi ma ei teegi seda, küll aga tahaks loota, et asjatundmatud ametnikud vahetataks välja selliste vastu, kes valdkonnast ka midagi jagavad! Vaid nii palju peab kindlasti lisama, et ÜHIST PILETISÜSTEEMI pole vaja. Iga vähegi mõtlev inimene on täna aru saanud, et PILETISÜSTEEM MAKSAB ja mitte VÄHE!
Peavad tekkima ümberistumisvõimalused? Aga miks siis ei teki? Homme? Ma tahaks seda NÄHA!
Rikas sõidab rongi ja bussiga
Soodne piletihind on ühistranspordi kasutajale vaieldamatult oluline, kuid veelgi olulisem on tõsta ühistranspordi kiirust ja kvaliteeti nii, et see muutuks atraktiivseks ka neile, kes praegu eelistavad igapäevaseks liiklemiseks isiklikku sõiduautot. Bogota linnapea Enrique Penalosa on öelnud, et rikas riik pole mitte see, kus vaesed sõidavad isikliku autoga, vaid see, kus rikas sõidab ühistranspordiga. See peab olema ka meie eesmärk.
Praegu oleme paraku liikumas selles suunas, et ka madalapalgalised autostuvad väga kiiresti ja on töökohtade paiknemise tõttu sunnitud valima, kas kulutada oluline osa sissetulekust isiklikule autole, raisata ebamõistlikult kaua aega päevas ühistranspordis või üldse loobuda töökohast. Leibkonna kulutustes on aga suur vahe, kas pere igapäevaseks logistikaks on vaja ülal pidada kaht isiklikku autot või saab hakkama ühega, linnades isegi ilma isiklikku autot omamata.
No aga miks siis ei rakendata juba kohati läbiproovitud variante, millest olen sada korda kirjutanud? Miks ÜTK-d teevad endiselt näo, nagu poleks mul õigus? On oma vigu siis NII raske tunnistada? Seda enam, et just nimelt kiirem sõit on mu ettepanekute üks tulemusi. Ja mitte ainult tavasõitudel, nagu tööle või kooli. Hoopis rohkemat!
Olukord vajab muutmist ja transpordiametis oleme sellega juba ka algust teinud. Tänavu kevadel valmis Eesti ühistranspordi arendamise tegevuskava 2021-2025, mis lähtub tegevuste kavandamisel sihist nihutada vähemalt kümme protsenti praegustest autoga tehtavatest liikumistest ühistransporti ja suurendada ühistranspordi osakaalu motoriseeritud liikumistest 19 protsendilt 27 protsendile.
Teki sikutamise ja omavahelise konkureerimise asemel peab rongi, maakonna ja kohaliku ühistranspordi koordineerimine ning ka taristu arendamine käima ühte sammu, inimestel peab olema lihtsam erinevaid liikumisviise ristkasutada ja lihtsam ühistranspordi peatusesse jõuda nii jalgsi, jalgratta kui ka autoga.
Siinkohal ma muud ei lisakski, kui et muutuma peab suhtumine kergteedesse. Ehk et iga teeremondi puhul, kus paralleelselt rattatee vajalik, peaks seda ka KOHE tehtama. Nagu peaks rattasõiduvõimalus olema ka raudtee kõrval, näiteks Keilast Rohukülani.
Suur-Tallinna piirkond peab saama ühtse piletisüsteemi
Suur rõhk on pandud Tallinna ja Harju piirkonna ühistranspordi ühtse piletisüsteemi loomisele ja selle ühtsesse korraldusse koostöös riigiametite, Tallinna linna ja ümbritsevate kohalike omavalitsustega.
Tallinn on oma tasuta ühistranspordiga pälvinud küll rahvusvahelist tähelepanu ja tunnustust, kuid paljude Tallinna ja ümbruskonna valdade vahel töö tõttu pendelrändavate inimeste jaoks on tegu vägagi kuluka süsteemiga.
Näiteks Keilas elaval ja Tallinnas töötaval keskealisel inimesel, kes sooviks igapäevaselt kasutada nii maakonnaliine, Elroni rongi kui ka linnatransporti, kuluks kolme süsteemi kuukaardile üle saja euro kuus, sest puudub ühtne kuupilet.
Võrdluseks: Helsinki regioonis, kus elukallidus on Eestiga võrreldes 40 protsenti kõrgem, maksab sarnane kuupilet 96 eurot ja piletituluga kaetakse pool ühistranspordisüsteemi kuludest.
Lahendus on meile selgelt näha ja see tuleb lihtsalt ära teha – inimeste igapäevaelu vaates on Tallinn ja seda ümbritsevad vallad üks suur liikumispiirkond ja see peab nii olema ka ühistranspordi korralduse vaates.
Suur-Tallinna piirkonnas oleks piletisüsteem ehk isegi mõeldav. Põhjuseks siin kommertsliinide suur osakaal, teisest küljest on aga raske loota, et neil liinidel sama süsteemi saab rakendada!? Üldiselt aga EI OLE JU PÕHJUST PILETISÜSTEEMI JAOKS? Sest igal juhul jääb kulu alles, nii inimese kui riigi jaoks! Kui eesmärk on oluliselt ühistranspordi kasutajate osakaalu kasvatada, peab siingi tekkima täielikult eeltasutud süsteem ühel tingimusel - avalik liinivõrk EI DUBLEERI KOMMERTSLIINE! Ja võimalusel tuleb ehk veelgi mõnel põhisuunal tagada liinide kommertsvedajatele kätteminek. Kas Helsinki regioonis on tegu täielikult riigile kuuluva ühistranspordiga?
ÜHTNE liikuvus on samamoodi asi, millest juba pikemat aega olen kirjutanud. Põhja-Eesti ÜTK on aga häbematult nõrk! Tegelikkuses peaks kogu süsteem kinni makstama riigi eelarvest ehk et sellesse panustavad nii SÕITJAD kui ka autoomanikud KAUDSE AUTOMAKSUNA! See on aspekt, mis võib suunata rohkem inimesi ühistransporti! Sama lugu nagu linnakeskkonnaga, kus sõiduteede arendamisele keskendumine teebki sedasama teisel moel, mida Padar mainis - ühe kiirenevat autostumist!
Fookus masinatelt inimestele
Loomulikult teadvustame transpordiametis, et igasse Eesti külla ei ole võimalik panna käima kiiret ja sagedast ühistransporti, aga meil on võimalik oluliselt arendada ühistranspordi kvaliteeti seal, kus on rohkem elu- ja töökohti, kujundada kiire ja sagedaste väljumistega põhivõrk ning arendada nõudepõhiseid ja teiste liikumisviisidega kombineeritud teenuseid hõredamas asustuses.
Ühistranspordi planeerimiseks andmete kogumisel peame senisest oluliselt rohkem tähelepanu pöörama sõidukiliikluselt inimeste liikumistele. Praegu teame me väga täpselt, kui palju sõidukeid riigimaanteedel liigub, aga teame võrdlemisi vähe, kui palju inimesi liigub, mis eesmärgil liigutakse ja millised teekonnad on hea ühistranspordiga katmata.
Kui soovime paremat, kiiremat ja konkurentsivõimelisemat ühistransporti, peab see olukord muutuma ja muutubki.
Oleme transpordiametis võtnud rolli olla ühistranspordi arendamise koordineerijad üle-eestilisel tasandil. Ühistranspordi arendamise tegevuskavaga oleme me kaardistanud praegused vajakajäämised ning seadnud endale selged sihid, kuhu soovime järgneva nelja aastaga jõuda. Me teame, mida me peame tegema, et ka rikkad rongi ja bussiga sõitma hakkaks, ja me teeme selle ära.
No väga tahaks loota, et muututaksegi KOORDINEERIJATEKS Transpordiametis, kuid unustada ei tohi seda, et hangetepõhine süsteem ei lase nii lihtsalt kaotada PIIRE, maakondlikke jm ehk neidsamu SEINU, millest ka Padar siin rääkis.
Kui ma ise ei teaks, siis kahtlustaksin, et Padar luges üles need punktid, mis ma talle ette kirjutasin!? Mida küll nüüd arvavad ÜTK-de jt asutuste ametnikud? Kavatsevad endiselt hämada ja aiaaukudest rääkida?
2 kommentaari:
Tänud!
Arvutis nii pole, aga telefonis vist küll. Püüan seda muuta ja tänud märkuse eest!
Reede, 30. aprill 2021
Lelle Jaam - Kehtna vald ei saa hakkama!
Imestama paneb aga siiski, et kui ei saadud asjadest aru 10 aastat tagasi, siis tänaseks pidanuks ju midagigi kohale jõudma? Muidugi on nii mõnegi erakonna poliitikud rõõmsalt hõikamas, et eeltasutud bussiliiklus on läbi kukkunud, ainult nad ei saa aru, et kui osalt nii ongi, siis vaid tänu neile endile. Ja see käib ka endiste maavanemate ja nüüdsete vallavanemate kohta. Paraku olete ikka ise läbi kukkunud! Nii peatuste kaasajastamisel kui bussiliikluse planeerimisel. Muidugi püüate viidata, et "ikka ÜTK teeb ja vastutab", kui te olete ÜTK osalised!
Pühapäev, 9. august 2020
Vastus Raplamaa bussiliinide teemal.
| N, 4. juuni 11:24 |
| |||
2. Liin 8 Rapla - Järlepa -Kohila Jaam käigus IGA PÄEV ja see on hea uudis. Asi, millest olen väga pikka aega rääkinud! Kuid siiski ei ole asi läbi mõeldud. Buss peaks väljuma Rapla Jaamast 12.46 (Viljandist rong), bussijaamast 12.56, loobuma sõidust läbi Riia, Hagudis jääks alles võimalus Tallinnast tulevalt rongilt ÜMBER istuda. Põige Juuru bussijaama (ajakulu 10 min), saabumine Kohila jaama kokkuvõttes mitu minutit varem, et ei oleks kartust rongist maha jääda!? Tagasisuunas samuti vaja läbisõitu JUURUST.
3. Liin 9A puhul on taas mööda pandud! Väljuma opeaks Rapla Jaam 9. 54 (hetkel rongilt aega 1 min?), jõuaks ka Kohilas MÕLEMA suuna rongile.
4. Liin 10 Kohila jaamast endiselt halval ajal ja seetõttu endiselt ei jõua ka Raplas rongile.
5. Liin 11 lüheneb Kehtnani, ei pikene Eidapereni ja tagasi. Tagasiteel oleks võimalik jõuda ka viimasele Tallinna rongile. Ka ei läbi liin endiselt Rapla jaama.
6. Liin 14A on paigas, tagasiteel liinina 14 aga Rapla jaama ei sõida, Tallinna rongile ei saa!
7. Liin 20 Kehtnasse - hea on uudis, et on hilisõhtune liin nüüd olemas. Kas aga ei saaks selle väljumine olla 20 min varem, et rongilt ei oleks hiigelpikka ooteaega?
8. Liin 34 Märjamaa - Rapla. Rõõmustav, et lisatud nv väljumisi. Rongidega aga sidumata?
On, tõesti on väikseid nihkeid paremuse poole. Aga miks nagu tigu mööda .... kobrulehte?
Liin 6 Rapla – Ingliste - Juuru Kell 18.25 väljumine Rapla bussijaamast sõidab uue sõiduplaani järgi esmaspäevast reedeni (praegu kehtiva järgi E, K, R). Muudetud on väljumisaegu rongide sõiduplaani muudatuse tõttu.
Liin 8 Rapla – Pirgu – Järlepa - Kohila Kell 13.10 Rapla bussijaamast ja kell 15.25 Kohila raudteejaamast väljuv liin sõidab uue sõiduplaani järgi iga päev (praegu kehtiva järgi E-R). Kell 07.00 väljumine Rapla bussijaamas väljub edaspidi 07.05, et oleks võimalik linnaliinilt nr.1 ümber istuda.
9 Rapla – Pihali – Hageri – Sutlema – Kohila Uus väljumisaeg Rapla raudteejaamast kell 09.52 ja Kohilast kell 11.45 (kehtiva sõiduplaani järgi vastavalt kell 10.03 ja 11.15).
9A Rapla – Alu – Pihali – Hageri – Sutlema – Kohila Uus väljumisaeg Rapla raudteejaamast kell 09.40 ja Kohilast kell 11.45 (kehtiva sõiduplaani järgi vastavalt kell 09.51 ja 11.15).
Liin 10 Rapla – Juuru – Järlepa - Kohila Tööpäeva hommikune väljumine Kohilast ei teeninda suvisel perioodil Kohila kooli peatust ja väljub Kohila raudteejaama peatusest kell 07.52. Korrigeeritud on peatuste vahelisi sõiduaegu, väljumisajad peatustes võivad olla muutunud.
Liin 11 Rapla – Lelle Kuna rongide sõiduplaan on taastatud, siis ei välju liin kell 20.25 Lelleni (liin 20 Rapla – Kehtna väljumine 20.25 on taastatud, samuti tagasisuund).
Liin 13 Kohila – Hageri - Aespa – Kohila Liinile on lisatud kaks väljumist nädalavahetusel.
Liinid 14 ja 14A Rapla – (Alu) - Kodila – Ohulepa Muutunud on päevase bussi väljumisaeg, uus aeg Rapla raudteejaamast kell 14.15 ja Ohulepast kell 15.00 (kehtiva sõiduplaani järgi aeg vastavalt 14.40 ja 15.25).
Liin 20 Rapla – Kehtna Seoses Elroni sõiduplaani muudatusega on muutunud väljumisajad peatustes. Kell 20.25 väljumine, mis eriolukorra ajal oli asendatud liiniga 11, on jälle tagasi, samuti tagasisuunal Kehtnast kell 20.45. Tööpäeviti on lisatud on hilisõhtune väljumine Raplast kell 22.40 ja Kehtnast kell 22.55.
Liin 34 Märjamaa – Päärdu – Valgu – Raikküla - Rapla Lisatud on nädalavahetuse väljumised. Väljumisajad erinevad tööpäevasest sõiduplaanist.
https://www.ytkpohja.ee/…/08-
Parimat!
Juuru – Kaiu piirkond on muutmisel, hilisema väljumise vajadust liinile 6 ei näe.
On mõistetav, et PEÜTK ei näe, aga kohalikud näevad? On töökohti, kus töö lõpeb hiljem, on õpilastel üritusi, ringe jm. Ka oleks kindlasti mingi osa neid reisijaid, kes Tallinnast hiljem soovivad sõita. Kas see peaks olema Rapla Jaamast 19.20 või 20.30 paiku, on juba kohalikega arutamise küsimus.
Hetkel väljub Raplast 18.25 kaks bussi korraga, võimalik, et Maidla suunal on vahepealsetes kohtades sõitjaid ka vähe. Enne seda on kahetunnine vahe. Seega ei saa intervalli kuidagi loomulikuks pidada!
2. Liin 8 Rapla - Järlepa -Kohila Jaam käigus IGA PÄEV ja see on hea uudis. Asi, millest olen väga pikka aega rääkinud! Kuid siiski ei ole asi läbi mõeldud. Buss peaks väljuma Rapla Jaamast 12.46 (Viljandist rong), bussijaamast 12.56, loobuma sõidust läbi Riia, Hagudis jääks alles võimalus Tallinnast tulevalt rongilt ÜMBER istuda. Põige Juuru bussijaama (ajakulu 10 min), saabumine Kohila jaama kokkuvõttes mitu minutit varem, et ei oleks kartust rongist maha jääda!? Tagasisuunas samuti vaja läbisõitu JUURUST.
Kõiki liine ei ole mõistlik läbi raudteejaama viia, kuna linnaliinid liiguvad väga tiheda graafikuga ning kõik bussid ei mahu Rapla raudteejaama kitsale territooriumile ära. Seal on juba praegu väga vähe ruumi. Juuru ühendused on väga head, liini 8 sealt läbi viia ei ole mõtet.
Taas ei näe ÜTK mõtet, kas tegu on pimedaksjäämisega?
See, et RAPLA JAAMAS pole piisavalt ruumi, seisab kohalike võimude taga, kes AASTAID pole vaevunud selle teemaga tegelema. Ja on teada juba ammu, et RAPLA BUSSIJAAM KUI SELLINE, PEAKS OLEMAGI RAUDTEEJAAMAS.MIS EI TÄHENDA, ET MÕNI LIIN EI SÕIDAKS ENAM LINNAPEATUSTESSE, VAID VASTUPIDI.
Tegelikult on ka praegu piisavalt ruumi, jaama sõidu tee servas lisarada (punastest kividest) on selleks täiesti kasutatav. Pealegi väljuvad eelnevad bussid sealt 12.40, seega 10 min hiljem pole seal ühtegi bussi. Linnaliinid aga sageli ei taga võimalust ümberistumisteks ajanappuse ja sobimatuse tõttu.
Ilmneb veel üks sisuline viga, mis näitab, et hoopis ÜTK ametnikud ei tea suurt midagi ühistranspordist.
JUURU puhul pole küsimuseks vaid ühendused Raplaga, vaid ka Pirguga, Härglaga, Järlepaga. Hetkel saab Lõiuselt, Järlepast jm Juuru hommikul, tagasi aga alles õhtul. Ja kuigi need külad on täna veidi rohkem seotud juba Kohila suunaga (vallad ei suuda aga 7 küla liitumist Kohilaga tagada), siis Juuruga sidemed on endiselt olemas. Liinidel ei saa vaadata vaid alg- ja sihtpunkti ehk mingit kahte kohta, vaid KOGUPILTI!
Ja kellelt küsiti, kas on MÕTET ning mida vastati?
3. Liin 9A puhul on taas mööda pandud! Väljuma peaks Rapla Jaam 9. 54 (hetkel rongilt aega 1 min?), jõuaks ka Kohilas MÕLEMA suuna rongile.
Meil on kokkulepe. Et buss ootab Raplas rongi ära ja bussijuht vaatab, et kõik rongilt tulevad reisijad jõuaksid bussile. Kohilasse jõudmisel on varuaeg vajalik, kuna sealt sõitjad lähevad rongile.
Tore seegi, et kokkulepe. Kuid jaamast peaks alustama siiski nii 9 kui 9A.
4. Liin 10 Kohila jaamast endiselt halval ajal ja seetõttu endiselt ei jõua ka Raplas rongile.
Kohilast Rapla poole sõitjad ei kasuta Tallinna sõitmiseks Rapla raudteejaama.
Seesama juba mainitud viga!
Teadmiseks, küll aga sõidavad rongile Järlepa, Mahtra, Juuru jt kohtade inimesed. Võiks muidugi irooniliselt küsida, kas neil on keelatud bussile tulla või ümber istuda? Tegelikkuses on aga Teie põhjendus häbiväärselt naiivne ja asjatundmatuse musternäidis! Kuigi püüate allpool muidugi vastupidist väita! Inimese parim oskus, et muutuda (töös) paremaks, on oma vigade ja teadmiste vähesuse tunnistamine. Nagu mina seda teen, nagu ka allpool lugeda võib.
5. Liin 11 lüheneb Kehtnani, ei pikene Eidapereni ja tagasi. Tagasiteel oleks võimalik jõuda ka viimasele Tallinna rongile. Ka ei läbi liin endiselt Rapla jaama.
Õhtune liin 11 Rapla – Lelle sõitis ajutiselt eriolukorra ajal, kuna rongide sõiduplaan oli hõrendatud ja Lelle inimesed ei saanud töölt koju. Peale eriolukorda hakkas samadel kellaaegadel käima jälle liin 20 Rapla – Kehtna nagu enne eriolukorda.
Ehk siis isegi ei sõltu sellest, millel on MÕTE või eriolukorra ajal toimiunud reisijate vastukajast? Ning nüüd kui rongiliiklus taastunud, aga õhtune rong endiselt Lelles ei peatui, saavad inimesed koju? Ka Eidaperesse?
6. Liin 14A on paigas, tagasiteel liinina 14 aga Rapla jaama ei sõida, Tallinna rongile ei saa!
Kõik bussid ei sõida raudteejaama. Bussijaamast saab raudteejaama kell 15.50 liiniga nr.3 ja sealt istuda 16.07 Tallinna rongile. Üks osa meie tööst on ka busside optimaalne planeerimine ja maakonnaliini bussidel ei ole mõtet linnaliini järel sõita.
Optimeerimine võib tähendada ka seda, et mõnel kellaajal paari sõitjaga linnaliini asemel saaks kasutada maakonnaliini? Mõistan, kui ei ole veel nii kaugele jõutud, et saaks suuremalt vaadata, aga võiks juba? Seega ei sõidaks Kodila liinibuss mitte linnaliini järel vaid ees. Ja miks mitte siis Kodila - Kehtna - Eidapere liine ühendada? Seegi on OPTIMEERIMINE?
Aga tõesti, tänaseks on rongiajad muutunud ja nüüd saab ümber istudes. Kas aga on normaalne, et ka Mahlamäele saamiseks peab iga reisija aega viitma ja ümber istuma?
7. Liin 20 Kehtnasse - hea on uudis, et on hilisõhtune liin nüüd olemas. Kas aga ei saaks selle väljumine olla 20 min varem, et rongilt ei oleks hiigelpikka ooteaega?
Liini 20 hilisõhtust väljumist sõidab sama buss, mis linnaliini nr.1. Buss viib inimesed raudteejaamast linna ja seejärel tuleb liinile 20.
Ja seda peate normaalseks?
8. Liin 34 Märjamaa - Rapla. Rõõmustav, et lisatud nv väljumisi. Rongidega aga sidumata?
Raudteejaamas on vähe ruumi, kõiki busse ei saa sinna suunata. Linnaliinide sõiduplaan on piisavalt tihe, et maakonnaliinilt ümber istuda.
Esimesena leidsin rongid, mis saabuvad 8.35. Märjamaa buss väljub 8.45, Kesklinna peatuses kohtub see linnaliiniga. Kas siin on tihe linnaliiklus abiks? Ehk hakkaksite lõpuks ISE oma tööd tegema, mitte mina ei peaks tunde kulutama sõiduplaanide "sõelumiseks", et jõuda tulemuseni, kus selgub, et linnaliinidest pole sageli paljudele mingitki kasu?
Ja kuidas see sobib kokku teie väitega, et "ei saa teha võimalikult palju ümberistumisi" vaid vastupidi? Miks Te siis ei püüa ise tulla ja sõita ja bussidele-rongidele mitte saada?
''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''
On, tõesti on väikseid nihkeid paremuse poole. Aga miks nagu tigu mööda .... kobrulehte?
Teadmiseks, rongide sõiduplaane muudetakse enamasti raudteeremontide ajal ja need ei ole igapäevased. ja loomulikult ei eelda ka lühiajaliste remontide ajal, et kõikide busside aegu peaks muutma.
Siiski, ei ole sugugi kaugel "seisnud". Ning (Raplamaal) bussidega vast rohkem sõitnud, kui kogu PEÜTK kokku! Analüüsimisega aga just ongi probleeme ning arusaamisega, et bussiliinid koosnevad kõikidest peatustest. Sellest kirjutasin ka ülalpool. Loomulikult ei tea mina kõiki nüansse, aga kunagi ka ei eelda, et automaatselt saab kõikide ettepanekutega kohe muutusi teha!
Muide, oskusest "näha" - nagu peaksite mäletama, siis kohtumisel Teie juures pakkusin oma tasuta abi! Ehk on siiski põhjus selles, et arvutis modelleerimise kõrval (mis vast veidi lihtsam) ei soovi te pühenduda kohalike olude tundmaõppimisele?
Väga naljakas on ka viide, nagu sooviksin ma rohkem ümberistumisi. Tegelikult on ju vastupidi, aga millest see ebakõla? Ehk sellest, et Teile on siiani arusaamatu, nagu saaks ühe bussiliini puhul täita rohkem kui ühte eesmärki? Ehk siis elu- ja töökohtadele lisaks arvestada, et samale bussile saaks tulla ka LISAREISIJAD, mis peakski juu eesmärk olema? Ümberistumiste VÄHENDAMINE ehk linnaliinide ärajätmine peaks olema täiesti võimalik ja sellest peaks liinivõrgu korrastamisel alustama!?
Busside ja ka rongide parem täituvus ehk...? Kuidas seda nimetatakse?
Riigipoolne suurem rahastus pole minu rida, selleks on kohalikud poliitikud ja ametnikud. ja nagu teame, siis eelkõige peaminister Jüri ratas koos oma erakonnakaaslastega pidevalt rõhutavad ÜT tähtsust!? Kuigi paljudel puhkudel saaks hoopis kulusid liinide ühendamisel vähendada. Kehtna on näiteks üks tihedama liinivõrguga kohti vahepeal. Kui mainiste elu- ja töökohti, siis lisaks on õpikohad jpm. Ehk et olen üpris kindel, et Teil pole suurt aimu kohalikust piirkonnast ja sageli pole aimu sõidusoovidest ka mitte valdade ametnikel. Autoga sõitmine seda ei soodusta ja paljud inimesed on käega löönud ning oma soove ka vallale ei teadvusta. Lisaks on veel nüansse, näiteks see, et vahel inimesed ei saagi töökohta valida, kuna nende jaoks vajalikku kohta OTSE sõita ei saagi! Seega, tänased töökohad ei ole mingi ainuvõimalik alus, millest lähtuda.
On tore, et ÜTK-de töötajad näevad ka "fänne", Kuid millegi nägemiseks on vaja ka ise olla see "fänn"? Kui enne mainisin bussisõite Raplamaal, siis usun, et olen ka kogu Eestimaal sõitnud bussidega rohkem kui kõik ÜTK töötajad kokku? Meenub isegi üks kuldne tsitaat filmist "Suvi", aga see selleks.
Üleolevad need ei ole, küll aga emotsionaalsed. Kui aastate jooksul ei vaevuta süvenema, õppima, uurima ega küsima, siis saabki nii olema. Tegu ei ole viimaste päevad või kuude suhtumisega Teie poolt! Mina aga ei ole harjunud sellise töössesuhtumisega. Kusjuures peab mainima, et isegi möödunud sajandil suutsid kohalikud ametnikud palju paremini vastu võtta ettepanekuid liinide muutmise kohta. Kuigi väiksemas mahus muidugi. Teil aga jääb sellest tasemest justkui tänagi puudu! Loomulikult olid tollal ametnikud ka kohalikud ja koha peal, kaugelt ongi raskem "näha"?
Ning kordan: Minu suhtumine tuleneb ikka suhtumisest, mille olen AASTATE jooksul vastu saanud!
Andmete saamisega aga on muidugi omaette mure. ÜTK-d jt varjavad maksumaksjate (palgamaksjate) eest ju kõige lihtsamaidki andmeid?
Raplas on vaja tagada kõikide maakonnaliinide sõitmine läbi linna! Praegu saavad sellest "kasu" enamasti vaid osadelt suundadelt tulijad, ehk need kelle bussid sõidavad bussijaama läbi Rapla linna, teistelt suundadelt enamasti lõpevad liinid siis linna serval. Viidatakse ka tihedale linnaliinidele, aga tegelikult just need ongi sageli komistuskiviks, mis ei luba siis istuda ümber, saada rongile ja sõita mõistliku ooteajaga.
Hinnanguid aga võib anda iga inimene, eriti kui on olemas põhjendused. Ja vajadused, sest neid teavad sõitjad ise kõige rohkem. Kui vastava haridusega inimene ei saa aru, et Kohila - Juuru - Rapla buss ei ole loodud vaid Kohilas rongilt tulijate jaoks, on see maksumaksja raha haridusele tühja läinud!?
******************
Bussijuhidki mures. Kuulasin, kirjutasin ja küsisin.
Tere
Alu - Rapla Raudteejaam busside sõiduplaan on liiga kiire, just linnas sees. Väiksemadki seisakud ähvardavad rongist maha jätta.
Aespa liinidel ei ole sõitjaid ja ei hakka ka olema, kui buss ei hakka sõitma Kiisa Jaamani. Tõsi, bussipeatus ülesõidu juures tegemata.
Parimate soovidega
Tere
Täname ettepanekute eest, need asjad on keskusel läbi arutatud ja kogutud andmeid ja teaduslikke meetodeid kasutades läbi analüüsitud. Teie poolt tehtud ettepanekute sisseviimine on vastuolus analüüsitulemustega. Liinivõrgu planeerimisel ei saqa arvestada ühe ainsa aspekti või kohaga, planeeritakse siiski rohkete andmete, hariduse ja analüüsi toel.
Oleme bussijuhtidega sõiduajad läbi arutanud ja jälgime ka GPS andmeid pidevalt. Sõiduplaan ei ole liiga kiire. Kui teha sõiduplaan aeglasemaks, hakkavad juhid graafikust ette sõitma, mis on otseselt lepingu rikkumine ja on oht, et reisijad jäävad maha, seega jääb sõitjal teenus saamata.
Sõitjad soovivad, et ooteaeg raudteejaamas oleks võimalikult lühike ja buss jõuaks võimalikult täpselt.
Aespa liin on uuendatud kujul veel vähe käigus olnud, kooliajal on sõitjaid rohkem. Uuuenduste järgselt on sissesõidu aeg 1 aasta!
Lugupidamisega
No mis sa kostad või kuhu pistad....
*******************
Aga vaataks, mida lisaks haritud, teadusele ja analüüsile põhinevatele ametnikele arvavad "maakad"? Raplamaalt käiakse palju Tallinna tööle, enamasti on selleks auto. Muidugi (ma siiski tean asju, kuigi ametnikud linnapeal arvavad vastupidi) on töölkäimisega see mure, et tööpäevade algus ja lõpp on väga erinevatel aegadel. Seega peaks olema päevas ka MITU võimalust mõlemas suunas sõitmiseks, et asi toimiks. No aga võtaks esialgu põhiajagi?
Inimeste soovid kogutud aastal 2018, aga eks ametnikel ole raske paari aastaga midagi ära teha. Eriti kui EI NÄE ja kui
- Osavalla kogus arutati : luua võimalus bussiga Kaiust Raplasse ja sealt rongiga Tallinnasse kella 8 tööle jõudmiseks. See eeldaks mingi bussi lisamist väljumisega ca 6.00 Kaiust ning õhtul
Nii mainitud Kaiust kui Kuimetsast, aga ka Juurust, Purilast jm ei saa Tallinna kl 8-ks. Ometi on võimalusi palju. Muidugi, PEÜTK ei vaevu selgitama, miks KONKREETSELT ei sobi ükski variant, vaid ajavad umbluud (ülevalpool ju näha)!
1. Liin 10 Rapla - Juuru - Kohila on käigus liiga vara! See peaks väljuma Raplast (Kaiust alustada ei saa?) peaaegu tund hiljem, u 5.45, sõitma Kaiu ja suunduma seejärel (läbi Juuru Kaupluse Järlepa suunale) Kohilasse, jõudmaks sinna kl 7.05.
Märkus: Raplast võib sõita Kaiu ka läbi Ingliste, sest Juuruni tõenäoliselt täna sõitjaid nagunii ei ole. Ja teadmiseks, praegune buss Kohilasse ON liiga varane!
See, et selle põhjuseks vajadus Kohila ümbruses vara tiirutada, pole põhjendus! Kogu see ringlus on pärit eelmisest sajandist! Ja muide, aastakümneid sõitsid seda liini Kohila mehed, nii et tegelikult nad ALUSTASIDKI liini Kohilast ja esimene "sihtmärk" oli Juuru.
2. Praegune liin 5 Vahastu - Kaiu - Rapla oleks väikese kohandamisega sobiv, juhul kui Raplasse veidi varasem väljumine sobib reisijatele. Nimelt, peale Juuru läbimist saaks buss sõita Purila kaudu HAGUDI JAAMA ja seejärel Raplasse. Tõsi, Juurust peaks see 7.02 asemel väljuma siis juba 6.40, Kaiust seega ca 6.30 ja pikeneks Raplasse jõudmise aeg .
- Tallinnas tööl käivatel inimestel on probleem õhtuse bussiliiklusega, mis puudutab ümberistumist Kosel. Väga tihti on õhtuse väljumise ajal Tallinnas ummikud ning buss hilineb Kosele ja Kose-Habaja-Kuimetsa-Kaiu buss on juba ära sõitnud. Ettepanek on rakendada otseliini Tallinn-Kaiu õhtusel 130 liinile väljumisega Tallinnast 17.30 Balti jaamast. (näiteks)
Ka tagasisuunal on erinevaid variante. Taas saab Kohilast bussi pikendada Kaiuni ja too seejärel suunduks Raplasse, kui vaja.
Ülalpool oli jutuks kaks korraga Raplast väljuvat bussi. Ka nendega saaks mängida kui vähegi soovi on.
Laupäev, 9. jaanuar 2021
Raplamaa bussiliiklusest.
4 kommentaari:
Lõbusamat ka. Mõni ühistranspordi asjatundja küsib aastast aastasse ühtesid ja samu küsimusi, ühesti vastusest aga kunagi aru ei saa. See on teatud määral lõbus ja lõõgastav küll!
Vasta
Jutt liini 333 muudatustest alates 07.08.21
Lauri Lapkin
Tegu on PÜTKI korraldava liiniga. Miks seda peab kajastama PEÜTK-i lehel? Ei näe pointi!
· Vasta · Jaga · 16 min
Neeme Sihv
Autor
Lauri Lapkin Sa ei näe kunagi. Tegu on Raplamaalgi sõitva liiniga. Reisija peaks igaks juhuks alati kõikide ÜTK-de kodulehed üle vaatama?
· Vasta · Jaga · 11 min
Lauri Lapkin
Selleks on Peatus.ee 🙂 Kasutage seda! 333 on Pärnumaa liinide all. Milleks vaja kuskil Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse veebilehel seda kajastada?!
· Vasta · Jaga · 10 min
Neeme Sihv
Autor
Lauri Lapkin vabandust, ma olen nii algaja, ma ei tea, kus selles portaalis ENNE kuupäeva näitab muudatusi, mis mingist päevast kehtima hakkavad?
· Vasta · Jaga · 9 min
Neeme Sihv
Autor
Ja vastasin su esimesele küsimusele, kuigi aastaid küsid ja aru ei saa. Raplamaa inimene ei pea kolama erinevate ÜTK-de kodulehtedel. Kusjuures, nagu mainitud, Pärnumaa ÜTK ei oma niigi palju mõtlemsit, et OMA kodulehelgi uudiseid edastada.
· Vasta · Jaga · 7 min
Lauri Lapkin
Selleks on kohalikud lehed! Pärnu Postimees kajastab ilusti meie ÜT infot!
· Vasta · Jaga · 6 min
Neeme Sihv
Autor
Ah et googeldada "Pärnu Postimees bussiliini nr see ja see muudatused"? Usun küll, et sa oled võimeline neid iga paar korda kuus läbi googeldama!
Sulle teadmiseks, peatus.ee uus versioon pidi nägema ette ühtse muudatuste andmebaasi. Paraku teen seda vaid mina. Sest kedagi ametnikeste i huvita reisijad.Lauri Lapkin
Vasta
Ja teiseks. Tervise Paradiisis saab ka vabalt linnaliini bussiga minna, milleks teha suur tiir kuskil rannarajoonis!
· Vasta · Jaga · 17 min
Neeme Sihv
Autor
Lauri Lapkin saab või? Küll sa oled osav ministri nõunik! Viimati annad nõu ka PÜTK-le? Siis muidugi...
· Vasta · Jaga · 12 min · Muudetud
Lauri Lapkin
Õhtuse Rapla-Pärnu bussiga saab vabalt istuda Pärnu bussijaamas ümber liin 16-le mis sõidutab turistid ja hotelli külastajad nii Rannapiirkonda kui ka Tervise Paradiisi! Milleks teha bussijuhtide elu niigi raskemaks? Või sul pole üldse aru ega tunnetust peal? Ja kusjuures suvel käivad mitmel pool ehitustööd ja novembrist läheb Tori sild kinni! Ja sa siis arvad, et juht peab oma sõiduajaga riskima, ning siis sõitma veel kuskil rannapiirkonnast läbi? Ei! Selleks ongi linnaliinid! 🙂
· Vasta · Jaga · 8 min
Neeme Sihv
Autor
Lauri Lapkin Äkki jätaks bussi üldse Sinti? Sealt saab ka teise bussiga linna? Siis oleks neil elu kergem! Saab ka Vändrasse jätta, sealtki sõidavad bussid Raekülla ja sealt linnaliinid igale poole?
Taas mitu aastat sulle selgitatud. Inimestele ei meeldi sõita ümberistumistega, Terviseparadiis on üpris oluline sihtkoht., eriti lastega sõites. Bussijuhi töö ongi sõita ja peatuda. Oma lastega sõidad ka heameelega suure ringiga?Lauri Lapkin
Neeme oma lastega sõidan nii, kuidas võimalus on! Mitte ei tee juhi tööd raskemaks! Praktikas on näha, et hommikune Rapla buss koos juhiga teenindab ka lõunast väljumist! Sest nii on sõiduajaga arvestatud! Milleks siis linnaliinid on loodud? Sõidavad tühja?!
· Vasta · Jaga · 4 min
Neeme Sihv
Autor
Küsin uuesti:
Äkki jätaks bussi üldse Sinti? Sealt saab ka teise bussiga linna? Siis oleks neil elu kergem! Saab ka Vändrasse jätta, sealtki sõidavad bussid Raekülla ja sealt linnaliinid igale poole?
· Vasta · Jaga · 3 min
Lauri Lapkin
Neeme aga äkki üldse paneks liinid kinni? Enamustel autod ju! Las vuravad autodega
No mida kulutada aega aastate kaupa sellisteks selgitusteks? Aga samas peab seda teatud ulatuses siiski tegema, sest ka võimalikele reisijatele võib sisu arusaamatuks jääda.
Teemaks siis liin 333 ja jääb mulje, et ametnike tase ongi samasugune, seepärast ma nii ka kirjutasin:
Pärnumaa - sõiduplaanide muudatused.
Liin 333 Rapla - Pärnu
Sõitjate soovil teeb alates 7. augustist teeb bussiliin nr 333 Pärnu – Tootsi – Vändra – Lelle – Rapla kõikidel reisidel ka LELLE ALEVIKUS peatuse. Nii tekib reisijatel võimalus ka Türi-Viljandi suunal liikuvatele rongidele ümber istuda. Liini muutumisel toodi õhtune väljumise aeg Pärnust viis minutit varasemaks. Alates 7. augustist toimub väljumine kell 16.20, on Pärnumaa Ühistranspordikeskus teada andnud.
https://sonumid.ee/.../lahiajal-tuleb-oluline-muudatus.../
NB! Pange tähele kui palju on ühe asjaga seotud tegematajätmisi:
1. Lelle Jaam (siiani Kehtna valla poolt ümber nimetamata, kuna nemad ei näe vajadust) bussipeatuses peatuvad nüüd kõik 333 bussid. Kuigi sellest räägitud juba pikka aega. Muud vajalikud muudatused nagu ristümberistumine Lelle Jaamas, läbisõit Terviseparadiisi juurest jm ikka tegemata.
2. Pärnumaa ÜTK (Andres Metsoja (Isamaa) "imelaps") keeldub siiamaani kodulehel bussiliikluste muudatuste kohta infot andmast.
3. Infot ei jaga ka Raplamaal bussiliiklust korraldav PEÜTK-i koduleht!
4. Artiklis mainitud ümberistumisvõimalus on eksitav, sest ristümberistumist ei ole endiselt. Ehk et nt kui Raplast (Kehtnast) sõita, siis Lelles ei saa ümber istuda Türi suuna rongidele vaid Pärnust tulles see võimalik.. Kuid mitte LELLES vaid RAPLA JAAMAS. Seega, soovides Eidaperest vm Türi poole sõita, tuleb Lelle asemel sõita Raplani
5. Reisinimetuses endiselt Lelle mitte LELLE JAAM, mis oleks reisijatele selge viide ümberistumisvõimaluste kohta.
Metsoja jt Pärnumaa ÜTK seotud inimesed raporteerivad sellest rumalusest kui suurest töövõidust ja enne valimisi lubavad kindlasti ÜT edasi arendada. Arendamine on see nende mõistes....Laupäev, 30. jaanuar 2021
Transpordiamet.
Nüüd siis olemas ühine asutus Transpordiamet.
Tere tulemast Transpordiamet Facebooki lehele!
Me oleme transpordiliikide ülene kompetentsikeskus ning ohutu, mugava ja kiire liiklemiskeskkonna arendaja.
Me keskendume mugavamate teenuste ja sihtkohtade kättesaadavuse tagamise parendamisele, targemale maa-, õhuruumi ja veeteede kasutusele ning tervislikumale ja keskkonnasõbralikumale liiklemisele.
Me planeerime nutikaid liikuvuse lahendusi ja viime ellu transpordiliikide üleseid poliitikaid ja projekte.Meie lehelt saab edaspidi huvitavat infot ameti tegemiste ning veeteede, maateede ja lennundusvaldkonna arengute ja uudiste kohta.Eesseisvad ülesandeid on neil palju. Esmalt puudutaks paari nüanssi bussiliiklusega seonduvalt, mis ongi ohutum, mugavam ja kiirem liikluskeskkond. Muidugi, Transpordiameti uhked hüüdlaused on sisuliselt õiged, kui senini pole ükski osapool püüdnudki neid täita. Sihtkohtade kättesaadavus on aga täiesti uus asi! Targemast kasutamisest rääkimata. Mida nende all mõistetakse ametisiseselt?1. Busside sõiduajad.Maakonnaliinide puhul on suureks murekohaks busside "hangumine" maanteel nagu üks inimene seda nimetas. Bussiliinide sõiduplaanid (maakonnaliinid) on enamasti sellised, et nende kiirus ei saa olla 90 km/h. Kuna Maanteeamet jäärapäiselt nõuab minutitäpsusega kinnipidamist sõiduplaanist, oleks vaja siiski läheneda asjale teisiti. Sõiduplaanides peaks nagu ammustel aegadel olema nn kontrollpeatused, kus väljumisaeg peaks olema täpne. Teistes vahepeatustes peaks kehtestama reegli, et bussid võivad väljuda nt kuni 3 või 5 minutit varem. See oleks oluline ka teermontide ajal, kus jäikus tekitab olukordi, et reisijad ei saa ümber istuda kuskil teisele bussile või rongile sinna hilinemiste tõttu.2. Bussipeatused.Bussipeatused vajavad uudset lähenemist, põhjendused olen juba varem Maanteeametile teada andnud, paraku ei huvita neid ei ohutus, reisijate mugavus ega miski muu. Meeldetuletus siinkohal pole paha. Muidugi käib see ka omavalitsustele kuuluvate teede kohta, seega peaks olema kehtestatud reeglid, kuidas bussipeatusi planeerida.
http://eestimaablogi2.blogspot.com/2017/10/oodata-inimlikult-uhistransporti-pole.htmlLisaks on oluline teeremontide käigus hakata välja ehitama parklaid peatustes ja pikemaid aeglustus- ja kiirendusradasid. Need annaks võimaluse ka aeglasematel liiklejatel kiiremaid mööda lasta.3. Busside peatumine.Hoolimata selgitustest on seni mindud vale teed. Bussijuhtidel peab olema endal õigus otsustada (1. klassi teedel vaid erandjuhtudel), kus peatuda ja reisijal lubada väljuda bussist. Uute peatuste rajamine olukorda ei päästa ja on pealegi kulukas. Ohutuse eest vastutab reisija ise, aga selge on ka see, et ükski bussijuht mõtlemata ei peata bussi ohtlikes kohtades! Inimlikkus ongi Transpordiameti postituses märkimata jäänud.
Tere, tumesinisel taustal sinist kirja on lugeda väga keeruline:(
Vasta