Thursday, March 31, 2016
Õhtuleht, 27. dets 1988.
Ka lähiminevik on ajalugu ja omamoodi huvitav meenutada....
Thursday, April 7, 2016
7. 04 nõnna paks Maaleht.
Mulle Maaleht tõepoolest meeldib. Sisukad lood, kohati väga põhjalikud, väga palju erinevaid teemasid, palju häid autoreid. Paraku aga hoolimata teatud rõõmutundest seda lehte lugedes, tükib kurbus ikka hinge.
Eesti valitsus on siiani lükanud oma põllumeeste abistamise, nii palju kui see on võimalik olnud, Euroopa Liidu fondide kaela. Nüüd kui sealt enam raha ei tule, kisub olukord kriitiliseks. Tekib küsimus, kuidas peaks Eesti põllumees kriisis ellu jääma. Millised võimalused selleks üldse on? Mitte just eriti lootustandvad.
Elu Eestimaal. Maalehe pilgu läbi. Eesti inimeste, Lii Sammleri ja teiste pilgu läbi. Lii kirjutab välja järjekordse valusa tõe. Senised valitsejad pole olnud päevagi huvitatud Eesti põllumajandusest. Jah, EL andis raha, midagi peab seega ka põllumeestele andma. Et aga põllumajandus oleks võimalikult võimekas mitte ainult parematel päevadel, vaid ka kriisimomentidel, oleks vaja riigipoolset tuge ja (asjade) mõistmist. Seda pole aga suurt kuskil näha. Muidu oleks ju riigieelarves ka märku antud, et meil põllumehed on olemas!
Viimasel ajal on probleemideks olnud piimakarja vähenemine, seakatk jpm asjad. Suurte probleemide kõrval palju väikseid ning kõikvõimalike toetuste vähendamine ei paranda kindlasti kuidagi olukorda, vastupidi, halvendab ju. Üks pisiasi on ükspisiasi, sada pisiasja on aga juba suur-suur asi.
Olukord, mis praegu on kujunenud – piimahinna langus 27,8 protsenti, piimalehmade vähenemine 9 protsenti, piimafarmide vähenemine 17 protsenti, põhikarja emiste vähenemine 25 protsenti –, näitab, et see pole niisama nutulaul, vaid põllumeeste jaoks on see kriis, mis ei möödu ühe aastaga.
Kuidas meil ikkagi asjad nii segased on ja neid lahti ei suudeta rääkida? Siin tuleb mul kohe meelde ausus. Panama toob välja omad "aususe faktorid". Meie aga oleme ausad omamoodi. Müüme nüüd ausat piima, põllumehele makstakse selle eest liitrist 10 senti rohkem, piim kallineb aga kuni 30 senti. Kuidas nii? Küsisin FB-s selle kohta Farmi ja Coopi käest, mitte kumbki ei suvatse isegi vastata. Nagu valitsuse väike mudel! Ometi, tahaks ju toetada oma põllumehi!? Ja kus on Rimi, Prisma ning Selveri aus piim?
(8. 04. Coop vastas - hinnavahe tuleneb tetrapakendist, mis pea 20 senti kallim. Kas ka mitu korda keskkonnavaenulikum?).
Maaleht ütleb ka, et homses lehes intervjuu peaministriga. Paberlehes on homme juba käes. Aga kui te seda intervjuud ei loe, ega midagi ei kaota ka. Rõivas räägib pikalt, aga mitte midagi sisukat seal pole. Paar huvitavat kohta siiski. Rõivas ütleb, et IRL vääriks praegu märksa kõrgemat reitingut. Ettevaatust, isamaaliitlased, te peate tegelema pea täieliku kannapöörde. Sest kui juba reformikad teid kiidavad, on midagi väga mädasti! Teises kohas räägib ta kriitikast RE aadressil ja leiab, et kuna RE on eri aegadel olnud Eesti juhtimise juures, siis kritiseerimine näitaks, et midagi on Eestis väga põhimõtteliselt valesti. Aga ongi ju!!! Pea kõiges! Ja kuni ei tunnistata tõde (nagu anonüümsed alkohoolikudki), siis ei saa ka muutumine alata!
Lii Sammlerilt ka pikemalt.
Maaleht ilmub kord nädalas, seepärast ei ilmunud neil ka 1. aprillil lehte. Selle vea püüab Maaleht parandada külavaheküsitlusega.
Kaks inimest teevad nalja, üks justkui natuke tõsisem, aga Siim Kallase pakkumine on ju tegelikult ka nali. Nii et päris lõbus lugemine, kui poleks tegelikult nii kurb. Maire Aunastet pakkuda ei saaks ju ükski tõsiseltvõetav inimene!? Marju Lauristin ei sobi samuti mitte kuidagi, liiga palju kirunud ja halvustanud viimasel ajal oma rahvast. Muidugi, kas see rahvas on ikkagi oma? Ootaks siis kirumisega praeguse eeskujul kuni presidendiks saamiseni? Tark pidi õppima teiste, loll oma vigadest. Mõni ei õpi üldse. Uskumatu? Tõepoolest. Kes vähegi mõtlev, peaks nüüd juba olema aru saanud, et liberaalsus = ükskõiksus. Oma maa ja rahva vastu eelkõige. Sellest saabki kõik alguse.
Väga selge pildi peaks juba ainuüksi üks lugu andma, tegelikult on õppimisvõimalusi tuhandeid.
Ma usu, et keegi ei vaidle vastu mõttele pakkuda ka ingliskeelset kõrgharidust. Nii rahateenimise võimalust silmas pidades, kui ka seda, et mõnigi tõsine talent võibki Eestisse elama jääda. Kuid kindlasti peame kartma. Hoolimata sellest, kui keegi ütleb, et karta pole midagi. Sest viimased paarkümmend aastat on tõestanud, et neid "rahustamisi" ei saa uskuda. Tõnis Lukas ütleb ka oma arvamuse ja vabandab, et tarvitab kibedaid sõnu. Tegelikult on tema sõnad vägagi pehmed, lausa paitavad. Võiks hoopis põrutada, südamest! Aga ega siin suurt midagi kommenteerida pole, põhitõed on Rein Raudvere kirjutatud loos välja öeldud.
Tegelikult on "aprillinalju" selles Maalehes rohkemgi. Täiesti uskumatu!
Kuidas saab üldse olla võimalik, et pank võtab kaks kuud raha vastu ja ei teavita klienti? Mis siis, et endist! Ikkagi klient, kelle pealt südamerahuga teeninud ehk lausa koorinud! Ja kahe kuu möödudes ei näe isegi teller enam, mis sellel kontol on! No see ei ole lihtsalt võimalik! Või on? Vaid Eestis?
Maaleht kirjutab ka linnakonnadest ja nende raskest elust. Ja surmast. Kuid ei sõnagi sellest, kas uutel tänavatel, mis "konnateedel", tehakse remondi puhul ka mõni konnatunnel? Muide, selle jaoks anti omal ajal rahagi EL-st, tõsi küll, vaid riigiteede jaoks. Vallateed maal aga seda kasutada ei saanud. Vaesed konnad, keegi ju neid ei informeeri, et nad kakerdavad vallateel!.....
Lugu on ka meie kalakasvandustest. Kus väidetavalt on vesi puhtam ja suurt reostust ei teki, võrreldes Norra, Vietnami jt kalakasvandustega. Täiesti võimalik. Ometi, kas me ikka kõik (ka kalakasvatajda) mõistame looduse seoseid? Oskame näha? Ei tea. Tuleb meelde värske lugu Valgamaalsest, kus juttu sellest, kuidas õpilased tegid hulga pesakaste, linnahoolduse mehed aga kruvisid need linnaparki puude külge. Kas tõesti kruvisid? Ega ma ei imesta. Kuigi juba ammu räägitud, et pesakastide õige kinnitusviis on traadiga, ometi, seegi ülihea näide, et me ei oska õppida. Me ei huvitu uuematest lahendustest. Me ei püüagi targemaks saada!?
Kirjanik Ats Miller tegelikult tõestab seda sellessamas lehes, RB, üks minu "lemmikteemasid", on ju nii läbi leierdatud, aga ometi näeb austet kirjanik ikka asju läbi rehvormiliku kõverpeegli ning siis polegi midagi imestada, et kõik punktid ta kirjas nii "kõverad" on.
Ei imestaks, kui tulevikus nimetatakse XXI sajandit häma, trollide ja kasulike idiootide ajastuks. Eestis lisandub patoloogiline virisemine ja hirm midagigi korda saata.
Hämmastav, kuidas peaaegu kunagi ei küsita õigeid küsimusi – näiteks kellele on üks või teine asi kasulik? Kelle strateegiline huvi on, et Balti riike ei seotaks Euroopa infrastruktuuriga? Venemaa. Kelle kasumite kallale tuleb Rail Baltic (RB)? Läänemere laevnike ja piirkonnas tegutsevate veoautojuhtide.
Väga raske on iga konkreetse inimese puhul öelda, kas ta tõesti on kellegi palgal, kuid tundub loomulik, et kusagilt peab tulema surve teema ülevalhoidmiseks – kuidas muidu käiab suur hulk esmapilgul mõistusega inimesi nii lootusetult alamõõdulisi pseudoargumente.Alustagem Nabalast
Kaitseala moodustamise lugu ilmestab vast kõige markantsemalt maailma pikim ja sealjuures ülesmäge voolav (vastassuunas maa peal voolava ojaga) maa-alune jõgi. Keegi nägi mingit lindu ja kaitse alla tuleb võtta sammal. Ühe eksperthinnangu kohaselt pole kaitstav must-toonekurg seal 90ndate algusest pesitsenud.
Masendav on vaadata-kuulata etendust, kus pole ühtki tõsiselt võetavat argumenti.
Võrgus leidub Nabala paranähtuse loomise kohta kommentaar: “Jah, aga mõtle, kui sinu akna alla tuleks raudtee või kaevandus?” Tõepoolest, siis on ju lausvaletamine ja kõik alatu susserdamine lubatud, eks ole? Eestlased...
Millal tuleb kellelegi pähe kaitsta hoopis inimest – äärealadel on see ju üks kiiremini hääbuvaid liike. Selle asemel aga tõrjutakse ta välja tema liikumis- ja tegutsemisvabadust piirates. Sammal ja kured on ilmselt tähtsamad – RB trass läheb kaitseala tõttu üle inimeste kodude.Seda juttu, et seal oleks midagi veega pistmist, ei saa aus inimene tõsise näoga rääkida. Eksperthinnangud ütlevad, et rangemad meetmed on õigustatud vast 133 ha-l (4628st) ja Tuhala nõiakaevu ei mõjutaks kaevandamine (NB! – kaevandamine; RB ei mõjutaks üldse), kõik ülejäänu on “ülespuhutud soovide väljendus majandustegevuse takistamiseks nimetatud piirkonnas” (“Seletuskiri TA juhatuse koosolekule 19.05.2014 “Eesti loodusvarade ja nende ressursside ratsionaalne ja majanduslikult efektiivne kasutamine ning alalhoidlik säilitamine”; Nabala juhtumi analüüs ja järeldused”).
Loomulikult pole selgitatud, mida raudtee endaga kaasa toob. Võtame näiteks Inglismaa, USA ja India, kus allikad väidavad ühemõtteliselt, et raudtee ühendas nende riigi ja tegi selleks, mis see praegu on, ja et isegi kuni 200 km kaasaegsest raudteetrassist on märgata majanduse elavnemist; et maailmas pole ühtki näidet, kus raudtee oleks mõne koha välja suretanud või kuidagi vaesemaks teinud... Aga mis nemad teavad!
Vaadelgem punkthaaval.
“1. Meil on Tallinna ja Pärnu vahel kaks peaaegu paralleelset (ühildumatut) raudteed...” Helgematel hetkedel tundub, et kõik said juba aru, miks sajandivanuste nõuete järgsete kurviraadiustega trass ei ole tänapäevaste kiirustega kasutatav, ja ikka leidub veel üks... Loomulikult ei tegele Euroopa infrastruktuuri TEN-T projekt kohalike mahasõitudega, midagi võiks ikka ise kah teha. Loomulikult on mõistlik aja jooksul vanast trassist loobuda.
“2. Meil on kogu muu raudteevõrguga ühildumatu Rail Baltic, millele on vaja omaette veeremit, vaguneid, vedureid ning vastavat remondivõimekust. Ka see tuleb meil kinni maksta.” Ei noh, praegust raudteed me ju ei remondi... Nii et mis sellest Euroopast, jääme ikka parem Venemaa külge?
“3. Uue raudtee ja kaasneva taristu rajamine on kulukas...” Ja vana ajakohastamine ei oleks? Ühesõnaga, kasutame veneaegset pärandit, kuni see ise ära laguneb, küll järgmine põlvkond vaatab ise, meie ei suuda midagi ehitada... Tundub see liiga õel? Aga palju me ehitame oma raha eest? Suurem osa tee-ehituse rahast on ka Euroopa tõukefondide raha. TEN-T raha on konkreetselt RB-le, ja kui me neid petta ei kavatse, on see kasutatav ainult selleks, võta või jäta.
“4. Meil on keset oma maad tohutu kunstlik vall ... lõhestab Eesti lääne- ja idaosaks.” Kõik arenenud riigid on täis raudtee- ja maanteeühendusi, millest niisama üle ei jaluta. Kas pole natuke hale eeldada, et eestlase hing saab RBst korvamatu trauma?
Punkt 5 on samasisuline emotsionaalne liialdus põtrade ja siilide teemal.
Punkt 6 kordab kaht eelmist.
“7. Raudtee ehituseks ... pidime ohverdama oma kruusased oosid, mõhnad ja liivaseljakud ning karstirohked paealad ning need kõikjalt Eestist lihtsalt kokku vedama seks hiiglaslikuks valliks.” Kuulge, nalja tuleb ka mõõdukalt teha – algkoolimatemaatika tasemel peastarvutused näitavad siin miljonikordset liialdamist.
Punkt 8 on sama viaduktide, ümbersõitude ja sildade teema.
“9. Lõpuks on raudtee nõudnud enneolematul määral maade kokkuostu, teemaa on laienenud põllu- ja metsamaade arvelt.” Jah, me ei saa siiamaale üle Tallinna–Moskva ja Tallinna–Peterburi raudteede ehitamisega Eestile tehtud kahjudest, ilmasõjad ja revolutsioonid on sellega võrreldes lapsemäng...
“10. Rääkimata eraomanike muredest. Ja mitte ainult omanike – elukvaliteet on kõikjal trassiäärsetel kruntidel vähenemas, ning kinnisvara, kui seda ka raudtee tarbeks ei võõrandata, on lihtsalt oma väärtust kaotamas, kui raudtee on otse majaukse ees.”
Võtaks asja kokku
Murphy seaduse üks derivaate ütleb, et seal, kus pole teid, ei liigu autod ja inimesed, seal ei liigu ka raha.
Mulle meeldis esimesel korral ka kulutulena leviv lameda Maa fanaatikute liikumine. Lõpuks läks tüütuks. Masendav on vaadata-kuulata etendust, kus pole ühtki tõsiselt võetavat argumenti. Head RB-vastased, pingutage natukegi! Kuidagi säratuks on läinud.Kuna need punktid on nii kompaktsed, siis toon need seekord välja. Ja lühidalt kommin.
Jah, tõepoolest, me kardame midagigi korda saata. Selle asemel teeme arengukavasid, räägime, mida tahaksime teha jne. Aga see ongi see suuga suure linna tegemine.
Austet kirjanik ei taipa, kuidas maa all võib vesi voolata, peale seda, kui see lihtsalt läheb kurisust maa all. Küllap arvab ta, et vesi haihtub! Kaob olematusesse, nagu ulmeromaanis, teises dimensioonis. Ometi, loodus(aja)kirjandus meil olnud aastakümneid väga heal tasemel, looduseuurimine sealhulgas. Seega võimalus ennast loodusega kurssi viia täiesti olemas.
Ühe lausega saab aga täiesti nõustuda!
......kuidas muidu käiab suur hulk esmapilgul mõistusega inimesi nii lootusetult alamõõdulisi pseudoargumente.
Miks siis Ats Miller laotab ajalehe veergudele neid alamõõdulisi pseudoargumente? Sest ta arvab, et tema pole "sellel poolel", ise mõistmata, et pseudopool see just ongi.
Ärme unusta, et kured ja samblikud ongi tähtsad, nii banaalset tõde ei hakka ma enam selgitamagi. Olen juba mõistnud tõsiasja, et kes mõistab, see mõistab, kes mitte, siis on päris raske, et midagi hakatakse mõistma ka peale pikki ja põhjalikke selgitusi. Natuke ikka mõjutab, nagu tilk tilga järele mõjutab kivigi. Aga aega selleks ju olnud! Kaua võib?
Me ju tegelikult teame, milliseid eksperte meil on. Nii neid, kes ausalt räägivad kui neid, kes teevad seda kellegi tellimisel. Vee olemasolust ei ole mõtet tõsise näoga rääkida? Jaa, küllap meil maakeral ei olegi vett! Jaa, tegelikult pole ka hapnikku, aga seda salamüürlased jt varjavad väga osavalt! Seega, ei kaevandamine, raudtee ega miski muu ei saagi mõjutada. Asju, mida pole! Nii võiks ironiseerida. Kuigi meie suundumus tundub olema täielik mõistmatus. Ka sellest, et vesi on kuldaväärt ja seda parandamatult rikkuda on lihtne. Igasuguste kaevandamiste ja ehitamiste mõju põhjaveele on väga ulatuslik.
Kui siit edasi mõelda, siis saabki aru, et tegu on kirjanikuhärra väljamõeldud maailmaga.
1. Kahte pole vaja. Kas üks, uus, läbimõeldud trassil (ja mööndustega teine, vana siis, kitsarööpmelise muuseum/kaasaegse liiklusega) või siis ikkagi vanal trassil. Mingisugused terminid nagu "tänapäevased kiirused" on demagoogia. Tänapäevane on isegi 120, oleneb, kus, mille jaoks ja kuidas. 160-st rääkimata. Olen sellest, nagu paljud teisedki, pikalt-laialt kirjutanud, korrata pole mõtet.
2. Enne kui pole selgeks teinud praeguse raudtee seisukorda, remondi olukorda, kiirraudtee kordi suuremaid (remondi)kulusid jm, ei tasu ka ironiseerida.
3. ja 4. Jah, kiirraudtee on suurem "vall", olemasolev või uus, pole vahet. Mida suurem kiirus, seda koormavam. Loodusele ja kogukonnale.Mingid arenenud riikide näited on demagoogia, sest keegi ei taha mõelda sellele, milleni see "kõver" areng viinud on ja kui looduslikud olema meie võrreldes nendega. Meie trump, meie tulevik. Tööstuslikku maastikku üle maailma soovida võivad vaid fantaasiakirjanikud, looduslähedased talupojamõistusega inimesed teavad, mida tähendab elu kooskõlas loodusega.
5. ja 6. Tehke omale selgeks loomade liikumisteedest olenevad looduse arengud ja muutused ning meie (looduse) tulevik. Liigilise mitmekesisuse olulisus. Lugege, õppige, mõelge.
7. Peale raudtee ja viaduktide ja ökoduktide on veel maanteed jpm. Kõik need kulutavad meie oose ja vooresid. Üks karjäär on üks karjäär, sada on hoopis midagi muud, tuhandest rääkimata. Kus on piir, kusmaalt jookseb "mõistlik" loodusvarade kasutamine?
9. ja 10. oleks võinud jätta lisamata. Liigne ironiseerimine ja irvitamine ja mittemõistmine au ei tee, ilma nendeta oleks ehk jäänud veidi parem mulje.
Ats Miller, kus on teie kirjutises mõni argument? Argumendid on siin blogis, paljudes FB aruteludes jm. Tuleb osata need lihtsalt leida ja seejärel püüda mõista. Kõige olulisem - raudtee peab olema inimese jaoks, mitte mööduma inimesest. Peatumata.
Mis on piltidel valesti? Päris mitmed asjad, tuleb vaid näha! Ja siis mitte niisama jutustada vaid just nimelt tegeleda reaalsete muutuste elluviimisega.
Kristjan Piirimäe kirjutab päris hästi. Mõned mõtted jäävad ehk lünklikuks, aga mõte on hästi välja toodud. See muide võib mööndustega käia ka fosforiidi, kruusa, metsa, turba ja kõige muu kohta. Midagi teha, raha nimel, vaid selleks, et kulutada - lollus kuubis. Aeg on hakata mõtlema säästmisele igal tasandil ja igas valdkonnas. Eelpool jutuks olnud põllumajanduseni välja. Ma ei jõua küll põhjalikult seda lugu lahata, aga eriti otsustajad peavad olema need, kes mõistavad ja hoiavad ära lollused. Sh neljarealised maanteed Eestis, peatumisvõimalusteta. Kõrvalteede lagunemise ja maaelu hääbumise. Jpm. Miks kõrvalteid vaja? Kasvõi selleks:
Kurat küll, kui palju on räägitud sellest, et vaja on vähem bürokraatiat ja rohkem müügivõimalusi. Olen ise juba mitu aastat otsast otsani lahanud teeäärsete müügikohtade teemat, euroraha kulutatakse Eestis sadades miljonites, aga samas jäetakse kolmandik ühispeatusi välja ehitamata. Kuhu ja millele valitsev klikk siis selle raha kulutab, mida saaks kasutada? Miks tõepoolest midagi ei tehta? Kui ei saa aru, mida vaja teha, kerige võimu juurest minema!
Paku juustu!
Sind polegi veel pokri pandud?.....
Tuttav värk?
Aus juust?
Samas ütles Prits, et ligi 81 tonni juustu tähendab enam kui 800 tonni Eesti piima maha müümist. Juustukilost saadavat kolmeeurost hinda pidas ta praeguses olukorras väga heaks. „Sellise hinnaga müüks praegu hea meelega,“ lisas ta kahetsedes, et teist sellist müügikanalit, nagu oli Venemaal, pole kahjuks olemas.
Kas meenub poekettide alatine jutt, et nende juurdehindlus on 20%? Kui juustu väljamüügihind on 3 eurot kilo, siis kui palju peaks juust poes maksma? Mis hinnaga siis müüakse välja tootja poolt? Kahe euroga? Ja pood müüb seitsmega? Jah, ma tean, et väikeste kogustena on kallim toimetada. Mõistan ka palju muud. Aga tean ka seda, et marketid on taas paisuma hakanud, hoolimata klientide arvu ühel tasemel püsimisest tahetakse ikka "konkurentsi" nimel teistelt kliente ära meelitada. Kellelt teistelt? Teised sinult?
Muide, Eesti juustud ei ole enam kaugeltki nii head. Ma ei tea, kas mingi kiirmeetodi pärast või vähenenud soolasisalduse tõttu, kuid kohati see maitsetu ja meenutab kummit.
Ja nii on Maalehes veel palju lugusid. Keegi tahab oma maad tagasi ja pole seda tänase päevani saanud. Võimatu? Ei, see on Eesti! Kuigi Ivari Padar ütleb, et tema omakasu pole siin mõtet otsida. Panamast äkki? Kas usaldame endiselt kõiki "prillikive"? Kas prillikivi on maavara? Kas see on otsas?
Aprillikuu toob pensionäridele pensionitõusu. Keskmiselt 5,7%. Kui palju teenis Sandor Liive siis, kui töösuhe oli lõppenud ja ta töölgi enam ei käinud? Kas see pension on selline, millele mõeldes eestlane tolmutab oma jalgu ja pöörab otsa ringi ning tahab tulla tagasi? Et siin, oma kodus elada? Nüüd, tööd tehes ja tulevikus pensionärina? Või peaksime mõtlema kõikide inimeste valimisele Riigikokku? Et saada head palka, elamisväärset palka. Ja pensioni?
Üksjagu kirjutatakse ka Aafrikast. Need artiklid mul veel lugemata, aga loen kindlasti. Meenutades, kuidas Maahärra ütles: Zimbabves on ka rohkem Euroopat kui Sillamäel.....
Ivar Soopan kirjutab külameestest ja presidendivalimistest. Tundub, et maalt poe tagant võib ikka leida talupojatarkust, aga mitte eestubadest mäe otsas. Tagatoad ju nagunii tahavad vaid võimu ja raha....
Kirjutatakse ka Taavi Madiberkist. Kes see on? Lugege.
Kellel on Venemaal hea elada? Kirjutab Margus Mikomägi ja kindlasti loen seda. Sest tema ju teab ja mõistab ja näeb....
Uku Masingu ja Linnart Mälli kirjavahetus: esimest korda avalikult lugemiseks. Kindlasti põnev!
Dopingust.
Gunnar Aarma.
Miljonidollari küsimus: KUIDAS KÜLL DELFI-KONGLOMERAAT SELLIST LEHTE VÄLJA ANNAB?
Ehk kommin midagi veel, kui lood loetud. Seda kõike ühe päevaga läbi ei loe, eriti kui palju aega kulub veel kirjutamisele.....
Head lugemist!
******************************************************
Monday, April 18, 2016
Maaelu - Postimehe lisa.
Postimees juba üksjagu aega välja andnud lisa Maaelu. Et olen siin juba paari lhe kohta ülevaadet teinud, teen lühidalt ka selle kohta. Peab ütlema, et Maaelu on päris heal tasemel, sisukat ja põhjalikud lood erinevatest asjadest. Võtan ette 14. aprilli numbri.
Tegelikult on päris hea tunne selliseid lugusid lugeda! Lisaks kõigele torkas aga silma üks väike nüanss. Üks ettevõte toodab aastas 4 töötajaga toodangut üle 1300 tonni! Võimas ju? Kusjuures selline number tekitab tunde, et palk peab neil sellise töö eest olema ikka ülikõrge! Puhas tehnikarevolutsioon! Pole ime, et peagi peabki hakkama kodanikupalgale mõtlema, sest töö teevadki ära masinad!
Muidugi, mine sa tea, kui suured on kulud. Kui mõtled praegustele piimahindadele, siis poes võid ju ehmatusest p.... kukkuda! Sest misi, milles polegi muud kui H2O, võib maksta 2x rohkem. Kuidas see saab olla võimalik?
Peeter Raidla kutsub Maamessile ja arvab, et pole vahet, kes tüüri juures.
Päris huvitav ja põnev artikkel aga vanade autode teemal. Tõepoolest, miks on esirinnas vanametallihaid, mitte taaskasutus? Ometi saab ju sageli tohutult tagavaraosasid? Äsja FB-s Rainer Vakra näiteks tõstatas teema (luks)autode maksudest. Polnudki väga üllatav, kui üks arutelu kaldus sellele, et vanadele autodele ei tohiks lubada mingit koefitsienti, 0,7 vist. Sest need justkui saastavad rohkem. Küllap see nii ongi. Samas ei saa kuidagi nõustuda seal väljaöeldud soovitustega, et kõik peaks justkui uued autod ostma. Miks? Nende tootmine pole sugugi kahjutu keskkonnale, tohutult kulutatakse ju ressursse!? Ja kui see vaesem inimene teeb oma vana autoga mõned korrad kuus hädavajalikud sõidud, kas see on siis saastavam, kui nende mõnede sõitude jaoks osta kallis uus auto?
Igatahes mõtteainet jätkub sageli, kui meediast vähegi põhjalikumaid lugusid lugeda. Nii ka järgmises loos. Pätte leidub meil igal alal. Ja mitte lihtsalt pätte. Enamasti ongi just nemad need hoolimatud, vaid endale mõtlevad tegelased. Mis nendega teha? Nöör ümber ja põhja? Kalavarud, nagu kogu loodus, ei ole ju lõputu varuga! Ja kui harrastajad hoolivad, siis kus on kutselistest kaluritest valvurid? Kas.....tegelevad salapüügiga? Ostsin täna haugifilee tomatikastmes, Peipsi Kalatööstuse oma. Ei ole see odav lõbu. Aga hea on ju! Kui aga ükskord muutub see kõik hoopis defitsiidiks
Põllumehed korjavad allkirju ja kutsuvad meid kõiki abikätt ulatama. Aga mis sest kasu on? Nagu Peeter Raidla pakkus, polnud kasu ka meeleavaldusest. Kas aga tõesti pole kasu ka valimistel teistest valikutest? me ie saa seda enne teada, kui me loobume praegusest ülbest valitsusliidust.
Kutsekoolidest ja maapoisist.
Taas mõtteainet. Huvitav on üldse see, et väga paljudest asjadest kirjutatakse ja räägitakse, tehakse ettepanekuid, vaieldakse. Aga .... välja kukub nagu alati? Ometi, meil ju on kuldseid käsi ja pealehakkamist!?
Kui FB-s üks teema kaldus kõrvale ja jõudsin tulumaksu, teede ning muu seonduvani, siis pole tavaliselt ei Jürgen Ligil, Marko Pomerantsil ega paljudel teistel enam midagi öelda. Tõsiste, eekõige peensusteni laskuvate arutelude puhul vaikitakse. Eluvõõrus? Arusaama puuudmine? Jah, Haapsalu raudtee teema ja Marko Pomerants tõestasid seda, tõestavad ka teised. Kui aga on vaja ennast esile tõstes tõestada, mida kõike ära ei teeks ja kuidas võideldakse parema tuleviku eest, siis tuleb küll häid mõtteid! Vahel nagu varrukast!
Sellest kirjutas Kajar Lember, pealkirjaga "Nüüd siis on Riigikogu kord", paraku, seda lugu ei leia kuidagi. Kas äkki ei sobinud kellelegi?
Taas loed ja mõtled, millega see valitsus siin õigupoolest tegeleb? Ometi, tean seda, et väga tihti on võimalus ka lihtsate vahenditega ja väikeste rahadega paljus kaasa aidata. tase on selline? Valitsusparteid muidugi aina kiidavad iseennast, aga sellest pole rohkem kas kui jänesele tripperist! Muide, Kajar Lember kirjutab ka sellest, et ka kohalikud teed vajavad ressursside suurendamist, sest need lagunevad kiiremini, kui remontida jõutakse. Kas me siis ikka jõuame KINDLALT EDASI tulevikus või jääme mudaauku?
Kuide, just praegu näidati ühte juppi ja probleeme saates "Kaua võib"! Sama mure muide ka meie kodukandis. Mitmetel aastatel sai ikka ja jälle vaieldud vallaga tee üle. Mitte midagi ei muutu! Me oleme eriti halvas seisus tänu sellele, et olulisim lõik kuulub teise maakonda. Aga ega Kohila vald ka ise võta midagi tõsist ette. Mõni koorem freesasfalti toodud siseteedele, selle eest kiitus. Kuid kuna selle piirkonna teid ei saagi remontida kapitaalselt muidu, kui vaid lühikeste lõikude kaupa, siis tulekski seda IGAL AASTAL TEHA! Paraku läheb aga 10 aastat, siis teine 10......
Aga lugeda Maaelu tasub. ma ei tea, kas just koalitsioonipoliitikutel, sest nagu näha, sellest eriti kasu pole. Olen kirjutanud ka aastaid, kõik aga nagu hane selga vesi. Seda näeb järgmisestki postitusest. Ikka selgub, et pole tahtmist, oskust, arusaama, raha. Kuigi nagu öeldud, valitsejad ise väidavad sageli vastupidist, riik areneb ja läheneb õitsengule!.....
2 comments:
Tänud!
Igati nõus!
Wednesday, April 13, 2016
Postimees - Rahvuspopulistidest pensionifondideni.
Täna on üllatavalt sisukas Postimees. Mitte, et kõik lood oleks head, aga vähemalt üksjagu põhjalikud on need küll.
Üks tipp-poliitik täna FB-s kutsub üles maksimaalselt paljut erastama. Ega muu jutt sinna juurdekuuluvalt polnud vale, kuid see erastamisüleskutse siiski on. Mitte et ma oleks erastamise vastu. Ma olen hoopis valimatu ja mõttetu erastamise vastu! Kas mõni Mõis peaks ikka erastatud olema? Ehk peaks ja võiks. Sest riigil pole ju piisavalt raha, et kõike korras hoida, parem olgu siis erakätes. Kuigi tõsi, maksumaksja oma ajaloost saab sellevõrra vähem "osa"!
Aga raudtee? Mitte mingil juhul. Nagu ka parve- ja bussiliiklus, maanteede ehitus ja veel mitmed asjad.
Aga raudtee? Mitte mingil juhul. Nagu ka parve- ja bussiliiklus, maanteede ehitus ja veel mitmed asjad.
Ma pole mingi majandusspets, selle tõestuseks võin öelda, et mul pole ka raha Panamas ja muid "tunnusmärke". Mõnel ärimehel ja poliitikul kindlasti on. Ma ei pea siin silmas hetkel mitte kedagi konkreetset. Priit Alamäe on kirjutanud minu arvates hea loo. Neli lõiku tunduvad minu jaoks tähtsaimana.
"Oleme teiste kasutada andnud kapitali, mille puhul oleme rõõmsad, kui see kasvab 2-3 % aastas. Samal ajal on meie enda majandusele kättesaadav enamasti ainult kapital, mis nõuab 20-30 % tootlust aastas".
"Eestis teeb olukorra veelgi kentsakamaks fakt, et osa meie pensionirahast tuleb lisaks omapanusena riigilt. Ehk sisuliselt kantakse igal aastal riigist välja suurel hulgal maksumaksja raha, mile edasise kasutamise üle pole riigil mingit kontrolli, ent mis võiks minna meie majanduse arendamiseks ja ühiskonna üldise heaolu suurendamiseks".
"Igal aastal voolab Eesti majandusest pensionifondide kaudu välja ca 400 miljonit eurot..."
(Üle miljoni euro päevas!!! Lisaks veel erinevaid teid pidi sadu miljoneid, kui mitte rohkem - minu märkus)
" Riigiti peab see osakaal (riigi ja kodanike raha pensionifondides) erinev, aga rusikareeglina on üle poole pensionifondide mahust investeeritud kohalikku majandusse. Eestis on see protsent alla kümne".
Ega rohkem polegi midagi öelda! Kui ehk vaid seda, et siit tulenevalt peab pensionifond (vähemalt ühe võimalusena) olema riigipanga pärusmaa! Mitte erapankade/fondide oma.
****
Päris uhke uus väljend - rahvuspopulistid! Taas üks selline artikkel, mis võiks naerma ajada, kui ei teeks kurvaks. Ja ega asi polegi vast Tuuli Kochis, pigem ikka artikli tellijas ja/või kapo peadirektori silmaringis. Tegu on taas kremlimeelsusega hirmutamisega, kuigi pole sellel brüsseli- või washingtonimeelsusega ju erilist vahet. Rohkem tegu propagandaterminitega. Ja miks mitte "toetada" Kremlit, kui sealt näiteks tuleb homoäärmusluse vastu kainestav tegevus? Tegelikult pole siin muidugi mingit kremlimeelsust, pigem on tegu lobjaka-tüüpi populismiga. Üldse tundub populism olema praegu väga populaarne teema. Värskelt Vabaerakond tõstatanud teema krediitkaartide kasutamise kohta riigiametnike poolt. Taas FB-s tipp-poliitikud lausa hulgi asunud ründama, süüdistades neid loomulikult populismis. Kas tõesti kardetakse "rekordite ületamist", mida koalitsioonierakonnad seni populismis enda käes hoiavad? Ei tasu karta, sellist taset on üliraske ületada, kardan, et isegi geenidoping seda teha ei aita!
Hirmutav on aga see, kui kapo peadirektor ütleb: "Kasulikke idioote on alati olnud ja mõned inimesed lasevad end kahjuks ära kasutada"! Aga mis siis, kui see käib hoopis brüsseli-meelsete kohta? Või lausa nende kohta, kelle kohta pole (avalikkusel) teada, kelle meelt nad on ja kelle nõuete järgi liberaalid/inimkaubitsejad toimetavad? Ehk peaks hoopis nendele tähelepanu pöörama? Kas kapo ikka kaitseb oma rahvast?
IRL on praegu madalseisus ja mul on sellest natuke kahju. Õigemini, oli. Sellesama loo lugemiseni.
Margus Tsahkna: "EKRE võiks olla tore erakond, kui nad ei kraabiks nii hoolega Putini kintsu. Savisaarel on vaja isolatsioonist pääsemiseks partnerit, kes uluks temaga koos....".
Kas Tsahkna peab loomulikuks, et kellegi kintsu tulebki kaapida?
Mõtlesin, et miks Lobjakat selle artikli autorite hulgas pole? Aga ennäe, tal oma lugu, "EKRE ühekõne". Loomulikult seda musta mudalaviini, mida Lobjakas lükkab, teades, ei teki mingit tahtmist lausidiootsusi lugeda. Lihtsalt.
****
Märgiline lugu. Ei ole nii lihtne "kaasata võõraid majandust edendama"! Probleemiks on keeleoskus, assimileerumine, kohandumine kohalike (antud juhul meditsiini valdkonna) töökommete ja - tavadega, töökaaslastega). Kui ei õnnestu, ei ole ka (head) tulemust. Küsimus pole üldiselt tulija rahvuses ega kohalike meelsus, küsimus on faktis kui sellises. Ja mõtteainet võib üks teema pakkuda hoopis laiemas spektris.
Küll aga paneb mõnevõrra imestama, et kaunile Hiiumaale ei taha keegi tööle minna!?
****
Just praegu oli sellest juttu ka uudistes. Jah, igasugune liikluse takistamine pole normaalne. Küll aga nõustun rattatreeneriga, kes ütleb, et võistlejate puhul on kahes reas sõitmine see, mis teeb rivi kaks korda lühemaks ja seega ka möödasõidu lihtsamaks. Arvestades aga maasturit ja meie autojuhtide liikluskombeid (taset), siis võib uskuda küll, et leidub neid, kes otsustavad nõrgemale "koha kätte näidata". Ühekorra põrkasin ka ise kokku sellise tüübiga. Kes mingi arusaamatuse peale järgi kihutas ja sõimama tuli, et ma näidanud talle keskmist sõrme. Selline tegu pole mulle kunagi kombeks, näitasin hoopis suunda, et mine mööda. No mis sa lollidest räägid!
Omaette teema on muidugi ratturite jt trennivõimalused, aastas mõnesaja meetri rattateede ehitamine jpm, mida meie ametkonnad kuidagi paremaks tehtud ei saa.
****
Postimees kirjutab ka sellest, et "Tere" sattus raskustesse uljaste tehingute tõttu ja et ettevõtte ostjaks võib olla Raul Jeets või AS Maag. Viimane ei tundu hea varinadina, pigem ehk Jeets tekitab lootust. Kuna selgemalt tal erinevalt Maagist olemas tootjapoolne taust. Otse loomulikult on parem, kui ühe firma all on nii tootja kui töötleja.
Aga kirjutab ka sellest, et eestlased on kaotanud usu.
Miks? See on ju teada, miks. Ainult, et valitsus ei saa sellest aru. Ja mitmest põhjusest ongi siin eespool juttu. Kes toob usu tagasi? Andrus Karnau värskelt tümitab EKRE-t, kes "toovat" tagasi toreda ja rahuliku elukeskkonna. Aga äkki toobki?
Praegune valitsus tahab raha korjata aga liiklustrahvide tõstmise abil. Kui palju saab trahvi ratturite õnnetuse põhjustanud maasturi juht? Või vastassuunavööndisse kaldunud ja ratturi surmanud juht?
****
Ärilause.
Majandusminister Kristen Michal:
"Kaubavoogude vähenemisel tuleb raudteele raha eraldada. Eelmisel aastal oli see summa näiteks viis miljonit eurot".
Kui palju tuleks sama väikese kaubaveo puhul eraldada igal aastal kiirraudteele, hr Michal?
****
Puitmajad (üldse majad) on üks meie Nokkijatest. Ja muide, teatud sihtkohtadesse saab neid vedada ka raudteetsi. Ma ei teagi, kas on väga olulist vahet, kui nende ostjad on Rootsis või Süürias?....
****
Ei taha lugeda. Seda enam, et kindlasti tegu jälle mõne "vihaõhutajaga"!? Kes parastab nagu rahvuspopulistid. Ja keda ei maksa üldse kuulata. Ütlevad liberaaldemagoogid.......
Aga lugeda ei taha selle pärast, et ei taha mõeldagi halbade aegade peale. Normaalsete aegade (tagasi)tulekut tahaks!
****
Huvitavat lugemist oli rohkemgi.
Kahjuks ka sellest, et Kaia kanepi tasapisi taandub tippspodist. Aga tänud talle ikkagi! Ja edu!
*******************************************************
Wednesday, April 20, 2016
Andrei Vesterinen arvab.
Tore, et keegi võõrkeelsetest (emakeelena siis põhimõtteliselt) oma arvamust avaldab. Ma ei tea, kas see on nii tore, et sarnaselt riigitelevisiooni saatejuhile, tembeldatakse kedagi idioodiks. Aga see on Andrei arvamus.
Ma ei tea, mida Martin Helme vastab. Mõtisklen aga ise nende kolme küsimuse üle.1. Kas Te teate, et vene keelt kõnelevad inimesed on Eesti territooriumil elanud sajandite kaupa?
Kui Te seda ei teadnud, siis julgen Teile meelde tuletada, et vene keelt kõnelevad inimesed elavad Eesti territooriumil juba väga kaua ning elavad ka edaspidi. Meeldib see Teile või mitte.
Meeldib see Teile või mitte. HARJUGE SELLEGA!
Rõhutaks ka trükitähtedega? HARJUME SELLEGA SIIS, KUI SIIN ELAVAD VENELASED ÕPIVAD SELGEKS EESTI KEELE VÕI VÄHEMALT OLEKS ABSOLUUTSES ENAMUSES SEDA AMMU TEINUD HARJUGE SELLEGA!
Miks ma rõhutasin? Sest venelane Eestis oleks pidanud ammu aru saama ühest asjast: kui soovid, et sinuga harjutakse, austatakse, sõbrunetakse jne, siis on vaja siia tulles omada austust selle maa ja rahva vastu. Pealegi, ma ei pea harjuma sellega, et aegade jooksul on tahetud seda maad venestada ja siia toodud selle nimel sadu tuhandeid võõrkeelseid inimesi. Sama võib juhtuda ka nüüd, aga ma ei tea, kuidas Teile siis siin meeldib, kui võõrkeelseid (mitte venekeelseid) inimesi saab siin, Sinu ja minu kõrval olema samuti sadu tuhandeid!?
Eestlased on siin maal elanud kauemgi ja rohkearvulisemalt. Omas kodus. HARJUGE SELLEGA!
2. Kas Te teate, Martin Helme, et vene keelt kõnelevad inimesed Eestis on samuti õigusvõimelised nagu eesti keelt kõnelevad inimesed?
Kui Te seda ei teadnud, siis julgen Teile meelde tuletada, et vene keelt kõnelevad inimesed Eestis töötavad siin, maksavad makse, loovad peresid, teenivad aega, panustavad Eesti elu parandamisse. Vene keelt kõnelevad inimesed Eestis on samuti õigusvõimeline ühiskonna osa riigist. Nii on olnud, on ja hakkab olema.
Meeldib see Teile või mitte. HARJUGE SELLEGA!
Venekeelsed inimesed elavad siin. Neist osa maksvad makse jms. Osa aga ei maksa makse, veavad üle piiri salasigarette, püüavad salapüüdjatena kala, sõimavad eestlasi fashistideks, arvavad, et vabastamine ongi see, kui vabastaja (armee) ei lähe tagasi koju.
Või kui "õigusvõimelised" (ma isegi ei saa aru, mida see sõna tähendab!) olid Pronksöö "rahvuskangelased"?
Normaalsed inimesed sellega ei lepi ja seda õigeks ei pea. HARJUGE SELEGA!
3. Kas te Teate, et põhiprobleemiks Eestis on poliitikud, kes ei suuda mitmete aastate jooksul muuta elu Eestis paremaks?
Kui Te seda ei teadnud, Martin Helme, siis julgen Teile meelde tuletada, et rahvas on väsinud poliitikute valedest ning selliseid provokaatoreid nagu Teie, Martin Helme, rahvas ei usu. Te üritate alati väljendada oma vihkamist Eestis elava vene keelt kõneleva ühiskonna suhtes. Teil on üks eesmärk – õhutada vaenu eestlaste ja venelaste vahel. Vene keelt kõneleval ühiskonnal on samasugused õigused nagu eesti keelt kõneleval ühiskonnal. Meie- Eestis elavad vene keelt kõnelevad inimesed – oleme Eesti ühiskonna lahutamatu osa.
Meeldib see Teile või mitte. HARJUGE SELLEGA!
Kas Te teate, et elu paremaks muuta saab üldjuhul vaid poliitik, kes on võimul? Kas Te teate, et rahvas on väsinud just nende valedest ja provokatiivsest käitumisest? Milleson süüdi Martin Helme jt opositsioonipoliitikud, et elu paremaks pole muutunud? Äkki olete valinud valesid poliitikuid?
Rahvus oli, on ja jääb. HARJUGE SELLEGA!
Ega mu vastused polegi midagi hiilgavat. Ometi, iga inimene, eestlane või venelane, on austustvääriv ikka siis, kui suudab ise austada neid, kes tahavad sellele maale ja seega ka rahvale parimat.
Ühe asja lisaks veel. Ma ei tea, kas Andrei Venemaal või venelased ise oma kodumaal tahaks nii väga, et nende riiki juhiks hiinlane või ameeriklane? Või kui oleks juhtunud nii, et Venemaa oleks vabastanud näiteks hiinlased ja jäänudki võimule, nagu meil olid võimul Venemaa-NL marionetid!? Või millisest rahvusest riigijuhi eest sõditakse Afganistanis? Nii ühel kui teisel pool rindejoont? Või kas Andrei teab, et Afganistani saadeti eestlasi ja venelasi nii eile kui nõukogude ajal. Sõdima. Kellegi eest. Kelle, jääb juba omaette küsimuseks.....
*********************
EKRE vastus.
http://m.ohtuleht.ee/728659/mart-helme-harjuge-ara-me-ei-kao-mitte-kusagile
***********************************************
Wednesday, April 27, 2016
Recado - ekraaniga parvele.
Kas riik ulatab abistava käe?Hea võimalus esimeseks sammuks.Nagu olen kirjutanud, siis meil on reklaam isegi mitte lapsekingades vaid lausa paljajalu. Nüüd on uued parved tulemas ja ka uued tegijad. Kuidas tehakse? Kas on lootust, et Recado Meedia ei oota vaid pakkumisi? Et algab tõsine koostöö kõikvõimalikke Eestist reklaamklippe tegevate organisatsioonidega? Et reklaamitakse mitte ainult saari vaid kogu Eestit? Nii meie inimeste kui välisturistide silmadele?Esimene "negatiivne" aisting tekkis juba artiklit lugedes. Miks on ekraanid vaid laevadel? Miks ei ole neid sadamates? Üksiti ehk veelgi kaugemal, Kuressaares, Kärdlas, Haapsalus? Kohtades, kus külastajad liiguvad? Miks mitte lausa Fra Mares, kus seni nii ekraanidel kui siseTV-s reklaamitakse ainult iseennast. Kui Recado saaks tegutseda suurelt, siis oleks riigi poolt pakutaval ka rohkem "kliente". Igal reklaamida soovijail oma raha eest samuti. Kas tõesti keegi arvab, et 7 ekraani peaks olema mingi tulus äri? Kui ongi, siis on see reklaamisoovijatele vaid ülisuur kulu ja väike tulu!Tahaks loota, tahaks......4 comments:
- AnonymousJanuary 5, 2017 at 6:59 AM
Jaanus Järs Selles mõttes on sul õigus, et näiteks kui ma sel aastal Leedus-Poolas-Austrias ööbisin, jooksis hotellis mingi TV-1, mis reklaamis turistile väärsusi. Näiteks sain ma teada, mis paketid on hiinlastel Viinis ja Austrias või mida lapsega teha Poola looduskeskuses. Ka 3-4 a tagasi Berliinis, oli Kurfüstendammil hotellis linna TV sümdmusi tutvustav programm, ka Grüne Wochelt, kus ise viibisin. Kas selleks on vaja rohkem või vähem vahendeid ja missugusi, ei tea täpselt.
Reply
Meeldib · Vasta · 2 minutit · Muudetud Neeme Sihv jagas kasutaja Eesti Päevaleht postitust.
9 tundi ·
Siis tuleks asjad ümber mõelda! Tallinna TV on juba olemas ja levis. TEHKEM SELLEST ÜLERIIGILINE REKLAAMKANAL, MIS REKLAAMIB EESTIT EestiTurism.ee?
jA SELLE KAUDU SAAKS SADAMAD, HOTELLID, RESTORANID JM NÄIDATAGI Puhka Eestis/EAS-i poolt tehtud videoid! Ideaalne võimalus ju!????
Eesti Päevaleht
10 tundi ·
Tallinna Televisiooni ülalpidamiseks kulus eelmisel aastal üle kolme miljoni euro
Juhtkiri: Tallinna TV-d ei vaja isegi Keskerakond
Tallinna Televisiooni ülalpidamiseks kulus eelmisel aastal üle kolme miljoni euro, aga kas see on üldse mõttekas ettevõtmine? Keskerakond on pärast Edgar Savisaare esimehe kohalt lahkumist muutuste teel, ent siiani pole selge, mis…
delfi.ee|Autor: Eesti Päevaleht
Meeldib
KommentaarJaga
3 Maie Reidolf, Hindrek HM ja Marvi Leoke
Kommentaarid
Tiit Soorm
Tiit Soorm . . . , millest XX % ulatuses kasutati eetri reostamiseks ja YY % suutis hr. Lepp päästa, millest tuleks talle määrata keskkonnakaitsealane preemia!
Tühista meeldimine · Vasta · 2 · 8 tundi
Neeme Sihv
Neeme Sihv See teema jääb alati vaidlusaluseks, üks arvab nii ja teine naa. ERR jm kanalid olid jällegi teisele poole kallutatud. Pagan nendega, meil on olulisem reklaamida Eestit!
Meeldib · Vasta · 1 · 8 tundi
Neeme Sihv
Kirjuta vastus...
Jaanus Järs
Jaanus Järs Reklaamiks Tallinnat? Reklaamis varemgi... teatud nurga alt. Aga ka provintsis vaadatakse .. mõne lehe või telefonipaketi reklaame. Aga kui on andmeid, et teda keegi piiri taga ka vaatab... võiks ka Eestit reklaamida. Kas vaatab?
Tühista meeldimine · Vasta · 1 · 7 tundi
Neeme Sihv
Neeme Sihv Miks Tallinnat? Eestit ikka. Välisturistile (muidugi ka eestlasele endale), kes on siin ja on sadamas, spaas, restoranis, lennujaamas, vaksalis jne jne. Ekraanid on olemas, pilt on, aga hääl raadios. Selle asemel jooksevadki klipid. Ka sisetv-s nagu näiteks Fra Mares jm, saaks selle kanali jätta programmi. Koos õigusega teha ettevõttel endal vahepeal "reklaamipause", enda tutvustamiseks. Mis kasu on mingist saatest ekraanil praegu, kui häält pole? Reklaamid Tallinnas Pärnut, Pärnus reklaamitakse sind!?
Meeldib · Vasta · 1 · 5 tundi
Neeme Sihv
Neeme Sihv Piiri taga vaatamiseks oleks vaja siis netivarianti, kustkaudu saab ka otse vaadata.
Meeldib · Vasta · 5 tundi
Jaanus Järs
Jaanus Järs Selles mõttes on sul õigus, et näiteks kui ma sel aastal Leedus-Poolas-Austrias ööbisin, jooksis hotellis mingi TV-1, mis reklaamis turistile väärsusi. Näiteks sain ma teada, mis paketid on hiinlastel Viinis ja Austrias või mida lapsega teha Poola looduskeskuses. Ka 3-4 a tagasi Berliinis oli Kurfüstendammil hotellis linna TV sümdmusi tutvustav programm, ka Grüne Wochelt, kus ise viibisin. Kas selleks on vaja rohkem või vähem vahendeid ja missugusi, ei tea täpselt.
Meeldib · Vasta · 3 tundi · Muudetud
Neeme Sihv
Neeme Sihv Tänud Sulle selle hea info eest! Sest just seda silmas peangi, anda infot ja kohati seda ka poolagressiivselt. Et ehk kui sadamas ikka istud või parvetad Hiiumaale või mõnuled mujal, siis hakkab sulle kasvõi silmanurgast silma see, mis sulle meeldida võib!
Tühista meeldimine · Vasta · 1 · 3 tundi
Merike Maemets
Merike Maemets Tallinna TV-s olid vähemalt MÕNED saated, mida tasus vaadata-kuulata eesotsas "Vaba mõtte Klubiga". Riigitelevisioonil polnud neid viimasel ajal ühtegi, mida tasuks vaadata (ei mõtle siin BBC loodusfilme, ilmateadet ja kordussaateid mahukast arhiivist). Lisaks on Tallinna TV-l olnud sellist armsat kodukootust ja isetegevusega on kaasnenud mõnevõrra isemõtlemist. Riigi-TV ainult impordib. Siis võiks juba otse väliskanaleid edastada....
Tühista meeldimine · Vasta · 3 · 2 tundi · Muudetud
Neeme Sihv
Neeme Sihv Aga äkki peaks TTV juhtkonna viima üle ETV-d juhtima? Ehk oskavadki parema programmi teha? ETV-s on häid asju, aga on ka palju rämpsu ja igasugused jutusaated jm tõepoolest rämpstasemel ja kallutatult. Saatejuhid sageli kalduvad äärmusluse manu ning tümitavad ja mõnitavad teatud saatekülalisi.
Monday, August 29, 2016
Ajalehtede ja -kirjade kuldaeg
Kunagi oli ajalehti-ajakirju nagu seeni pärast vihma. Mõnest ilmuski vaid üks number. Hea äri oli muidugi ristsõnade väljaandmine. Aga kõigist ei jõuaks vist pilte tehagi. kas mõni tuleb tuttav ette?
***************************************************************************
Suu jääb ammuli, eriti kui vaadata praegust valitsuse suhtumist oma kodumaa suhtes!!!
ReplyEnnem loobitakse nutsu laiali väljamaale ja kodumaa hävingus-kus on siin õiglus?
Kodumaine toit peab säilima jääma kindlasti!!!