Ei-ei, see pole veel õudustetuba! See on vaade Tallinnale.
Halloween jääb minu jaoks võõraks, aga eks lapselapse jaoks on see midagi uut. Muidugi võiks olla nimeks ka mardisantide õudustetuba? Lihtsalt, et meie rahva tähtpäevade nimetusi edasi viia?
Tõsi, need õudused ei ole meie mardisantide ja kadrisantide teema. Justkui ei ole. Aga mõneti ehk võib seda lubada? Sest hinged ja vaimud, arbujad ja vaigutajad on meilgi olemas, reaalsest eestlase minevikust ja fantaasiamaailmast.
Odav see lõbu muidugi pole, vaid kuni 7-a lapsed saavad tasuta, kõik ülejäänud peavad maksma 12 eurot. No muidugi, ainuüksi kilet on ostetud paar tonni? No ei ole rohelist mõtlemist....
Lisaks igasugustele õudustele oli ka labürint jm. Ja muusika ehk efektid, kuigi selles torkas hätirivalt kõrva vahel kostev koera kiunumine. Nagu õnnetu, hädas koera. See torkas.
Ka elusad surnud liikusid ringi, labida, kirve ja mootorsaega. Lastele sellise eest õuduste majast põgenemine pakkus põnevust, eriti nii 10-12-aastastele.
Veri, roosiokaste kaudu, vaimud ja varjud.... böö!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar