Nüüd ehitab Eesti Raudtee ümber rongipeatusi ja perroone. Parklad nende juure oleks kui osa taristust, aga see pole otseselt nende rida. Küsimus on KOOSTÖÖS, mida Eestis ei ole suudetud ega tahetud teha ja ka Eesti Raudtee ei ole tahtnud seda kunagi enda kaela võtta. Ometi, tegu on RIIGIettevõttega, seega peaks kõik asjad juhtuma koostöös. Aga ei juhtu.
Kärkna rongipeatus oleks pidanud juba 2012 saama kõrvale BUSSIPEATUSE, aga kuna vallavalitsus on harjunud ennast nuumama maksumaksja rahast, kuid ei suuda ega taha aru saada sellest, mida on vaja teha, siis logeletakse.
Kas nüüd midagi muutub?
Valimisliit Ühtne Tartu vald teeb järjekordset propagandat, et tagada priske toidulaud. Lubatakse mida iganes (see on näide, sellest, kuidas toimitakse üle Eesti).
Kuidas kõik need lubajad edendavad Eesti ühistransporti? Kärknas toimuvad ümberehitustööd rongipeatuses, omal ajal jäeti aga bussipeatus perrooni kõrvale tegemata. Kas nüüd tehakse ja kelle ülesanne see on? Eelkõige valla, sest nende piirkonna jaoks on see olulisim. Ehk et nüüd peaks sinna tehtama ka bussipeatuse taskud ja just omavalitsus peaks seda OMA INIMESTE jaoks vedama, ja bussipeatus EI OLE raudteejaama taristu. Aga kuidas saab aru vald?
Küsisin:
Kas 2021 kuni tänaseni olite ka vallavalitsuses võimul?
Janno Laur:
Oleme koos Transpordiametiga ühendanud ära kergliiklusteega nii rongipeatused kui Kärkna asula ja Tartu-Jõgeva maantee kergliiklustee. Raudteejaamade endi taristu arendamine ei ole kohaliku omavalitsuse ülesanne, selles asjas meie vastutust võtta ei saa.
Puhas vale on vastuseks!
*************************************************
Vaatame ajas tagasi?
Saturday, December 6, 2014
Kodanikuühiskonna perroon.
Kärkna.Viimasel ajal on väga palju poleemikat kodanikuühiskonna ümber. Kes kiidab, et sellega meil kõik hästi, kes aga kritiseerib ja kohati väga tugevalt. Minu jaoks on suur osa jutust "heast kodanikuühiskonnast" bluff.
Kogu lugu sai alguse sellest, kui Edelaraudteele anti kooskõlastamiseks mitmed projektid uute perroonide kohta. Kuna teadsin üht-teist kogu sellest süsteemist, siis küsisin neid näha. Selleks, et möödalaskmised ei osutaks halba mõju rongiliiklusele, inimeste liikumisele, riigi eelarvele jpm. Nägingi esimest kümmekond projekti ning soovitati mõned ettepanekud kirja panna. Mitmepäevase analüüsi järel sain aga aru, et asjale lähenetakse mugavuspositsioonilt, süsteemile ja pisiasjadele vähimatki tähelepanu pööramata. Põhimõte oli - võimalusel samasse kohta ja võimalikult "odavalt". Mis hiljem toonuks kaasa kulude kasvu.
Seepärast tegingi rohkem kui 10-leheküljelise ülevaate enamuse peatuste kohta, tuues ära plussid ja miinused. Need läksid Eesti Raudteele (Edelaraudteel oli lihtsam, sest seal mõisteti teemat). Aastatepikkused kogemused Eesti Raudteega aga andsid selgelt mõista, et sealt ühtegi asjalikku vastust oodata ei ole, seega saatsin ülevaate MKM-i
Siin selle hiljem parandatud ja muudetud variant.
Loogiliselt võttes ja kodanikuühiskonna reegleid järgides pidanuks see kaasa tooma laialdase arutelu omavalitsustega, kohalike elanikega, rongi- ja bussioperaatorite jt. Muide, ükski bussifirma ühelegi kirjale, kus palusin nende arvamust, ei vastanud.
MKM võttis kohati asja tõsiselt, kohati aga ilmnes kompetentsipuudus, mida nüüd paljudes riigiametites ka tunnistatakse. Isegi näiteks Maanteeameti juhataja tasemel. See näitab, et on veel ametnikke, kes sellest aru saavad.
Muide, nüüd seoses eurorahadega Ühispeatuste tarbeks, panin lühidalt taas olulised punktid kokku ja saatsin omavalitsusliitudele. Peale mõne tühjavõitu vastuse rohkem ei kippu ega kõppu! Ja ausalt öeldes kahtlen, kas ka palve täideti, edastada need omavalitsustele.
Kellel pole viitsimist tervet lugu läbi lugeda, toon Kärkna punkti siia välja:
KÄRKNA
- Asukoht ebasobiv
- 30 m piisav. kuid kõrvalteel sõites tekitab ajakulu, kütuse lisakulu ja ebamugavusi reisijatele
- Reisijatel maanteelt ligipääs kauge ja ebamugav, seega platvorm ei täida oma otstarvet.
- Palun kaaluda võimalust ehitada Kärkna platvorm ÜLESÕIDU JA Amme jõe SILLA VAHELE, s t endiste Kärkna ja Vasula peatuste vahele. Plussid
+ Odavam ja lihtsam ehitus
+ Parem ligipääs ehitamisel
+ Parem ligipääs reisijatel maanteelt
+ Lühem vahemaa endise Vasula peatuse piirkonna elanikele
+ Kaob vajadus Vasula peatuse taastamiseks
+ Parem ligipääs kasvatab reisijate arvu
+ Kokkuhoid, kuna jääb ära ülekäigu ehitus
+ Aja ja kütuse kokkuhoid, kuna jääb ära kõrvalteel sõit
+ Pöörangute rikete korral võimaldab rongi suvaliselt teelt läbi lasta
+ Odavam ehitus, kuna jääb ära 2. kõrvaltee nihutamine
+ Võimaldab vajadusel rongide vahetust, kusjuures isegi ei sega võimalikud pöörangute rikked, sest teid rohkem kui kaks
+ Bussipeatus lähedal
Õnneks oli Kärkna üks neid peatusi, mille puhul üks riiklik osapool, MKM, ka tõepoolest asja nii nägi. Erinevalt Eesti Raudteest. Et aga asi "kindel oleks", pidin edasi minema. Eesti Raudtee ja kohati ka teiste riigiasutuste selgitustöö kohalikele omavalitsustele ei saanud olla piisav ja seda just juhul, kus ei teatud ju isegi, mida selgitada. Teoreetiliselt oli KOV-il võimalus kooskõlastada ja ettepanekuid esitada, aga polnud kohustust nendega vähimatki arvestada. Jäi üle teha vastavad kirjad iga peatuse kohta ka KOV-idele ja Maavalitsustele. Võimalusel ka kohalikele seltsidele ja ühingutele, et nemadki teaksid probleemi olemust.
Kärknas oli KOV valmis kooskõlastama perrooni asukohana vana koha, ligi km ülesõidust, kuhu puudus jalgsi ligipääsutee. Seda ka selgitasin. Ootamatult helistati KOV-st ja küsiti: Millega ma rahul ei ole? Nii ütlesingi, et kes selle ligipääsu ehitab? Vastati, et tehakse kergliiklustee. Sõiduteest tookord ei rääkinud. Ja nii ma soovisingi teada, miks peaks eelistama kilomeetripikkust teed teerajale, millel pikkust 70 m!? Kes seda kegliiklusteed talvel hooldab ja palju see maksma läheb? Selle peale oli vaikus....ja tõdemus, et tõsi küll, nii saaks ka jah.
!?
Nii juhtuski, et Kärkna peatus sai sinna, kus ta nüüd on. Ja paljud elanikud ei teagi, et neid ähvardas oht tuisus-tormis rongile rühkida terve kilomeetri, täistuisanud teed mööda... Ma ei hakka meelde tuletamagi vajadust eriolukorras reisijate ümberistutamisest bussidele, mille kohta oleks parem küsida bussijuhtidelt, kes seda Kärknas tegema pidanud.
Kahjuks oli Kärkna üks vähestest võitudest. Või kuidas võtta, ma ei teagi, kas "võitusid" oli vähe või palju. hetkel näiteks räägitakse sellest, et edelasuunal vähe jaamasid rongide vahetuseks. Tõsi see on. Sama juhtunuks aga teatud mõttes ka Eesti Raudteel. Nn ääreperroonid ei võimalda korraga peatuda kahel peatusega rongil. Ja ka ühe rongi puhul peaks sõitma vaid ühel teel, mis pöörangu rikkel pole võimalik. Kui palju aga rongid selle tõttu metsade vahel seisnud, peaks raudteelased hästi teadma! Nii õnnestuski muuta ära ääreperroonid Kaareperes, Tabiveres, Pedjal, Kiltsis jm. Seegi ju võit? Ja olen enamuse selliste peatuste puhul kindel, et kui poleks seda kirjutamist ette võtnud, poleks midagi ka muutunud 99% juhtudest. Õnnestus palju muudki.
Paraku mitte kõik. Kärkna süteemi keelduti rakendamast Oraval, Kadrinas jm. Kuna Eesti Raudtee mitmel aastal lihtsalt eiras kirjavahetust (eks seegi näitab taset!) ja vastas vaid MKM-i kaudu, siis muutus asi absurdseks. Jõhvi puhul räägiti otsest valet, mida MKM ei oleks tohtinud küll kirjades minuni lasta. Küll sellest, et ettepaneku järgi jääks perroon kõverale, kuigi teadsin, et see sirgel teeosal. Küll seda, et siis toonuks see kaasa vajaduse kõrvalteede pikendamise järele, mis taas ääretu totrus. Jah, seda VÕINUKS mõnel juhul teha. Sest seegi kulutus poleks tegelikult osutunud kulutuseks vaid tulevikku silmas pidades lausa kasulik. Kuid saanuks teha ka nii, et reisijad saanuks rongile bussijaama ja promenaadi (tunneli) juures. Ja nii paljudes kohtades. Kus on siin siis koostöö, konstruktiivsed arutelud jm?
Kohalikud soovisid ka Vorbuse ja Sõmeru peatust! Kus need on? Vastus oli, et selle jaoks eurorahasid ei jätku. Nii vaesed oleme, et riigil ei leidu 100 000 eurot paari-kolme peatuse jaoks? Äkki saaks siit abi?
Mis edasi?
Edasi jõuame Rail Balticani (kooseluseaduse teerulli jätan vahele). Tormiliselt kaasati kodanikuühiskonda. Endiselt stiilis "Teil on õigus teha ettepanekuid, meil õigus neid mitte arvestada"! Kaasa tõi see "vastupanuliikumise" nende poolt, kes NÄGID asja taga inimesi! Ja tegelikult need võitlejad pole üldse RB vastu, vaid hämamise, vassimise (rahastusest alates), populismi, survemeetodite jm vastu. Ka selle vastu, et nii pompöösse ja sellisena mittevajaliku raudtee tulevik tähendab äärmiselt suurt koormust maksumaksjale. Rääkimata sellest, et valdav enamus inimesi mitte ei võida sellest projektist, vaid osutuvad kaotajaks! Ma ei hakkagi meelde tuletama seda, kuidas kirjutasin vajadusets ka kohalikule liiklusele mõelda, maavanemad hakkasid sellest rääkima alles peale raudtee nägemist Rootsis. Nüüd siis viiakse igast Harjumaa omavalitsusets kaks inimest Soome. Kaasa soovis sõita ka kas inimest ARB-st. Need saadeti lihtsalt pikalt "kui rahvavaenulik element". Põhjenduseks, et siis soovivad ka teised ühendused oma liikmeid saata. Puhas populism! Nii võiks mõelda, et ka iga trassile jääv talunik ja metsavaht soovib sõita! INIMESTE eest peakski vallavanm seisma. Laiemalt Eestimaa eest aga ARB.
Peale perroonide saagat olen püüdnud kaasa rääkida Ühispeatuste loomisel, pidanud tohutult kirjavahetust, rääkimata blogis kirjutistest samal teemal. Paljude ametnikega on ka head suhted, aga palju ka neid, kes vastavad süvenemata teemasse "Täname ettepanekute eest! Võimalusel arvestame..."! Teadagi! Samas, needsamad väiksemad ametnikud on ka ise korduvalt öelnud, et kõrgemate ametnike arvamus on ja jääb stiilis: "Me ise teame..."! Kuhu me nii jõuame?
Siia on paslik ka lisada, et ronge pole ka Võrus. Siiani. Ja kuigi Lääne-Eesti kümned poliitikud ja omavalitsustegelased on teinud pöördumise Haapsalu raudtee taastamisest, järgib Reformierakond tagatubade otsustamise põhimõtet. Nagu Siim Kallas mainis. Või nagu Hardo Aasmäe ütles, et meil aegade harimatuim valitsus. Hea küll, haridus hariduseks, aga oskust NÄHA ei peaks see takistama!? Nägemine aga peaks olema mõistmise aluseks, sest see ei tähenda vaid silmadega nähtavat.
Üle Eesti - KINDLALT EDASI - inimesi märkamata ja riigi rahakotist hoolimata! Võib öelda küll, et on üks erakond kindlasti vastutab selle eest, mis juurdub ja mille vastu sisuliselt ei võidelda.
Ahjaa! Ehk ma pidanuksin omast ajast ja oma rahakoti arvel jätkama? Et süveneda veelgi suurematesse peensustesse ja hoida ära lollusi? No kuulge, keegi saab palka selle eest ja see ei ei tähenda, et ta ise tõsiste spetsialistide poole ei võiks pöörduda.
Ikka veel ümber tegemata. Ometi, oma inimestega, sidespetsialistidega, see poleks üldse võimatu....
************************************
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar