ENAMUS POSTITUSI 2013-16 HAAPSALUST JA RAUDTEEST ON LEITAVAD ENDISELT 2021 OKTOOBER - DETSEMBER POSTITUSTENA.
Thursday, March 21, 2013
Haapsalu raudtee - olla või mitte olla?
http://online.le.ee/2013/03/20/neeme-sihv-haapsalu-raudtee-olla-voi-mitte-olla/
Õnneks on vähemalt üks asi möödanik – aeg, kui Haapsalu raudteest peaaegu ei räägitud.
Minu jaoks on Haapsalu raudtee olemas eelkõige mälestustes, kui sai veel sinna sõidetud, käigus oli mitu rongi ööpäevas ja sõitjaid murdu. Mäletan ka aega, kui kiirused olid väga väikeseks tõmmatud ning reisijad loomulikult enam rongi ei kasutanud.
Kas on mõtet raudtee taastada?
Kui mullu rattaga matkale läksin, oli eesmärgiks eelkõige puhkamine ja möödunud aegade meenutamine. Mida kaugemale ma aga terviseteel jõudsin, seda enam hakkas painama mõte raudtee taastamisest. Tunnistan, et esialgu olin suhteliselt pessimistlik. Otsustasin teha natukene uurimistööd. Suhtlesin ametnikega, otsisin Haapsalu raudtee kohta kirjutatut, võrdlesin olukorda piirkondadega, kus rongid veel liiguvad.
Haapsalu raudtee taastamise ja tasuvuse kohta on uurimistöö teinud Rein Riisalu. Selle järgi on eelkõige tasuv raudtee pikendamine Riisiperest Turbani ning mõeldav Haapsaluni (Rohukülani). Samas ei saa sellisele teemale mitte kuidagi läheneda vaid tasuvuse seisukohast. Ükski uuring ei anna selget tulemust ei sotsiaalmajanduslikus mõttes ega ka keskkonna koha pealt, rääkimata mõjust maanteedele ja sealsele liiklusele.
On tehtud uuringuid ja küsitlusi ka teiste suundade rongiliikluse kohta. Enamasti on aga küsimused olnud sellised, mis ei anna tegelikult mitte mingit vajalikku infot. Ka ei saa aluseks võtta mineviku reisijate ega tänapäeva bussisõitjate arvu. Mingi pildi annab küll mobiilpositsioneering, kuid seegi jääb ebapiisavaks. Seega tuleb pigem lähtuda kogemustest.
Haapsalu raudtee on tasuv. Mitte niivõrd majanduslikult kuivõrd üldises mõttes. Võib vaid ette kujutada, mis juhtuks, kui lõpeks rongiliiklus näiteks Viljandi liinil. Need tuhat või rohkemgi reisijat, kes päeva jooksul rongidega sõidavad, oleksid väga tugeva surve all – valida tuleks auto kasutamise, töö- või elukoha muutmise, bussisõidu ja teiste võimaluste vahel. Ja nähes, kuidas kiratseb bussiliiklus, võib olla üsna kindel, et selle kasuks otsustatakse vaid äärmisel juhul.
See, et reisirongiliiklust Haapsallu pole 17 aasta jooksul taastatud, on väga suur kivi poliitikute kapsaaeda. Maapiirkondade taandarengul on muidugi rohkem põhjusi, siiski võib üpris kindel olla, et rongiliiklus tekitaks inimestes lootust. Ja lootus on äärmiselt oluline!
Esmatähtis on hea sõiduplaan
Rongiliikluse eelisteks on kiirus, mobiilsus, erinevad ümberistumisvõimalused, ohutus. Ja muidugi nn kvaliteetaeg. Kes on sõitnud autoga halbades ilmastikuoludes, teab, millise pinge alla see juhi seab. Rongis on aga võimalik tegeleda tööasjadega või suhelda arvutis, muidugi suhelda ka kaassõitjatega, lugeda või kirjutada. Ja see aeg on tänapäeva kiire elutempo juures lausa oluline.
Veelgi olulisem on, et rongiliiklus on vägagi sobiv matkajatele, sest see on pea ainus võimalus ratas kaasa võtta. Rongi saab muidugi (just uute rongide puhul) mugavamalt ka lapsevankriga või ratastoolis. Viimane on Haapsalu jaoks eriti oluline. Õigemini inimeste jaoks.
Muidugi on rongiliiklus mõeldav ja mõttekas vaid siis, kui asjad on väga põhjalikult läbi mõeldud. Esmatähtis on hea sõiduplaan, kiiruse erilisel tagaajamisel aga puudub mõte. Võib olla üsna kindel, et ükski inimene ei jäta sõitmata, kui sõiduaeg on 1,5 tunni asemel kümmekond minutit rohkem. Kindlasti on 1,5 tundi küllaltki pikk aeg iga päev tööle- või koolisõiduks, kuid piisavalt palju peaks olema ka neid reisijaid, kes ei sõida vaid alg- ja lõpp-peatuse vahel.
Sõiduplaani tegemisel tuleb maksimaalselt jälgida aegade sobivust reisijatele ning ka liikluse tihedus peab olema suurem kui ammustel aegadel, tõenäoliselt on minimaalne vajadus 8–10 rongi ööpäevas. Muidugi tasub kaaluda ka ekspressrongide võimalust, eriti oluline võib see olla ümberistumisteks Peterburi ja teistele (rahvusvahelistele) rongidele.
Kasuks tuleb ka võimalus ümberistumiste kasutamiseks Riisiperes või Keilas – juhuks, kui raudtee tehakse ilma kontaktvõrguta, mis peaks olema pea poole odavam. Ümberistumiste puhul tuleb aga järgida põhimõtet: nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Kuid paidlikkusele tuleb see kasuks.
Küsimus, kas teha koos elektrifitseerimisega, on keeruline, kuid oluline. Parem oleks kindlasti elektrifitseerida, kuigi see on kallim ja ka edasine ekspluatatsioon ei pruugi nii hõreda liikluse korral olla ökonoomne. Samas on kindlasti tunduvalt lihtsam elektrirongidega liiklust planeerida, vähem oleks ka ümberistumisi.
Rongi- ja bussiliiklus toetavad teineteist
Kaubavedude koha pealt muidugi väga optimistlik ei saa olla, kuid siiski tuleb tulevikku vaadates mõelda ka kauba laadimiste vajadustele ja võimalustele. Kindlasti võib raudtee olemasolu siiski anda tõuke tööstuse arenemisele ning see on kasulik ka siis, kui üldjuhul on tegemist väiketööstustega.
Reisijate arvu koha pealt tuleb aga sõiduplaani väga põhjalikult planeerida, tagatud peab olema ka ümberistumisvõimalused Tallinnas (Lillekülas) Rapla ja Aegviidu suuna rongidele. Väga oluline on ka „Pargi ja sõida“-süsteemi läbimõeldud rakendamine. Haapsalu rongiliikluse taastamise puhul võib eeldada autoliikluse vähenemist mitte ainult suunal Haapsalust Tallinna, vaid ka vastupidi, seega peab parklate asupaikasid ning loomist läbi mõtlema ka Tallinnas ja selle lähipiirkondades.
Raudtee plussiks ka see, et lisaks suuremale kasutamisele hommikul Tallinna suunas ja õhtul tagasi on just lootus suuremaks reisijate arvuks ka vastassuunaks, tõmbenumbriteks kuurortlinna staatus, Matsalu, Vormsi, Hiiumaa jpt kohad. Kindlasti võib n-ö vastassuuna reisijate arv suhteliselt olla tunduvalt suurem kui teistel liinidel, rääkimata ühendusest Keilaga, mille järgi on inimestel väga suur vajadus. „Pargi ja sõida“-süsteemi kõrval saab kindlasti rakendada ka juurdeveoliine bussidega. Koostoimimise võimalikkust olen piisavalt näinud ka mujal Eestis. Muidugi jääb bussiliiklus alles ka Haapsalu ja Tallinna vahel, ronge ja busse ei saa pidada niivõrd konkurentideks, kuivõrd üksteise toetajateks.
Üldjuhul peaks Haapsalu rong tegema järgmised peatused: Kastani, Uuemõisa, Taebla, Nigula, Palivere, Risti, Ellamaa, Turba, Riisipere, Vasalemma, Keila, Saue, Laagri, Nõmme ja Tondi. Teiste peatuste puhul oleks vaja jälgida reisijate sõidusoove, reisijate väiksema arvu puhul saavad inimesed sõita väiksematesse peatustesse aeglastele rongidele ümber istudes, olgu siis Riisiperes või Keilas. Võimalik tihe sõiduplaan tagab näiteks Keilas ümberistujatel kohe võimaluse sõita aeglasema rongiga Hiiu, Urda või teistesse peatustesse. Nii saab rong peatuda just seal, kus on eeldatavasti rohkem kasutajaid, samas säilitades piisava kiiruse.
Omajagu reisijaid saab olema ka lühematel lõikudel, olgu siis Haapsalust Paliveresse või Ristilt Keilasse ning selle osatähtsust reisijate üldarvus ja piletitulu koha pealt ei saa alahinnata. Piletitulu on dotatsiooni kõrval oluline, riigiettevõttena on Elektriraudteel aga kindlasti paremaid võimalusi dotatsiooni vähendamiseks.
Arto Aas kirjutas Postimehe arvamusloos, et Elektriraudtee erastamine mitme teise ettevõtte kõrval oleks üsna riskivaba. Kahjuks on sarnased juhtumid juba näidanud, et erastamine toob kaasa kulude hüppelise kasvu riigi ehk maksumaksja jaoks, seda aga väikses riigis lubada ei tohi.
Neeme Sihv,
ühistranspordi toetaja
Tuesday, April 9, 2013
Rohuküla - Peterburi
Tuesday, April 30, 2013
Pärnusse ja Haapsallu.
Leedu, TU-2.Meie viga tundubki olema mökutamine ja otsustusvõimetus. Mis kõige muu hulgas toob kaasa ka raha raiskamise. Ministeeriumi prioriteedid on olulised, kuid senised venitamised erinevate asjade puhul tähendavad tagasiminekut. Nii ka raudteel. Lühike artikkel ja ega põhimõtteliselt pole ka sisu.
Raeküla on lõpp-peatus, kaugemale rong ei lähe. Perroon on armetu ja mingit jaamahoonet polegi. Muidugi on mõni jaam siinsamas Pärnumaalgi paremas seisus, aga ega see rongile, mis Raplamaalt Lellest Pärnuni sõidab 80 kilomeetrit tunnis, kiirust lisa.
Mis on sel raudteel viga, et asi ei toimi? Põhimõtteliselt:
1. Raudtee ei lähe enam Riiga
2. Puuduvad normaalsed seosed kohaliku bussiliiklusega (ka Soomaal)
3. Lõppjaam äärelinnas
4. Puudub normaalne ühendus Tallinna sadamaga.
Naljakas on lugeda kohalike omavalitsustegelaste arvamusi, kui samas pandi pidur Raeküla peatuse üleviimiseks Papiniidu silla juurde. Seega ühe suupoolega räägitakse "vajadustest", teise poolega aga vajadustega ei arvestata.Ning maavanem ei muretsenud sugugi piisavalt Kõnnu peatuse kaotamise pärast, mis uue variandiga oleks täiesti taastatav.
Ministeerium raudteelõigu kordategemist veel otsustanud ei ole.
Millised on valikud? Isegi kui raudtee korda teha, siis pole üldse kindel, et sõitjad tulevad. Kuigi viletsam ja ebamugavam, on bussiliiklus Tallinnaga siiski olemas. Rongi vajaduse olulisim osa ongi ehk matkajad (ratastega), keda huvitab eelkõige Soomaa ja mõnevõrra ka Pärnust edasisõit. Pealegi, kui see raudtee korda teha, olgu siis ajutiselt või igaveseks, ei ole loota sinna rohkem kui 4, heal juhul 5 rongi ööpäevas. Normaalseks tasuvuseks on seda selgelt vähe, sest nii hõre liiklus ei ole piisavalt atraktiivne. Haapsalu raudteel on aga täiesti otstarbekas vähemalt 10 rongipaari ööpäevas.
Arvestama peab ka sellega, et Haapsalu ja Riisipere vahelised peatused on tunduvalt rahvarikkamad ning nende vajaduses palju suuremad, võrreldes Pärnu ja Lelle vaheliste peatuste ja asulatega. Nii oleks tööle- ja koolisõitjaid neis peatustes rohkem, eriti kui arvestada, et rongiliikluse tihedus saaks olema suurem.
Sama lugu on ümberkaudsete piirkondadega. Kui Pärnu - Lelle raudtee lõigul on põhiliselt vaid Tori rattamatkajatele huvitav, siis turismi seisukohalt on palju olulisem Turba, Ellamaa, Risti, Palivere, Nigula, Taebla peatuste ümbruskond.
Ka annaks see, et Stadlerid ei kulutaks aega Pärnus seiklemiseks, hoopis paremad võimalused tihedamaks rongiliikluseks diislitega Viljandi, Tart, Narva liinidel ning ka Lõuna-Eesti kolmnurgal. Vähe sellest, kuna elektrironge on piisavalt palju, tuleks nendega opereerimine Tallinnast Rohukülani igatepidi mõttekam. Jääksid ära ümberistumised jne.
Muide, ka RB ehituse puhul võiks rohkem mõelda sellele, et trass võimalusel kulgeks seal, kus võimalik ja mõttekas ka muuhulgas kohalikku transporti arendada. Näiteks Tallinn - Märjamaa - Pärnu-Jaagupi - Pärnu - Häädemeeste -.....
Enne kui platvorme ehitama hakata (sellises mahus) võiks kaaluda ka teisi võimalusi. Kui aga ehitada need väiksemana? Juba pikemat aega kriibib mul peas üks mõte. Kuigi see on valus, pean siiski ütlema, et see ehk on parim valik.
Igatepidi kaalunud pikka aega, usun, et see on parim idee. Kripeldasid ainult need matkajad. Kui aga..... päästjaks mõtteks võib osutuda Soobeli idee!?
Kolmas variant on veel. Peatada Lavassaare kitsarööpmelise muuseumraudtee kolimine Türile, kust pole muuseumirongiga kuhugile sõita, naelutada Lelle-Pärnu kolmveerand meetrit kitsamaks, nagu see enne 1970-daid oli ja otsida-osta Šveitsist paar kitsarööpmelist rööbasbussi nende väheste kohalike jaoks, kellel on asja kuhugi Lelle kaudu Raplasse või Türile või Pärnusse hüpoteetilisele RailBaltic kiirrongile. Piletid ja ümberistumisajad Lellest läbikäivate kohalike rongidega peavad olema enesestmõistetavalt ühildatud. Ja ei maksa kitsarööpmelist alahinnata, hooldus on palju odavam laiast ja sõidavad ka 100 välja. Ja pealegi vähemalt suviti nädalavahetustel meelitaks turiste aururong - endisaegsed vagunid ja paar vedurit on olemas. Aga sõita pole nendega kusagil, Lavassaares paari kilomeetri peal 15km/h sohuvajuva turbaraudtee peal kakerdamine pole sõit, mis sellisele veeremile au teeks.Kas on kitsaskohti, miks see süsteem ei võiks toimida? Või...mida võidame?
1. Uute rongide optimaalseim kasutamine, neid saab rohkem ja kasu(m)likumalt kasutada teistel liinidel.
2. Raha peab lugema, seega on selgelt mõttekam rahade suunamine Haapsalu raudtee ehitamiseks (Rohukülani) ning elektrifitseerimiseks.
3. Turismi koha pealt, k.a. meie enda rattamatkajad, jääb endiselt alles võimalus Soomaale sõiduks ja mujalegi
4. Muuseumraudtee ülalpidamine sellel liinil parim variant ja samas tunduv kulude kokkuhoid.
5. RB-ga (kui see peaks tulema) ühendusvõimalus Pärnus.
6. Alles jääb aastaringselt õpilastel nädalavahetuseti sõita Pärnu suunalt Tallinna.
Äkki see hoiab ära järjekordse ämbri ja üldises mõttes reisijad ei kannataks ning võidaks turism?
Pärnu. Igavikku läinud jaamahoone-kohvik
Viluvere
Esialgne koht kitsarööpmelise raudtee lõpp-jaamaks.
Lavassaare.Thursday, February 12, 2015
Vaikses Haapsalus poliitikute viirastused...
Apartament.
Saturday, November 30, 2013
Peatuskohad Haapsalu maanteel.
Üks tore koht tundub olema ka Laitse loss. Maantee ääres küll viit selle kohta, kas aga turist teab, et seal ka söögikoht? Ja päris uhke teine!
Monday, September 16, 2013
Küll ma olen tubli!
Vahel lugejatega suhtlemine (siin ja FB-s Haapsalu ja üldse raudtee ning teiste probleemidega tegeledes) toob kaasa mõnegi kiituse. See muidugi meeldiv, sest tegelikult vajame me kõik kiitust. Eks mõnevõrra isegi püüan kiita neid, kes millegi heaga hakkama saanud. Pole oluline ju vaid saada vaid ka anda.
Poliitikuid ma täna ja siin kiita ei kavatse. Kuigi küllap nendegi hulgas piisavalt neid, kes kiitust väärt. Paraku on ka tänavune valimiskampaania olnud vaid inimesi peletav. Ja selle eest ju kiita ei saa.
Ei saa kiita ka selle eest, et mõne asjaga, pean silmas näiteks Rail Balticat, tegeldakse vuhinal. Asjad aina liiguvad! Samas ollakse Haapsalu raudtee koha pealt nagu suu vett täis võtnud! Kui rääkida poliitikute võõrandumisest rahvast, siis ongi see üks näide, mille tähendus palju suurem. Sest teha tahetakse ikka asju, millest ei võida oluliselt mitte oma riik ja rahvas, vaid võõrad! Tegelikkuses võiks lausa öelda, et OMA RAHVA JAOKS TEHTAV ON ELULISELT JA ELLUJÄÄMISEKS VAJALIK! Sõiduvõimalus kaugele Euroopasse, eriti siis kui see tegelikult olemas, ei aita meil ellu jääda, vaid päriselt või virtuaalselt välja surra. Asjad, mille puhul valdav enamus asjadest liiguks meist MÖÖDA ja siit VÄLJA, ei ole näide jätkusuutlikusest! Viime mööda ja välja maavarasid ehk rahva vara? Suurendame eksporti? Kihutame mööda oma inimesest? Küüditame siit parematele jahimaadele oma rahvuse ning täidame maa (vietnami, sudaani jt) lastega? On see siis tulevikus üldse EESTImaa?
Häbiväärt on, et rahva poolehoiu võitmiseks tehakse mitteusaldusväärseid prognoose! Olgu siis reisijate arv RB-l ja ka kaupade puhul. Või autode arv VB-l.
Küll tahaks aga kiita neid inimesi, üle 2400, kes HRT sõbrana avaldanud oma toetust Eestimaale. Ja neid, kes lugenud Eestimaa Blogi ning kaasa aidanud asjade mõistmisele. Isegi siis kui vaid loetud ja "laigitud", arvamust avaldamata. Kõige suuremat kiitust ja austust väärivad aga need, kes oma arvamuse välja öelnud. Isegi kui see "vastaline". Sest ka need avaradavad "pilti". Muidugi loodan salamisi, et seni vaikinud, sh ka noored, kes ehk häbenevad rääkida oma arvamusest ja kogemusest sõidust rongiga või elamisest üldse Eestimaal, mõistavad, et nende arvamus oluline.
Tuli veel üks asi meelde!
Seda kõike ei saa ja ei tohi kuidagi võrrelda poliitikute jutuga kodanikuühiskonna kaasamisest ja diskussiooni tekitamisest. Eriti enne valimisi, kui isegi FB-s on poliitikud "ellu ärganud"!
Tegelikult mul mureks ka see, et asju, millega tegelda ja mille puhul valjuhäälselt arvamust avaldada, on palju rohkem! Keegi FB-s imestas, et kuidas ma jõuan!? Lihtsalt. Asju tuleb teha hingega ja pole vahet, kas selleks töö või hobi või võitlus normaalsuse eest! Kui ÜLE ei jõua keegi.
Palgatõusust rääkides tuuakse ikka põhjuseks, et meie töö ei ole piisaavlt efektiivne. Muidugi ei ole kui keegi töötab üle, aga tulemus on s...tt. Sest puudub arusaam, mida on vaja teha. Kaubandusketid juba solgivad konkurentsi, nüüd lõi sinna punti ennast ka riigikontrolör. Inimene, kes peaks olema eriti terava pilguga ja vaheda mõistusega, väidab, et apteegipiirangud töötavad eesmärgi vastu. Ei tööta! Kuidas on võimalik sellist lollust väita?
Lubamine teha apteeke niipalju kui tahaks (ärimehed, mitte apteekrid) ja kuhu iganes, tuleneb vaid suurkapitalistide lobitööst. Kui piisavalt raha tuua või õigele nupule vajutada, pikeneb trammitee Lasnamäe asemel kaubanduskeskuseni. Niisamuti tekib apteeke nagu vihma. Mida see kaasa toob?
Väide, et "osade" rohtude müükilubamine kauplustesse alandab hindu, on lollide püüdmiseks. Paljud toidulisandid, mis marketites müügil, on kallimad kui apteekides. Sama saab olema aspiriini jm-ga. Marketi omanikku, kes aina väidab, et kahjum tapab, ei huvita klient. Teda huvitab lühinägelikult konkurendile ärategemine, teades, et tegelikkuses tiksub priske raha ikka koju. Isegi siis kui ühes kohas kümme marketit. Ja igal juhul röövib ta ka apteegilt ehk selle kliendilt raha, lubades enda majast rentida ruume. Mis siis, et apteegi klientide arv langeb kõikjal. Nagu marketiteski. Tagajärjeks on käibe langus, ahnusest jm tingitud hinnatõus, lootusetus selleks, millest juttu ses lõigus alustasin. Palgatõusust....
Kuidas elab õiguskantsler? Hästi, olenemata sellest kui palju ta hoolib õigusest või rahvast?
Millest saada jõudu?
Oi, võimalusi on palju!
Thursday, December 19, 2013
Talumehe päev Haapsalus.
See puhkus Haapsalus oli lihtsalt võimas. Lõppakordiks enne bussile tulekut sai Talumehe Kõrtsi avamine. See oluliselt olulisem sündmus kui minu jalutuskäigud, seega panen kõigpealt need pildid üles.
Thursday, December 19, 2013
Mõni käib kaugelt tööl ja koju ei saa...
See mõte nii omane päris paljudele, eriti firmas, kuhu paljud vedurimehed ja vagunisaatjad lähevad. Paljud aga jäävad töötuks, sest pole ju normaalne tulla neil nädalaks Taliinna, sõita, tööd teha ja ühispalatis puhata. Tean seda tunnet. Seepärast seadsin end hoopis paariks päevaks puhkama...
kolmapäev, 16. juuli 2014
Noarootsi - ettevedu rongidele...
Käisime Noarootsis. Rene põhjusteas pika võttepäeva, aga see oli tore tunne....
Muide, ka teeärsete parklate (bussipeatuste jm) tekkimisega ei saa absoluutselt rahul olla. Remonditavaid kilomeetreid koguneb palju, ühtki parkimiskohta autodele turismibussidele jt, aga mitte!?Mind väga huvitaks, miks meil nii palju RÄÄGITAKSE nende vajadusest, aga tegijad sellest midagi kuulnud pole?Eilse külastusega Läänemaale sain veendumust ka selles osas, et ka raudtee lähipiirkonnad, nagu Noarootsi, Matsalu, Dirham jt, on osa sellest. Haapsalu raudteel on võimalik tagada väga hea rongide täituvus, koos töös bussifirmadega ja "Pargi ja Sõida" süsteemi rakendades. Kohalike turismiga tegelejate kindlustundest tuleviku suhtes rääkimata. Muide, eile õhtul oli Haapsalus peaaegu 100%-selt majutuskohad hõivatud. Kas seda ka ei nähta? Või kardetakse majutusasutustes samasugust ületäituvust, nagu on pidevalt rongides?Väike repliik FB-s minister Palole.Haapsalu Raudteejaam Tagasi Ma vastan Haapsalu teemal tuhandetele küsimustele juba kaks aastat ning seni saan öelda vaid, et "leige huvi" ei ole mitte läänemaalastel, nagu kunagi arvati, vaid hoopiski teises kandis...Raudtee signalisatsioon tähendab raudteefoore, millede nähtavus valdavas enamuses ei vasta nõuetele. Rongide turvanguseadmed peaksid vältima möödasõitu punasest foorist, mis vähemalt ennemuistsetel aegadel oli kõige suurem ohu allikas. Ülekäikudel on vahel ohu allikaks rattur või keegi teine, vahel valesti paigaldatud tõkkesüsteemid või hoopiski ohutusplakat. Nii et taas ei nähta, kuigi tegeldakse. Raasiku uue signalisatsiooni eest muidugi "ennetähtaegse" paigalduse eest Eesti Raudteele suured tänud!Haapsalu Raudteejaam Tagasi Tartus suudeti lõpuks vaksal korda teha ja see hea. Küll aga ei näe MKM vajadust ülekäikude järgi. Kuigi tunnel ei sobi rattamatkajatele ja parkla pool oleks ülekäik vägagi hea... Mina ja reisijad näevad vajadust!? Kui aga sõidusoodustustest rääkida, siis linna- või vallatranspordis otsustab KOV. Kes aga teeks otuse persid väidetavalt toetavas riigis selle kohta, et rongides oleks perepileti soodustus 50%? Kasvõi üldise 10 % hinnatõusu arvelt? Kui kristalselt aus olla, siis võiks Ülo Mälgand olla vabalt ministri nõunik. Eriharidusega või mitte, aga NÄEB!.Ja lisaks, kahju muidugi, aga siingi kipub olema nii - kui kord on vastatud, siis edasi vastamise kohustus puudub, sest probleemid saavad lahenduse esimese vastusega. Seda olen kirjavahetuses väga tihti märganud, kuigi probleemid saavad lahenduse ikkagi siis, kui neid probleeme NÄHAKSE. Olgu siis Balti jaamas, Raasikul, Husaris või Rohukülas. Ahjaa, Kalevi-Kassinurme, Vorbuse ja Sõmeru jaoks ei leita ka mingit miljonit (kroonides), et inimesed saaksid sõita...Ja mõnigi veel juurde. Lihtsalt infoks.
Noarootsist näeb Haapsalut käeulatuses. Kohalikud tulid rohu vahelt piiluma, millega tegu, vallavalitsusest ei tuldud. Aga isegi ilma vallavanemata tõi ringsõit selgelt välja ka nende kantide sobivuse rongiliikluseks. Olgu siis autoga Nigula-Leediküla peatusesse sõites või rattaga rongilt Põõsaspeale või Pürksi suundudes. Mulle meeldib viimasel ajal öelda, et MA NÄEN, vastukaaluks ametnikele, kes tihti EI NÄE....
Ettevedu ehk juurdevedu. Vanasti nimetati kitsarööpmelist raudteed juurdeveoraudteeks. Nende eesmärk teatud mõttes oli kaupade ja reisijate juurde- ehk ettevedu "suurtele". Põhimõtteliselt on Noarootsi üks näiteid juurdeveopiirkondadest. Nagu kõikjal Eestis. Saamaks aru, mida raudtee annab, millised seosed võivad tekkida jne, ei tohi piirduda sellega, mida näed rongi aknast, aga näha tuleb kaugemale. See oligi saate võttepäeva eesmärk. Üksiti näidata ka seda, et mitte ainult kohalikud ei saa tulla rongile, vaid ka külalised tulla rongiga puhkama. Ja veel, Nigula peatuse olulisusest. See on kõige otsem võimalus suunduda Noarootsi ning Dirhamisse. Taeblas jääb rongipeatus bussipeatusest ja maanteest liiga kaugele, Nigula aga parim variant.
Österby sadamamuulil.
Tuleb meelde, üks laul filmist "Siin me oleme"...Kas ministriproua näeb?
Pürksi mõis.
Noarootsi Gümnaasium asub Pürksis. See, et õpilased tulevad siia üle Eesti, tähendab muuhulgas ka seda, et ka neile on rongiliiklus oluline, ning vastupidi. Taas üks sihtgrupp, tera-tera haaval reisijaid "üles korjates" täitubki rong! Või on õigem kõiki vedada Tallinnast bussidega? Õpilasi, spaaturiste ja kooliekskursioone jne?
Lahtiste silmadega ringi käies näeb, et siin elatakse veel...
Kuigi taevas võib olla tume!
Saare mõis. Tänu omanikele suurte rahade eest taastatud. Saab puhata, süüa - mis sa veel oskad tahta?
Ehitatud siitsamast murtud paest. Ja õnneks hoitakse alles asju, mida inimesed just hoidmise pärast annetanud! Vägev!
Siin elati palju aega enne Euroliitu...
Rongidega seotud bussiliiklus ongi oluline nii kohalikule kui külalisele. Ma ei pea sugugi tulema kohale autoga, tihti on palju lihtsam võimalus.
Tasemel ühispeatus tähendab ka paremat minekut kohalike kaupadele. Sellest Ühispeatuste teemades küllaga juttu olnud.Peaminister ei tea midagi Kohila keraamikast, ehk võiks ta siit lugeda varasemaid kirjutisi? Saaks paljugi imelist näha ja teada!
Hea kodune lõuna (pildilt puudu pannkoogid) ja kõht püsis õhtuni täis!
Produtsent "ehmatas ennast siniseks" kui pakuti otse aiast korjatud melissiteed. Kui paljud meie noored teavad, et ka nii saab? Ja veel parema kui poepakikestest?
Tegemist on ilusa kandiga ja tõepoolest, aina rohkem on kohti, kus puhata!Teeristi!http://www.teeristivilla.ee/
Tundub, et kuldnokad juba kogunevad.
Kes esimene sussid püsti viskas?
Vesikiil.
Punnpea ja all keegi silmikutest?
Merelaevanduse päevamärgid.
2 kommentaari:
Tore, Vello, kui äratundmisrõõmu leiad.
Kordamine on tarkuse ema ja ülekordamine on tarkuse vanaema. Seega, ei saa kunagi küll. Meie (N.S Läänemaa poolne toetaja tiim) loodame jätkuvalt, usus, et ei pea kõik järgmised 17 aastat veel ootama ja jalgrattaga Riisiperesse väntama. Paneks ikka vagunisse ja rändaks… naudiks samuti Eestimaa teisi avarusi.
Head lugemist asjast huvitatuile leidub Eestimaa blogist. Netist kergesti leiatv. eestimaablogi punkt blogspot punkt com
Tegelikult muidugi võinuks artikkel pikemgi olla. Jäi kripeldama piletihinna tähtsus reisijate arvule. Harva sõites ehk pole oluline kui pilet kuhugi mksab 6 või 8 eurot. Küll aga see oluline kui sõita perega. Nii võib 8 eurone pilet neljaliikmelise pere jaoks tähendada soodustuse puudumisel 72 eurost väljaminekut edasi-tagasi sõidul! Ja sõita näiteks Haapsllu puhkama, siis ligi 1000 kroonine sõit jätab need pered rongist maha. Seega on olulisem mõista, et parem pool muna kui tähi koor. Ehk perepileti soodustus 50 % tähendab tunduvalt suuremat reisijate arvu igas rongis ning ühtlasi ka riigi tõelist hoolitsust perede eest. Mida võiks ju oodata ka erafirmadelt (bussides), aga see lootus pole eriti mõeldav meie mõttelaadi tõttu… Õigemini siis eraomanike mõttelaadi tõttu!