Tori.

Sõit Torisse käib mul tavaviisi - Rongiga Lelle või Raplasse ja istun ümber bussile. Kuigi see näib Torini ja eriti Pärnuni väga kauakestvana, siis on mul lihtsam, sest rongipeatus kodu ukse ees ja kui veel Torisse sõiduks tahaks kasutada Lux Pärnu kaudu, tekivad pikad ümberistumise ooteajad Pärnus. Ei ole ju nii, et peale Tallinn - Pärnu bussi saabumist väljuks lähima 10-15 minuti jooksul erinevad maakonnaliinid?

Praegu küll remondiplaanid, nii et ega need ümberistumised Lelleski ole lihtsad, võid napilt maha jääda (kaalutakse võimalust, et reisija helistab ÜTK-le ja annab rongi hilinemisest teada, aga sellised asjad ei toimi) või hoopis pead tund või rohkemgi rongi ootama. Näis, kuidas septembri keskpaigast asjad taastuvad.

Napilt bussile jõudnud, läks sõit lahti.

Bussiliini 333 puudused on väikesed, aga neid on. Tegelikult ei oleks vaja Lokutale sissepõiget, see lühike jupp võib proteesid suust lahti loksutada, vaja oleks peatust suure tee äärde.

Ka Tootsi sissepõige ei ole hea, kaotatakse ligi veerand tundi. See oleks mõttekas siis, kui Tootsist oleks palju Tallinna suunal liikujaid, kuid neid pole. Muidugi oli see liin hea võimalus Tootsi - Pärnu bussiliiklust tihendada, aga see pole piisav põhjendus teiste sõidutingimusi halvendada.

Muidu sõidab buss üsna uljalt ja kuigi ajakulu justkui oleks, siis ega tegemist ei ole ju ka kümnekilomeetrise sõiduga vaid ikkagi Raplast Pärnusse.

Vändras siis nüüd uus bussijaama hoone, aga ilu selles ei ole. Bussijuhtidele ehk veidi mugavam, kuid seda saanuks ka vana jaama juures tagada. Ilumeele asendab meil kolemeel?

Siiski peab kiitma seda, et uusi bussijaamade hooneid ehitatakse. Tõsi, nt joogivett siin kaasa võtta ei saa, kui just kaasas pole topsikut, millega kraanist vett pudelitesse kallata, sest veekraani VÄLJA ei ole toodud.

Päeva põhiline osa oli aga see, et Toris oli aega jalutada. Ja mitmed majad koos kõige juurdekuuluvaga on siin nii ilusad, et neid võibki pildistama jääda!

Ülivõimas on ka hobusekasvandus koos oma maakividest uhkete hoonte ja muuga.

Olemas ka väike Coop, kus üht-teist head saab osta, kuid samas on ka (nt pirukate osas) täiesti maitsetut kraami.

Nii pikalt pole ma veel põrgu väravas olnudki. Igatahes oli ilm ääretult sobiv rahulikuks ja aeglaseks vaatamiseks. Piltidest aga saate aimu kui elurikas see põrgu värav ehk liivakivi on.

Kahjuks ei ole ma määramises kibe käsi.

Taevatrepp?

Tagasi jalutada oli põnev läbi kalmistu. Ajatempel.

Väga palju liigub siin muidugi matkajaid ja olen seda isegi mitmel korral teinud.

Telk tekitas põnevust, paraku oli siin sisuliselt vaid riiete müük. Kuigi ülihea koht oleks see talutoitude ja saaduste müügiks. See kiratseb meil aga suure bürokraatia tõttu siiani ja ka edaspidi. No ei soodustata lihtsalt kodumaist ja kosupõhist!

Mitte ühtegi avalikku joogiveekraani siin ja Jõesuus aga ei näinud.

Paremal olev vana kõrtsihoone on aga nüüd erakätes, kuigi tingimuseks oli just kõrtsi taastamine jm. Ehk peaks vald selle erastamise tagasi pöörama?

Söögikoas oli tore näha midagigi meie maalt. Ja pakkuda meil meeletus koguses tehtavaid koduseid mahlu söögikohas - mis seda takistab? Enamasti on heal juhul mingi Aura või Põltsamaa keemia, mitte sellised. Ometi peaks ju ka sellise müügi puhul saama kasumit piisavalt? Sest küsida 2 eurot peaks olema piisav? Tõsi, Aura vm eest küsitakse klaasikese puhul vaat et 3 eurotki?