Nende vanade postituste valguses on paslik mõelda täna (02.08.25) sellele, miks Elronis vedurijuhte ei jätku, nii et rongid asendatakse bussidega? On ju teada, et ei jätku ka teenindajaid ja kuigi neile selles lahendust pakutud juba 2013, siis peab ikka hale firma olema küll, et siiani pole mõistust kogutud.
Thursday, October 3, 2013
Mõttetu kemplemine?
On see erafirma tume või riigifirma helge käik?http://www.e24.ee/2089934/edelaraudtee-ahvardab-uuel-aastal-rongiliikluse-seisata
Tegelikult on pildil reisijate sild Narvas. Ja kui lähtuda peamisest ehk reisijast või järgmisest ehk riigist, siis on paraku loomulik, et rongid on riigi omad. Nagu peaks juhtuma ka parvlaevadega ja olema peaks ka bussidega.
Advokaatide hüüatustele ei maksa muidugi tähelepanu pöörata. Seda enam, et ei Glikman pole Perry Mason ega neiu Triin Della Street.
Kahjuks olen sunnitud klikkima autol.
Aga nalja saab ka. Vähemalt on nüüd selge, et kuulus raudteevastane KUUURIJA on pidevalt tongis! Ja see, et rongid aina tühjad on, ma ei saa aru, kuidas ta sellist asja saab väita. Kui aga tongide peal vaid 20 inimest.... Õnneks ma pole luulusid näinud ning ka tonge mitte kuskil...
Thursday, October 10, 2013
Mehed kaitsevad naisi!
Üks küsimus on väärtustamises. Ja riigi vastutuses oma inimeste ees. Sest just riigi otsuse tõttu nii juhtus. Mitte et ma selle otsuse vastu oleks. Olen ikka pooldanud, et võimalikult palju asju peab olema riigi käes, sh raudtee. Kuid sel suvisel kohtumisel ütles Parts, et teda ei huvita. Ettevõtete vaheline asi. Mõistetav, sest teda ei huvita ka Läänemaa inimesed. Ega suurt miski muu. Olen ikka arvanud, et tööd tasub teha sellist, mida huvitav teha!? Kui aga ei huvita mitte miski, mida siis ronida sinna?
Kui toimuks üleviimine, jääksid ära koondamisrahad. Kui ei toimu, ei saa "uued" vedurijuhid ja vagunisaatjad Elronis staazhist tulenevaid soodustusi. Ühtedele oluline üks, teistele teine. Ja siin tulebki mängu üksteise toetamine.Kui juhid-saatjad mõtlevad vaid endale, trügitakse ühekaupa pirukatüki kallale. Ja loomulikult meil ongi selliseid. Seda näitasid juba streigid ja näitab ka igapäevane töö. Vastavalt igaühe väärtushinnangutele. Kui aga riik ei hinda oma inimesi ja väärtusi, kas töötaja peaks hindama, selles on küsimus?
Mehed peaks kaitsma naisi. Ja iga inimene oma kaasinimest. Kindlalt on paljudele see ükskõik. Ja selliseid inimesi ma ei hinda. Ikka tunned kedagi või töötad kellegagi, kes loivab ringi, tõeline looder, kuid omab hirmkõva selgroogu. Enda arvates.Või need kes on taldrikutäie lahja lakke eest mida iganes lakkuma. Lihtsalt kahju on sellistest. Sest nendele pole kellelgi loota. Jäävad aga teised, kes peavad asju paremini mõistma ja mõistavadki. Ja need peavad ükskord mõistma ka seda, et koos on jõud. Kas mõistavad?
Järgmine nädal on paljuski otsustav. Mida räägib Elron? Kas nad ikka mõistavad, mida tähendab inimestele töö algus kodu juures, mitte paarisaja km kaugusel? Või ka neid riigiettevõttena ei huvita? Eeskuju on Partsi näol olemas!? Muide, just vaatasin valimisreklaame, kus just valitsusparteide ehk Rehvormierakonna ja IRL-i poliitikute taustal liikusid uued rongid. Randpere, Ligi, Reinsalu. Kas nemad ikka teavad, et nende parteikaaslasi ei huvita? Või teavad, aga ka neid ei huvita? Eetikat ma neilt muidugi ei oota, aga kas on ikka aumehelik rääkida elu edendamisest? Needsamad parteid räägivad ka pereväärtustest ja töötajate tähtsusest. Samas sundides neid nii kaugelt sõitma päevast päeva tööle ja koju. Kardan, et tegelikult pole küsimus hoolimises. Nad tõepoolest ei mõista, et küsimus pole ainult töötajates, vaid ka riigi(firma) kulutustes. Mõttetutele ööbimistele Aegviidus, Tartus, Viljandis, Pärnus, Paldiskis jm nii ruumide rendi, töötundide jm arvelt. Niisama prostalt siis loobibki raha mittespetsialistidest juhtkond? Firma ja riigi tasandi omad. Maksumaksja raha.

Huvitav, kas see summa saab olema suurem kui umbkaudselt 30 000 eurot aastas, mis kuluks riigifirmal ületulevate töötajate soodustustele? Loomulikult. Kas summa 30 000 on suur raha? On. Aga veel suurem summa on see, mida raisatakse. Vähe sellest. Kui ikka veel pole suudetud mitte midagi mõista ega põhiteese paika panna, solgitakse paljude seniste töötajate elud....
4 comments:
Aitäh, Pirtsu!
Reply
Eks jõudumööda tahaks ikka inimestele head. Aga minu jõud üksi jääb nadiks....- AnonymousOctober 12, 2013 at 7:35 AM
Mis tundeid tekitavad Teis uued Elroni plaanitavad graafikud?
Reply
Thursday, October 17, 2013
Aitamine on tore asi!
Aitamine on tõesti tore ja samas ka meeletult tähtis. Vaevalt et leidub kedagi, kes vastu vaidleks. Ja õnn on see kui leidub abivalmeid inimesi.Miks aga on nii, et kui aitad, siis "põrgatakse eemale"?
Ja seda ka siis kui tegelikult on tegu suure probleemiga ning lisaks veel raisatakse riigi ehk maksumaksja raha?
http://uudised.err.ee/index.php?06289343
Üks oluline nüanss on töötuurid. Lihtsalt selgitan selle lahti.
Edelaraudteel algab vedurijuhtide tööpäev Tallinnas, (T-Väikses), Tartus, Pärnus ja Narvas. Viimane küll vaid kaugrongide puhul. Vagunisaatjate tööpäev aga Tallinnas, Pärnus, Tartus, Viljandis ja Türil. Eesti Liinirongid pakuvad vaid Pääsküla (Tallinn). Mida see kaasa toob?
Väljaõppinud inimesed teistes piirkondades kaotavad töö. Ei saa ju pidada normaalseks sõita kaugetest kantidest tööle Tallinna. Halvimal juhul tähendaks see veel ööbimist enne ja pärast tööd Pääskülas, depoos või hoopiski elamise üürimist Tallinnas. Muidugi võib ju öelda, et igaüks ise teab, mida valib. Kui seni on aga selle töö valinud olnud nõus ööbimistega pöördepunktides (ehk lõppjaamades), siis on see tubli tegu. Muide, pöördepunktides tuleb seni magada vahel ka päevasel ajal. Näiteks siis kui riik ei ole suutnud ja ettevõte tahtnud korralikku sõiduplaani teha...
Muidugi on igal firmal ise otsustada, keda nad tööle võtavad. Küsimus siis polegi ainult senistes töötajates, vaid just põhimõttelises lähenemises. Karta, et siis "puudub ülevaade ja kontroll" töötajate üle...no tule taevas appi! Võib ju vabalt ka pöördepunktis nosu umbe tõmmata või tulla tööle ebakorrektses riietuses jne. Pealegi, võib öelda, et seniste vagunisaatjatega polegi praktiliselt muret olnud, miks siis nüüd peaks?
Raske on ehk seda kõike mõista, rääkimata peensustest. Eriti neil, kes ei ole süsteemiga põhjalikult kursis. Siiski võiks üritada panna ennast sellisesse olukorda.
Eriti häiriv on, et tegemist ju riigipoolse kahepalgelisusega. Räägitakse töölesõitmiste aja vähendamisest, kodu olulisusest jne. Kuid tegelikkuses lausa "sunnitakse" töötajaid oma elu n.ö. ära rikkuma!
Töö algus eelpoolmainitud punktides + lisaks veel võimalus kaaluda sama Paldiskis, Aegviidus, Riisiperes, Valgas, Koidulas, tähendaks aga märgatavat töötajate elu-olu paranemist ning teisest küljest kulude kokkuhoidu. Poleks ju vaja maksta puhkeruumide renti (küte, koristamine, voodipesu jm)! Ja kui isegi see kujuneb vajalikuks kuskil, siis igatahes väiksemas mahus.
Lisaks sellele saab kokku hoida ka töötundide jm pealt. Näiteks võib tuua Viljandi ja Türi. Karta on, et kolmes õhtuses rongis on vaja vähemalt kahte ehk seega kokku 6 teenindajat. Sest ka toitlustamine peab olema tagatud. Selle asemel, et nii paljusid inimesi Viljandisse ööbima ajada, saaks teha hoopis vastupidi. Ning kuna Viljandi pool on üldiselt suhteliselt vähem reisijaid, siis ehk lausa nii, et ühe vagunisaatjaga alustatakse Viljandist, teine lisandub Türil või isegi Raplas, vastavalt eri aegadest jm tulenevatele oludele? Milline aja ja raha kokkuhoid! Lisaks isegi olulisus selles suhtes, et hiljem ja Tallinnale lähemal alustajal jääb peale Tallinna jõudmist n.ö. järgi rohkem tööaega teiste sõitude sõitmiseks!
Muidugi võivad ööbimised mingil määral jääda, sellest ei pääse. Küsimus ongi selles, et seda tehtaks otstarbekalt, mitte läbimõtlematult!
Inimese jaoks tähendab see võimalust pikemalt kodus viibida, kulude kokkuhoidu, võimalust tööl käia ka laste kõrvalt jpm. Miks siis riik "maksab peale" vastupidisele? Ning ettevõte ehk riik ei väärtusta oma töötajaid? Neid ei huvita absoluutselt töötajate heaolu? Just selist arvamust olen viimasel ajal väga paljude inimeste suust kuulnud ning arvata võib, et see ei ole vaid tühi jutt. Aga ju siis tõesti. Eriti kui kuuled, et kuskil tuleb puhkeruumis magada mehed-naised koos, vahel vaid shirm. Kuidas saab töötaja nii välja puhata? Ka siis kui soovitakse üürida kahetoaline korter, aga ööbima võib sinna tulla kuni kümme inimest? Erinevatel kellaaegadel mis ei lase korralikult välja puhata. Saab see tänapäeval olla võimalik? Ehk normaalne? Ja ometi peab olema vedurijuht valmis tegema väga vastutusrikast tööd? Ning vagunisaatja tagama selge pea rahadega töötamisel?
Heast südamest aitamine ja paremate lahenduste pakkumise peale vihjatakse aga ei tea mida! Kas ei omata oskust eristada kriitikat ja aitamist tatipritsimisest ning asjatundmatusest? Võib olla nii ongi, aga see tähendab hoopiski otsustajate asjatundmatust. Laiemalt samas võtmes nagu kirjutas Hardo Aasmäe? Ning näitab kaudselt ära ka kogu ettevõtte suhtumise...
Lähenemine asjale sedapidi, et vaatama kes ja kust tööle tuleb ning ehk siis hiljem muudame midagi ringi!? Vedurijuhtide oskused, eriti vajalike kategooriate olemasoluga, on ju väga spetsiifiline. Nende kõrvaletõrjumine sellisel moel tähendab ju vajadust alustada uue töökoha otsimisega. Ja kui siis ükskord otsustatakse, et pakutud variant on kaasargne ja majanduslikult mõttekas, kas siis peaksid needsamad inimesed taas leitud töö hülgama?
Muidugi tähendavad uued rongid seda, et osa töötajaid kaotab ikkagi töö, sest effektiivsus peab kasvama! See on paratamatu, kuid kas just nii vähesega saab Eesti Liinirongid hakkama? Tagades piisava teeninduskvaliteedi? Sealhulgas ka piletimüügi kõikidele reisijatele, eriti silmas pidades kassade kaotamist. Piletita sõit võib muutuda vägagi kasvavaks trendiks ja see on teine hoop riigi rahakoti pihta.
Muidugi olekski raske ettevõttelt midagi paremat loota, sest asjatundmatus ning ükskõiksus inimeste vastu paistab välja igast august. Olgu selleks siis sõiduplaani tegemine, FB keskkond vm.
Lisaks ka paar huvitavat artiklit.
http://www.ap3.ee/blog/2013/7/11/toojoupuudusega-vabandab-end-valja-kehv-juht
http://www.ohtuleht.ee/534284
IRL ikka küsib enne valimisi inimeste arvamusi. Ja arvestab nendega. Venekeelses meedias aga lubab AÜ-tegelasele tööta jäämist!?
http://rus.err.ee/ak/2e364b3b-2f87-46a7-8166-ba861a8277b4
Kui meelde tuletada, siis oli see riik, kes Eesti raudtee lõhkus. Ja ostis tagasi eraomanikelt. Ja jälle ühendab. Aga inimestest on neil vene k.....ma ei saa praegu lubada tavalist vene kõnekeelt...
Wednesday, October 23, 2013
Uhkusest kummis...
Enamasti ma lihtsalt vahutan, kui mõni probleem üles kerkib. Praegu olen marus. Sest sattusin ise s... organiseerimise ohvriks. Vabandan väga juba ette, kui siin teemas ropendan, aga muidu lihtsalt ei saa....Tulin täna Viljandist ja et remondi tõttu on "aken", siis sõitsin vaid Liivani. Paras segadus seal oli, keegi juba mingist rongis maha jäänud ja otsis Viljandi rongi. Ei ühtegi asjapulka, kes kõleda tuule käes organiseeriks. Vaid vabatahtlik pritsumees Manivald Juga möllas koju sõitmisega koos reisijatega. Muretses noh. Ja inimene, kes otsis Viljandi rongi, sest ühest rongis juba maha jäänud, kobis rongi sooja. Sest pole ju kuskil olla. Inimlikult. Õnneks tundsin juba jama ette ja kraaksusin mikrofoni, et enne läheb ka Pärnu rong. Tormasidki vagunist välja ja küsisid KUST rong siis läheb. Naljakas oli, aga samas kurb. Jõudsid need inimesed rongile. Hea seegi. Mina jõudsin lõpuks depoosse, terve sõidu poolenisti üksi tööd teinud, andsin ära vidinad ja lidusin T-Väikse jaama. Kus info järgi väljub buss 9.30 Balti jaama. Ootasin, külmetasin, helistasin tutvuse poolest tuttavale vagunisaatjale ja selgus, et....bussijuht ei kavatsenudki jaama sõita. Peatus hoopis T-Väikse bussipeatuses. Nagu ka kuulsas firmas Elroni Vabariik, kartsin ka siin jamasid. Ja selle ma kaela saingi. Kusjuures nagu ka Elroni puhul, olen ma siingi ammu öelnud: Asendusbusside süsteem peab olema konkreetselt paigas. Reaktsioon nagu sii riigis üldse, täiesti pekkis! Ja nii ma jäingi "rongist" maha. Külmetanud, kobisin lõpuks trammi peale, kuigi esimese asjan nii marus olles, oleks tahtnud kellelegi jalaga perse anda....
Oleks võinud ju küsida Budejovice jaamaülemalt, kus on rong. Aga ta vaeseke isegi taksot mänginud, et kellegi tegematajätmiste tõttu mõnigi reisija rongile viia....
Oi, raisk, ma olin tige. Sest kõigele lisaks pidin ootama kõleda tuule käes olematutes ootekodades trammi. Mitmes, sest pole ka ju trammi nr 6. - Tondi - Kopli. Ei pidavat olema vajalik!
Võiks ju mõelda, et küll on hea, kui reisirongiliiklus läheb riigi kätte!? Kas ikka on?
Pool aastat ja rohkemgi tagasi kirjutasin ossipi-onule (nagu tsauuuu ütleb), püüdsin koos blogi linkidega viidata raudtee spetsiifikale Elektriraudtee FB-lehel, rääkisin ühe ja teisega. Kahel põhjusel. Et ei kannataks ei reisija ega ühistranspordi ehk riigi maine ning asjad laheneks sujuvalt. Suhtumine "sealtpoolt" oli hullem kui igasugune kirjavahetus riigi- või KOV-ametnikega. Me ise oleme targad, oli põhiline vastus! Püüdsin mitte väga tihti "peale käia", ootasin ikka, et Elron vastab või tunneb huvi või tambib minu seisukohad maapõhja. Null! Nüüd siis püüdsin FB-lehel põhilised puudused välja tuua. Juhan Parts pole mind ära BLOKKINUD, aga riik ehk riigiettevõte tegi seda. Ka isikliku konto. Võiksin ju ka Eestimaa Blogi konto alt kirjutada või sada FB-libakontot teha. Miks? Kui Elroni tase on selline, et mitte s.... sealt ei saagi olema? Terve punt tegijaid ei suuda hakkama saada ühe kommijaga? Muide, nüüdseks selgunud, et "vaenlasi" rohkemgi! Elron kustutab juba mitmete kommijate arvamusi. Muide, need kommijad on reisijad, kes toovad raha tagasi riigile ehk riigiettevõttele! Mis toimub?
Elron teeb sõiduplaane mingi täiesti idiootliku (vabandan veel kord ropendamise pärast!) valemi järgi. Ise midagi taipamata, läheb....mingi osa sisikonnas, keema. Ja targad, kes meedias andnud tohutult lubadusi (millede tühjuse eest ma ka neid heast südamest hoiatasin), ei suuda tulla toime esimese kriitikaga?
Huvitav, mida teeksid ossipid-partsud, kui neile jääks tulemata limusiin, kõledas Eestimaa kliimas? Kas lööks mõistuse paika? Ei, enam ei usu. Aga ka valimised on kaugel. Need, mis muudaks ehk riiki ja tooks võimule helmed-aasmäed. Ja kas üldse toob? Sest tohutu hulk inimesi jätab valimata. Mida eim tohi mingil juhul teha. Mõistan, et tegemist on sügava pettumusega. Aga ikkagi nii ei tohi! Sest siis jääbki etteotsa see, kelle limusiin tulemata ei jää!
Pean ütlema, et valimised, eriti Tallinnas, olid pettumus. Keskerakonnale ei läinud mitte helmete-aasmäede hääled, vaid klounide ja läbikukkunud muusikute hääled. Kui valida olnuks Ets või rahvuslikud jõud, nutaks Ets praegu sukasäärde. Sest Ets ei tööta vaid istub banaani otsas. Koju sõites vaatasin "töötava" Tallinna ühistranspordi skeemi peatuses. Trammiliini värv oli kustunud, küllap ei suudeta ka seal tööd teha.
Kass nillib kala, mida ei tule....
*****************************************************
Mõtlesin, kas minna Elroni infopäevale või mitte. Aga pole vist mõtet. Nagunii ei suuda ma suud kinni hoida ja esitan küsimusi. Kasvõi selle kohta, kuidas töövestlusel lubatakse ratastega sõit tasuliseks teha. Kas tase on tõesti selline? Arvatakse, et rattamatkajad siis ei tule? Päris õudne kui riigiettevõte on sellise tasemega. Ei mingit vigade tunnistamist ega arutelugi, et vaguneid juurde osta?
Küsimusi oleks muidugi rohkem, vastata see firma aga ei oska. Seda FB-s ka näha. Kuidas saab riik olla nii äpu? Hullem kui "TÖÖTAB" Savisaar. Miks kiruda Etsi, kes teinud tasuta sõiduvõimaluse, kuigi viletsalt? Muu poole pealt aga valitsus ju hullemgi!? Teeb vauid euroopale meeldimiseks, mitte inimeste jaoks! RB-st ma ei räägigi.
Nii meie riik p.... keerataksegi....
On imeline tunne olla olemas ja teha midagi inimeste heaks. Miks seda ei tunne riik ega ametnikud? Kas oleme valinud enda eest hoolitsema saasta? Parts ka kirjutab oma mkmi lehel mingist välisraudteelasest, kodust aga ei sõnagi? On see kodu siis nii vastik? Kas aga Elroni bossid üldse ei oma südant? Vist mitte, peaasi, et raha tiksub arvele.... Müüdavad hinged....
***********************************************
Imelik, hetk tagasi oli mingi imelik telefonikõne!? Mingist töövestlusest.... Peaks ehk vaatame, kas FB-lehel kommenteerimse õigus vabale kodanikule tagasi antud.
Sunday, October 27, 2013
Müüri taga....
Sõitsin eile Narva.Narvas vaatasin meie pealiskaudset ajakirjandust. Ehk et kuskil kanalil mingis saates rääkis Jüri Lina. Ei midagi valet, kõik oli väga õige. Ainult, et tema arvab ja need, kellest arvatakse, ei räägi sel teemal midagi. Ikka sellest müüritagusest elust. Ja see näitab, et need mehed on ülitargad. Nad lihtsalt ei kommenteeri midagi! Täpselt samamoodi, nagu ei kommenteeri ka siinkäivad uhvod! Las olla seal oma loozhis, see mind ei sega. Küll aga suhtumine. Ja mida aeg edasi, seda rohkem see suhtumine levib igas ametkonnas. Paraku, see vesi mis luigekülgemoodi maha jookseb, ei uuristagi midagi ja seda nad teavad väga hästi....
Eks näis, mis homme õhtul selgub. Ega mingit tuju küll ei ole. Meie meeste hulgas oli (ja on) hoolimata erinevustest rohkem austust. Tuli teel aga vastu vana ER või uus porgand, üle poolte ei oma elementaarset austust. Ehk tervitamist. Ehk viisakust. Ja sama tundub olema ka uuenevas riigi(ettevõttes)s. Inimlikkuse puudumisest räägivad suurem enamus töökaaslastest. Asjatundmatusest ka. On see siis ainult vingumine, nagu Tarmu ütleb? Ega ma usugi kõike mida räägitakse. Kui aga ühte ja sama kuuled mitmete suust, siis....kus suitsu, seal tuld?
Vabamüürlastega ma ei kavatsegi sõdida ega enda energiat nende peale kulutada, nagunii midagi muuta ei suuda. Küll aga peaks olema võimalik midagi muuta inimeste jaoks. Kui just keegi müüridel takistusi ei sea...
Delfiinid ja ajalukku läinud diiselrongid ja kaubavedurid.... Parts, sellist Eestit tahtsidki? Või oled ka müüri taga?.....
Oleme avalikkusele korduvalt öelnud, et meil on vajadus …
Õige Sven! Paanika on üleval vä? Miks öeldakse vaid avalikkusele, mitte inimestele?
Juttu ka maksevõimalustest. Millegipärast kipub iga firma oma kaarte ja süsteeme tegema...
- Kristina Orion Kuigi jah, Raplat seal nimekirjas pole... Edumeelne ettevõte võiks minna ikka kõigis tsoonides kaardimakse võimalusele üle...
- Erik Kraanvelt 90 päeva pileti asemel olen sunnitud nüüd ostma 30 päeva pileti (4 tsooni), mis on kuu lõikes lausa üle 5 eur kallim. Ka kuupilet ise on kerkinud nats üle 2 eur...kroonidesse arvestatult küllaltki kobe 36 eek. Mind see ei murra aga asi on põhimõttes. Milleks seda vaja on, kui on säästlikumad rongid, elektrihinnad pole aastatagusega muutunud, reisijaid peaks rohkem olema...Monopolistaatuses riigifirma saab nüüd "laiata" ja hakkab raha kokku kaapima nagu Eesti Energia. Mis toimub?
- Kristina Orion Kodulehe andmetel on siiski ka pikemate otste puhul kaardimakse võimalik: Tasumine pangakaardiga
Elron pakub võimalust tasuda ühe korra pileti eest ka pangakaardiga. Pangakaardimakse võimalus on rongides, mis sõidavad tsoonide piirest väljapoole (Narva, Tartu, Valga, Koidula, Viljandi, Türi ja Pärnu rongid).
NB! Pangakaardiga ei ole võimalik tasuda nendes rongides, mis sõidavad ainult tsoonide piires, ehk I kuni V tsoonide vahel. - Risto Rosimannus Kas ma saan aru õigesti, et Tallinn-Rapla rongis uuest aastast enam kaardiga maksta ei saa? Kui see nii on, siis on küll haige.Kas tsoonide taga on universumi piiril? Kes on määranud, et seal "taga" ei kehti muud seadused? Kuhu me oleme teel? Euroopa Liitu ikka veel või lollidemaale?
Vaene, vaene, ämmata valitsejad....
Naera puruks!!!!
Kuulsin eile jutte ühest tudengiüritusest ja lõin ka selle kohta otsingu Google`sse sisse. Google teatas aga, et "tuvastasime teie lehel ebahariliku liikumise ja soovime teada, kas olete spämm?". Müürikontroll vä? Tule taevas appi.....
*********************************
28. okt.
Aga käisin töövestlusel ära. Mis ikka öelda. Kui aus olla, siis parema meelega tegeleksin reisijate, sõiduplaanide jms, kui liinil sõidaks. Eks näis muidugi, kas üldse läbi sõela pääsen......
Tööpõld vähemalt oleks lai!
**********************************
29.okt
Tööpõld mujalgi lai, aga mõnigi pole aastate jooksul suutnud asjast sotti saada. Üks kontorinähvits röökis täna Balti jaama perroonil, miks ma teavitan reisijaid : "Infot rongiliikluse kohta jälgige rongides, peatustes, Edelaraudtee ja Elroni kodulehekülgedel"!? "Meie" ehk Edelaraudtee reisijad ei pidavat seda (Elroni viidet) vajama? Kes vähegi loogilist mõtlemist omab, peaks aru saama, et pole "meie" reisijaid ning kõik võivad tahta sõita erinevatesse suundadesse, selleks on hea infoga kursis olla. Ning saada ka infot uue aasta sõiduvõmaluste kohta, kuidas toimivad uued rongid jne. Kui aga mõtlemisvõime puudub, pole ka võimalik seda röökimist tõsiselt võtta! Eriti veel kui seesama röökija pole suutnud aastate jooksul tagada omapoolset osavõttu reisijate informeerimisest ehk pole saanud oma tööga hakkama. Kasvõi elementaarse muudatuste jm info ülespanemisest rongides ja peatustes, remondijamade puhul asjalikku reisijate informeerimisest rääkimata...
Thursday, October 31, 2013
Tulevik ei ole tume.
Nüüdseks teada mehed, kes jaanuarist saavad sõitma uute mugavate rongidega. Mina mitte. Teadmata veel vaid see, kas ja kuidas saavad sinna tööle ülejäänud mehed. Loodetavasti suudetakse ka seda teavitada. Küllap oli natuke ka meediasekkumisest kasu.Kella 22:20 väljumise lisamine Tallinn-Aegviidu liinile on meil plaanis tulevikus juhul kui seda toetab varasemate väljumiste hea täituvus.
Friday, November 1, 2013
Eksisin,tulevik on tume!
Teadsin, et tehakse käkk, aga et tulemuseks on lausidiootsus, seda ei osanud isegi mina karta!
http://www.elektriraudtee.ee/ettevottest/uudised/339-elron-avaldas-jaergmise-aasta-reisirongide-soiduplaanid
Mida meil riik üritab? Kõiki põhja lasta? Ülekoormusega nagu Sauel?
Millest see tuleb, et tegeleda lastakse tõelistel tainapeadel?
Miks ma olen kuri? Aga on ju põhjust!
Kirjutasin FB-s, et ei tahaks küll sellises uhkes rongis kabiinis reisijaid vedada, silmad häbi täis. Soobel arvas, et eks nemad siis häbene edasi. Tal on nutti küll, peaks taipama, mida selline sõiduplaan tähendab. Aga vist ikkagi ei taipa.
http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/eestiuudised/kolme-tunniga-uhest-eesti-servast-teise.d?id=67007304
Lugesin seda artiklit. Põhimõte on selline: Linnade vahele HEA liiklus, külast tõmbekeskusesse vaid 2 korda päevas. Sobib-ei sobi, sinu valik. Osta auto (kuigi arengukava näeb ette autostumise vähendamist) või koli linna. Tööd ei ole? Sõida iga päev kiire transpordiga teise linna. Või osta auto....
Väga peen järjekordne lüke maaelu väljasuretamiseks.
Praeguseks aru saadud, et uute rongide tellimisega pandi puusse. Või hoopiski eraomaniku käest töö äravõtmisega. Vahet ei ole. Tulemus on selline, et ronge uue aasta algusest ei jätku. Mida teha? Kas kaubelda Edelaraudteed, et sõidaks veel mõnda liini? Ei sobi. Kooskõlastame plaanid maavalitsustega. Järvamaa soovis tihedamat liiklust. teeme ära! Mis iseenesest pole ju vale. Päeva peale laiali hajutada? Pole ka ju vale, teeme ära! Kuidas aga seda teha?
Ja siin avalduski (Markii!) geniaalsus!!!!
Kui hommikune rongiliiklus maalt linna muuta võimalikult ebamugavaks, siis paljud loobuvad sõitmast. Miks? Sest ühistranspordi ja sõiduvõimaluste parandamine ei ole see kui 0,5-1 tunniste intervallide asemele tehakse 1-1,5 või rohkemgi! Ja pole ka see kui juskui paranevad Viljandi, Tapa, Taru jt innade inimeste sõiduvõimalused, aga rongide täituvus kaugemal ei ole piisav! Mis jääb üle reisijatel? Ostavad auto, noh. Või kolivad linna!? Või lähevad Eestist minema! Ning ongi tabatud kaks kärbest ühe hoobiga. Ei saa linna, ei sõida ka tagasi! Ning ei ole enam muret ÜLETÄITUVUSEGA!
Tõsi küll, üks apsakas on tehtud. Pärnust peab ümber istuma Lelles teise rongi. Äkki tekib ikka enne linna ülekoormus? Mis siis küll teha. Vaata, seda ma pole suutnud veel välja mõelda. Vaevalt, et piletihinna tõstmine aitab... Aga küllap geeniused siingi mingi "lahenduse" leiavad.
Küsimuseks jääb, kas Eestimaa maaelu väljasuretamine kogu oma ilus, ongi laneeritud tegevus? Kelle käsul?
Maalehe artiklist leiab tark lugeja ka teisi viiteid. Kasvõi selle kohta, et külateed jäävad tahaplaanile.
Muide, arengukava näeb ette ka jalgratturite ühistransporti pääsu hõlbustamise. Kuidas siis ikkagi telliti rongid, kuhu ei mahu?
Ja muuhulgas loodab riik, et RB puudutaks võimalikult vähe riigimetsa, küll aga on savi oma maa elanikest.
http://maaleht.delfi.ee/news/mets/metsuudised/kiirraudtee-labi-metsa-kes-kannab-kahjud.d?id=67005684
Häbeneda või mitte häbeneda? On muidugi väike nüanss, neid "meie" reisijaid jääb vhemaks, seega saab uutes uhketes rongides olema vähem neiud, kelle ees häbeneda. Kas aga häbitunne sellepärast väheneb, on juba igaühe otsustada...
17 comments:
Ma ei saa aru mida sa hädaldad. Ükskõik mida tehakse aga sinule ei sobi miski. Viljandi ja Türi suunal läheb liiklus väga väga palju paremaks ja see, et Lelles tuleb ümber istuda ei ole kindlasti vingumist väärt. Ma ei usu, et rong Tallinna saabudes puupüsti täis läheb, sest ronge sõidab ju rohkem ja mingit sellist jura ei tohiks tekkida nagu praeguse plaaniga on. Praegu ei saa tõesti maalt linna ega tagasi adekvaatsel kellajal. Paljud Viljandi inimesed käivad Tartus tööl, sest sinna saab vähemalt bussiga normaalselt. Tallinna ei saa normaalsel ajal rongiga. Selleks ajaks kui rong on Tallinna jõudnud on tööaeg juba alanud ja sel ajal, kui rong Viljandi poole tagasi sõidab on tööaeg veel kestmas.
ReplyMis siin blogis enim häirib - püsiv negatiivsus Eesti raudteede (eriti tehnilise) arengu suhtes - lühidalt resümeerides:
Reply
RB - ei kõlba kuhugi, parem oleme sel eraldatud saarel, Flirdid - ei kõlba, 10 elu läbi elanud DR/ER on samas üle prahi ja võiks veel 10-20 a edasi logistada, kiiruse võiks 120lt alla tõmmata, jõuab kauem lehte lugeda vms ja hoidku jumal seda tõstmast (ei teagi, kust see kiirusetõusu vastasuse idee tulnud on, pea see küll ei tundu olema), mõnel lõigul (nt Lellest allpool) võiks panna lihtsalt, kuna lahe, 25 km/h hoiatuse sagedaste vilede, ülivalvsuse ja valmisolekuga peatumiseks; kõigile ülesõitudele peaks tädid tagasi tooma ja Veerenni kindlasti jätma (loodan tõsiselt, et see pannakse peagi kinni ka). Ja hoidku jumal meid Siemensi vms kõrgtehnoloogilise liiklusjuhtimise eest - mõttetult kallis, pöörmeseadjad-semaforistid, melentjevi lukud või äärmisel juhul Vene releed ikka paremad. Iroonia, küsite.
Aga enda nägemusega Eesti raudteestiku tulevikust, mis hõlmab nii tehnoloogilist arengut (Siemensi vms kõrgtehnoloogilisi liiklusjuhtimisi üle riigi), RB-d, liinivõrgu pikendamist esmalt Haapsallu, täiendavat elektrifitseerimist (Tapa, Haapsalu, miks mitte ka Rapla), KÕIGI põhiliinide kiirust 160 km/h, on see risti vastu. Küsida võib, mida tahab enamus, kelle jaoks rong võiks olla kiire ja mugav transpordivahend? Ma eeldan, et see haakub pigem minu nägemusega. Räägitakse, et oleme e-riik - siis oleks meile ka võimalus transpordi infras kuskil eesrinnas olla. Taani, mis pindalalt Eestiga võrreldav, plaanib 2021-ks nt kogu oma signalisatsiooni asendada, esimesed 250 km/h liinid teha jne jne. Minu arust hea eeskuju meile...Tänud!
Reply
Viljandi jaoks on tõesti asjad paremad ja selle vastu ma pole vaielnudki. Kui aga keegi arvab, et Tallinnaks pole rongid täis...no ma ei mõista lihtsalt, kust selline naiivsus. Hulleim on veel see, et Viljandi paranemine on täiesti teiste arvelt. Kas inimesed Lellest Raplasse või Türilt Kohilasse ei sõidagi? Lapsed sakku kooli? Jne. Miks nähekse aegu vaid oma mätta otsast? Eks aeg näitab!
Negatiivsust tunnistan isegi, see aga tuleneb just sellest, et ei taheta vigu ja valesti tegemisi märgata.
Siemens. Miks mitte, mida ohutum ja parem, sed uhkem. Ja loomulikult pooldan ma ohutuse tõstmist ning kõrgtehnoloogiat. Kuid asju ei tohiks teha nii nagu Narvas näiteks. rehti kallis süsteem, jäeti aga kodeerimata reisirongiteed ja foorid sõltvusse viimata. Ja see on ohtlik. Ning halvin, et siiani ple vigu parandatud. Süsteem ei võimaldavat!?
Ohutusest rääkides on Eesti Raudteel 90% ringis fooridest endiselt nõuetele mittevastavad. Ja kui Edela Infra suudab paigaldad LED foore, miks Eesti Raudtee ostab selliseid, mis isegi vanadest viletsamad? Just nähtavuse koha pealt? Ning miks Eesti Raudtee jätab foorid postide taha, nt Ülemistel BM5? Kõrgtehnoloogiliselt väiksemaid asju märkamata? Oli vist Inglismaal see, kus fooro halva nähtavuse tõttu korduvalt punasest läbi sõideti, vedurijuhte ei kuulatud, kuni vist 9. läbisõit tõi kaasa ränga avarii.
Kiirused üle 120 km/h, on juba tunduvalt ohtlikum kasvõi loodusele. Kui ei usu, võta kätte mõned aastakäigud loodusajakirjua ja ehk hakkad looduse seostest rohkem mõistma. Sest kohati siis vaja aedu, aga aiad lõhuvad loomade käiguteed ja vaevalt, et oleks mõttekas Kolu metsadesse ökodukti ehitada. Ja kui olen siin-seal siiski mokaotsast pooldanud kohati suuremat kiirust? Kuid rääkides kiiruse alndamisest paaris kohas ehk siis täpsemalt Lelle - Türi km 13-22 ja Kohtla - Püssi jaamavahel, siis ehk oskad öelda ,kui palju on sealkandis viimase kümne aastaga põtru surnuks sõidetud? Kümneid ja kümneid, terve peatusevahe oli kontidega üle külvatud. Ning kas rongid on tunde seisnud ja inimesed hilinenud. Kordi.
Ja mida annab 160 Rapla suunal? Kui teha sõiduplaanid, nagu Adminn ehk sooviks, et väikseid peatusi pole vaja, siis jah, sellel mõte. Seni kuni enamus ronge peatuvad ja peavadki peatuma valdavalt kõikides peatustes, pole lihtsalt suurema kiiruse järgi mingit vajadust, see ajavõitu põhimõtteliselt ei tule. Ning pole ka vahet, kas Viljandist Tallinna sõõidab 20 min rohkem või vähem. Sest isegi "ekspress" peaks ju peatuma suuremates peatustes teel. Või pole vaja?
Tädid tagasi tooma? Liialdada pole mõtet. Aga muidugi on oht, et üks lisatrass linnast välja võidakse kinni panna, kui ei taheta inimesi märgata. Keda see Veerenni segab? Üks suurem avarii vm uuel viaduktil ja tulebki liiklus sinna suunata!? Kuhu on kiiret vanasse kaevu sülitamisega?
Uutel ülesõitudel peaks olema tagatud nähtavus kilomeetri kauguselt. Kas Pärsti ülesõit enne Viljandit on uus või vana? Vana koha, aga uue raudtee peal. !20 km/h, kõvera tagant ja nähtavus 0,5 km. Signalisatsiooni pole. Ja tädikest, nimega signalisatsioon ma ei tunnegi...
Kui palju on meil elanikke ja kui palju Taanis? Kas marginaalse reisijate arvu jaoks on vaja RB-d? Kas usud, et sõitjaid Eesti ulatuses saab olema päevas 5 ja pool tuhat? Ja normaalne on sõiduplaan 6 päeval nädalas 6 korda päevas iga 2 tunni tagant?
Küsimus on lihtsalt selles, et kui pakutakse välja selliseid sõiduplaanilahendusi,(peast see küll ei tulnud), siis ei olegi midagi head loota.
Muide, kunagi kuskilt, et elektrifitseerimine on tasuv siis kui päevas erinevatel andmetel sõidab 60 - 120 rongipaari. Kas on nii? Ja mis selles valguses öelda Tapa või Rapla elektrifitseerimise kohta?M!
Reply
Sul on tippteadmised kõrgtehnoloogiast, mul tohutud kogemused reisijatega seoses. Ning mitte kuidagi ei tee ma su teadmisi maha.
Muuseas, mis on sinu arvamus, kas Riisipere - Rohuküla peaks olema elekter või diisel?
Ja kas Balti jaamas jätkub tulevikus ikkagi teid? Tipptunnil, kui seisavad mitmed elektrirongid, Tartu, Viljandi, Peterburi jt diislid? Kõva pluss muidugi kõriku koha pealt see, et diislid võivad vajadusel ka haruteel seista, ei hõiva Tallinn - Tallinn-Väike jaamavahet.Või ei oska me ikka teistega arvestada?
Reply
http://www.e24.ee/2584648/dienas-bizness-rail-balticu-nimel-naib-nuud-voitlevat-vaid-eestiKommenteerin...
Reply
Esmalt teema: elektrifitseerimine: kahtlemata on odavam algul diisel. Aga - tulevad mängu eeskätt Euroopa suunised ja teise asjana Eesti võrgustiku skeem. Ei hakka Riisipere eales olema sõlmjaam - seega minu silmis parim lahend on elekter. Kas kohe või nt 5...10 a perioodise viitega, näitab aeg, tehnoloogiliselt on otstarbekam kohe. Ja arvestades meie võrgustiku väiksust ja potentsiaalse (nii praeguse kui ka tulevase) veeremi (ma ei räägi ainult neist 38 Flirdist kui aamenist kirikus) hulka on loogiline, et elektriliinid kulgeksid kas sõlmeni (Tapa) või tupikuni (Riisipere/Haapsalu, Paldiski). Tegelikkuses oleks elektri koha pealt logistilise skeemi huvides Aegviidu-Tapa esmaselt hädavajalik (ja praeguse idasuuna kontaktvõrgu eluiga hakkab kümnendi lõpus otsa saama ka). Vist kuskil FB kommentaaris sai minu poolt vihjatud ka siis avanevatele uutele võimalustele eeskätt diiselkooseisude liigutamises, mis võimaldaks kogu seda kaheteelist autoblokipiirkonda paremini kasutada.
Kulud elektri osas - ca 60 km lõigul Riisipere-Rohuküla on pikkus lähedane värskelt rekitud läänesuunale, vaja ka kindlasti 2, aga parem, kui 3 alajaama. Tšehhidega tehti leping läänesuunale ca 20M eurole, alajaamad on ka 2,5...3M eurot tükist (Keila ja Järve näide). Arvestama peab ka inflatsiooni. Aegviidu-Tapa jaoks on ka vaja 2 alajaama (Aegviidu+Tapa, alalisvoolu puhul on 20...25 km õlg veel sobiv).
Igaks juhuks nimetan ka, et Balti, Pääsküla ja Klooga on liiklusjuhtimise poolest Eesti vanemad jaamad, ehitatud 195x. Enne mainitrud Taanis on suur osa jaamu ehitatud 196x-197x (releetehnoloogial). Aga kõrvutame Taani ja CCCP seadmete teostuse kvaliteeti...on tõsine ime, et need kolm jaama praegu veel toimivad, palju paremad pole ka mõned Valgamaa jaamad (kus riigikorra vahetus katkestas autobloki ehituse).
Ma Balti osas ei välista seda, et RB tulles ka laiarööpmelise põhiline tsentraal liigub Ülemistesse (Tartu+Narva, osalt ka edela suunad) ja Balti koormus sellega langeb (jäävad lääne- ja osalt edelasuund ja nt Ülemistele ettevedu). Praegu on olemas võimalus kontaktvõrku vee vähemalt 1 tee jaoks laiendada. Selleks, et lisateid tuua praeguse ja kavandatava reisiliikluse veelgi suuremaks tihendamiseks, võib osutuda vajalikuks ka kolmanda peatee tekitamine nt Lillekülani. Esmane prioriteet on aga Balti ja kogu läänesuuna liiklusjuhtimise uuendamine (mis mahtudelt on mitme pea jagu üle kasvõi Narvast ja Koidulast!). See võimaldaks rongide vastuvõttu Baltis tuntavalt tihendada ka olemasolevatel teedel.See juba ammendavalt hea vastus.
Reply
Minu teada muuhulgas olemas ka mingi kavand kuni 3 vastuvõtu-ärasaatetee ehituseks Balti jaama? Vähemalt idee tasandil?
Kaubavedude langusega ei tohiks
aga olla ju enam probleemi kaheteelise läbilaskevõimega?- AnonymousNovember 5, 2013 at 12:20 AM
Nüüd kui Kitseküla perrooni pikendati, avastasin, et Tallinn-Tapa on ikkagi üherööpaline raudtee! Ju sellest juttu on olnud, aga ma polnud aru saanud.
Reply
Kui mitu rongi päevas oli Tallinn-Pääsküla liinil nii 1923 aastal, enne Elektriraudtee asutamist?
" Põhimõte on selline: Linnade vahele HEA liiklus, külast tõmbekeskusesse vaid 2 korda päevas."
Mina sellist asja küll välja ei loe!
Aga kuna seal, kus lõpeb mõistus, algab raudtee, siis täiesti võimalik et soperdatakse ära ja nii tehaksegi.
Minu ettekujutus on selline: praegune Tallinn-Tartu teenindustase (päevas 2 piimarongi ja 2 kiirrongi) on enam-vähem minimaalne mõistlik tase. Tähtsamatel teedel muidugi rohkem. Aga sellised tasemed nagu Tartu-Valga (2 piimarongi aga ei ühtki kiirrongi) või Tallinn-Narva (1 piimarong päevas) on selgelt vähe.
Kui oletada nüüd, et Valga-Tartu käiks päevas edasi mainitud 2 piimarongi mis praegu (korjavad inimesed üles Aiamaalt jne. tõmbekeskusse Tartusse) JA 2 kiirrongi (ainus peatus Elvas, siis Tartust Tallinna edasi) tuleks 3 tundi Valga-Tallinn välja küll.
Aga kui Koidula poolt tulevad teist 2 piimarongi ja 2 kiirrongi siis kiirrongide poolest saaks ilusti 4 kiirrongi Tartu-Tallinn. Küsimus siis selles esiteks, et ajad peaks Tartu-Tallinna liiklusele sobima - et oleks valida Valga ja Põlva kiirrongi vahel. Ja teiseks piimarongide maht. Siin on nõudluse ja sõiduplaanide küsimus - mitut vaja Tartu-Jõgeva vahel, mitut Jõgeva-Tapa jne. 2008 aastal oli Tartu-Elva 7 rongi, praegu 2.
Kuidas tuleks rongide ajad jagada? Tänud!
Reply
Väga täpne ja hea lähenemine. Võin vaid pakkuda asju nii, nagu ma seda normaalseks pean.
1. Valga - Tartu - vähemalt 2, soovitavalt 3 (koos võimaliku rahvusvahelise rongiliiklusega, kus kaugrongid peatuksid Elvas 6-7) kiirrongi Tallinna. Lisaks minimaalselt 4 aeglast rongi.
2. Valgast Koidulasse vähemalt 2-3 tavarongi ja 2 kiirrongi. Mille peatuste valikus ei tohiks olla ainult Võru ja Antsla, aga ehk paar peatust veel. Lisaks peaksid tavarongid peatuma 1012 peatuses, mitte 6, nagu riigi poolt ette siiani toodud.
3. Koidula (Põlva)- Tartu vähemalt 2-3 tavarongi, lisaks 2-3 kiirrongi. Rongide arv sõltuks ka peatuste arvust erinevatel rongidel, sest kiirrongi puhul peaks olema näiteks peatused ka 2 3-st: Valgemetsa, Kiidjärve, Taevaskoja.
4. Tartu-Tallinn - 3-4 tavarongi + võimalusel paar rongi Jõgevani, tööle-koolisõiduks Tartusse. Ehk õnnestub neist osa ka ühildada. Lisaks 7-8 kiirrongi, sõltuks jällegi rahvusvaheliste rongide olemasolust.
Põhipunkt on see, et väikseimates kohtades peab olema võimalus kuhugi sõites saada sama päeva sees tagasi vähemalt kahel korral. Siis ka tullakse sõitma. Lisaks muidugi ümberistumised bussidele maksimaalselt.
Vaadake või Rakket ja Tabiveret. Praegu peatuvad vastavalt 2 ja 3 rongi, kuigi pikisilmi oodatakse sõiduvõimaluste paranemist. Miks ei või peatuda Rakkes nii 0016 kui 0013? Kaks väikest sammu, aga suur samm Rakkele.
Tõenäoliselt peaks ka Tart-Valga kiirrong peale Elvat peatuma Paluperas, vastavalt sellele, kuidas õnnestub need siduda Otepää bussidega, samuti Rõngu suunaga.
Külast keskustesse 2 korda päevas ja eriti busside puhul käis arengukava artiklis just nimelt 2 korra kohta päevas. Loe uuesti.
Taastamist vajavad ka Vorbuse ja Kalevi peatus, esimene elanike ja matkajate tarbeks, teine eelkõige matkajate ja puhkajate tarbeks.
Muide, IRL ja Ref valimislubadus oli ka Lilleküla suunale peatumis- ja ümberistumisvõimaluste tagamine. Enne kui vanad lubadused pole veel toimimagi hakanud, antakse uusi...Vabandust, punktis 2 aeglased rongid peaks peatuma 10-12 peatuses.
ReplyJa veel. Kui käivitub Tallinn - Pihkva, oleks hea, koos normaalsete peatustega riigisiseselt ja normaalse piletihinnaga.
Reply- AnonymousNovember 9, 2013 at 8:20 AM
Lugesin uuesti. Küla oli defineeritud kui "100 elanikuga koht".
Reply
Küsimus on nüüd see, kas see on parem või halvem?
Kas see sihtmärk - 2 korda päevas edasi-tagasi - käib kohtade kohta, kuhu praegu ei saa 2 korda päevas, nii ei peab paremaks minema? Või käib see nende kohtade kohta kuhu juba praegu saab kolm või enam korda päevas, ja võetakse ära?
Praegu Paldiski rahvas kaebab et viimane rong Tallinnast tuleb juba 21:26 - varem on hilisemaid ronge olnud, Elron vastu, et viimasel rongil vähe rahvast olla (ega ta eile täis ei olnud Tallinnas ka). Riisiperre läheb viimne rong 20:55, Klooga-Randa 17:35.
Kas Klooga-Rannast praegu saab 2x päevas tõmbekeskusse ja tagasi? Ronge on küll mõlemas suunas 3. Aga hommikul esimene rong Klooga-Rannast väljub 11:42, Keilas on 11:57 ja Tallinnas 12:32. Tõenäoliselt tähendab see seda, et peab olema tagatud 2 korda päevas ja kardetavasti mitte seal, kus liiklust seni pole. Seega jääb kindlasti oht, et liine võidakse kuskil vähendada.
Reply
Tegelikult poleks probleemi. 20.50 väljuv Riisipere tuleks tagasi Keilasse, saaks istuda ümber viimasele Paldiski - Tallinn rongile. 22. 05 Keila panna käima iga päev ja sõitma Paldiskini, ümberistumisega Keilas Riisipere rongile. Ja küll tulevad ka sõitjad.
Kloogarannast nõuded täidetud.Otsisin blogist infot ja sattusin siinse teema peale. Ah et virisen ja vingun? Et siis negatiivne?
Reply
Nojah, peab tunnistama, et Türi sõiduplaan tõepoolest üpriski hea. Aga Viljandi? Kuhu lubati 6 või 8 elektrirongi, aga nüüdseks ühendus vaid 4 korda päevas? Ning esimene rong Tallinna saabub endiselt alles enne kl 9? Mis aastal Elronis "asjad paika hakkasid loksuma"?
Aastal 2013 kohtuti Hagudi ja Keava inimestega. Aastal 2017 ei saa endiselt Keavast hommikul Pärnusse ega Viljandisse. Endiselt on Hagudi ja Keava inimestel pea kahetunnine auk õhtusel tipptunnil, 5-tunnine auk keset päeva. Normaalne? Või siiski ongi nende olevik tume?
http://elron.ee/elroni-esindajad-kohtuvad-hagudis-ja-keavas-rapla-maakonna-inimestega/
Tuesday, December 10, 2013
Riik halb peremees?
Kui asju vaadata, siis kohati ongi riik halb peremees. Miks? sest kui suhtumine oma inimestesse, olgu siis töötajasse või inimesse üldiselt, selline, siis loomulik on see halva peremehe tundemärk!http://www.tarbija24.ee/2626454/monesse-rongipeatusesse-tulevad-ootepaviljonid
Erafirma suutnud natuke rohkem inimestele mõelda, kuigi küsimus, kas tegemist hea peremehega, jääb ikka... Ja näis, kas ka Taiksesse midagi tuleb? Või Pärnusse?
http://www.postimees.ee/627712/eesti-raudtee-lubab-perroonidele-tuulevarjud-pusti-panna
Omavalitused pole Glase sõnul valmis ise ootepaviljonide ehitamisse panustama. «Lähtutakse sellest, et meie peaksime igasuguseid erisoove kinni maksma, mõtlemata sellele, kas see on otstarbekas või kust selleks raha tuleb.»
Siin Glasel vast õigus. Kuigi olen veendunud, et koostööd vähe olnud, ka Eesti Raudtee poolt. Miks nii?
No kui pannakse maha selline kild, siis........
....küsiks, kas tegemist terve mõistusega? Kas tõesti leidub neid, kes viiks raudtee natuke kõrvale, et bussipeatuses peatuks? Oh ei, see tsitaat vaid tõestab seda, et raudtee tegelased, sh ka Pressiesindajad, tihtipeale lihtsalt ei saagi millesti aru. Sellise tsitaadi ütlemine aga näitab selgelt, et parem oleks suu üldse kinni hoida!
Selgituseks:
Jutt ei ole raudtee viimisest bussipeatuse juurde, vaid rongipeatuse viimisest, kus see oon võimalik, majanduslikult kasulik jne. Näiteks Oraval jm on praegugi 2 bussipeatust, kuigi uue platvormi ehitamine kõrvaltee asemel ülesõidu juurde võimaldanuks ehitada kahe peatuse jaoks välja ühe süsteemi. peaks olema lihtne mõista, aga nüüd on selge, miks nt Jõhvis ei saada millestki aru. Pressiesinadajate arvates tuleb sinna lisateid ja pööranguid panna. Tule taevas appi! Nüüd ei teagi, kas EVR-i ametnikud suud ammuli Pressiesindajat kuulanud, või too ametnike kägu uskuma jäänud. Lõpptulemus nii reisijavaenulik, kui kahjulik riigile.
Kapitaalsemaid ehitisi perroonidele ei võimalda Glase sõnul Eestis kehtivad standardid, mis ei ole Eesti Raudtee välja mõeldud, vaid tuginevad ELis kehtivatele standarditele. «Me oleme meile ette antud raamid maksimaalselt ära kasutanud,» kinnitas Glase.
platvormidel muuta ootepaviljonide olme liiga mugavaks, tõrjuvad noortekambad või asotsiaalid reisijad neilt välja ja tekkib palju avaliku korra probleeme,» selgitas ta.
Jutt
segane, nagu Kört-Pärtli särk! Aga... Esiteks ei usu ma, et
kapitaalsemaid ehitisi teha ei tohi. Teha perroonide otstesse, trepist
teisele poole, klaasist (läbipaistvus peab olema!) paviljon, on see
tõesti lubamatu? Ahjaa, pärtid peksavad puruks. Sest politseid
vähendatakse, minnakse kergema vastupanu teed jne...See selleks. Ka
parklaid ei soovinud EVR alguses teha. Küll aga pidanuks kiire
projekteerimise käigus MKM leidma koostöövõimalused omavalitsustega, et
mõelda, mis võiks hiljem täiendavate asjade tegemisel oluline olla.
Hr Glase, kas Paluperas Eesti Raudtee pakkunud oma suurt platsi omavalitsusele?
Kahe
erineva lahenduse puhul aga väike pluiss Edelaraudteele, nende
varikatuste puhul tekib väikegi nurk, et tuulevarjus olla kui ikka ilm
väga kõle...
******************************************
Wednesday, December 11, 2013
2 comments:
Loodus ilus ja hea seda jälgida veel raudteel-pildid jumalikud, hinge ja romantikat täis!!
ReplySina mõistad, Pirtsu....!?
************************************************Sunday, December 15, 2013
Riigi maine kahjustamise põhjused.
Öös, iga kass on hall.... Proovi sa vahet teha, kes sulle vastu tuleb ja kes selja tagant vaikselt pimedas hiilib...
Vaata, kust otsast tahad, ikka ei ole Elronil (ehk riigil) head mainet. Elron püüab muidugi kõigest väest tagada positiivset vastukaja, aga see ei taha kuidagi õnnestuda. Nagu olen siin naljapärast nimetanud seda AA - Anonüümsed Ametnikud sündroomiks. AA esimene reegel on - tunnistada oma probleemi. Selleks on vaja mõista, et probleem on, aga kui seda ei suudeta, siis pole ka lootust....
http://www.elektriraudtee.ee/ettevottest/uudised/356-elroni-esindajad-kohusid-maavanematega
Juba see, et sellist viidet, mis parandaks ehk tibakenegi mainet (näidatakse ju, et püütakse!), ei ole pannud ettevõte oma FB lehele, näitabki midagi. Samas on senine FB (on see riigiettevõttele kohustuslik, et seda tehakse, aga ei hoolita!?) näidanud, et tegemist vist püüdega olla "sugtleja". Paraku on suhtlemisoskamatuse üks näiteid just see, kui suhtlejad blokeeritakse või nende arvamused kustutatakse. Üheks põhjuseks muidugi tänapäevane mõtlemine - ei ingeid amotsioone, ainult korrektne küsimus ja korrektne mittemidagiütlev vastus ning korduvale küsimusele vastamatajätmine. Niisugune on Elron ja mitte ainult. Niisugused on ka MKM, Edelaraudtee, Salvest, Viru Õlu ja ei tea, kes veel.
Et siis Elron ei tunnista vigu ja on ise tark, oleme jõudnud just sinna, kus nüüd oleme...
Elroni juhatus kohtus eile Jõgeva ja Rapla maavanematega. Kohtumise teemaks oli uued sõiduplaanid ning levinud väited, justkui tooks uus aasta vähem ühendusi Eesti väikepeatustesse.„Pea viimased 10 aastat pole siin riigis rongid peatustes nii tihti käinud, kui alates 1. jaanuarist," selgitas Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip. „Elron on koostöös riigiga suurendanud diiselrongide veomahtu 56% ning enamus sellest on suunatud tavaliinirongide käikupanekusse," sõnas Ossip.
Väited??? On see mõistmatus või otsene valetamine?
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1030/7201/3015/MKM_010713_leping13-003_Lisa1.pdf
Ei usu, et Elron pole kursis selle dokumendiga. Või kui seda eitada, siis ehk tegemist süvenemisega? Tegelikult esimeste lubaduste virrvarris Elron ei taibanud ühte. Lubades kõikvaõimalikke asju (rongiliikluse tihenemine, piletihind ei tõuse, 16-vagunilised rongid jne jne), ei saadud aru kõige lihtsamast - mis on lubadused ja mida need tähendavad. Jaa, liiklus tiheneb kui nt kümne rongi asemel sõidab 12! Ei vaidlegi vastu. Kui aga viimase kümne aasta jooksul peatus Kevas 11-12 rongi, siis Elron vastavalt miinimumkavale tahtis Viljandi kiirrongide arvu viia 2,5-lt 6-ni. Tubli samm edasi. Ja Keavas peatuvate rongide arvu, mis niigi viimastel aastatel vähenenud, 10-lt 5-ni. On see vähem või ei ole see vähem? Minu pärast võib siin kasvõi 20 rongi sõitma panna, kui aga paljude jaoks jäävad alles vaid pooled senistest, siis SEE ONGI VÄHENEMINE!
Või soovib keegi tõestada, matemaatiliselt, filosoofiliselt või muul moel, et VÄIDE on vale?
Muide, ma pole nii kõva matemaatik, aga küllap kuulub selle 56% alla ka R,P käigus olnud kiirrongide toomine igapäevaseks? See muidugi ääretult tore tegu. Mitte küll nii tore, kui Elroni plaan "kiirrongidel" piletihinnad kõrgustesse ajada ja sealsamas ka soodustustest loobuda. Mis sest, et inimestel pahatihti pole valikuid. Eriti sellisel tasemel tehtud sõiduplaanide puhul.
Üks lihtne algklasside ülesanne Elronile. Kui Tallinn - Tartu - Valga (Koidula) puhul on käigus kaks "piimarongi" päevas, kas liiklemisvõimaluste paranemine on see, kui neid ronge ei lisandu Ehk lisandub üks Valka, aga ükski Valgast tulev rong ei peatu enam Tabiveres, Kärknas, Kaareperes, Rakkes, Vägeval, Pedjal, Lehtses, Kiltsis, Aegviidus, Jänedal, Kehras, Raasikul, Arukülas, Lagedil.... Elroni sõnul puuduvad neil andmed senise reisijate liikluse kohta! Kas see on õigustus solki hakatea kokku keerama. Iga normaalne inimene lähtub andmete puudumisel sellest, et vaatab mingi perioodi, kuidas sma olukord toimib. Mitte ei keera asju pea peale, ei tegele "põnevate väljakutsetega" nagu ümberistumised nii, et käibki üks karusell. Ei saa ju eeldada, et reisijad soovivad nassiliselt külsatada kaubandusvõrku. Tallinnas, tartus, Lelles, Aegviidus jm! Või hoopiski peab valima lõbustusasutused? Mis sinna koju ikka jõuda, oluline on ju liiklus linnade vahel!? Mis teha siis pool tundi Aegviidus kui riigi teatel ei ole rongipeatus vabaajaveetmis koht? Minema kuuse alla?
Hea küll, minul on emotsioonid. Mida Elronis ei mõisteta. Ei emotsioone, nalja, küsimisi, pärimisi....
Maikuu kavand. Et üldse sellisega tuldi välja, maavanemate ette, näitab, et tegemist on agklasside-eelse tasemega.
1. Hommikune Tallinn - Tartu. Lagedilt, Arukülast ja Raasikult saab rongile ainult tööpäevadel, istudes ümber Aegviidus. Teadmiseks Elronile - Tartu rong ei tähenda vaid Tartusse sõitmist, vaid ka Jänedale, Nelijärvele, Tapale jne.
2. L,P väljub esimene mainitud peatustesse sõitev rong Tallinnast alles 8.15, mis selgelt hilja. Olnuks Tartu rongil peatused, oleks väljumine juba 7.25...
3. 8. 25 väljuv Tartu kiire jääb koperdama eessõtva elektrirongi sappa, aga Aegviidus elektrirongiltsellele ümber istuda ei saa ja Aegviidu puhkepiirkonda kiirrongiga ka mitte. Vist seetõttu, et kiiresti tahavad liigelda vaid ametnikud linnade vahel... Ja ärge unustage, Hr Kaareste üks lubadusi oli, et KÕIK Tartu rongid peatuvad Aegviidus!?
4. Tööpäevadel tekib 4-tunnine vahe kui intervall-loogika järgi väljuvad rongid 9.15 ja 13.15. Paljuvõitu?
5. Elektrirong väljub 10 min PEALE kiirrongi 13.15 ja otse loomulikult Aegviidus kiirrong ei peatu. Väikepeatuste olukord kardinaalselt paraneb, sest Tartusse sõiduvõimalus paraneb läbi Tallinna sõites....
6. Intervall- loogika tähendab seda, et nii mõnigi koosseis seisab Aegviidus pikka aega: Miks? On see majanduslikult otstarbekas kasutamisviis? Kas kõik elektrirongid peavad üldse sõitma Aegviiduni, mitte näiteks vajadusel Kehrani? Eriti kui samal ajal olemas Aegvidus peatuv kiirrong? Või vajab Mustjõe tõepoolest 12 peatuvat rongi päevas? Eriti kui mõelda, et riik ei soovinud kuidagi parandada puhkamisvõimalusi, ehk peatust Mustjõe Kõrtsitalus!?
7. Olenevalt aegadest võib Arukplast Elvasse sõit tähendada mitut ümberistumist ja sõiduaja venimist nii pikaks, et neid numbreid ma ei oska väljagi tuua! On ju tore kalpsata oma pampudega Aegviidus ja seejärel Tapal.Jõgeva maavanema Viktor Svjatõševi sõnul on maavalitsusele teada nt Tabivere valla soov paremate väljumiskellaaegade osas. Rapla maavanema Tiit Leieri sõnul on Rapla maakonnas sama soovi avaldanud Hagudi ja Keava peatuste kasutajad.
8. Kas rongide vahe Rakkes kella 8.54-st 21.17-ni on normaalne? Kiltsis? Tabiveres? Kuhu kadus Jõgeva rong?„Tõsi – paljud väikepeatused ei hooli kasvanud mahust ning soovivad endale täiendavaid väljumisi sinna, kus neid hetkel veel ei ole," sõnas Ossip. „Me oleme võtnud kindla seisukoha, et meie partneriteks sõiduplaanide väljatöötamisel on maavalitsused," selgitas Ossip.
Te olete võtnud kindla seisukoha? Et väikepeatused ei hooli? Kui Teie FB-lehte vaadata, siis on selge, et Teie ei hooli!? Sest just reisija peaks olema maavalitsuse kõrval (kus tihti ei teatagi reisijate soove ja vajadusi) kindel partner. Kes pole lüpsmiseks, vaid ikka kliendiks. Et Teilgi oleks põhjust saada väljateenitud palka!„Kokkuleppel Elroniga muudetakse osaliselt reisirongide graafikuid. Selle tulemusena paraneb kõigi sõitjate, eriti aga Tabivere elanike võimalus reisirongiga liigelda. Koostöö tulemusena viime sisse vajalikud muudatused ka bussiliikluses. Maavalitsus suunab edaspidised jõupingutused täiendavate, vaid Jõgeva-Tartu-Jõgeva marsruudil ja rohkemate peatustega sõitvate reisirongide kasutusele võtmisele," selgitas Svjatõšev. Tema sõnul peaks uus sõiduplaan rakenduma maikuu lõpuks hiljemalt ning maavalitsusel on juba lähiajal võimalik seda valdadele lähemalt tutvustada.
Või me kõik kardame reisijaid?Rapla maavanema Leier sõnul on selge, et väljumiste arv on kõigis maakonna peatustes kasvanud. „Meie peamine soov on ju seisnenud selles, et Tallinnasse saabumise ja väljumise kellaajad just tipptunniti oleks veelgi rohkem elanike soovidele vastavad," selgitas Leier. „Möödunud kolmapäeval toimunud kohtumisel nägime, et Elron on konkreetselt antud kitsaskohad ka lahendamas," teatas Leier. "Loomulikult jäävad osad väiksemad peatused, mille mured peame maakonnas proovima omalt poolt lahendada busside võimaliku etteveoga suurematesse peatustesse," sõnas Leier.
No näete! Maavanema sõnul on selge, et kõik aina kasvab! On ta pime?
Mis siis teha? Anda uusi lubadusi?Järgmise ühise tööna on maavalitsustel soov vaadata üle maakondlike bussiliinide sõiduplaanid selliselt, et oleks tagatud sujuv ümberistumisvõimalus rongilt bussile ja vastupidi. Juba täna eksisteerib väga palju bussiliine üle Eesti, mis toovad maakondade keskustes asuvasse raudteejaama ümbruskaudsete suur-asulate elanikud vahetult enne reisirongi väljumist ja vastupidi. „Elron soovib, et selline kord laieneks igale reisirongiväljumisele ning seda saavutame me ainult koostöös maavalitsustega," lubas Ossip.http://eestimaablogi.blogspot.com/2011/06/tallinna-soidu-voimaluste-parandamiseks.html
Millal Leier ise hakkab midagi lahendama? See pähkel on ju puremata, aga ma ei tea, kas Leier seda ka Ossipile tutvustas? Või kas keegi rääkinud Palupera - Otepää bussiliinist? Või kui kaugel on Haapsalu - Tallinna busside ühildamine Riisiperes rongidega?
Ega ma väga siin rohkem ei saagi puudusi välja tuua, sest neid on nii tohutult palju!. Ja selline tase tähendab, et ei saa tõsiselt tegeleda ka juurdeveoliinidega, kuna eelduseks olev sõiduplaan ei kõlba kuhugi!
Ma ei saa ka ise pakkuda praegu sobivaid busse, mis peaks Riisiperest läbi sõitma. sest veel kord, selline kavand ei lasegi teistel asjadega tõsiselt tegeleda.
Väited?Riigi maine kahjustamise põhjused? Ikka needsamad, millest rääkinud õiguskantsler ja väga paljud inimesed lisaks. Ignorantsus, oskamatus kaasata ühiskondlikke liikumisi, eneseupitamine, tühjad lubadused.... Kes mõistab, see mõistab, kes ei, see paneb vanas vaimus edasi. ja nii see riik langebki...6 comments:
- AnonymousDecember 16, 2013 at 11:44 AM
Huvitav kui kaugel on aeg, mil "pead lendama" hakkavad tegelastel, kes mitte midagi teinud ei ole,et kitsaskohad likvideerida, et vältida krahhi? Probleemi tunnistamine on väike võit, probleemile tuleb leida lahendus! Ega vist enne ei juhtu midagi, kui ei suhelda omavahel, ülemuste ülemustega, klientidega jne. Igasugune tagasiside olgu see hea või halb on väga vajalik, palju hullem, kui üldse tagasisidet ei saa/ei anta - seda juhtub siis, kui nähakse, et ei taheta olukorrale lahendust leida. Kellele selline vegeteerimine kasulik on, seda mina ei tea.
Reply Ma ei tea, Anonüümus!
Reply
Ehk on kasulik sellele, kes ei taha vaeva näha? Muidugi nõuab korralik töötegemine sellises firmas tohutut vaeva! Maht on ju suur ja väga palju on erinevaid seoseid. Kui aga tahta parimat, nagu ütled, peabki vaeva nägema. Siis tuleb ka armastus... töö vastu ja ka firma vastu. Riigist rääkimata. Reisijad ju ootavad, et neist hoolitakse...- AnonymousDecember 16, 2013 at 11:01 PM
Tere taas.
Reply
Tihtilugu hakkab midagi liikuma, kui asjasse sekkub meedia. Sai siin pikalt mingi aeg kirjavahetuses oldud Edelaraudteega, et pandaks nädalalõppudel Tartu kiirliinile sõitma täispikk rongikoosseis. Pidevalt väideti, et puudub vajadus täiendavale vagunile. Sai pöördutud tookord Postimehe poole sellel teemal ja mõni nädal hiljem renditi Lätist lisavagun. Ehk iga teemaga tuleb minna lõpuni. Tänud!
Reply
Vahel tõesti kasu, aga vahel ei võtagi meedia teemasid ette või suhtub pealiskaudselt. Nagu ka Kadrina ja Jõhvi platvormidega ja palju muuga. Pressima peab aga ikka.- AnonymousDecember 25, 2013 at 3:30 AM
Väideti, et rongikoosseise lisandub ja liiklus tiheneb. Tõepoolest, Tallinn-Tartu ja Tartu-Tallinn nädalapäevade kiirrongide väljumiste arv viidi samaks nädalavahetuse väljumiste arvuga. Aga see jäeti mainimata, et Elroni diiselrongides on OLULISELT VÄHEM kohti kui Edelaraudtee diiselrongides! Järelikult nädalavahetustel, kui sõidab rohkem reisijaid, ei paranenud midagi, vaid HALVENES OLULISELT. Praegu on reedel Tallinnast kella 14 paiku Tartu suunas väljuv kiirrong suhteliselt täis (vahel istuvad Tapalt sisenenud sõdurpoisid ka oma kottide otsas) ja kella 17 ajal väljuv tugevasti täis. Mis saab nüüd reisijatest, kas nad peavad hakkama sõitma vahemaad Tallinn-Tartu püsti seistes? Elron on oma eeskirjadesse, mille MKM on kinnitanud, hoolega sisse kirjutanud, et istekoha puudumine ei ole pileti ostmisest keeldumise argument.
Reply
Elroni kodulehel on uhke bänner, mis loeb päevi, tunde, minuteid ja sekundeid uute diiselrongide sõitmahakkamiseni. Küll aga ei ole piletimüügi korra jmt rubriikides eriti tunda, et tegemist oleks KA DIISELronge opereeriva ettevõttega, endiselt räägitakse ELEKTRIrongidest. Kusagilt ei selgu, kuidas oleks sõitjal REAALSELT võimalik kasutada lubatud (ja Edelaraudteel kehtinud) 10%-list soodustust veebi kaudu või kassast pileti ostmisel. Tartu raudteejaama piletiautomaat kaotatakse üldse ära.
Olen praegu olukorras, et sõidan aastavahetuseks Tartusse, kuid ei tea, kuidas ma sealt uuel aastal tagasi saan (kas üldse pealegi mahun). Olen sage sõitja (talvel küll mitte igal nädalal, aga siiski). Kas tõesti on vagunis täishinna eest pilet ostmine ainus võimalus? Tänud, Anonüümus!
Väga head tähelepanekud!
Muide, üks pääsetee olnuks kui oleks käigus normaalse piletihinnaga Tallinn - Riia - ... rongid. Sest tõepoolest ei too see "tihendamine" kaasa muud kui ülitäis rongid. Ahjaa, ühendust Riiaga lubati ammu, vaevalt, et selleks saab pidada "piimaronge"...
Kindlasti peaks lisanduma vähemalt üks kiirrong hommikupoolselajal, ehk see natuke päästaks.
Kogu info on puudulik. Pole isegi sõnagi selle kohta, et Pärnu peatus uues kohas.
Ja ma ei oska kuidagi lohutada ega lootust anda, Mõnel päevalikka rongi pääsed....
Öudne elu ikka-keeruliseks kisub Teil seal raudteel??
ReplyMis toimub riigimeeste peas?? Miks ei huvita riiki mis saab edasi suurest hulgast töötajatest?? vastust teab vaid tuul!
Loodan vaid parimat ja jöudu Teile sinna-loodan et asjad laabuvad!!