Tähelepanekuid linnaloodusest akna taga.

 

 

Läbi akna näen loodust üsna vähe, sest aastaid tagasi istutati pärnad ja need muudavadki mu vaatevälja loodusesse vaid mõne meetri jagu nähtavaks, külgedel näen muidugi kaugemale. Linnas linde ei tohi sööta, aga olen seda pattu teinud. Kunagi oli üks valge tuvi, väga usaldav ja temast mu sõber sai. Aga mõned kuud tagasi ta kadus ja et ma ei taha siia neid s...rattaid parve viisi, siis nüüd annan sihvkasid vaid varblastele. Üks neist taas eriti sõber (kõige julgem, hüppab vahel ka tuppa aknalauale või sööb hoolimata sellest, et akna serval suitsu teen) ja mõtlesingi tähelepanekuid kirja panna. Ahjaa, tuvid on vahel kangekaelsed, eriti kui kord jaole saanud, aga kontroll "väljaantavate "seemnete üle on range ja süüa saavad varblased vaid minu pilgu all.

Varasemalt on siia sattunud ka
hallvares
linavästrik
rasva- ja sinitihane 
kaelustuvi (ühel korral paarike)
Ringi lendab ka kajakaid

Liblikatest on pärnadel ringi lennanud admiral. Muidugi on ka erinevaid sumistajaid.

 

 

 

Varblastele on omane puuokstel (vahel ka krohvitud seinanurgal) oma nokka "ihuda" ehk siis tegelikult puhastada. Eks päevalilleseemnete "närimine" tekita sama reaktsiooni ja vahel on ikka naljakas vaadata, kui hoolikalt ja tähtsalt seda tehakse. 

 Viimastel päevadel on hommikuti ilmunud varblasi üsna palju, kuni 15 isendit. Täpselt neid lugeda muidugi ei jõua. Juba paar nädalat toidetakse ka poegi, seda nii aknalaual kui tagasi oksale lennates. Neile on omane seegi, et mõni ilmub lärmiga, näidates selgelt, et "ma olen kohal", osad isendid aga on täiesti vait ja neid märkad vaid lennul või okste liikumise järgi.

Üldjuhul ka pikkadel suvepäevadel on viimased külalised kohal kl 20 ja 21 vahel, hiljem ei ole neid näha. 

Tere sõber!