JUULI - suvi!

 

Juulikuu teemaks on ikka suvi! Aga vahel hoopis uus tehnika. Kui elektripliit (vist juhtmeühenduse väsimuse tõttu lõi korke välja ning andis võib olla ka vanale telekale sellega "energiat", tuleb mõlemad välja vahetada. Kuhu viia peno? Ma ei saa ju viia prügikasti, südametunnistus hakkab piinama. Õnneks on lähedal turg ja seal aedik peno jaoks, hiilisingi sinna....

Minister Terrase tase on ikka veel madalam kui sõnnikuveotalgute roobaste tase, kuid üldjuhul on turul sordinimede puudumisest isegi kasu! Kui on sordinimi (kasvõi vigaselt), siis tead, et on tegu tomatiga, kui ei ole, siis plastmassiga....

Ostsin muidugi ka juurde, sest kapi peal viimane veel ootamas.

Poliitikute tasemest ma seekord ei räägigi, nende paha haisu vältimiseks tasub kasvõi lilled tuppa tuua ja ERR vaatamata jätta, delhvist rääkimata.

Uus pliit on katsejärgus, tuumakütus lõõmab....

Samal ajal Kalevipojad loobivad Eestimaa viimaseid palke....

Mina aga pidin tööle minema, puhkus läks nagu lennates (põhiliselt sirakil koikus teleka ees, haha...).

 

 

Igapäevaselt ehk ei söö koduseid toite, sest saab ju siit-sealt ka tööle näiteks midagi üsna head kaasa osta. Aga imeline omlett ja juurde ehe tomat ning kurk - ainult pöörita silmi.... 

 

 

 

 

... või osta kiisafileed ja taas, tulemuseks hõrk mis hõrk praad! 

 

 

 

Vaatan ka pühapäevast laulupidu siiski televiisorist. Eks iga kord jääb kripeldama, et kohale ei läinud, aga samas kogu see tele vahendusel tulev emotsioonide hulk jõuab kohale. Ehk natukenegi ühest küljest rohkemgi - mõned intervjuud ju vahel. Ja vaatan ning sees on soe tunne, kui näen, et tüdrukud ja poisid on nii ühtehoidvalt ja "laulu sisse minevana" esinemas! See kõik on midagi väga-väga erilist!

  

 

 

Tiiu Ränk pilt seenegrupis. See tuletas mulle meelde:
Kord läksin jõulukuuske otsima, lumi põlvini. Kaasas koer, selline keskmist mõõtu. Olin üsna pika maa maha käinud metsas ja vaatasin tagasi - koer tuli mu jälgedes ja neis kalpsas ka mu vanaema talu kass. Mida krt, ta kaasa ronis? Südantsoojendav.
 

 

 

Killustikubetoonist rattahoidiku pealispind on lähemal vaatlusel ääretult põnev! 

 

  

Laagri rongipeatuses on tehtud midagi, mida nimetatakse vist karuputketõrjeks?

Avastasin ETV+ pealt Ukraina kanali Inter sarja "Kull või kiri. Ilmaimed". Ülihästi tehtud sari maailma vaatamisväärsustest, kahe saatejuhi nägemuse järgi. Ühel on kaheks päevaks piirmatu krediit, teisel vaid 100 dollarit. See sari annab meeletult mõtteid, kuidas Eestiski võiks turism olla korraldatud. Alles see oli, kui reformikad ajasid sulaselget möga Tartu lennujaama teemadel ja "Tartu ja Lõuna-Eesti oma turismipotentsiaaliga, oma ettevõtluse potentsiaaliga on väga suur. Me saaksime kindlasti veelgi rohkem ka teaduskonverentse korraldada, kui ühendused oleksid kiired ja mugavamad. See kõik toimub praegu loomulikult, aga seda kõike saaks teha veelgi rohkem," lisas ta. Jutt siis reformikast Urmas Klaasist, kes tegelikult koos oma erakonnaga tegutsenud ühenduste vastu.

Tegelikult on mulle ennegi suurem osa neid ideid õhus olnud, saatesari annab vaid taas kinnitust, et olen ikka ajast ees! Vaja oleks väga, kasvõi sellesama Tartu lähiümbruses, kitsarööpmelist raudtee, kus toimetaks siis ka hästi eriilmeliste vagunitega muuseumrongid, jaamahooned minevikulaadis koos muude rajatistega jne. Ka ERM pidanuks olema teisiti loodud ja osa sellest, nagu ka Põllumajandusmuuseum ja Lennundusmuuseum. Vaatetornid, erilaadsed majutused, väikesed spaalaadsed kohad, ehedad eestimaised toidud, külalaadad, lõkkekohad metsaonnidega jne jne. 

 

Lisaks saab saatest aimu erinevate piirkondade hinnatasemest  ehk nagu ütlesin, annab meeletult palju mõtteainet.

 

Kui nüüd aga fantaseerida sellise (muuseum)raudtee baasil? Rongisõidud on ju paljudes maades elamus omaette, kitsarööpmeline oleks seda enam. Nii kaasaegse rongiga kui ka erinevate vagunitega muuseumrongiga ja neist meil algatuseks juba mitmed olemas, saab juurdegi muretsed, omaaegseid Pafawage vm. Sellesama Tartu järgi, et mida oleks meil pakkuda välisturistile? ERM-i võib välja jätta, sinna ei annaks seda raudtee kesklinnast ehitadagi ja ega seal ka midagi vaadata ole. Aga, .... tänu raudtee renoveerimisele saaks Tartu vaksalist alustada küll, kõrvuti praegusega ja nüüd jäänud vabaks ka sild üle Emajõe, teine sild üle Amme jõe on Kärknas olemas. 

 

Edasi: 
Äksi ja Jääajakeskus 
Elistvere loomapark ning sõit mitme järve läheduses, vaatetornid ja õpperajad.
Luua - kool ja mõis
Palamuse
Kuremaa, järv ja spaa ning Külalistemaja + mitmeid veel kasutuseta hooneid
ja... miks mitte suunata raudtee Kasinurme mägedesse ja sealsamas taasloodud Kassinurme (Kalevi) rongipeatuseni?
Kuhugi sellesse ossa saab luua ka raudteemuuseumi koos depoo ning siseekspositsiooniga
Üle raudtee aga Visusti soo ehk rabamatkad?

 

Lisaks kõikvõimalikele loodusega seonduvale nagu lõkkekohad, matkarajad, vaatetornid erinevaid võimalusi kultuuri jaoks - Kuremaal kontserdid, Kassinurmes LARP ja linnuseajalugu, erinevaid kohalikul tasandil liikuv transport, hobuvankritest retrobussideni ning talud ja söögikohad. Eksklusiivsus ja erilisus on märksõnad, samal ajal toitlustuses võiks hoopis keskenduda lihtsatele toitudele, kuid kvaliteetsest toorainest, olgu see laudas, metsast, aiast või järvest.

Ära paku ainult seljankat vaid eestimaisest maitsest lähtuvat suppi - kalast, küpselihast, ainult eestimaiste maitseainetega
Praeks samuti, kasvõi ümarmudila fileed praetuna, haugi või säinakotlette. Rääkimata võileibadest - ei mingit kasvanduste lõhet, kui siis metsikust. Või vaese mehe siiga ehk säinast, kui siig liiga kallis. Vimmaäkist või mida iganes. 
Limonaad? EI MÜÜ fantat ega spraiti, ikka kellukest, valget klaari või tarhuni või osta Rõngu või koduseid siirupeid ja mullivee masin.
Eestimaised metsaseened igal moel, viina kõrvale ikka marineeritud kuuseriisikaid. Otsi kevadel kedagi, kes saaks korjata kurreleid või mürkleid ja viimaste eest küsi kõva pappi, sest need on trühvlite järel maitselt ja väärtuselt teine. Otsi ketsupi asendajaks sõstardest tehtud tshatnit vm sarnast.
Ostad vilju, aedvilju või mis iganes, uuri kasvatajat, viljasorti jm. Tomat Vilja või veel parem Malle on parseki kaugusel Intsu ja Võiste plastmassist. Ka vanad kartulisordid on head.

Kui pakute ka viinereid, pelmeene, pasteeti vm, siis püüdke neid soetada väikefirmadest. Muide, lihtsalt kergelt suhkruga tehtud sõstrad kõlbavad imehästi Mulgi Karni pelmeenide ja ka grill-lija kõrvale. Külmutage või kuidas tahes säilitage.

Majutuseks võib rajada glampingu vm eksootilise aga enamuse välismaa turistide jaoks on eksootika ka väike palktareke, kus ka sisustus vastav.

Aga eks me maailm siin pisikeses Eestis ole üksjagu masendavalt muserdav ja manipuleeriv.  Ning nagu küüditamise ajal oli kaasajooksikuid ja pealekaebajaid, nii on ka nüüd. Kes müüb meid maha Nursipalus ja laseb sõjarditel harjutada asju, mida targad riigid oma KODUS ei lase teha, kes müüb maha suurte projektidega, kuni tuumajaamani välja jne. Kas talupojamõistus ehk konservatiivsus võiks meid päästa? (Sest nime järgi meie rohelised on ju siiru-viirulised, kahjuks).

Martin Helme:

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna energeetikaplaan näeb ette jätkata lähiaastakümnetel elektri tootmist põlevkivist. Odav elektrihind on kõige aluseks!

Euroopa Liit ei ole see, kes on meie põlevkivienergeetikat ahistanud, see on olnud meie enda rahvavaenulik valitsus. Kui meie olime valitsuses, maksis CO2 kvoot 5 eurot Nüüd on see 70–100 euro vahel.

Põlevkiviga paralleelselt tuleb viivitamatult käivitada tuumajaama arendus. Jaam tuleb planeerida võimsusega, mis ületaks meie tarbimisvajadusi, et tulevikus oleks Eesti taas energiat eksportiv riik.

Niisugune plaan tagab nähtavas tulevikus niihästi meie varustuskindluse kui ka kõige soodsama elektrihinna.

Põlevkivijaamade käigushoid ja tuumajaama ehitamine on kapitalimahutuse seisukohalt kordades odavam kui juhuelektri arendamine.

Samuti võtab see päevakorrast maha vajaduse investeerida miljardeid eurosid ülekandevõrkudesse ning omakorda miljardeid võrgu stabiliseerimisse näiteks reservvõimsuste või akude abil.

Täielikult tuleb kõrvale lükata plaan asuda Eestis ehitama gaasijaamu, sest niihästi investeering neisse kui ka neis toodetav elekter on kallid.

Eesti ei vaja korruptiivset ja eksperimenteerivat energiapoliitikat. Eesti vajab tervemõistuslikku plaani, mis tagab meile odava ja stabiilse energiavarustatuse.

Kui palju tarvitavad elektrit kauplused. "Tavaline" kauplus aastas 600 kWh ruutmeetri kohta.

Suurimate marketite põrandapind on üle 5000 ruutmeetri. Elektritarve aastas on 5000 rm puhul umbkaudu üle 3 miljoni kWh ehk 3MWh!

Eestis võib marketite arv laias laastus ulatuda 1000-ni, kuigi enamuse puhul põrandapind ikka alla 5000, kui eelnevat Prismat võrrelda. Umbkaudu ümarduse mõttes võib öelda, et meil on 5 milj rm ehk elektritarve neis 3000 000 000 kwh = 3 terawatt tundi. Ehk siis ASJATA kulutavad ketid aastas 1,5 TWh?

Neist asjust vaevalt, et Helme aru saab, ammugi vastamisest rääkimata. Nii meid maha müüaksegi, reformikad ja kahesajalased ühtemoodi,  konservatiivid teistmoodi, homoliberaalid kolmatmoodi koos "rohelistega"... Isamaa? Tänan, ei saa neidki usaldada.

Surmaohud raudteel varitsevad ka täna ja homme...

Küsimused.

1. Raudtee signalisatsioonijuhendi p 5.1.2

5.1.2 üks kollane vilkuv tuli lubab rongil sõita jaama kehtestatud piirkiirusega mööda peateed, järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on avatud ja lubab sõita vähendatud kiirusega .

Küsimus: Kuidas reageerib automaatne vedurisignalisatsioon, millise heli- ja valgussignaaliga enne ning pärast foori ning millisel kiirusel lubab süsteem reisirongil (Stadler, Shkoda) mööda sõita foorist, milles põleb üks vilkuv kollane tuli?

2. Fooris on p 5.1.4 kaks kollast tuld, nendest ülemine vilkuv, lubab rongil vähendatud kiirusega sõita jaama kõrvalteele, järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on avatud või p 5.1.5 kaks kollast tuld lubab rongil vähendatud kiirusega sõita jaama kõrvalteele, valmisolekuga peatumiseks, järgmine foor on suletud

Küsimus Kuidas reageerib automaatne vedurisignalisatsioon, millise heli ja valgussignaaliga enne ja pärast sissesõidufoori ning millisel kiirusel lubab süsteem reisirongil mööda sõita foorist, milles põleb kaks kollast või kaks kollast, neist ülemine vilkuv tuled?

3. Peale möödumist foorist kahe kollase tule või kahe kollase, millest ülemine vilkuv, milline tuli ilmub automaatse vedurisignalisatsiooni foori reisirongi (veeremi) kabiinis? Kas ja milline seade reageerib ning kuidas (kas automaatne pidurdus?) juhul kui foorist mööda sõites on ületatud lubatud kiirust nii et möödasõit võib toimuda kuni 160 km/h või ei taga süsteem mitte mingit reageeringut valele kiirusele, vältimaks kiiruse ületamisega kõrvalteele sõitmist?

Teisisõnu, milline süsteem ja kuidas välistab sõitmise kõrvalteele (pöörangutele) üle lubatud kiiruse?

4. Kui palju on olnud juhuseid Stadlerite liiniletulemisest saadik, kus kõrvalteele on sõidetud üle lubatud kiiruse? Millisel kiirusel tohib sõita kõrvalteele ja millistel kiirustel on kõrvalteele sõidetud kiiruse ületamise korral ning kui paljudel juhtudel?

5. Kui kaua te olete olnud kursis ohtudega, mis kaasnevad lubatust suuremal kiirusel kõrvalteele sõitmisega?

6. Kas ja milline oht varitseb reisijaid, kui reisirong sõidab kõrvalteele üle lubatud kiiruse?

7. Kas te olete midagi nende juhtumite järel ette võtnud automaatse vedurisignalisatsiooni vigade paranduseks ja mida nimelt olete muutnud?

8. Kas ja kui mitmel korral on reisijad teavitanud ohtlikest olukordadest jaamateedel Elronit või teisi?

Tuletan teile meelde, et varasemalt on sarnaseid puudusi süsteemis juba esinenud ning Elronil ei olnud pikka aega soovi neid vigu kõrvaldada. Pean silmas puuduvat veoblokeeringut sõitmaks vastu punast keelavat foori ning seda, et see tõi kaasa korduvaid keelavast foorist möödasõite, millega seati ohtu sajad elud. Küsimused siinkohal tulenevad reisijate pöördumisest, kelle sõitude puhul on juhtunud erinevaid olukord jaamades, kus rongid on sõitnud kõrvalteele suurel kiirusel.

Ootan selgeid ja konkreetseid vastuseid igale küsimusele.

Lugupidamisega

TTJA vastus:

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium edastas 09.07.2025.a Teie 03.07.2025.a e-kirjaga

esitatud selgitustaotluse menetlemiseks vastavalt valdkondlikule kuuluvusele Tarbijakaitse- ja

Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA). Nimelt on TTJA raudtee valdkondlik korrakaitseorgan

korrakaitseseaduse seaduse tähenduses ja riiklik raudteeohutusasutus raudtee ohutuse

direktiivi 2016/798/EL mõistes.

Vastused Teie 03.07.2025. e-kirjaga esitatud küsimustele esitatud küsimuste numbrilises

järjekorras.

Küsimustele 1.; 2.; 3. vastused sisaldaks raudtee rongiliikluse turvangusüsteemi seadmete

tehnilise töö spetsiifilisi kirjeldusi, mida ei saa avaldada üldise ohutuse ja ärisaladuse mõistes

kolmandatele osapooltele.

Vastuseks küsimusele 4. informeerime, et teekiirused, sh liikumisel kaldumisega kõrvale,

kehtestab raudteeinfrastruktuuri majandaja. Stadleri reisirongid on liinil pea 12 aastat.

Raudteel rongidele kehtestatud sõidukiiruse vedurijuhi poolt täitmise kontrolli organiseerib

vedurijuhi tööandja.

Vastuseks küsimustele 5.; 6. teatame, et pädeva riikliku raudteeohutusautusena oleme kursis

võimalike ohtudega, mis kaasnevad lubatust suuremal kiirusel rongiga kõrvaleteele

sõitmisega. Sellised võimalikud ohud on teada raudteeinseneeriale juba raudtee esmaehitusest

alates. Maksimaalne oht, mis varitseb sellise juhtumi toimumisel on rongi teelt väljasõit.

Vastuseks küsimusele 7. nimetame, et rongidel kasutatava B-klassi kuuluva turvangusüsteemi

funktsionaalsusi on täiustatud, mis on toonud kaasa nende automaatse ohutustegevuse

kvaliteedi paranemise. Täpsem vastus sisaldaks raudtee rongiliikluse turvangusüsteemi

seadmete tehnilise töö spetsiifilisi kirjeldusi, mida ei saa avaldada üldise ohutuse ja

ärisaladuse mõistes kolmandatele osapooltele.

Vastuseks küsimusele 8. märgime, et TTJA-le ei ole teada mitmel korral on reisijad

teavitanud ohtlikest olukordadest jaamateedel ELRON-i. Võimalikud puudused rongi

juhtimisel ja rongi lubatava sõidukiiruse täitmisel on tuvastatavad rongi turvanguseadmete

salvestiste kontrollimisel.

Sovershenno sekretno - need mängud meie ametnikele meeldivad. Aga see, et mitte miski ei reageeri sellele, kui rong 160-ga kõrvalteele "lendab", see ei huvita kedagi! Nii palju kui tean, siis LTG Link rongis on asjad juba arenumad ja kiirus on kohati seatud sõltuvaks kaugusega foorist. Ka meil peaks igal juhul autom pidurid peale lööma, kui kollasest või kahest kollasest sõidetakse mööda kiirusel üle 80 km/h. Paraku, nagu viitan, kõrvalteele sõidul ei tule peale kollast vedurifooris ette mitte kollane/punane vaid valge tuli ja seega....

Mis saab, kui kord....?

Lahtised libresse-plaadid pole siiski nii ohtlikud...

Küll on alles linnashampinjonid (?) naabermaja ees!

Riisiga ja mingi valge kalaga priske kalasupp sõõrikukohvikus. Päris hea.

Esimene jatsuplaat. Vahel on jazz hea ja see plaat läks kümnesse!

Uuel pliidil pannkook. Mõnus!

Oraval ja oraval on vahe! Mõned on kargamas sulle kallale või valetavad näod-silmad täis...

Aga rohelus on ilus!

Jazz võib vist igas võtmes hea olla, kui meeleoluga sobib. Miles Davis igiammustel aegadel oli vist tõesti relax-muusika tegija ja seda see muusika ka on. Taustaks. Siinsamas arvutis toksimise või miks mitte ka päikeseloojangu, tee/kohvi joomise või isegi omaette grillimise ajaks? Muidugi ma ei jaga muusikast mitte midagi, ikka ja jälle vaid minu enda hetketunded.

 

Üsna sageli juhtub, et keegi, justkui mõistlik kommenteerija, hakkab "argumenteerima". Aga jutt ei klapi, no mitte kuidagi. Alati on sellistel puhkudel tegu mitte spetsialistide vaid egoistidega. Kirjutasin teema all, kus Lux alustab sõitu D-Terminalist:

Lux soovis peatust Tallinna kesklinnas, aga minu jaoks on mõttekam kui ALUSTATAKSE hoopis Balti jaamast või D-terminalist. Muide, ka D-terminal saaks ükskord hakata pakkuma puhkeruume ja ka kohvi ning muud bussijuhtidele?

Ja loomulikult peaks sealt alustama enamus liine. MIks mitte siis nii, et Lux terminalist ja teised firmad Balti jaamast? Koos peatusega Viru Väljak, Hobujaama vm?

Vastus: (sinisega)

ei nooo lasnämäe tiiru läbi Viimsi võiks ikka lux teha , enne kui Tartu sõidab.

Ja nüüd kui näed, põhjenda, miks peab buss peatuma Vana-Pääsküla, Näituse vm linnapeatustes, aga ei või reisijaid tuua või peale võtta D-Terminalist, Balti jaamast, Viru väljakult, Võru kesklinnast, Tartu raudteejaamast jm?

sest sellega tegelevad teised bussid . On linnadevaheline ekspress buss , mis sõidab 2 linna vahel. Ja kas ta peaks jaotusveoga tegelema ? Üks linnaääres peatus , nagu lennujaam või Pääsküla on ok. Teine asi , kui ta hakkab linnaliini mängima. Selle jaoks on teised bussid.

ja arvad, et see, kui sul kulub sobivasse bussipeatusesse, kus istuda ekspressile, sõiduks pool tundi või rohkemgi, kutsub inimesi ühistranspordiga sõitma? Või see, et pead bussilt rongile istumiseks kulutama veel pool tundi kuni tund?

Ei, teised bussid/liinid on selleks, et tuua reisija võimalikult kiiresti kõige lähemasse peatusesse! Võta kätte ja rända mööda Eestimaad (külastades kõiki linnu) ühistranspordiga mõni aasta ja mitmeid kordi ikka ning uuri natuke seda, mida reisijad soovivad. 

reisija , kes sõidab ekspressiga , soovib kõige kiiremini saada punktist A punkti B. Aga kui vahepeal , enne punkti B on jaotusvedu ja peatus iga peatuses , siis ma ei soovi kaasa loksuda. Täpselt sama lollus , kui sa nõuad kiirrongi peatus Tabiveres ja Rakkes. Ei viitsi vaielda enam. 

 

Mismoodi bussijaamas või lennujaamas ehk Ülemistel pealemineva reisija sõiduaeg pikeneb, (ta loksub kaasa), kui buss alustab Baltis või terminalis ja teeb peatuse kesklinnas? Samasuguseid väiteid kui sul on varemgi esitatud, see näitab, et ei saa ise ka aru, millest räägid?

See, mida need närvilised reisijad, kes ei taha, et keegi teine ka sõita saaks, tahavad, ei ole oluline. Sest oluline on busside tasuvus, täituvus ja kõikide inimeste ajavõit. Kui buss teeb peatuse Näituses, siis ei kaota keegi sest rohkem kui paar minutit, mingit kaasaloksumist ka ei ole?

Rakkest pole ma ammu rääkinud, samamoodi ühtegi NORMAALSET reisijat ei häiri, kui Tabiveres rongid peatuvad. Ega siin polegi midagi vaielda, selliseid stampbrumalusi loopides saab selgeks, et sa ei jaga reisijate arvu logistikast mitte midagi. Sama ving nagu autojuhtidel, kes tahaks ühe vinnaga maanteel kihutada 130 ja mitte ühtegi kiirusepiirangut ei tohi olla... 

Ja näiteks Tartu. Bussijaam saab tulevikus olema raudteejaama kõrval. Keegi peab loksuma? Suhteline mõiste. Bussid saavad linnast välja sõita ka erinevaid teid mööda. Kas Tallinna bussid Tartust alustavad tulevikus kesklinnast ja läbivad raudteejaama või vastupidi, on valikute küsimus, aga loksuda võib kodus, kel soovi on. 

 

Oluline ongi see, et asjad, mida keegi egoist tahab, peaks olema ammu elu-olust välja jäetud. Iga toiming ühiskonnas peaks toimima üldist kasu arvestades, mitte üksikute kisakõride soovide järgi. Jah, selliseid on täna bussides ja rongides, aga neid ei saa lihtsalt tõsiselt võtta. Ei meeldi, ära sõida! 

Kahjuks näitavad ka mõningad liidrid nagu Ossip või mõned poliitikud eeskuju, ajades samu sõnu suust välja. Eriti koomiline oligi Ossipi ütlus, et kui rong Tabiveres peatuks, siis teised reisijad enam ei sõidaks....

 

Ketran ikka ja jälle vahepeal gramofoniplaate. "Kirstus" sobrades sattus ette Vladimir Võssotski. See nõukaaegne n.ö. ametlik plaat oli tõesti ta parimatest lauludest kokku pandud. Kunagi sain kuulata mingeid hilisemaid plaate, mingite blatnoi-laulude tüüpi või midagi sellst. Jo täielik jura mu jaoks. 

 

RAPLAMAA BUSSILIIKLUSEST ÜHE KOHA NÄITEL.

Tegu minu kodukandiga lapsepõlvest saadik.

Sain kirjavastuse.
Mida öelda? See, et on mingid vähem või rohkem objektiivsed nüansid, ei õigusta, et üle kümne aasta pole suudetud reisijatele ja ka ühistranspordi enda huvides OLULISI MUUDATUSI ära teha. Ehk et "konstruktiivseks koostööks" ei saa nimetada olukorda, kus ei mina ega teised ei saa ühistransporti kasutada. Ja konstruktiivset koostööd ei ole sel sajandil minu ja IIL-i vahel kordagi tekkinud. Teadagi, kelle süül.
Siiani on aga olnud nii, et KÕIK senised minu poolt väljatoodud ideede järgi tehtud muudatused on õigeks osutunud.
Muide, IIL võib omada mingeid analüüse ja andmeid, siis mina olen neil liinidel sõitnud ca 55 aastat nii et tean neist paraku hoopis rohkem, mis on olnud ja on oluline. (Minu kiri kommentaaris)

********************
Täname Teid püsiva huvi ja panuse eest ühistranspordi teenuse parendamisel meie piirkonnas. Teie põhjalikud tähelepanekud ja ettepanekud bussiliinide optimeerimiseks on hindamisväärsed ning näitavad südamlikku suhtumist kohaliku kogukonna vajadustesse.

Soovime juhtida Teie tähelepanu sellele, et IIL ühistransporti korraldav meeskond tugineb oma töös laialdastele andmetele ja analüüsidele, mis võivad osaliselt erineda Teie omadest. Meie valdkondlike spetsialistide käsutuses on:

• Üksikasjalikud reisijate voogude statistilised aruanded
• Operaatorite kuluaruanded ja lepinguline ressursivõimekus
• Riiklike normide täitmise nõuded ja sellega seotud rahastamise tingimused
• Koordinatsioon teiste transpordiliikide, sh raudtee ajakavadega, mis sageli muutuvad väga lühikese etteteatamise ajaga
• Haldusleping Regionaal ja Põllumajandusministeeriumiga, kellelt oleme saanud volitused ühistranspordi korraldamiseks, vastavalt riigieelarvelisele toetusele

Mõistame, et mõned meie otsused võivad tunduda ebamõistlikud, kuid need tulenevad sageli keerukatest taustatingimustest ja piirangutes, mis ei ole avalikult nähtavad. Meie ühistranspordi korraldajad on pühendunud professionaalid, kes täidavad oma töökohustusi südamega, püüdes parimal võimalikul moel tasakaalustada erinevaid vajadusi ja ressursside piiranguid.

Oleme avatud konstruktiivsele dialoogile ja väärtustame kogukonna tagasisidet. Samas palume mõista, et ühistranspordi korraldamine on kompleksne valdkond, kus otsused langetatakse paljude tegurite kaalutlemise tulemusena. Teie ettepanekud lähevad kindlasti meie analüüsi ja on panuseks tulevaste planeerimistsüklite aruteludesse.

Täname Teid taas kord aktiivse kodanikupositsiooni eest ja loodame jätkuvale konstruktiivsele koostööle!

Tere!

Kuigi olen teile korduvalt kirjutanud ja selgitanud, kuidas peaks bussiliinid toimima, olete te te teinud kõik, et seda ei juhtuks. Kuigi rongide sõiduplaane sageli muudetakse, peaks ka sellele reageerima, aga seda te ei tee ehk te ei tee oma tööd. 

Liin 19 buss peab väljuma Rapla RAUDTEEjaamast, 13.00, mitte ei pea riskima linnaliinibussiga sõita.

Endiselt ei ole aga selgitatud, miks see liin ei võiks põigata Juuru? ( Ingliste suunas on Raplast päeval pikk paus, miks ei võiks liin 5 välj 13.35 sõita hoopis Ingliste kaudu ja ehk ka veidi hiljem, bussijaamast 14.00? )

Tagasisõitu võiks buss alustada ehk Kohila Raudteejaamast 14.50-15.00? 45-55 minutit peaks olema poeskäiguks piisav aeg. Ja buss ei peaks sõitma Härglast mitte Raplasse vaid Kaiu(Kuimetsa), et tekiks ka kaiukatel taas võimalus Tallinnast tulevalt rongilt ümberi istudes Kaius sõita? Või siis tagada Juurus vähemalt ümberistumise võimalus Kaiu-Kuimetsa bussile?

1. Buss 10 väljub L ja P Kohila jaamast 9.30 ja jõuab Rapla bussijaama 10.32. Vaja on liin pikendada Rapla raudteejaamani, et jõuaks 10.34 väljuvale rongile, seega peaks see ka väljuma Kohilast 3 min varem. Vajadusel suunata Juurust buss Raplasse läbi Ingliste. Teie arusaam, et "Kohilast küll sedapidi keegi Tallinna ei sõida" näitab, et teil puudus arusaam, kus ja kelle jaoks mingi liin sõidab, aga loodan, et aastatega olete ka sellest üle saanud.

Raplast peaks L, P see buss väljuma Rapla RAUDTEEjaamast 6.45. Küsimus ei ole selles, kui palju võib Türi - Tallinn rongilt ümberistujaid olla vaid selles, et inimestele pakkuda sellist võimalust. Loomulikult ka reisijaid sellest teavitama.

Tööpäeviti hommikuti Hagerist läbi raudteejaama  Kohila bussijaama  saabuv liin 13, jätkab bussijaamast sõitu liinina 10, aga tänaseni ei ole ikka veel seda näha peatus.ee portaalist. Nimelt pakub portaal raudteejaamast jala kõndimist bussijaama, selleks, et täiesti olemas olev buss saaks jalakäijana liikuvast reisijast mööda sõita? Miks ei näita otsing liini 13+10 koostoimet? Ka peaks see liin sõitma Raplas läbi Mahlamäe raudteejaamani s 8.55, tagamaks rongile jõudmise.

Täiesti ebanormaalne on aga endiselt see, et tööpäeviti varahommikune Rapla - Kohila liin 10 väljub Raplast 4.55 ja jõuab Kohila jaama 6.09 (praegu rongile ei jõua) ja see ebanormaalsus on nii juba aastaid. Läbi aegade on vajalikuks peetud hoopis hilisemat Kohilasse saabumist, nt 7.05. Solgutada bussi hiidvarasel ajal ilma reisijateta on tõeline raiskamine.

Kuidas lahendatakse hommikused Kohila - Hageri jm bussiliinid, on juba teie ja omavalitsuse otsustada.

Siin on ka lisaprobleem info jõudmisega reisijateni, sest Hagerist läbi raudteejaama  Kohila bussijaama  saabuv liin 13, jätkab bussijaamast sõitu liinina 10, aga tänaseni ei ole ikka veel seda näha peatus.ee portaalist. Nimelt pakub portaal raudteejaamast jala kõndimist bussijaama, selleks, et täiesti olemas olev buss saaks jalakäijana liikuvast reisijast mööda sõita? Miks ei näita otsing liini 13+10 koostoimet? Ka peaks see liin sõitma Raplas läbi Mahlamäe raudteejaamani s 8.55, tagamaks rongile jõudmise.

4. Liin 10 Rapla bussijaamast 16.45 peaks väljuma raudteejaamast 16.54. otse bussijaama (peatuse loomiseks bussijaama ees maantee ääres pöörduda Rapla valla poole, sest tulevikus see nagunii vajalik), Buss jätaks ära Riia põike, saabuma Kohila jaama 17.53.

Puudusi on küll ja veel, arusaamatuks jääb teiepoolne ükskõiksus arvestada reisijate vajadusega.

*************************

RegMini jt suunised muide, on juba aastaid olnud selged, nagu seebivesi - siduda busse ja ronge. IIL (end nimega Põhja-Eesti ÜTK) on ca paarikümne aasta jooksul suunata raudteejaama vaid ÜKSIKUD bussid. Ehk et tase ON null, mitte midagi pole parata. Teatud puhkudel muidugi on muudki seosed bussidel omavahel jpm, tean neid piisavalt hästi. Kui aga ei ole aastaid kõige lihtsamaidki probleeme lahendada, siis....

Muide, KAIU teema. Kunagi nõuka ajal oli päevas lausa kolm Tallinn - Juuru - Kaiu bussi ja uskumatu küll, sõitjaid tollal väga palju. Autostumine tõi kaasa nende hääbumise, aga ometi olen kindel, et ka täna oleks nii mitmegi bussi puhul ilma igasuguse kahtluseta sõitjaid ka Kaiust. Veel üks nüanss - kui need hääbusid, tahtsid mõned teise küla elanikud, et üks kolmest sõidaks hoopis nende kaudu. Muidugi, see kõige magusamal ajal...
Mõistetav muidugi, aga teiste arvelt see ka tore poleks. Ja kahju on, et vallavalitsused üldjuhul ei taha üldse nende teemadega tegeleda ja see pole nii vaid Raplamaal. Nii hea on kõike enda kaelast ära lükata...

Haapsalus on veel üks pluss - palju istepinke! Inimestele üliolulised, nii sülelastega vanematele kui vanuritele. Haigetest rääkimata. Aga ometi, Postimees postitas:

 https://elu24.postimees.ee/8290399/voimalik-vaid-viljandis-uue-haigla-ees-olevad-pingid-pakuvad-kohalikele-koneainet

Ja kuku või perseli, rohklem kui üks inimene hakkas taas kommenteerima, suutmata varjata oma rumalust:

Proovin end veidi paremini sõnastada. Esiteks kui inimene tuleb uuringule v siis arsti vastuvõtule tulevad kas siis bussiga v autoga. Autoga ära minnes keegi ei taha jalga puhata ennem ära minekut. Ja kui bussiga siis inimesed ootavad bussi kas bussipeatuses v siis all fuajees. Pingid on haigla ees olemas ja lageda taeva all. Seal istuvad pigem need kes tahavad suitsetada. Niisama istujaid näeb seal väga harva. Teiseks, kui pt lahkub haiglast, olles olnud haiglaravil, on 2 varianti. Kui pt on kõndija siis lahkub ta ise kas enda autoga, keegi tuli järgi v siis ajastab minekut busside ajaga. Ei ole siiani keegi soovi avaldanud, et ootaks veel õues, istuks jne. Ei kõik tahavad ikka kohe koju. Kui pt pole veel kõige paremema tervise juures siis tullakse talle alati järgi ja alla viiakse auto ette ratastooliga. Või siis lahkub haiglast tellitud transpordiga v siis haigla enda transpordiga. Ja jälle keegi ei passi õues.

Lisaks, meenutage neid pinke mis olid seal ennem. Ka need olid lageda taeva all ja kes seal istusid? Pompsikud. Kõik pingid mis linnas on pandud on kõik lageda taeva all. Seega öelge miks peaks panema pingid varju alla? Kui siiani on saadud hakkama ilma.

Ka Uku keskuse juures olevad pingid on pompsikute uriinist läbi imbunud.

Ja varsti on ka need samad pingid sama saatusega. Seega ei ole mingit vahet kas on varju all v lageda taeva all. Aga jumala eest, et saaks aga vinguda.

Kas tõesti peaks ka otsustamise juurde lubama vaid elu näinud ja sellest õppinud vanad inimesed? Sest kui kuskil satuvad otsustajaks sellised,  mis elukeskkonna me siis saaksime?

Leho Luigujõe postitas:

Vaatasin mõne aasta tagust saadet Kuldsest Triost. On ikka fenomen küll. Pidagu keegi nende laule lorilauludeks, labasteks või mis iganes, tegelikult olid nad õigel ajal õiges kohas ja liitsid rahvast. Liidavad veel tänagi. Kes veel sellist asju suutnuks teha? Jah, mitmedki sporditähed andsid jõud, muusikud lahutasid meelt, kui rahvas ängis. Aga poliitikud suudavad nii palju rahvast masendada ja tuju rikkuda... ka homme!

Tasapisi aga selgub, et omavalitsuste poliitikud, kes suuresõnaliselt armastavad rääkida kohaliku elu arendamisest, ei tea sageli asjadest, millest jutt! Jõhvis võiks ju nüüd kui raudtee täies mahus ümber kujundatakse, ka rongipeatuse uude kohta viia?

Ilmselt kodutöö tegemata. Jõhvist veel ei juhita Eesti riiki, kuigi võiks ju. Raudtee valdkond kuulub riigile ja panna neid tegema midagi, mida nad ei taha ning milleks pole raha, selleks tuleb tulla Toompeal võimule ja teha see selgeks ka sealsetele võimalikele koalitsioonipartneritele. Seejärel tuleb alustada poliitilist survet raudteeinseneridele, kellel omad normid ja kellel ära vaja mahutatada raudtee teise sõidusuunaga laiendamise kava. Siis tuleb neile selgitada, ka küsimust, miks mõnesaja meetri peale teha kaks jaama, sest kaubajaamast lõplikult loobuda ei saa, kuna see on seotud riigikaitsega. Neid küsimusi on veelgi. Soovin edu selleks. Seni püüame meie tegeleda Jõhvi arendamisega.

Pidin vastama, sest enam rohkem valesti aru saada pole võimalik:

Tegelikult on nii:

ilmselt on teil kodutöö tegemata? Rongipeatusi omal ajal kooskõlastati ka vallaga/linnaga, aga tõsi, erinevalt Kiviõlist Eesti Raudtee oli siin jäärapäisem. Nüüd aga sõltub eelkõige just omavalitsusest, kas nad hakkavad ennast liigutama või mitte, koos RegMiniga. Sest väidetavalt on eesmärk ronge ja busse siduda endiselt prioriteet.

Teist raudteerada hetkel tulemas ei ole, aga kui tahta, mahutab sellegi ära. 2012 püüdis Eesti Raudtee esitada ministeeriumile isegi valeväiteid, nagu asuks see koht kõvera peal. Ise nad on kõverad! Pealegi, kõrval on ka raudtee harutee ehk et selle asemele saab ka teise raja teha, Jõhvi - Oru jaamavahele, kui see kunagi peaks juhtuma.

Keegi pole aga rääkinud teise jaama tegemisest vaid perrooni tegemisest promenaadi juurde, bussijaama poolsele küljele. See tähendab ka Jõhvi arendamist, sest läbi tunneli pääsevad külalisedki otseteed kontserdimajja jms.

Nii tulebki välja, et valdkondi ei tunta (meenutab kangesti Hendrik Terrast) ja sõnad kõmisevad tühjalt, aga hea on üleolevalt öelda, et "mis te ka teate"! Ja kui selgub, et edasise vaidluse tulemuseks on kommentaaride kustutamine, siis Jõhvis Vallo Reimaa tasemega on lood selged. Kuigi nõnna kaua olla sel teemal riigiga räägitud ja ikka teised süüdi,. siis mida sa räägid riigiga, kui ise ei tea, millest räägid?