Kirikusse peaks küünla panema, et Haapsalu raudtee kiiresti taastataks. Kuna aga see pole kirik, viskasin ohvrimündid jõkke ja merre. Ja osalt ka selle heaks, et RB tegijad saaksid teenitud karistuse ning raudtee Pärnusse või kaugemalegi ehitataks ka kiiresti. Ja õigele trassile, säästes eestlase ja eurooplase rahakotti! Seda enam, et sama raha eest, mis kühveldatakse pättide taskusse RB puhul, saaks ka nt Pärnu maanteele ehitada 2 uut RIDA, vähemalt lõiguti. Mitte 4 nagu samasugused hoolimatud raiskajad (RE jt valijad) nõuavad!
Muide, ei ole see Pärnu maanteel sõitmine midagi hullu, kui vähegi autojuhtidel närvid korras.
Muide, ei ole see Pärnu maanteel sõitmine midagi hullu, kui vähegi autojuhtidel närvid korras.
Kuigi ma ei ole sotside valija, siis pean kummarduse tegema neile valitsusest väljalöömise puhul tehtud zhesti eest! Jah, Rohuküla raudtee on Eesti kõige olulisem projekt! Kuid ka Pärnu vajab rongiühendus, siin on aga mindud kõige halvima ja kalleima RB lahenduse teed. Mittevajalik, tapvate kuludega ja loodust hävitav ning logistiliselt mittetoimiv. Selle asemel on kaks võimalust - pikendada olemasolevat raudteed siit Eidapere - Vändra - Tori - Kaubajaam suunal kas Raba tänavani Pärnus või siis Papiniidu kaudu piirini, teine võimalus on teha seda kõrvuti Pärnu maanteega Keila - Märjamaa - Pärnu. Viimasel on potentsiaali oluliselt rohkem.
Viljandisse saaks aga endiselt siit ja veelgi parem kui kaugemalegi. Nt Karksi-Nuia, kus ühenduks Pärnu - Elva suuna raudteega.
Lelle jaama teed on nüüd ümber ehitatud, kusjuures taas "leitud" ka laugpöörangud, mis võimaldavad kõrvalteedele suunduda suuremal kiirusel. Paraku on sel omad ohud ja ükski ametnik ega minister pole huvi tundnud, milline on see probleem, kus korraga võib olla sadu kannatajaid õnnetuse puhul. Ja need õnnetused on juba korduvalt olnud vaid juuksekarva kaugusel.
Edelaraudteel on tore näha, et pea igas jaamahoones on ka ootesaalid ja reisiraamatukogu. Siin asuvat bussipeatust pole aga Kehtna vald siiani nimetanud ümber Lelle Jaam. Nii viitaks see nimi liinikirjelduses igale reisijale, et tegu on ümberistumisi võimaldava peatusega, võõrad sageli selle peale aga ei tule.
Minu plaan oli aga taas kord kasutada ja vaadata üle siinne nn rongbuss. Kahjuks ei ole siiani seda bussiliini paremaks muudetud, eelkõige siin süüdi Pärnumaa ÜTK. Kunagi tehti kadunud Haapsalu rongi asendusliin, mis ka tegi asjatuid kõrvalepõikeid, aga meil nagu teada, ei osata isegi oma vigadest õppida. Toon siin need uuesti välja.
Kui vaadata Lelle suunalt, siis ongi parim, kui bussid on seotud siin rongidega nii Raplas kui Lelles. Ei ole ju vajadust Kohila suunalt ümber istuda Raplas, kui kiiremini ja mugavamalt saab sõita Lelleni. Üksiti vähendab seega ka täituvust Raplast nii et teistel on rohkem ruumi Kehtnasse vm sõitmiseks.
Teiseks on vaja veel lisaliine. Praegused liini 333 väljumised, 3x päevas, ei ole aus! Rongide asendusbussid peaks olema käigus nii, et kataks ka olulisimad vaheasulad, aga jätkas kõrvalepõiked väheolulistesse. Sisuliselt peaks need tekitama võimalikult kiired ühendused, siinkohal Pärnuga ja seda mitte ainult Saku , Kohila, vaid eraldi ka Rapla jaoks. Nii peaks teistel kellaaegadel olema bussid vähemalt 3x päevas ka kas Lelle - Eidapere - Kaisma - Kuiaru või Rapla - Järvakandi - Pärnu-Jaagupi kaudu. Ja just kiirliinidena, millel oleks Rapla/Lelle ja Pärnu vahel võimalusel vähe, nt 7-8 peatust.
Ja kuigi sõiduaeg on rongbussiga Pärnusse oluliselt pikem, siis selle kaalub üles näiteks pensionäri jaoks odavus, liin 333 on tasuta. Tavareisijagi jaoks on see märgatavalt soodne ehk 2 eurot! Kui bussid Raplast/Lellest oleks veelgi kiiremad, võiks rääkida vägagi heast sõiduvõimalusest. Kahjuks ei saa selle liiniga Pärnusse teisele poole jõge ehk et peakski olema kas lisaliin Sauga poolt või pikendatama liini 333 nt Audruni.
Teiseks peaks kõikide busside puhul olema ka tagatud ümberistumisvõimalus peatuses Lelle Jaam, hetkel on see vaid osalt nii.
Lõunane buss lõpetada läbisõit Tootsist (kõigil kolmel bussil tegelikult) ja Pärnu väljumine varasemaks 11.30 - Lelle 12.55.
Õhtune väljub samuti Pärnust liiga vara, vaja on 17.50 - Lelle 19.20.
Tagasi Lelle Jaam 16.05 - Pärnu s 17.30
Lelle Jaam 20.45 - Pärnu s 22.10
Lõunane buss lõpetada läbisõit Tootsist (kõigil kolmel bussil tegelikult) ja Pärnu väljumine varasemaks 11.30 - Lelle 12.55.
Õhtune väljub samuti Pärnust liiga vara, vaja on 17.50 - Lelle 19.20.
Tagasi Lelle Jaam 16.05 - Pärnu s 17.30
Lelle Jaam 20.45 - Pärnu s 22.10
Eidapere on kahjuks näide kohast, mis hoolimata oma potentsiaalist, sh suur kool, on hääbumas. Just valede regionaalpoliitiliste otsuste tõttu.
Eestis leidub kahjuks ka poliitikuid ja ametnikke (keda suhtlusmeedias nimetatud ka kohalikeks pooletoobisteks ja vahel tundub, et see tabav võrdlus), kes lõhuks ilma igasuguse põhjuseta ära isegi ainulaadse bussijaama, et asendada see tüüpprojektiga. Milles on tegelikult probleem? Koomilisem on mõne ametniku väide, et "uut bussijaama saaks ka koristada ja korras hoida". Et siis kui elad vanas majas või korteris, siis seda ei saa koristada?
Tootsi.
Enne kui rääkida sellest bussiliini kõrvalepõikest, tasub Tootsile mõelda ka kui heast näitest selle kohta, kuidas mõjutab elukeskkonda ja kinnisvarahindu ülisuured tuugenid. Positiivseid külgi siin ei ole, aga maapiirkondade tühjenemisele mõnegi poliitiku rõõmuks annab see oma panuse.
Sissepõige Tootsi.
Tootsis on kahtlemata väga palju sõitjaid Pärnu suunal, kuid arvatavasti olematu arv Rapla/Lelle kaudu Tallinna? Igal juhul ei ole õigustatud liini 333 suunamine Tootsi, mis pikendab Lelle jaamast Pärnusse sõiduaja 1.25 asemel 1.40-ni. Bussiliin peab siiski ühendama inimeste jaoks kõige olulisemad punktid võimalikult lühemat teed mööda!
Kui tõesti Tootsist keegi ka soovib siitkaudu Tallinna sõita, kõlbab selleks ka kohalike liinide sobitamine Mannare peatusesse vastavalt 333 sõiduplaanile.
Tootsile rohkemate võimaluste pakkumiseks tasub aga kaaluda hoopis Vändra - Tootsi - Suigu - Are - Pärnu bussiliinide lisamist?`ÜTK arvates peaks küll Pärnusse Sauga kanti sõitma ringiga läbi Paikuse, aga see ongi kängunud mõtteviisi tulemus
Tootsile rohkemate võimaluste pakkumiseks tasub aga kaaluda hoopis Vändra - Tootsi - Suigu - Are - Pärnu bussiliinide lisamist?`ÜTK arvates peaks küll Pärnusse Sauga kanti sõitma ringiga läbi Paikuse, aga see ongi kängunud mõtteviisi tulemus
Ja vaatame, kas maksumaksja palgal ÜTK väljastab ausalt infot?
Tere!
Palun saata statistika, kui palju
päevade/kuude lõikes kasutatakse liini 333 Tootsi peatusest Rapla või
Lelle jaama ehk rongile sõiduks ja vastupidi. Küsimus puudutab ainult
Tootsi peatuse kasutajate arvu sel liinil.
Lugupidamisega
Tagasitee erinevatel põhjustel võtsin ette Lux Ekspressi otseliiniga, sest nii sain ka üle pika aja näha olukorda Pärnu maanteel. See oli oluline väga mitmest vaatevinklist. Tegu oli ka sisuliselt tipptunniga, kuigi praegu on vähe liikumas puhkajaid.
Arusaamatu on aga, miks nii paaniliselt kardetakse reisijaid bussile peale võtta? Kas tõesti peaks teele jäävast Pärnu osast sõitma bussijaama selleks, et seejärel kodust mööda sõita? Ja koju saabudes uksest sisse astumise asemel kolama kesklinnas? Või siis tõesti ei oleks Härma, Nurme või mõne teise peatuse piirkonnas piisavalt potentsiaalseid reisijaid?
2+2 maanteed.
Ei vaidle vastu, et kuskil on need ka vajalikud, kuigi põhirõhk peaks olema hoopis autoliikluse kardinaalsel vähendamisel. Miks?
Kopeerin ühe radikaalsema vaatenurga:
Kuna tehnoloogilisel tsivilisatsioonil pole ette näidata midagi, mis osutaks võimele rohepööret teha, on inimkonna ja planeedi ainus ellujäämisvõimalus põllu- ja loodusmajandusel ning kasinusel põhinev kultuur. Jutud kliimaneutraalsetest elektriautodest ja süsinikku neelavatest supermasinatest on science fiction-fantaasia, kliimakatastroofi peatamiseks tuleb ökofilosoofi sõnul lihtsalt lõpetada fossiilkütuste põletamine ja puidutööstus ning asuda viivitamatult tühermaid ja tehismaastikke metsastama.
https://raamatud.postimees.ee/7388677/ilmus-radikaalse-soome-okofilosoofi-pentti-linkola-ellujaamisprogramm
Kuna tehnoloogilisel tsivilisatsioonil pole ette näidata midagi, mis osutaks võimele rohepööret teha, on inimkonna ja planeedi ainus ellujäämisvõimalus põllu- ja loodusmajandusel ning kasinusel põhinev kultuur. Jutud kliimaneutraalsetest elektriautodest ja süsinikku neelavatest supermasinatest on science fiction-fantaasia, kliimakatastroofi peatamiseks tuleb ökofilosoofi sõnul lihtsalt lõpetada fossiilkütuste põletamine ja puidutööstus ning asuda viivitamatult tühermaid ja tehismaastikke metsastama.
https://raamatud.postimees.ee/7388677/ilmus-radikaalse-soome-okofilosoofi-pentti-linkola-ellujaamisprogramm
Veel netist:
Hobikollapsoloog Steve Pyke uuris tehisaru käest, mida sel on öelda peamiselt ökoloogilistest probleemidest tuleneva tsivilisatsiooni peatse kokkuvarisemise kohta. Kuna tehisarul pole aru, siis võib see igasugust kelbast ka ajada, kuid antud juhul on nukra väljavaateni jõudmine siiski argumenteeritud.
Tehisaru "saab aru", et kliimakütmise tehnoloogilised päästerõngad on puhas soovmõtlemine. Samuti juhib ta tähelepanu, et leidub üha enam tõendeid, mis viitavad evolutsioonilistest ja termodünaamilistest piirangutest tulenevale inimtsivilisatsiooni suutmatusele ellu jääda isegi 3–3,5°C soojenemise juures (elupaikade kadu, näljahädad, energiasaadavuse vähenemine).
Termodünaamilist tegelikkust kirjeldab DS nii:
"Kui Maa kandevõime langeb alla minimaalse taseme, mis on vajalik sigiva populatsiooni säilitamiseks (energia, toit, vesi), järgneb väljasuremine. Selle künnise kvantifitseerimine on aga spekulatiivne. Mõned mudelid viitavad sellele, et 3–4°C soojenemine võib vähendada inimkonna arvukust 80–90%, kuid mitte väljasuremiseni."
DS pakub, et osa kliima murdepunkte on juba ületatud; taastuvenergia on küll vajalik, kuid samas ebapiisav lahendus, ja tehnoloogia abil keskkonnapiiride ületamist ei peata, see võimaldab vaid kohanemiseks aega võita; inimese väljasuremine lähitulevikus on võimalik, kuid mitte kindel....
Asi on rohkem kui tõsine, sest kui me ise soovime oma lastelastele väljasuremist, siis seda vastutustundetut käitumist ei tohi enam hetkegi lubada. Ja suur arv mõttetuid kaubavedusid on ka Pärnu maanteel suurim probleem, lisaks vähene ÜT kasutamine. Kuid ka närvilised liiklejad, mille puhul on meie ja Soome vahel kardinaalne erinevus.
Eestis puudub igasugune vajadus (nii elanike/maksumaksjate vähese arvu kui hõreda asustuse tõttu) ehitada uusi 2+2 maanteid, mis ju toovad kaasa tegelikult 6- või 8-realised maanteed. Tegelikult piisab 1 või 2 UUE rea ehitamisest ja sedagi vaid kohati. Olemasolev maantee saab jääda ühe suuna 2-realiseks suunaks, kiirusega vastavalt oludele 90-100 km/h (talvel 80).
Muidugi jääb alati küsimuseks, kuidas sooritada vasakpööret, aga sellekski on erinevaid võimalusi. Näiteks kohati kolmanda sõidurea lisamine, mis võimaldab teisi segamata 2. reast suunduda nn mahasõidurajale. Et see tekitab kohati ka vajaduse suunduda tagasisõiduks vastassuuna maanteele, saab väga väikese liiklussagedusega külade või üksikute elumajade puhul teha tagasipöördena taas n.ö. üle vastassuuna ja 3-nda ehk kiirendusraja olemasolu. Suuremates kohtades võib aga tõepoolest ehitada üksikud kahetasandilised ristumised, eriti kui kõrvalteed on olemal mõlemal pool. Märjamaalt kuni Areni on tegu sisuliselt ilma asustuseta ehk kõrvalteedeta alaga.
Sääst, olgu siis meil niigi viletsas seisus oleva paekillustiku jm tee-ehitusmaterjalide kui ka rahalise poole pealt, oleks tohutu!
Loomulikult ei tohi paigaldada ka mitte ühtegi valgustusposti sõiduteede valgustamiseks.
Samal ajal ei ole, hoolimata jutumullidest ja särgiesise täistatistamisest, meil Transpordiamet ega keegigi suutnud praktiliselt üheski peatuses tagada pikemaid kiirendus- ja aeglustusradasid ning parkimiskohti, mis ometi tekitaks REAALSE võimaluse kiiremaid mööda lasta. 4-realiste maanteede jaoks kulutatakse sadu tuhandeid tonne materjal, ega mõnisada tonni siinsetes kohtades käib üle jõu? Ei, tegu on tahtliku ja teadliku tegutsemisega või siis ka ääretu rumaluse ja hoolimatusega.
Tatipritsimist aga jätkatakse ka täna:
Kuidas muudaksid sina liiklusohutust paremaks? Tule räägi kaasa! Transpordiamet kutsub sind kaasa mõtlema, kuidas vähendada liiklusõnnetusi, milles inimesed saavad raskelt vigastada või kaotavad elu.
Sinu arvamus on oluline – see on üheks sisendiks 2026–2035 aastate liiklusohutusprogrammi, mille alusel seab riik eesmärgid ja vajalikud tegevused turvalisema liikluse saavutamiseks.
Esita oma ettepanekud kuni 15. aprillini 2025 siin: https://transpordiamet.ee/tule-raagi-kaasa-liiklusohutuse-suurtes-valikutes
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar