LUS paleontoloogiasektsiooni 1. aastapäev.

 

 

 

Iga algus on uus. Ja ehk võib seda võrrelda aabitsatõdedega? TÜ Loodusmuuseumi gelooogiliste kogude peavarahoidja Mare Isakari tööruumid on pilgeni täis kõike olulist, mikroskoopidest leidude jaoks oluliste hoidiskarpide jpm. Kui seda peensusteni näha saab ka aru, kui peensustes on kinni kogu teadus!

 

Tegu on vaese sektsiooniga ja Hiltoni hotelli banketisaali asemel kupatati keldrisse! TÜ Loodusmuuseumi keldrisse. Ehk siis tegu tegelikult hoopis püha graaliga!? Kui paemurrud jm kõrvale jätta, siis mida oskab veel hing ihaldada? Tõsiselt ollakse valmis kõike uurima. Kuni hiljem menüüni välja!

 

Eesti Loodusmuuseumi vanemkuraator Karin Truuver ütles infomeilis väga tabavalt: "... Peale paaritunnist viibimist õndsuses..."! Sest vaatan ikka ju asju ka enda vaatenurgast ja minu jaoks ongi see tõeline õndsus. Näha kasvõi killukese sellest imelisest maailmast, mis on meie ümber ja jalge all. Mis sest, et ma ei ole kaugeltki erialateadlane vaid asjaarmastajast looduseuurija (kusjuures LUS on mingis mõttes muutnud kogu mu elu, andes midagi sellist, mida kuskilt mujalt poleks olnud võimalik saada), kuid mu kunagine algatus FB gruppi Eestimaa kivistised & Geoloogia luues on selle maailmaga seotud. Ja puhas rõõm on teada, et Eestis on nii palju inimesi, kes märkavad paljut me ümber ja on põnevil midagi avastades ning leides. Looduseuurijad ongi ju need, kes avastavad, leiavad ja siis .... uudishimust pakatamas, tahavad teada vastuseid! 

https://www.facebook.com/groups/670916249643501

 

 

 

 

 

Muidugi ei ole minu nõder sulg (ehk arvutiklahvid) võimelised jutustama seda lugu, mis kõige selle juurde kuulub, seega jutustagu väike kirjasõna ja palju pilte. Ning kel soobvi saab ise alati guugeldada, otsida ja ehk ka paleontoloogiasektsiooni kaudu uurida ning küsida. Üks koht, millest alustada, on allpool lingil. Paleontoloogiasektsioon oleks aga kindlasti rõõmus teie leidude üle (koos Loodusmuuseumiga) ning mine tea, ehk FB grupi liikmetest keegi soovib ka tõsisemalt panustada looduseuurimisse. LUS-ist saab ikka infot, kuidas alustada ja mida teha.

 

 https://fossiilid.info/et

 Piltidele püüdsin saada nii palju kui võimaliki, alates 19.sajandi kappidest kuni mammuti hammasteni. Omamoodi põnev on ka kõik see kaasnev lugu hoidlas oleva ja ka siit kadunud asjadega, omaaegsete mõistnike jt huviliste annetustest kuni Eestist Ameerikasse viidud leidudega, ekspeditsioonidest uuringuteni läbi mikroskoobi.

 

 

 

 

 

 

Lisaks kivististele ja kivimitele kuuluvad sellesse maailma ka joonised, fotod, kipsist jm tehtud koopiad jpm.

 

 

rosoikum	Kainosoikum Uusaegkond	Kvaternaar	Holotseen	0,0115
			Pleistotseen	2,588
		Neogeen	Pliotseen	5,332
			Miotseen	23,03
		Paleogeen	Oligotseen	33,9 ± 0,1
			Eotseen	55,8 ± 0,2
			Paleotseen	65,5 ± 0,3
	Mesosoikum Keskaegkond	Kriit	Hilis-Kriit	99,6 ± 0,9
			Vara-Kriit	145,5 ± 4,0
		Juura	Hilis-Juura	161,2 ± 4,0
			Kesk-Juura	175,6 ± 2,0
			Vara-Juura	199,6 ± 0,6
		Triias	Hilis-Triias	228,0 ± 2,0
			Kesk-Triias	245,0 ± 1,5
			Vara-Triias	251,0 ± 0,4
	Paleosoikum Vanaaegkond	Perm	Loping	260,4 ± 0,7
			Guadalup	270,6 ± 0,7
			Cisural	299,0 ± 0,8
		Karbon	Pennsylvania	318,1 ± 1,3
			Mississippi	359,2 ± 2,5
		Devon	Hilis-Devon	385,3 ± 2,6
			Kesk-Devon	397,5 ± 2,7
			Vara-Devon	416,0 ± 2,8
		Silur	Přidoli	418,7 ± 2,7
			Ludlow	422,9 ± 2,5
			Wenlock	428,2 ± 2,3
			Llandovery	443,7 ± 1,5
		Ordoviitsium	Hilis-Ordoviitsium	460,9 ± 1,6
			Kesk-Ordoviitsium	471,8 ± 1,6
			Vara-Ordoviitsium	488,3 ± 1,7
		Kambrium	Furong	499
			Kolmas ajastik	510
			Teine ajastik	521
			Terre-Neuve	542,0 ± 1,0
Proterosoikum Agueoon	Neoproterosoikum	Ediacara	–	600
				850
		Krüogeen
		Ton		1000
	Mesoproterosoikum	Sten		1200
		Ectas		1400
		Calymm		1600
	Paleoproterosoikum	Stather		1800
		Orosir		2050
		Rhyac
				2300
		Sider		2500
Arhaikum Ürgeoon	Neoarhaikum	–	–	2800
	Mesoarhaikum			3200
	Paleoarhaikum			3600
	Eoarhaikum			ca 4500

 

 https://et.wikipedia.org/wiki/Geokronoloogiline_skaala

 

 Ja kuigi googeldades leiab palju infot, siis kõige tuntuma, geokronoloogilise skaala ma siia kopeerisin. Minevik ei ole ainult Juuraajastu, mis esimesena ehk paljudele tuntud filmist meelde tuleb vaid hoopis keerulisem. Ladestu, ladestik, lade - mis on need?

 

Eesti ala pealiskorra kronostrafigraafiline skaala.

Ladestu	Ladestik	Lade	kivimiline koostis avamusel	paksus
Kvaternaar	Holotseen
	Pleistotseen
Setted puuduvad
Devon	Ülemdevon	Daugava	lubjakivi	8+ m
		Dubniki	savi, dolomiit	15 m
		Pļaviņase	dolomiit, lubjakivi	27...32 m
	Keskdevon	Amata	liivakivi, aleuroliit, savi	12...30 m
		Gauja	liivakivi, aleuroliit, savi	78...80 m
		Burtnieki	liivakivi, aleuroliit	61...95 m
		Aruküla	liivakivi, aleuroliit	66...97 m
		Narva	dolomiit, savi, aleuroliit	30...109 m
		Pärnu	liivakivi, aleuroliit, savi, dolomiit	15...47 m
	Alamdevon	Rēzekne	liivakivi, aleuroliit	1...52 m
		Ķemeri	liivakivi, dolomiit	6...8 m
		Tilže	liivakivi, aleuroliit	2...18 m
Silur	Přidoli	Ohessaare	lubjakivi, mergel, dolomiit	kuni 34 m
		Kaugatuma	lubjakivi, mergel	42...86 m
	Ludlow	Kuressaare	lubjakivi, mergel	5...28 m
		Paadla	lubjakivi, dolomiit, mergel	3...28 m
	Wenlock	Rootsiküla	lubjakivi, dolomiit	20...40 m
		Jaagarahu	lubjakivi, mergel, dolomiit	32...145 m
		Jaani	lubjakivi, mergel, lubjakas savi, dolomiit	24...70 m
	Llandovery	Adavere	mergel, savi, lubjakivi, dolomiit	11...56 m
		Raikküla	lubjakivi, dolomiit, mergel	16...176 m
		Juuru	lubjakivi, mergel	20...64 m
Ordoviitsium	Ülemordoviitsium	Porkuni	lubjakivi, dolomiit	4...15 m
		Pirgu	lubjakivi	17...70 m
		Vormsi	lubjakivi	2...22 m
		Nabala	lubjakivi	2...35 m
		Rakvere	lubjakivi	2...28 m
		Oandu	lubjakivi	0...6 m
		Keila	mergel, lubjakivi	3...32 m
		Haljala	lubjakivi	2...14 m
		Kukruse	lubjakivi, kukersiit	4...25 m
	Keskordoviitsium	Uhaku	lubjakivi, mergel	5...25 m
		Lasnamäe	lubjakivi, dolomiit	3...15 m
		Aseri	lubjakivi	0,1...7 m
		Kunda	lubjakivi, lubiliivakivi	0,1...15 m
		Volhovi	lubjakivi, dolomiit	0...21 m
	Alamordoviitsium	Billingeni	glaukoniitaleuroliit	0...1 m
		Hunnebergi	glaukoniitliivakivi, aleuroliit	0,5...2 m
		Varangu	savi, argilliit	4...25 m
		Pakerordi	liivakivi, argilliit	4...25 m
Kambrium	Furong		liivakivi, aleuroliit, fosforiit	0...150m
	Kolmas ladestik		aleuroliit, liivakivi
	Teine ladestik		aleuroliit
	Terre-Neuve		sinisavi aleuroliidiga
Ediacara			liivakivi, aleuroliit, savi	0...123 m
Setted puuduvad
Kristalne aluskord

 https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kronostratigraafiline_skaala

 

(Alati tasu olla tänulik neile, kes on panustanud ka Vikipeediasse andmete lisamisse). Ning eks meile südamelähedasemaks teeb asjad ka oma tuttavate nimede (Aseri, Juuru, Kukruse jm) leidmine.

 

 

 

 

Meil on ka läbi aegade olnud maailmatasemel teadlasi ja uurijaid ja see ei tohi teps mitte lõppeda, elame ju imelisel maal, kus paljutki leida võib, mida vast mujal ei saagi näha.

Kõige väiksemadki, tavavaatajale mõttetud kriipsud ja täpid võivad teadjate pilgu läbi osutuda millekski selliseks, mis jutustab meile meie minevikust väga palju.

 

 

 

 

Veel üks kipskoopia.

Pirgu lade on ülemordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).^[1] Pirgu lademe all lamab Vormsi lade ja temal lasub Porkuni lade. Koos Porkuni lademega kuuluvad nad Harju ladestiku Atla alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Katy lade.

Ladet hakkas esimesena eristama Vladimir Jaanusson aastal 1944. Lademe holostratotüüp asub Pirgu jõe kaldaastangul,^[2] selle alumise piiri stratotüüpne läbilõige aga Paluküla paemurrus.^[3] Pirgu jõe järgi on lade ka nime saanud.

Lademe vanus on 445,6...449,8 miljonit aastat. Litostratigraafiliselt vastavad sellele Põhja- ja Loode-Eestis Adila, Kabala ja Moe kihistud. Kesk- ja Lõuna-Eestis aga vastavad sellele Halliku kihistu, Tootsi kihistu, Jonstorpi kihistu ja Jelgava kihistu.^[4] Eraldi stratigraafilise üksuse moodustavad veel Äiamaa kihistu ja Oostriku kihistik. Väljaspool Eestit eristatakse selles veel Ludza kihistut, Paroveja kihistut, Svedasai kihistut, Taučionysi kihistut, Kuiļi kihistut, Baltinava kihistut, lisaks veel Salose, Rageliai, Smilgiai, Gulbinai ja Geidžiūnai kihistikke ning Biržai kihistut ja selle Likėnai ning Raubonysi kihistikke. Paroveja ja Kuiļi kihistuid on eristatud ka ühes puuraugus Valgas.^[5][6] Lisaks esineb Leedu idaosas veel Ukmerge kihistu, mida tavapäraselt Pirgu lademe hulka ei arvata, kuid mis paikneb Svedasai ja Taučionysi kihistute vahel.^[7] Leedu idaosas ja Valgevene aladel eristatakse Druja kihistut,^[8] Nemunase madalikul esineb aga Vėluva kihistu.^[9] Taolist mitmekesisust põhjustavad suured raskused lademesse kuuluvate kivimikihtide omavahelisse vastavusse viimisel. Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindavad seda Boda kihistu lubjakivi ja Jonstorpi kihistu.^[10]

Lademe paksus Eestis on 15–65 m.^[1] Lademe litostratigraafia keerukus ja suured erinevused selle paksuses (kohati on muutused väga järsud) näitavad, et selle kujunemise ajal toimusid intensiivsed tektoonilised protsessid, mis tõid kaasa merevee taseme kiire kõikumise, mudasetete kuhjumise ja kohati ka intensiivse hilisema kulutuse.^[11]

Lademe avamusala ulatub Hiiumaalt Peipsi looderannikul, selle piiresse jäävad muu hulgas Vormsi lõunaosa, Haapsalu, Turba, Pirgu, Ambla, Viru-Jaagupi ja Avinurme.^[1] Lade on avamusalast lõunas esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes Valmiera-Mõniste-Lokno kerkealal.^[12]

Lade paljandub näiteks Palukülas, Pirgus ja Moel.^[1]

Lademe kivimkoosseisus on palju dolo- ja lubjakivi.^[13] Avamusalast lõuna pool sisaldvad sealsed kivimid kohati palju glaukoniiti, sealne lubjakivi on kas punane või lapiline. Läti aladel sisaldavad Pirgu lademe lubjakivid Läänemere all ka kohati naftat.^[14] Poola aladel esindab Pirgu ladet Prabuty mergel.^[15]

https://et.wikipedia.org/wiki/Pirgu_lade

Lisasin siia ühe näite veel, sest kui ka Pirgu vm kohanimi võib jätta mulje millestki kohalikust, siis seegi hõlmab tegelikult midagi hoopis rohkemat.

 

 

 

 

Näha saab ka tumedamast lubjakivimist leitud rüükalaliste jm kivistisi.

 

 

Vasakpoolne sobib imestavaks paleontoloogiahuviliseks ehk vapiloomaks küll? Või hoopis parempoolne, silmalapiga härrasmees? Mõlemad koos?

 

 

Kivimite/kivististe huvilistele - iga leiu puhul pange kirja võimalikult täpne leiulugu - kohta, aeg, keskkonna kirjeldus ja võimalusel tehks ka pilte nii leiust kui sellest koos ümbritsevaga. Ja kõrvale vasar, münt, tikutops vm suuruse tajumiseks.

 

 

Kui päris aus olla, siis ühest asjast tunnen ma väga suurt puudust. Tõelisest geoloogiamuuseumist (Arbaveres vm), kus oleks vaatamist päevadeks ja kus võiks kohapeal ööbida, et olla jutti mõni päev selles maailmas. On ju leiud jm siin-seal killustatult laiali ja samas on ülimalt palju põnevat (ja seniteadmatut) paljudel inimestel ehk koduski? Neid tasuks kindlasti näidata (nt piltide kaudu) Karin Truuverile, seda enam, et parimad leiud võivad sattud igaveseks (noh, nii enam-vähem) uue Loodusmuuseumi maja seintele. Nagu mosaiik meie ajaloost, eks? Aga võiks olla ka suures mahus, puursüdamikest alates, suure Geoloogiamuuseumi alal. Uhkemas ja vägevamas, kümneid kordi, kui ERM.