Seinäjokilt aga Porisse väga valikuid pole, sest otsebusse vist vaid üks-kaks. Seega kas rongiga Tamperesse ja sealt ümberistumisega või Vaasast edasi bussiga. Soov oli muidugi näha ka Soome maanteid, autoliiklust kui ka loodust ja asulaid.
Vaasast on vahemaa muidugi üsna suur. Hommikul sõites oli liiklus hõre ja õnneks polnud veel ka suur libe käes! Tee on hea, kulgemine rahulik. Ma ei saanudki tükk aega aru, mis on maanteeliikluses valesti. Kuni taipasin - möödasõite ei tehta! Esmane kogemus hõreda liiklusega näitas, et ka korrektselt piirkiirusega sõites möödasõite polnudki, ehk paarisaka km kohta paar-kolm. See tõstis minu silmis lugupidamist soomlaste vastu tasakaalukuse tõttu liikluse väga tugevasti!
Hommikuvalgus oli imeline, päikesetõus tekitas roosakaid toone ja väike lumekene muutis mulje maastikust veel paremaks. Ja armas seegi, et sealgi on väga palju n.ö. talusid põldude peal ning sageli nagu meilgi need puudetuka süles.
Üks väga meeldiv ja oluline tähelepanek tekkis veel. Aastaid tagasi, mingite ajutiste liiklusmärkide mulje ajel, pakkusin välja, et meil tuleks liiklusmärkide puhul tagasi minna vana lahenduse juurde - valge asemel kollane värv! Nimelt, oleme siiski põhjamaa ja meil pikk lumine aeg, mille taustal on igati selge, et kollasega märgid on oluliselt silmatorkavamad kui valged. Ja mitte ainult lume vaid ka sügisese halluse puhul, sisuliselt kogu aasta jooksul!
Nagu ikka, sain muidugi ka sõimata. Ei olevat vahet ja milleks "igasugust jama nõuda". Aga need mõned päevad Soomes andsid "kindlustunnet", et mul on taas õigus! Lisaks tavalistele märkidele oli ka raudtee ülesõidu märgistus räigelt silmatorkavam! Meil aga nagu ikka, ametnikel tühm pilk silmis...
Nagu ikka, sain muidugi ka sõimata. Ei olevat vahet ja milleks "igasugust jama nõuda". Aga need mõned päevad Soomes andsid "kindlustunnet", et mul on taas õigus! Lisaks tavalistele märkidele oli ka raudtee ülesõidu märgistus räigelt silmatorkavam! Meil aga nagu ikka, ametnikel tühm pilk silmis...
Ja kuigi häid fotosid ei saanud, siis on ka ülesõitude puhul siin-seal kasutusel toruporno asemel hoopis tõkkepuud! Ehk siis ratta- ja kõnnitee puhul. Meil aga paljud, kes midagi ei jaga loodusvaradest ega rahast, tahaks aina tunneleid!
Aina enam jääb õhku vastuseta küsimus, miks meil ei osata ega taheta hoolida ega hoida!?? Ei loodust, inimesi ega isegi mitte rong, mis ei ole teps mitte odav asi? Meenutaks või Kulna õnnetust?
Silma jäi seegi, et rohkem kui meil on lisaks metsatukkadele keset põldusid ka puid kõrvalteede, kraavide jm ääres. Head kohad eelkõige lindudele peitumiseks, aga loomulikult on iga puud ja rohulapike hoopis elurikkam igas mõttes.
Mitmes kohas oli näha ka kasvuhooneid ja tundub, et need rohkem hajutatud. Meil ju vaid Luunja kurgiplats ja paar tomatikasvandust. Aga see muidugi pealiskaudne mulje, ühe korra järel ei saa põhjapanevaid järeldusi teha.
Bussipeatused linnast väljas olid aga veel nadimad kui meeldib. Ootekodasid peaaegu pole ja mis on, ei kaitse ilmastiku eest, peatuse sildid väga väikesed ja pole isegi peatuste nimesid, sõiduplaane ei ole, peatusmistaskud üliväikesed. Ehk et mitte üheski ei olnud ka kohta ega ruumi ei vastutulija või P&S autode jaoks, rääkimata rekadest. Kui busse liigub/peatub harva või on peatused lihtsalt igaks juhuks (paljude lähedal ei paistnud mingeidki elumaju) ning polegi sõitjaid, siis muidugi! Kahjuks aga lähemalt ma neid tagamaid ei tea. Siinkohal ollakse meil vahel harva (kohati) hoopiski inimlikumad, eriti Hiiumaal.
Ma ei tea ka seda, kui palju Soomes on rattamatkajaid, kelle jaoks oleks ka just ootekojad väga olulised puhkepeatusteks.
Pori. Bussijaam väga minimalistlik, õigemini tegu on ühispeatusega ehk siinsamas on ka raudteejaama hoone. Aga seda näeb järgmises teemas.
Kel aga teadmisi Soome transpordi kohta rohkem, siis olen tänulik igasuguse infot sisaldava kommentaari eest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar