Soome raudteed pole samad, mis Eesti omad. Ka asustus on teistsugune, aga samas on ka sarnaseid jooni. Põhjalikku pilti selle ühe käiguga loomulikult ei saagi. Mõned asjad siiski jäid silma.
Kahekorruselised vagunid on üsna hea saavutus, teatud mõttes on ka elektriveduri kasutamine parem kui terve elekterkoosseis. Saab lisada vaguneid mis on siiski oluliste plussidega võrreldes meie süsteemiga, kus saab vaid koosseise kokku panna.
Kahekorruselised vagunid on üsna hea saavutus, teatud mõttes on ka elektriveduri kasutamine parem kui terve elekterkoosseis. Saab lisada vaguneid mis on siiski oluliste plussidega võrreldes meie süsteemiga, kus saab vaid koosseise kokku panna.
Siin-seal tegin pilte ka sõidu ajal. Soomes on vist ka metsatööstusega probleemiks üleraie?
Poris rongiliiklus üsna tihe.
06:23 – 09:40
1 ümberistumine
08:00 – 11:48
0 ümberistumist
08:24 – 11:48
1 ümberistumine
10:00 – 13:44
1 ümberistumine
10:24 – 13:44
1 ümberistumine
12:24 – 15:44
1 ümberistumine
14:00 – 17:44
1 ümberistumine
14:24 – 17:44
1 ümberistumine
16:00 – 19:44
1 ümberistumine
16:19 – 19:44
1 ümberistumine
18:00 – 21:45
1 ümberistumine
18:19 – 21:45
1 ümberistumine
19:00 – 23:49
1 ümberistumine
20:24 – 23:49
1 ümberistumine
23:13 – 07:47+1
1 ümberistumine
Suuremad peatused
Harjavalta, Kokemäki, Vammala, Karkku, Nokia, Tesoma, Tampere, Toijala,
Hämeenlinna, Riihimäki ja Helsinki piirkonnas Tikkurila ning Pasila. On ka ronge lõiguti nagu Toijala - Nokia. See tähendab, et alati ei pea peavaksal olema alg- ja lõpp-jaamaks. Meilgi peaks ju olema tihedat liiklust näiteks Elva - Jõgeva lõigul, aga mida ei ole, seda ei ole.
Vahemaa on 319 km Helsingist Porini. Kuivõrd Soomes kasutatakse Pargi & Sõida süsteemi, ei oska öelda.
Aknast välja vaadates on sageli tunne nagu sõidaks Eestimaal, palju hajaasustust, majad ka põldude keskel ja puude varjus peidus. Muidugi on palju maju ka veekogude lähedal. Maju on värvitud väga mitmekesiselt, kuid palju ka nn rootsi punast.
Selliseid süsteeme võiks meil toruporno asemel ülekäikudel kasutada. Variante on erinevaid, saab paigaldada väiksema vahega, ka inimese poolt avatavaid ehk et igal juhul suunab tähelepanu rongidelt vähem kõrvale. Koos signalisatsiooniga peaks meil olema sarnane süsteem ülekäikudel valdav. kuid millegipärast arvatakse, et tegude asemel piisab propagandamulast. Nagu ka maksumaksja kulul elav OLE seda teeb.
Siin mõningad näited, milliseid puuliike ja kus ning kuidas kasvada lastakse.
Näha võib ka "koduseid" pinke peatustes.
Jaamades on teede vahel ka mdalad aiad kasutusel. Liikuvus on tagatud siis tunnelite kaudu ja ligipääs neile nii treppidest kui liftiga. Kas ja kui palju kuskil on kasutusel tavaülekäike (väljaspool linnasid näiteks) ei saanud kiire sõidu tõttu aimu.
Kaugrongides edastatakse ka infot, kuidas ja milliselt teelt väljub vajalik rong Tamperes, kus minulgi oli ümberistumine. Lihtne ja selge ning aega piisavalt, aga mõne rongi puhul võib ümberistumisaeg olla ka vaid 5 minutit.
Tamperes oli minul aega piisavalt, jõudsin kohalikku limonaadi osta ja suitsupausi teha.
Muidugi tahaks ka väiksemate rongidega sõita ja külastada väikseid peatusi.
Rattasõit käib Soomes arvatavasti soliidselt ja vaikselt ja sellist kisa nagu meil, selle ümber pole?
Ilm aga keeras talvisemaks ja lund tuli kohati üsna palju. Kuuldavasti oli lähemate päevade sees ka mitmeid surmaga lõppenud liiklusõnnetusi. Seda küll kurb kuulda. Aga minu sõit oli mõnus, rongisõit enamasti seda ongi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar