Esimesest pildisatsist läks kordi rohkem kustutamisele kui siia saab. Kiiruga tehtud, akende jm peegeldused, viltused (ajan laevasõidu süüks, sest ega see kõikumine mulle head ei tee), udused jne jne.Ja ega mingitest suurtest paneelmajadest vm ei olegi eesmärk teha pilte, mis ilumeelt turgutaks.
Alustada tasuks aga väikese kiitmisega. On ülihea, et liinivõrgu parandamise käigus on mõned liinid suunatud ka sadamasse. Olgu siis läbisõiduga või lõpp-peatusesse. Nimelt on halvim variant, lkui liinid lõpetavad Hobujaamas või Balti jaamas (sama kehtinb ka maakonnaliinide puhul). Liinid peaks valdavalt läbima linnasüda! Trammitee "haak" siia läks ülikalliks, aga endiselt tuleb jala käia, nii et sellega raisati üigem raha, aga no eks poliitikutel ole hea vastu rinda taguda.
Ka osa kaugliine peaks sõitma bussijaama asemel sadamani ja siit alustama, eriti väga vara ja hilja sõitvad liinid.
Ka sügisel ja talvel tuleb meile turiste. Tõsi, sellised, kes juba sadamahoone ees "lesivad", pole just parim valik.
Igal juhul on soomlasi meil ammu käimas, rohkem või vähem. Kui palju aga minnakse siit Soome puhkama? Mina läksin. Tegelikkuses on see minu jaoks teine sõit sinna, aga esimest ei maksa arvestada, sest see oli vaid ühepäevane tripp. Nii et olen viimane eestlane, kes pole Soomes käinud? Nali naljaks. Siin teemades tuleb juttu muidugi rohkemast ehk et paljust just puhkusesõiduga seonduvalt igast küljest kui ka Soomemaa transpordist ja logistikast. Muidugi, võrreldes meiega eelkõige.
Igal juhul on soomlasi meil ammu käimas, rohkem või vähem. Kui palju aga minnakse siit Soome puhkama? Mina läksin. Tegelikkuses on see minu jaoks teine sõit sinna, aga esimest ei maksa arvestada, sest see oli vaid ühepäevane tripp. Nii et olen viimane eestlane, kes pole Soomes käinud? Nali naljaks. Siin teemades tuleb juttu muidugi rohkemast ehk et paljust just puhkusesõiduga seonduvalt igast küljest kui ka Soomemaa transpordist ja logistikast. Muidugi, võrreldes meiega eelkõige.
D-terminali hoone on üldiselt tühi! Kindlasti peaks siin olema pausiks head timngimused ka bussijuhtidel, tualetist kohvimasinani, tugitoolidest ja söömisvõimalusest rääkimata.
Pileti ostsin kohapeal varakult ära, kassast. Küsisin ka Tallinkilt, et kuigi neil on Balti jaamas oma nännilett, aga miks seal ei võiks olla ka piletimüük? Vastust ei saanud, aga see on Eestis nii tavapärane. Olgu tegu Tallinki, Leiburi või millise ettevõttega tahes, mingid "mõttetud" küsimused ei ole ettevõtjate jaoks küünemustagi väärt!
Mälu üle ma üldiselt ei kurda, aga kui nüüd meenutan, siis kassast sain pileti ikka sularaha eest. Vist. Sic! Helsingis seda võimalust ei olnud. Ja ei olnud sugugi nii, et kõik saaks kaardiga maksta, tahetakse ka sularaha eest, kuid ... tutkit, brat öeldi minu taga ostasoovivale inimesele!
Mälu üle ma üldiselt ei kurda, aga kui nüüd meenutan, siis kassast sain pileti ikka sularaha eest. Vist. Sic! Helsingis seda võimalust ei olnud. Ja ei olnud sugugi nii, et kõik saaks kaardiga maksta, tahetakse ka sularaha eest, kuid ... tutkit, brat öeldi minu taga ostasoovivale inimesele!
Näiliselt läks laevale mass inimesi, juba pardal olles oli aga näha, et väga palju oli vabu kohti. Ega mul pole ka kogemusi, et hinnata, kui palju üldse laev mahutab jms, nii et see lihtsalt tähelepanek.
Muidugi pildistasin paremalt ja vasakult. Ei olnudki iga pildi eesmärk midagi konkreetset tabada ja ka hiljem võib mõni mõte tekkida selle kohta, mida näen. Muide, A-terminali plaanitakse vist kõvasti renoveerima hakata, kindlasti on aga sadamaehitised ikka üsna räigelt loodusvarasid "endasse haaranud". Kindlasti kohati mugav ja mõnus liikumine reisijale, aga kulutused igasugusele transpordile on suuremad kui lihtsalt numbrid, mida kuskilt loeme.
Toitlustust on laevas kõvasti (ikkagi tulus äri või vähemalt loodetakse seda. Kuigi nagu spaades jm, võib kahtlemata ka siin olla käive kõvasti langenud!? Mina aga võtsin kaasa oma võileivad. Esiteks, ei tahtnud igaks juhuks enne ja ka elaevas kõhtu täis pugida, sest ei ole ma suur sõber lainetuse ja kõikumisega. Teiseks, ei näe põhjust ka liialt maksta, sest nagu teada, elu aina kallineb. Piltlikult öeldes, kui Tallink vt muretsevad söögikohtade vähese käibe pärast, siis süüdistagu marketite omanikke! Ja kolmandaks, kodused võileivad on ikka klass omaette, nostalgiline ja ka maitsev!
Tahtsin muidugi näha ka seda, kuidas on asjad meil võrreldes Soomlastega jm sellist. Kinnitust sain aga tõsiasjale, et ongi nii nagu mulle sageli on öeldud: Ma olen ajast ees! Ja esimene "äratundmine) oli juba siin.
2013 kirjutasin:
Paljudel elualade esindajatele teeb muret lähemate ja kaugemate naabriteni jõudmine. Turistide arv on taas languses, kuigi palju on räägitud, et ettevõtjad peaksid järjepidevalt end tutvustama, et info võimaliku kliendini viima. Siin saaks appi tulla riik, luues satelliitkanali. Nimetame seda tinglikult Estonian SatTVks, paneb ette blogija Neeme Sihv.
Ma ei usu, et Youtube on ainus toimiv väljund, pigem on see tohutu mahu tõttu hoopis ummiktee. Kuid televiisoris vahendusel võiksime Eestis pakutavat näidata igakülgselt, alustades laulupeost ja lõpetades palkmajade tootmisega. Kultuurist ja ajaloost rääkimata. Sellel kanalil saaksime tutvustada ka Eesti loodust, majutusasutusi, seiklusparke jpm. Võiks näidata ka häid loodusfilme, mida meil on palju tehtud. Eestit tutvustavaid videoklippe oleme juba küllalt teinud. Youtube'is need jäävad need piltlikult öeldes tolmu koguma nagu raamatud riiulis. Vaevalt neid sealt keegi otsib ja tormab siis kohe siiasõidu piletit ostma.Kui selline kanal oleks olemas, siis saaksid seda kasutada ka ettevõtjad. Siin tasub lähtuda koostöö kasulikkuse eeldusest.Kui turiste on rohkem, võidavad kõik. Kes raatsib oma naabrit-konkurenti tutvustada, võib loota, et teine teeb samamoodi. Lõppkokkuvõttes aga võidaksime kõik, kui turiste tuleb rohkem. Või kui tellitakse rohkem Eesti tooteid. Meie edulugu sõltub eelkõige meist endist ja soovist midagi ära teha – mitte ainult enda, vaid ka kaasmaalaste jaoks.
Olen samal teemal korduvalt kirjutanud ka hiljem, aga mida aeg edasi, seda vähem tundub eestlane arusaavat maailma asjadest! Pole vahet, kas tegu poliitiku, ametniku või tavapärase kodanikuga. Oleme sulgenud Tallinna TV (ei pea uus kanal olema satikanal), peagi võib sulgemine jõuda ETV+-ni. Aga mida ei ole, see on tegutsemine selöle nimel, et olemasolev ära kasutada paremal eesmärgil. Ehk et meil poliitikud ja ka turismi/kultuuritegelased sügavad rohkem muna vm, selle asemel, et tegutseda!
Kohvikud, praamid saartele, hotellid vm on suur võimalus, aga mitu tundi merel sõitev laev on eriti särav võimalus! Ei saa unustada, et ekraane on siin tohutult ning selle asemel, et vahtida tumma Prillitoosi vm, saaks näha hoopis kultuuri, ilu, turismireklaami jm. Muidugi peaks olema tagatud ka subtiitrid ja audiokõrvaklappide kasutamine koos vähemalt ingliskeelse tõlkega. Muidugi on see lisakulu, aga vähe sellest, et välismaalased saavad palju infot sellest, mida meil Eesti võib näha, saavad sama ka eestlased ise. Nett on "umbes" infost ja pole kahtlustki, et ka me ise ei tea suurt osa meie turismiala võimalustest.
Kohvikud, praamid saartele, hotellid vm on suur võimalus, aga mitu tundi merel sõitev laev on eriti särav võimalus! Ei saa unustada, et ekraane on siin tohutult ning selle asemel, et vahtida tumma Prillitoosi vm, saaks näha hoopis kultuuri, ilu, turismireklaami jm. Muidugi peaks olema tagatud ka subtiitrid ja audiokõrvaklappide kasutamine koos vähemalt ingliskeelse tõlkega. Muidugi on see lisakulu, aga vähe sellest, et välismaalased saavad palju infot sellest, mida meil Eesti võib näha, saavad sama ka eestlased ise. Nett on "umbes" infost ja pole kahtlustki, et ka me ise ei tea suurt osa meie turismiala võimalustest.
Ma ei leidnud ka reisiraamatukogu, ei sadamas ega laevas. Aga see võiks olla ju? Elroniga läks 5 aastat, enne kui Balti jaama kassa juurde see loodud sai. kultuuripealinn Tartuga läheb 10 või mõnikümmend. Kui kaua Tallinkil või Tallinna Sadamal aega läheb?
Vahepeal pidin ka suitsupausi tegema.
2-tunnine sõit on aga üsna "lipsti". Et vähendada sisimas kõikumise tunnetust, vaatasin vähe ka aknast välja. Ja kui mingil hetkel vaatasin, paistis mõnes kohas ka lainemurdu. Olimegi jõudnud Helsingi lähedale.
Kui oleksin pidanud üksinda kõike tegema ja otsima, siis oleks aega läinud kindlasti rohkem. Aga usun, et oleksin leidnud kuidas sõita raudteejaama jne, sest info tundus Soomes olema igati hea. Kuid mul oli vastas tuttav hea ja abivalmis raudteelane Soomest, nii et asi toimus pigem kiirmeetodil. Sadamas oli trammipeatus sisuliselt ukse ees, erinevalt meist. Eks meil oli paarkümmend miljonit liiga väike raha, et püüda paremini. Kuigi bussidega saab ülimalt palju säästvamalt tagada juurdeveo ukseni.
Trammid aga väga stiilsed ja kenad, k.a. värvilahendus. Tallinn jääb siin kõvasti kõiges alla, v.a. siis retrotrammid.
Nimede järgi otsustades saab siit küll Araabiasse, küll Keilasse jm...
Et Soomes on kaks riigikeelt, siis on virr-varri rohkem kui muidu, aga ega ma päris kõigele ei oska esimesel korral ka tähelepanu pöörata. Ja eks üldjuhul tuleb alati ka natuke eeltööd teha.
Ära sai katsetatud ka piletiautomaat. Kahtlemata on hea, kui piletite eest saab maksta nii sulas kui pangakaardiga.
Meiega võrreldes on Helsingi muidugi metropol ja vaksali ümber ning alla kõikvõimalikke äripindu ja söögikohti. "Sügavamale" minnes on siin ka metroo ja tänu tuttavale sain sellegi ära proovida. Ringkäik oli muidugi väga kiire, nii et küllap oleks olnud rohkemgi mida pildistada. See-eest aga sain teha pikema rinkäigu ehk -sõidu.
Ka sõitmise ajal tegin pilte nii palju kui jõudsin, aga eks peegeldused, piltide viltusus, mitteilusad majad jm oli põhjuseks, miks suure osa piltidest kustutasin. Mõned kaadrid õnnestusid aga väga ilusti ja üks parimaid oli see pilt "aiamajadest". Ei meeldi mulle ju linnad ja kui siis naudin ikka aed- või vanalinna! Nii oli ka edasine plaan eelkõige selles, et saada Helsingist välja. Jah, muuseume jm kindlasti oleks põnev külastada, aga parem jõuda väikelinnadesse või hoopis maale. Soome kui tuhande järve maa on ka kutsuv loomulikult. Kas kunagi võiksin sõita ka Lapimaale? Ei tea.
Muidugi on ehk hilissügis ka kõige kõledam aeg, kuid see vast torkab enim silma linnades? Helsingis oli kohati ka rohealasid näha, aga see jääb nõrgaks.
Ka pingid trammis (just kujundus ja värv) oli märgatavam ehk ilusam.
Kurb oli see, et ka Soomes oli üksjagu grafitit. Rämpsrahvas meeleolu ei ülenda. Väga palju tundus muidugi olema ka immigrante ja seegi ei ole mitte midagi head. Mis iganes on liialdatuna, see head ei tähenda. Annaks Taara, et meil osataks sellest rohkem õppust võtta!
Rattureid massidena just ei näinud, aga kahtlemata on soomlased tasakaalukamad ja sellist hiigellärmi, mis meil ratta teemadel tehakse, seal vaevalt et on. Muide, hiljem tõusis minu arva,us spoomlastest veelgi rohkem. Lausa kõvasti! Aga paslik on siia arusaamiseks lisada ka üks värske kommentaar ehvbeest, mis näitab, millise "tipptasemeni evolutsioonis" oleme Maarjamaal jõudnud!
Mootorsõidukid on kõigile hädavajalikud ja nendeta langeks meie elatustase drastiliselt Jalgrattad on samas täiesti ebavajalikud ja nende olemasolust või puudumusest meie elatustase mitte kuidagi ei sõltu. Sõitku inimesed, kui neil midagi targemat teha pole jalgratastega aga ärgu segagu ja tolgendagu inimestel jalus oma totra hobiga.
Ohoo! Kus nad sunnikud teadsid, et ma tulen? Rongid, trammid, peatused jpm olid täis kirju HRT! Näedsa, isegi soomlased ootavad Haapsalu raudteed! Nali naljaks, kahtlemata oleks selle raudtee peal valmis paljud soomlased nõus Haapsallu sõitma!
Rootsikeelsete kohanimede puhul oli huvitav nimelõpud, nagu -fors jm. See siis tuleneb omaaegsetest linna asukohtadest ehk millegi (nt jõgede) suudmetest.
Peatuste ootetingimustes on tase parem kui Eestis, aga mitte kõiges. Üllatus oli minu jaoks seegi, et nii linnas kui maal olid samasugused "putkad" nagu meil. Kui üldse midagi oli muidugi.
Muigele ajas aga see, kui nägin "hulgi" infostende ja mõtlesin, millise käki Eesti Raudtee meil tegi. Hoolimata ettehoiatamisest, et vaja on üsna mahukaid stende erineva info jaoks, on meil siiani perroonil (ehk ka vales kohas pealekauba) pisikene stendikene ja muud infot kleebitakse kuhu juhtub....
Nagu öeldud, asjad on Helsingis kõiges tunduvalt "suuremad", kuid see ei tähenda, et meil Balti jaamas pidanuks jätma varikatused perroonil tegemata. Ilu (nagu vanasti tehtu Tartus, Raplas, Haapsalus jm) pole kahjuks ammu enam hinnas!
Tupikudki tunduvad siin olema turvalisemad, vähemalt peavaksalis. Meil on endiselt alles need, mis ka rongide ühendusseadme pilbastaks.
Tagasiteel ostsingi tunnipileti sellisest apraadist ja müntide eest (kiri ütles kusjuures, et rahatähti mingil põhjusel hetkel kasutada ei saa).
Aega jäi ka InterCity rongiga tutvumiseks enne sõitu, seda siis Joensuu koosseisus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar