Kalamaja tänava- ja ürdiaed.

Kui turul olles tekkis mõte minna veidikeseks jalutama, sain teada, et täna ka väike üritus plaanis. Aga miks ka mitte? Kalamaja Tänavaaia hilissuvine ürdikorjamise talgu. Nagunii ma ju plaanisin Vana-Kalamaja tänavale minna. Õues kisub küll kesksuviselt soojaks, aga hiilides mööda varjulisemaid servi saab ikka.

Esimest korda vaatasin lähemalt ka seda miaeda (ega ma täpselt ei teagi, kuidas õie nimetus).

Hm. Natuke võib siinkohal mõelda kah nende pisikeste lapikeste mõttekuse üle. Seisukohti on seinast seina nagu ikka. Kui mõelda hiljutistele paduvihmadele või üldse vihmavee "liikumisele", siis ega palju just ses mõttes neist kasu pole. Aga kahju? Ka mitte. Sest iga väiksemgi roheruutmeeter on ikkagi mingigi elu alus. Miks ei põrise aga hommikuist õhtuni niidukid? Peaks või? Muidugi, allpool oleval pildil on näha natuke keerulisem rajatis ja kindlasti ka kallim kui muruplats. Kuid samas on ju ilus? Ei peagi olema ju ainult lilleaiad või kastid - ka (kultuur)rohi võib olla ilus? Natukene tekib ka koduaia tunnet.

Ja värve muidugi. Ka Kalamaja oma majade ja muuga muutub ju aina särtsakamaks ja värvilisemaks, ometi torkab isegi pihlaka väike värvikirevus silma.

Et aega veel oli, vaatasin neid rohualasid. Siguri õite värv kutsub mind alati pildistama, see on niivõrd ilus! Ühtegi puuki mulle kallale ei karanud!

Väga sobilik vaade ju? Ei sega kedagi, aga jätab mulje elamisväärilisest piirkonnast.

Ja ehk ei uputa Ülemiste vanake miskit, kui ainult Kalamaja on valmis? Tegelikult ei ole muidugi, see on reklaamtrikk Ja kas Kalamaja on ikka Kalamaja, kui betooni/asfaldi suhe rohe-/hoovialaga kardinaalselt muutub? Kohati kiputakse nende hoovide väärtus ära unustama, lillekastid seda aga ei täida võrdväärselt mitte mingil juhul. Väga loodan, et valdavalt püütakse maju ikka renoveerida, mitte lammutada. Või isegi uusi ehitada kalamajalikult. Ja loodussõbralikult.

GAGi maja hoov on lastele atraktiivne. Ja nagu muide kuulda sai, siis õpitoad jm lastele meeldib samuti väga. Loomulikult. Kui kaasa tõmmatakse ja ISE midagi teha saab, siis osatakse rohkem ka mõista ja hoda.

Ohoo! Mõistlikkus ikka kohati tuleb tilkhaaval tagasi! Lubati küll, et siia enam pakendikonteinereid ei paigutata, aga ennäe!

Ja järsku oli kohtumispaik inimesi täis! Eestvedaja Maali kõige ees! Noh, pildil siis keskel, tähendab.

Inimesi nii palju, et jaguneti kahte gruppi ja korjati "saaki".

Saaki jagati ka möödujatele ja väga tore oli näha, et paljud selle üle rõõmustasid. Ka välismaalased. Ning usun, et ei pea kartma ka linnast korjatud taimede saastatust, sest neil kasvuaeg kiire ja eks linnaõhk ole ammusega võrreldes palju-palju puhtam. Ning ega ei tarbi ju kilode viisi? (Praegu joon ise ka piparmündi teed).
Ning abiks oli ka tark ja asjalik väikemees!

Et tänavaaedasid on mitmes kohas, siis nii ka liiguti.

Muidugi ei saa ma ilma majade pildistamiseta. Olgu see kodune puumaja või hoopis kodu pihlamarjade all.

Ahaa! Tänu abile leidsin üles ka ühe veekraani! Aga Tallinna Vesi ei pääse, ikkagi lisan ühe kivi nende kapsaaeda! No ei ole normaalne, et tervel tänaval pole ühtegi joogiveekraani! AMETLIKULT POLE JU KA KOTZEBUE VÄLJAKU KRAAN JOOGIVEE OMA!? Aga eks ta ole, see, et seekordki otsiti juua, see pole kahjuks rohepealinna jaoks oluline!

Vaatama läksime ka ilusa lasteaia taimemaailma ja et siinset planeerinud arhitektid ei viibinud enne lasteaias ühtegi päeva, siis oli olnud ka mitmeid apsakaid. Aga saadakse hakkama ja lastel on tegevust küllaga. Kindlasti huvi nüüd sellevõrra ka rohkem.

Lasteaia ümbruse majadki on nagu muinasjutust.

Ühes hoovis ongi siis väikene Kalamaja Ürdiaed. Sinna mahub isegi putukahotell ja seenepakud. (Üks pisuke tomat oli lõhki läinud, varastasin selle ära, vabandust. Ja maitse osutuski väga heaks. No, see oli selline test, eks ole).