LUS`24 Lahemaa - 2. päeva 1. pool.

 

 

 

Oot, ma vaatan, kuidas nimetati päeva esimest üritust...

Ahha, "silmad-lahti jalutuskäik"!

Silmad peavadki lahti olemas, meeled avatud ja hing täis. Täis hommikuvärskust ja häid mõtteid.

 

 

Eestis pole ammu enam metsaraiet, on metsade hävitamine. Ja hävitajad alustavad sageli juttu, et "... mitte kuskil mujal pole niis suur osakaal kaitsealustel metsadel.." Lakkuge panni! See ütlus tõestab vaid, et kui saaksite, hävitaksite ka need kaitsealused metsad.  Metsakasvatuse egiidi all näiteks. Mis sest, et viimastel aastakümnetel on suur osa sellest saadud puidust kadunud eestlase jaoks mõttetult ja jäädavalt. Siin tõesti aga veel saab aru, milline on see väärtus, tõelised väärtused. Muide, ühes hilisemas ettekandes oligi juttu vajadusest panna kõik väärtused mingitessegi numbritesse. Selleks, et me saaks (õigemini teie saaks, kes te õigustate tapmist ja hävitamist erinevate väljenditega) aru, et igal asjal on ka rahaline mõõde. Ja teadjad saaks teile öelda, kui palju raha on me ümber ehk kuidas kajastub numbrites see väärtus. Kogu rahva vara. Mis ei ole sugugi mõeldud harvesteride elutööks! Et seda mõista ja märgata, tulebki vaadata mitte ainult puutüvesid, vaid nende alla, ümber ja üles!

 

 

Koperdasin ka seene otsa, ehk annab Tõnu ka teada, kellega seekord tegu.

 

 

Küüslauk-nööbik, mille muidugi Tõnu leidis. Ja kui rääkida sellest, et seente määramisel on ka lõhn oluline, siis sellel ongi selline asi täiesti olemas. Määrata saab vaid selleks seeneliigiks või küüslauguks, aga et välimus viitab selgelt esimesele, langeb viimanegi kahtlus!

 

 

Kui ma nüüd ei eksi, siis siingi lehel seened. Korra ka öeldi, millega tegu, aga mina jälle ei mäleta...

 

 

Kolle oli ka seal metsas...

 

 

Kas seegi siin kanada pujukakar, üks nuhtlustest ehk võõrliikidest.

 

 

Kännupealne võib aga meenutada kaudselt ka merpõhjas olevate korallide kogumikke?

 

 

Igatahes päris tühja ei läinud käik ka seenekorjamise mõttes. Teravad silmapaarid (mitu) leidsid siin-seal ka kukeseeni ja loomulikult leidus keegi, kes ka korjas. Ikka pannile, või nagu seenegrupi puhul "Mis seen see on" küsimuse vastusdeviis ütleb"Kohepannileseen".

 

 

Vahemärkusena meenus mulle üks ilus Eesti laul. "Ka unustuse jõel on kallas kahel pool....". Aga mida aeg aedasi, seda enam on kujunenud sõna "kallas" nagu mingiks väärtuste (või "väärtusetuse" sõnaliseks terminiks). Olgu siia kallas kahel pool RMK- valitsust või erakondi...

Kui ma vahel isegi ütlen (puhtsüdamlikult), et ametnikud on lollid, rumalad ja laisad, siis see käib ikka nende kohta, kes seda ongi. Ja puhtsüdamlikult ütlen, et ma ei pea selle all silmas kõiki ametnikke. Sest aeg-ajal läbi ajaloo on "kallas" hoopis ahistanud neid ametnikke, kes oma tööd südamega teevad. Või pannud ka nende töö hoopis kalevi alla ehk ei ole osanud ega oska väärtustada tõelist tehtut, olulist ja tõest! Miks aga paljud poliitikud siis ei peatus ja ütle, et need "kaldad" ei sobi Eestile?
Paslik on siinkohal meenutada veel ühte väga olulist asja. "Kallaste" sõbrad ehk hävitajad kipuvad väitma mida iganes, et suunata võimalikult palju meie väärtusi harvesteride kätte. Mis on metsas kõige elusam? Surnud puu! See, mis annab toob sünni kõigele olulisele ehk uuele elule!

 

 

 

 

Teise päeva esimene pool kulges eelkõige aga ettekannete tähe all, üks parem kui teine!

Hannes Rohtsalu: „Looduseuurijate selts Päevast Päeva“

 

 

Altruism versus egolaks on paljuski meie elu suunavad ja seda just headuse või tapvuse suunas.

 

 

Ja ettekanded pole niisama töö! Nende kokkupanek on juba tükk töödja seepärast on parim aeg nende pidamiseks just hommiku- ja lõunasöögi vahel. Sest siis esmalt kulutad energiat ja seejärel taastad!

 

 

Ja õnneks ei läinud mul suitsupauside pärast ka midagi kaotsi. Esiteks olid vahepeal suitsupausid ja teiseks sain ma neil hetkil veel ka ilusaid pilte teha, nii et lisaks söögist saadud kosutusele ka hingekosutust. Mida veel paremat tahta!?

 

 

Siin siis ongi see, teisisõnu hüvede väärtustamine ehk hindamine! Ehk tõesti hakkab keegigi mõtlema enne hävitamist või laamendamist, kui talle numbrid ette sööta? Kas need kohale jõuavad, on teine asi, sest olengi pannud tähele vaidluste puhul, et sageli minnakse olulisimatest argumentidest mööda. Neid nagu ei nähta ega kuulda? Või siis ei taheta näha/kuulda või ... ei mõisteta nende sisu?

 

Madli Linder (KAUR)– “Looduse hüvede kaardistamine
Lahemaal”

 

 

 

 

Seenegrupis arvati ka, et tegu on satelliidipildiga läbi kukeseenefiltri....

 

 

 Ja lõunaks olidki meil hüved laual, laud ise ju ka puhas hüve ning kordagi ürituste ajal ei lõõmanud meil kogu saali ehk elutoa valgustus. Eks ikka selleks, et mitte alluda Kallemetsade jt provokatsioonidele, saada omale tuumajaam! Üks mõis selle võimaliku asukoha lähedal on juba müügis ja aferistist kinnisvarahaid väidavad sealjuures, et "vaid mõne km, kaugusele tekkida võiv tuumajaam tõstab veelgi selle krundi väärtust..."! Tule taevas appi! Lahemaa ehk kogu Eesti suurim väärtus on ja jääbki olema loodus! Ja inimesed. Nii et pean jälle kordama, mitte hävitajad ega tapjad ei käi selle nimetuse alla!

 

 

On see nüüd teadussekretäri maias, rahulolev või õnnelik nägu? Või kõike koos?

 

 

Ennemalt tehti pilte nii, et ma jäin ka kuhugi peale ja siis ma tegin ikka ise ka pilte. Ning ärge arvake, et looduseuurijad on väljasurev liik, kui olete ka teiste LUS-i päevade pilte näinud. Ja pole ka mingit kokkukuivamist. Hoopiski noori tuleb peale ja ka LUS-i võeti vastu mitu uut liiget!

 

 

Peale lõunat ootas aga ees sõit ja ka vähe vaateid bussiaknast. Kuni jõudsime Oandule.

 

 

Ning ka Sagadi mõisa sain seekord pildile vaid bussiaknast. Ilust saab aga ikka aimu.