Paljassaarest tagasi bussiga 59, läbi kodurestorani ja Telliskivi tänava.

Selle pildiga alustan teadlikult tagasisõidu postitust, sest selline vaatepilt on lihtsalt nunnu ja eeskujuks paljudele ametnikele Tallinnas ja mujal. Saab küll istepinke sobitada puude ja põõsastega, sest kuumavat päikest on meil aina rohkem ning üldse vajame puid rohkem ja rohkem.

Olen räigelt nii raiskamise kui sõiduteede valgustamise vastu. Siin on ehe näide, kuidas mõttetult paigaldatakse kordades suurema materjalikuluga kolaakaid, selle asemel, et väikeste valgustitega kerg- ja kõnniteid valgustada. Inetu veel pealekauba!

Püüan ikka pildistada ümbritsevat ka bussiaknast. Miks mitte (kuigi palju pilte tuleb kustutada, sest need kaldu, nagu oleksin olnud paadis ja lakku täis)? Eriti kui näed ilusaid maju või muud, mida tasubki märgata ja seega ka pildistada.

Miks aga siin on tänava teisele küljele siiani puud istutamata?

Et hoolimata pikemast jalakäimisest oli tunne ikkagi hea ja jalad ennast kuidagi tunda ei andnud, negatiivses mõttes, otsustasin varem bussist maha tulla. Muidugi võinuks jalutada hoopis põnevamatel Nist vt tänavatel, aga valisin ikkagi mineku Ristikust Telliskivisse. Kalliks läks see lugu küll, aga see pole tähtis, sest vaadata ja pildistada on paljutki.

Hõberemmelgad on siin muidugi ülivõimsad, aga eks nende aeg saab ka kord otsa. Ning juba aastaid mädandavad mõndagi puud ka vääveltorikud. Kindlasti tuleb aga kohe, kui võimalik, kaduva puu asemel uued istutada! Nii nad küll mõnevõrra erinevas vanuses saavad olema, kuid oodata pole ju ka põhjust.

Pelgulinnas, Koplis ja Kalamajas on käimiste üks võlu see, et igal sammul võib ilmuda silme ette uusi ja põnevaid vaateid. Ja seda hoolimata sellest, et vahel mõnigi ehitis lagunemas ja/või kole, talletada tasub neid ikak. Ja "mõista". Palju hullem on kui vana ja koleda asemel kiputakse uut ja koledat ehitama? Selliseid siin vähe, aga siiski ka hilisemate piltide puhul on nii mõnigi siin teie ees.

Ilusad majad aga trumpavad koleduse üle ja Pelgulinnas selliseid palju. Erinevas valguses ka alati nii erinevad.

Mõnel korral olen siinsest kodukohvikust mööda läinud, seekord astusin sisse. Hinnad on tõesti restoranlikud ja eks ka toidud. Kõhtu küll neist täis ei saa, aga vahel harva võib endale ka erilisi maitseid lubada. Muidugi, õuekohvikute päevadel on ikka need tõelised õue- ehk kodukohvikud ja kindlasti tahaks selliseid, kus saaks suvel aeda astuda ning mõne hea piruka või hoopis kalasupi süüa. Mõnus hoov oli aga muidugi siingi.

Minu jaoks on alati põnevad ka sellised vaated, need on nii detailirohked ning samas ka võimaldab suumimine palju ühte pilti "kokku pakkida". Kui vaid neid poste ees ei oleks...

Telliskivis on aga eriliselt hea käia, ikka nende suurte puude ja varjulisuse pärast. Ja milliseid varjude mänge need veel suudavad pakkuda?

Kui vana ülesõidu putka oleks renoveeritud, võiks see omamoodi kiht koht öömajalistele olla! Nali naljaks...
Muidugi on müra Telliskivis kõvasti, autode vool oli katkematu ja väga raske oli läbi selle midagi pildistada teisel pool teed. Kui vaid saaks siin liiklust vähemaks! Rohu jt tänavatel on muidugi mõnusam elukeskkond.

Siin ja edaspidi on muidugi tohutult palju väga erinevaid ehitisi.

Vahepeal räägiti kõvasti Kopli reisirongidest? Et ennast tähtsamaks teha ja valimistel hääli saada? Või siiski tõsise plaaniga see ära teha? Iseenesest poleks ju paha Kopli - Ülemiste vm, probleemiks saab aga kahtlemata Balti jaama kõrikute läbilaskevõime.

Turg ehitati osaliselt uhkeks, suureks ja vägevaks (muidugi ka kalliks) ja eks siingi aja jooksul saavad toimuma väga suured muutused. Volta kvartal ju ka hea näide ning selle raudtee kaubapargi asemele lööks kinnisvaraärimehed rõõmuga kõrgemaid hooneid püsti!