Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Teadlikult otsustasime maakonaliinide peatust vaksali juurde mitte teha, et Tartus oleks ikka kaks ühistranspordi sõlmpunkti". Noh, küllap Laidre ongi see üks spetsialist, kellest loo pealkiri räägib! See Suur Tõde tema suust ilmus siis, kui Tartu sai vist kokku 2,7 milli, mille eest siis jaama ümbruises ja Riia mnt viadukti juures üsna palju ära tehti. jA NÜÜD LINNAVALITSUSES IKKA SAMA TASEMEGEA "SPETSIALISTID"?
«Tellisime uuringu, et oleks mingigi alus otsustamiseks,» ütles Tartu planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku. «Sama üllatavalt ei ütle 90 protsenti vastanuid, milline bussijaama asukoht on ainuõige, ei ütle, et see peaks olema tingimata seal, kus on praegu.»
Ranniku ütles, et küsitlust tellides eeldasid linnaametnikud, et suurem osa vastanuid ei soovi kolimist. Nii läkski, kuid nende osakaal ei olnud mäekõrgune. Nüüd oli tulemustest näha, et suurem osa inimesi tuleb Tartusse saama teenust, mida saab kesklinnas.
Aimu saab igatahes, et tol hetkel elasid asjatundjatest ametnikud tolles ajas. Ja vist elavad ka täna? Asjatundjad peaks vaatama tulevikku, mulle on aga öeldud, et ma olen ajast ees. Kui palju ees siis? Tänase seisuga vähemalt saan aru, et olin 10 aastat ees, aga tegelikult hoopis 20 või 50? Kuidas küsitluses asi seatud oli, pole täpselt teada, aga ennäe tõesti üllatust?
Küll aga ametnikud ikka EELDASID, seegi on osa tasemest. Ma küll ei saa sõnastusest päris hästi aru, Tol hetkel, saadi asjadest aru, et "tullakse saama teenuseid, mis asuvad kesklinnas"? KES TULI? Maakonnast ega ka kaugemalt Lõuna-Eestist ei tulda aga üldse Tartusse muudel põhjustel, näiteks selleks, et edasi, kaugemale sõita?
Siit tuleneb ka teine mahajäämus, Tartuss tullase väga erinevatel põhjustel, näit Maarjamõisa haiglasse, Lõunakeskusesse, ERM-i ja mujale. Lausa töölegi tullakse! Aga ikka saad sa maakonnaliiniga parimal juhul vaid kesklinna, TEISELE POOLE seda ei saa peaaegu kunagi. Mis siis kui Lähtel elavate inimeste hulgas on neid, kes töötavad Lõunakeskuses jne? Seega ei ole küsimus ainult raudteejaamas, vaid, et oluline on saada ümberistumisteta maksimaalselt paljudel juhtudel sihtkohta, nagu ka Tartu erinevate piirkondade elanikud saaks sedasama BUSSITEENUST tasemel.
«Jutud sellest, et bussijaam kuhugi tõsta – no kuhu?» viskas Ranniku küsimuse õhku.
Tema sõnul tuleb liiklusspetsialistide analüüsidest välja, et vaksali juurde bussijaam oma vajadustega ikkagi ei mahuks. Iseasi, kui bussijaam viia teisele poole raudteed, aga sealgi on krundid praegu täis.
«Minu arust me ei võidaks sellest kolimisest midagi,» ütles Ranniku. «Oli üks mõttearendus, et teha bussijaam vana kaubamaja krundile. Sellegi laitsid liiklusmehed maha. Ideaalvariant planeerimise seisukohalt oleks panna bussijaam Statoili krundile. Mingit bussidega keerutamist ei oleks vaja, on iseseisev krunt.»
See krunt kuulub ka linnale, kuid sellele on aastakümneteks seatud hoonestusõigus.
Ranniku ütles, et mõnedes mõttekäikudes on jõutud selleni, et bussijaam tuleks viia Annelinna, sest seal elab kõige rohkem inimesi.
Mis mõttes, KUHU? Kahju muidugi, et pole kirjas, kes need liiklusspetsialistid küll olid. Küll aga aastal 2024 saab piltidelt siin aimu, et "krundid" olid küll täis, aga keegi seda ala sisuliselt ei kasutanud. Ma ei tea, mis või kes tegelikult täis olid!? Ja mahtuvust on sellel kaubapargi alal küll, isegi kui äärmine Tartu Milli jt ees olev haru alles jääks. Oluline on aga see, et sellelt alat on ligipääs tagatud lausa kahelt poolt - Riia maantee ja Näituse tänavalt.
Kaubamaja krunt on aga ka tõepoolest olemas ja siinkohal võib küll kindel olla, et seal olnuks ruumipuudus siiski käegakatsutav. Samas, Tartus vist ükski asjatundja pole ka sellest aru saanud, et valdav enamus maakonnaliine peaks LÄBIMA linna, mitte siin alustama ega lõpetama, see tähendaks aga olulist mõju peatusetaskute "kinnihoidmise" ajalisele tsüklile. Tõsi, osa liine jällegi teatud puhkudel peaks saabuma enne mingit rongi ja peale seda alles väljuma, aga see on siiski arvatavasti väike osa. Parim lahendus oleks ehk mõlema ala kasutamine?
Bussijaam Annelinnas on aga üsna mõttetu. Tegelikult teatud mõistes bussijaama kui sellist üldse polekski, just nimelt juba mainitud liinide linnast LÄBISÕIDU tõttu (kaugliinidega veidi teine lugu). Minu pakutud lahendused on tõesti ehk ajast ees, aga just selles suunas peakski pürgima.
Harv rongiliiklus
«Minu isiklik seisukoht on, et see ei ole põhjendatud,» ütles bussijaama vaksali juurde kolimise kohta linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak. «Inimesi tuleb viia sinna, kuhu nad tahavad, kuhu neil on asja. Kui me viime bussijaama raudteejaama juurde, tuleb käima panna tihedasti liikuv ühendusbuss, mis toob inimesed kesklinna. Praegu tahavad väga paljud alates minust endast eelkõige kesklinna. Vaadake, kui palju tuleb täistunniekspressidest Raekoja platsi peatuses inimesi maha. Üllatavalt palju.»
Väga oluline on, et siit paistab välja kui palju on kõrgel ametikohal olijal asjatundlikkust! Jah, olen 100% nõus, et inimesed tuleb viia sinna, kuhu nad tahavad, kuhu neil on asja. Täna küsiks, aga mida Haak arvab sellest, et ikka veel nii ei tehta? Kui 10 aastat tagasi omal nupp ei lõiganud, siis tänini on olnud temal jt küllaga aega küsida!? Eriti lahja on arusaam sellest, et vaja olevat justkui mingit tihedasti liikuvat bussi kesklinna. Milleks? Maakonnaliinid ju ise viiks INIMESED SINNA, KUHU TAHETAKSE, KUHU ON ASJA?
Oluline tähelepanek on aga Raekoja platsi peatuse jutt! Just, nii kaug- kui maakonnaliinid peakski peatuma absoluutses enamuses kesklinnas ja seda teised asjatundjad viimase 10 aasta planeeringute juures on ka arvestanud? Sh Riia maantee jalgratta rada jms?
Haak ütles, et bussijaama vaksalisse kolimise teema juurde võiks tagasi tulla siis, kui on täidetud kaks olulist eeltingimust. Neist esimene on, et on taastunud arvestatav rongiliiklus.
Tuleva aasta jaanuarist Tallinna–Tartu liinil uute diiselrongidega sõitmist alustav Elektriraudtee on käinud välja mõtte, et rongid võiksid väljuda mõlemast linnast kahe tunni tagant, üheksa rongipaari päevas. Ettevõtte pressiesindaja Norbert Kaareste lausus, et selleks on vajalik ka riigi heakskiit.
Teiseks tuleks Haagi sõnul mõelda liikluskoormuse kasvule Vaksali piirkonnas, kus Riia tänavast Vaksali tänavasse peaks pöörama mitusada bussi ööpäevas.
Tallinna bussijaama andmeil väljus Tartu bussijaamast detsembris 8562 bussi, mis teeb keskmiselt 276 bussi päevas, sama palju on saabuvaid busse.
Siinkohal on mõningast asjatundlikkuse hõngu siiski tunda. Arvestatav rongiliiklus on siiski ammu tagasi, aga Tartu asjatundjad munevad ikka!? Ja nüüdseks ammu teada seegi, et raudtee elektrifitseeritakse ning plaanitakse ronge veelgi rohkem sõitma panna. Ja kiireminigi! Kas aga Tartu asjatundjad ei saa aru, et midagi on ka "Tartu taga"? Ehk et mis mõte on bussijaamal kesklinnas, kui kogu võidetud aeg mitme või lausa mitmekümnekordselt kaotatakse? Kas need siin loos sõnavõtvad jt asjatundjad on ISE ikka sõitnud bussidega?
Ja mis on rekonstrueeritud teedevõrgu puhul mitusada bussi ööpäevas? Eri kui need hajuvad kahe sissesõidu vahel ja ehk osa kulgekski hoopis vana kaubamaja peatuse kaudu?
«See on fantastika valdkonnas, kuni ei ehitata neljarealist Vaksali tänavat viaduktil üle Riia tänava,» ütles Haak. Selline lahendus on linnal kaugemas tulevikus plaanis, Vaksali tänav pikeneks ühelt poolt sadamaraudtee koridori ja Ropka sillale, teiselt poolt Tiksojani.
«Siis oleks seal liikluse sõlmpunkt. Ometi jääb küsimus, mida inimene seal teeb,» lausus Haak. «Ümberistumise seisukohalt on see mõttekas. Tartusse saamise seisukohalt mitte.»
Haha, et siis Tartusse saamise koha pealt pole mõttekas? Naljavend...
Muide, Tiksojal (ülesõidu juures) peaks ju ka olema rongipeatus ja bussiliinide peatus? Parkla muidugi ka,. sest jaama juures pole parkimiseks ammu ruumi. Hea bussiliiklus muidugi vähendaks autode arvu, aga osa neist võiks suunata ikkagi Tiksojale, kus siis ka rongidele saaks istuda ja vastupidi? Ja kui edasi mõelda, siis ega inimene SEAL ei peagi midagi tegema! No ehk võtab siiski ühe kohvi, väikese reispassi vm ja istub bussile või rongile? Või hoopis trammile?
Need argumendid on varemgi välja käidud, ometigi idee suurest ühistranspordi sõlmjaamast elab ja sellist ideed kaitses näiteks kunstiajaloolane Enriko Talvistu sügisel, kui seminaril arutati Tartu kesklinna üldplaneeringu koostamise lähtepunkte.
Ranniku ütles, et sellistest multimodaalsetest paljusid transpordiliike ühendavatest transpordikeskustest räägib kogu Lääne-Euroopa ja nende rajamine on paljude linnade eesmärk.
Tartus ei ole raudteejaam paraku kesklinnas, raudtee ümberehitamine, et see nii oleks, läheks kalliks. «Me ei suuda rongi isegi maa alla ajada, ammu siis kesklinna tuua,» nentis Ranniku.
Ta ütles, et praegu ei ole bussijaama kolimist ette nähtud, kesklinna arengustrateegias öeldakse, et bussijaam on edasi sadama asumis. Bussijaama lähedase asukohaga on muu hulgas kaitstud turu praegust asukohta. «Turu kolimist me ei aruta,» lausus Ranniku.
Kusjuures, kui oleks ruumi, võiks kahtlemata mingi turuvariant jaama juures isegi olla. Kuid nagu ütlesin, ka tulevikus saaks maakonnaliinidega enamasti kesklinna, seega, miks peaks siis turg ära kolima?
Tarbetu arutelu
Estiko juht Ain Tammvere ütles, et ei ole mõtet arutada bussijaama mujale viimist.
Tammvere sõnutsi on see ebaotstarbekas mitmel põhjusel.
Näiteks praegust asukohta võib juba lugeda ajalooliseks ja inimestele sobib, et bussijaam on kesklinnas. Bussijaam on kesklinnas oluline infrastruktuuriobjekt ja selle viimine mujale võtab kesklinnast elu vähemaks.
«Kui me kõik kesklinnast ära viime, kes siin siis käima hakkab,» ütles ta.
Ettevõtjana lisas Tammvere, et Tasku ärikeskusele on bussijaam oluline toetaja, liiatigi oli Estikol lepingu järgi kohustus bussijaam rajada.
«Minu meelest on mõttetu arutada, kuhu bussijaam viia. Tuleks arutada, kuidas bussijaamale juurde tuua neid funktsioone, mida praegu ei ole,» ütles Tammvere.
No mis siin ikka kommenteerida. Ehk vaid seda, et miks uuringus ei rõhutatud, et busside PEATUSED kesklinnas ju EI KAO KUHUGI?
Kuidas Estikol aga täna muidu läheb? Ain Tammvere on endiselt energiasektori juht, aga teadmised energiast, sh kütustes on siiski lünklikud? Näiteks sellest, et bussid kasutavad kütust või muu energiakandjal sõidavad täna, aga optimaalseim on ka se, kuidas kasutatakse? Kas busside täituvus on hea, kas Põlva ja Elva suunal on piisavalt ronge jne? Kui Lõuna-Eesti olulisim taristuprojekt (Võru ja Riia rongiliikluse jm kõrval) on tema jaoks mõttetu teema, siis pole ju tegu mingilgi moel asjatundjaga?
Täna on Tartu linnavalitsuses endiselt suur osa vanu "asjatundjaid", kes torpedeerivad arenguid, selle asemel, et nendega tegeleda. Kuigi minus hingitseb ikka lootus, et ükskord jõuab tarkus ka sellesse linna! Lootus pidavat olema lollide lohutus, mind see aga ei häiri, peaasi, et saaks sõita, kuhu vaja, kuhu on asja! Üsna äsja oli üritus Järvseljal ja paraku ühistransport ei soosinud minekut ega tulekut kuidagi. Ja sama lugu on olnud pea alati, sõida piirkonnas kuhu suunda tahes. Ei saa ju tegelikult tartlased isegi normaalselt maakonnaliinide bussidele! Maapiirkondade jt linnade inimestest ning külalistest siis rääkimata!
2015.
"Raudteepeatuste ühendamine erinevate liikumisviisidega" eurorahade taotlemine, kokku jagati 12,7 miljonit.
Tartu linn soovib tagada raudteejaamale parema juurdepääsu ning muuta seal liiklemine mugavamaks ja turvalisemaks.
Linnavalitsus saatis volikogule arutamiseks projektis “Tartu raudteejaama arendamine ja ligipääsetavuse suurendamine“ osalemise eelnõu.
“Rongiga reisijate arv on aastatega suurenenud ja see on kaasa toonud raudteejaama ümbruses mitmeid liiklusprobleeme. Jaamahoone ees peatuvad bussid, taksod ja sõiduautod, liiklevad jalakäijad ning jalgratturid – liiklusmugavust ja -ohutust silmas pidades vajab sealne liiklemine paremat korraldust,“ ütles abilinnapea Valvo Semilarski.
Linn sai muidugi rohkem raha. Pange tähele, rongireisijate "arv aina suureneb", aga tarkust juurde ei tule! Ja mitte sõnagi maakonnaliinidest, see aferist-asjatundjate arvates ei kuulu "erinevate transpordiviiside alla"?
Tartu linn teavitas 2016:
Vaksali tänava kergliiklustee Näituse tänava ja Riia tänava
vahelises lõigus
Kergliiklusteede ehitus Vaksali tänavale on osa suuremast projektist:
raudteejaama esise väljaku korrastamine ja selle sidumine kergliiklusteedega Näituse, Riia ja Kuperjanovi tänavate suunal. Eesmärk on,
et vaksal oleks ümbritseva linnaga hästi seotud ja kõigi transpordiliikidega mugavalt ligipääsetav. Lisaks kergliiklusteedele kavandatakse
sellesse piirkonda ka kaks autoparklat ja kolm jalgrattaparklat. Vaksali
tänava kogu pikkuses tulevad kahele poole 1,5 meetri laiused jalgrattarajad, lisaks on kavandatud Näituse tänava ja Vaksali 12b parklani
kulgev raudteeäärne eraldiseisev 4 meetri laiune kergliiklustee.
Ehitatakse ümber raudteejaama esine väljak ning ehitatakse kergliiklusteed raudteejaamast Näituse tänavani ja raudteejaamast Riia tänavani ning parklad Töötukassa ja Tõnissoni tänava vastas. Samuti ehitatakse Vaksali tänav koos sademeveekanalisatsiooniga. Projekt viiakse ellu Euroopa Liidu rahade kaasabil meetmest „Raudteepeatuste ühendamine erinevate liikumisviisidega“ ja selle kogumaksumus selleks aastaks on umbes 1 800 000 eurot. Sama projekti raames on alustatud Riia tn kergliiklustunneli ja tänavat ületava viadukti projekteerimistöödega.
Heade mõtete linnas hoitakse tarkust taas vaka all?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar