Järvseljal. Andres Kiviste - Metsamehe jälgedes.

 

 

 

Praegu vaid alustan siin jutuga, homme uus päev. Lootsin, et Järvseljal huvitav ettevõtmine ja ei kahetse. Tõsi, pidin paluma kellelgi mind oma auto peale võtma, sest bussiliiklus sellisesse "paradiislikku pärapõrgusse" on lahja ja ammugi ei saa maakonnabussile siiani rongilt tulles. Peatus küll tehtud, aga nagu ikka, teadlikult "keeldutakse" ühistransporti kaasaja vajaduste järgi kujundamast.

 

 

 

Muidugi pildistasin ka linnabussi aknast kui Annelinna sõitsin. Vahva pilt paneelikatest ja "mis maksavad need madalad majad"-est.

 

 

Kindlasti pean aga mainima taaskord vana tõde - meie "rahvavabariigis" ruulib raha ja kellegi mandunud huvid, väärtused on nullitud ning plaanitakse Järvseljal lammutada vanajahiloss. Maja väga heas seisus, aga sisemus juba tühi ja nagu meie ajakirjanduse lipulaeva, Postimehe ajakirjaniks ütleb, et "peale paaritunnist arutelu oli selge, et sellist jama me ei vaja..." Kas asemel tuleb ehk lausa mõni mustast plekist kolemaja? Kuhu on kadunud eestlase talupojamõistus?

 

 

Muidugi peaks pilbasteks peksma ka selle aia, puud välja juurima ja mälestuskivid killustikuks jahvatama?

 

 

Andres Kiviste on metsandusliku modelleerimise õppejõud ja kuna oli võimalus taas veidi enda teadmisi täiendada, siis tahtsingi kohal olla. Et aga lisaks selle käigus saab ka metsas üht-teist näha, seda parem. Õnneks oli ta hääl üsna kõlav, nii et ka veidi kaugemale minnes ei lõinud jutt kõrvust mööda, sain ka pildistamisnälga kustutada. Nii läkski kaduma üsna vähe.
Kuni aga alguseni aega, sai seda imeilusat maja ümberringi vaadata ja muudki.

 

 

Ja aitäh, Mati ja Malle, küüdi eest!

 

 

Must lagi on meie toal... või siiski puhtus ja vaim, meie sees ja meie ümber?

 

 

Enne aga kui "asja juurde asuda", oli kohvipaus. Head küpsised ja kohvi veel eriti kulusid kuidagi väga marjaks ära.

 

 

 

 

Kas just alati, aga sageli märkan seda, et kus iganes, on pakkumises ka mitmeid teesegusid, paraku on pea alati tegemist välismaistega. Ometi peaks meil me oma loodusest leitavast "maitseelamustest" olema pakikestes saadaval? See kriibib alati veidi sisemiselt.

 

 

Kuna vahepeal tuli mõni tiba vihma ja "lubadus" oli et sadu läheb suuremaks, otsustati enne metsas ära käia, vaatamas kahte kohta ja tutvumas töömeetoditega, siis oli see ehk isegi hea. Tegin kohapeal ka väikese ringi, aga nagu öeldud, suurema osa ajast sain jutust ikka osa.

Huvitav oli raiesmikul "sündivat" jälgida ja veelgi huvitavam oleks sellistes kohtadeskuulda teadjate ehk botaanikute ülevaadet, mis ja miks siin esmalt taastuma hakkab. Mitte ainult puude koha pealt. Muidugi ka sellest, mis siit võiks olla nüüd kadunud, lühemaks või pikemaks ajaks.  Sõnajalad olid kohati igatahes väga lopsakad ja täies jõus!

 

 

Kuuski oli siin ka istutatud, kuid põgusal vaatlusel mitte väga edukalt, mändide olid lood vist paremad. Muidugi on ka looduslikku uuenemisega tegu, kuivad ajad seda küll vast mõnevõrra pidurdavad. Metsamehed oleks osanud kindlasti paremini selgitada, aga eesmärgid seekord teised.

 

 

Siin sai aimu puude seisundist "röntgeni" abil. 

 

 

Kahjuks olen ise üsna andetu taimede määramise alal, nii pildistasingi mõningaid, mis silma jäid.

 

 

 

 

Siin näha hästi istutatud taime kõrval ka looduslikku uuenemist. Mõnes kohas oli ka üsna suuri kaskesid ja teisi liike (pildid allpool) näha. Suur oli selle raiesmiku kohta muidugi vale mõiste, aga siiski.

 

 

Vahel kuulukse, et suvi oligi maikuus tänavu ära, aga põdrakanep näitab, et suvi alles algusjärgus.

 

 

 

 

Keegi limakutest? Väga sammaldunud kännul.Siin ehk liigiline mitmekesisus väga suur ei ole, kuid kindlasti saab aimu sellest, kuivõrd mets ikkagi "edestab" raiesmikke selles osas. Aga mitte ainult, on ka n.ö. raiesmikulembeseid liike, kes siis saavad võimaluse tärgata, kasvada ja levida, ning muidugi on raiesmikud olulised ka mitmetele linnuliikidele. Oluline on tasakaalukus, ehk piisav metsade säilitamine ja mõtetstaud raie. Liigne ahnus jätab meid aga kindlasti mingiks perioodiks ilma palgita. Seda olulisem peaks aga olema kvaliteetsete palkhoonete kauakestev kasutamine? Või ka puitmaterjalide uuemad kasutusvõimalused, sest puit on aina hinnatavam ja rohkem võimalusi pakkuv ehitusmaterjal. Näiteks liimpuiduna.

 

 

 

 

Mullune kasekäsn(ak). Tänud Urmas Kajale määramisabi eest. Miks ma kasutasin sulgusid, on seepärast, et nagu Urmas ütles, siis kasekäsna nimetust kasutatakse sageli pässiku puhul ja nii on eristamine ehk mõistetavam. Vahva "elukas" igatahes.

 

 

Kellegi söökla vana kasetüüka all.

 

 

 

Leidsin ka  hundipiima.

 

 

Männiistikuid oli siin ka mullu repellendiga töödeldud, uued võsud olid aga üsnagi kobedad. Vähemalt minu vaate järgi. Nii et kümmekonnda aasta pärast võib siin juba üsna kena noorendik olla.

 

 

Kõrval oli ka noorendikku näha, ehk umbes paarikümneaastane?

 

 

Ka vaksikuid oli lendlemas näha.

 

 

Väike kratisita eksemplar.

 

 

Mailased pole valdavalt haruldused, aga nende õied ja värv üldse kutsuvad alati pildistama.

 

 

 

 

Tegime teiseski kohas peatuse. Mustika-jänesekapsa kasvukohatüüp.

 

 

 

 

Ja jõudiski jutukuulamise aeg kätte. Väga huvitav oli igatahes. Ehk peaks LUS oma järgmise aasta suvepäeavd läbi viima just seal, kus saaks läbi käia mitmed põlevkivikarjääride katselapid? Uue elu tärkamine ja arenemine neis nagu ka kruusajäärides on ju üks hvitavamaid asju.

 

 

Vahepeal tegin siiski suitsupausi.

 

 

 

Siin paistab, et on ka kännupurustajat katsetatud.

 

 

Osalejate ühispilt sai tehtud kaduva jahilossi taustal.

 

 

 

 

Võrreldes Fred Jüssi ajatute piltidega päris vanadest taluhoonetest on siinse maja palk veel "poisike" nii et see maja peaks veel eluigasid vastu küll.

 

 

Maitsev seljanka ja kook läksid ka muidugi asja ette.

 

 

 

 

Lähemalt sai ka mõnda teist maja siin nähtud.

 

 

See ühiselamu siin küll omadega läbi ja ruumi jätkuks paljude uute majade ehitamiseks. Kui on vajadus. Tänapäeval küll praktikumidele tulles kuuldavasti kohapeale ei jääda, hommikul siia, õhtuks minema. Eks seegi mõnevõrra muudab vanade ja ajatute väärtuste tajumist nõrgemaks. 

Tänapäeva mugavuste juures on vist sääsed küll seltskonnaelu juures nuhtlus, mida välja ei kannatata nii kergesti, aga metsamehed või õigemini looduseinimesed peaks sellest rohkem või vähem üle olema?

 

 

 

 

Muidugi tegin natuke ka pilte Selgjärvest ja siinsest taimestikust.

On ilus ja põnev kant!