Vilivere - Kiisa

 

 

 

Puhkusematk oli plaanis ja et nagu ikka mu puhkuste ajal on kuumalaine käes, siis pidin sellega ka arvestama. Nii et toast väljaminek võimalik vaid üsna varahommikul. Igatahes oli mingi jänes rongile läinud enne mind, seda näitas jäljerida.

 

 

 

Metsaekspress on muidugi üks tore asi, mida reklaamida, kuigi minu jaoks väga pikad retked on minevik. Aga on ülihea, kui saab rongiga ja ühistranspordiga kuhugi puhkama minna. Meil need võimalused siiski veel eriti head ei ole, näiteks Kiidjärvele saab sisuliselt vaid 2 x päevas, paljudesse kohtadesse aga jaamadest ei saa ka bussidega, sest need ei sobitu. Üht-teist aga kindlasti leiab.

 

 

 

Aegu tagasi oli Vilivere peatuseks, mida väga sageli kasutasin, nüüdseks aga sealtkandist juba aastaid ära olnud. Aga minna sinna on ikkagi tore ja huvitav ju ka vaadata, mis muutunud. Kohe torkas silma, et tee Katikoduni on nüüd valgustatud.

 

 

Siiski on siit tee paljude jaoks koduni üsna pikk ja eks seda hakkad mõistma siis, kui vanemaks saad. Vasakul on näha aga üks uus teejupp, kui maja olnuks peatusele nii lähedal, siis mine tea, ehk elaks praegugi maal!

Bussipeatused siinkandis aga ei tähenda reaalset bussiliiklust, pigem koolibusside peatuskohti.

 

 

Siin sai aga läbi aegade sageli linde jm vaadeldud ning puhkepause tehtud. Väga ehedad vaated ning näha võis isegi möödakihutavat jäälindu. Kodule lähemal sai teda sageli aga ka tegutsemas jälgitud, seal, kus jõgi tal toitumiseks ja pesitsemiseks sobivam.

 

 

Palju on muidugi siinsetes vaadetes muutunud. On tollaseid maju ja ka mõnevõrra räämas kohti, kuid üsna palju on avaramaid vaateid ning uusi ja ilusaid maju.

 

 

Ega siiakanti bussiga Viliverest saakski tulla, küll aga Kiisalt. Paraku on enamiku inimeste jaoks siin valikuks number 1 auto! Võib ka rattaga liikumist kaaluda, kuid selle jaoks on Tallinna sõiduks rongiliiklus veidike liiga hõre.
Siinkandis oli mitmeid aastaid ka väike poeke, kus siis jäätist ja mõndagi söögipoolisest osta sai, aga piisas paarist vargusest, et kogu vaev ja teenitu vastu taevast lendaks.

 

 

Täna oli üsna palav juba hommikul, õnneks saab osalt liikuda puude vilus ning ka tuult oli just parajalt.

 

 

Asfalt on siin nüüd juba mõned aastad, aga mitte kogu ulatuses.

 

 

 

 

Raiet siin üksjagu tehtud, aga eks suur osa metsast oligi juba selles eas. Tõsi, kas suurem osa just hakkeks peaks minema, kui saaks siinsamas elanikele kütteks müüa, on iseasi.

 

 

Poomisnöör aga pannakse siinsetelegi elanikele kaela, sealt taamalt peaks hakkama kihutama tappev rong! Kinni maksta seda ei jõua meist keegi ja kohe kindlasti ei tähenda siinkandis isegi võimalik peatus seda, et siit sõitma hakataks. RB ei ehitata ju üldsegi sõitmiseks, nii et tulemus on loomulik.

Keegi lehelindudest aga lasi kontserdil kõlada!

 

 

Hea aga mõnda kunagist naabritki kohata. Pikalt juttu küll ajama ei jäänud.

 

 

Küll aga sai siin jalgu puhatud!

 

 

 

 

Mõningates metsatukkades oli aga kenasti harvendusraiet tehtud, arvatavasti need maad nüüd Kurtna hobusetallide omanike käes. Kahjuks on kadunud ka paar siia tee äärde istutatud kastanipuud. Ju siis ei saadud aru, mis on mis.

 

 

Eestis on suitsupääsukeste arv mitu korda lanegnud, aga ega lusti pole ühelgi liigil. Siinkandis on pääsukestel aga põhjust rõõmustada - süüa jätkub ja ehk ka kohti pesade rajamiseks.

 

 

 

 

Mottorrattamuuseum.

 

 

Kurtna Sündmuskeskus, endine uhke kolhoosihoone.

 

 

Ja siin ka paljudele teada-tuntud Vembu-Tembumaa.

 

 

Siinkandis busse muidugi liigub, aga kogu liinivõrk on katastroofiliselt ajale jalgu jäänud ja muutusi paremus poole ei paista! Ja mitte ainult Kurtnas, vaid ka Kasemetsas, Kiisal, Aespas ning Saku jaama juures. Eks see tulene suuresti just Saku valla laiskusest ja ükskõiksusest.

 

 

Kohila valla poolel oli pinkidega lugu sisuliselt nullilähedane, Saku vallas alates Kurtnast aga mõned siiski olemas ja puhkepausideks sobisid need ideaalselt. Nagu piltideltki näha, on tegu sageli varjulisemate kohtadega ja just nii peakski olema.

 

 

 

 

Hea õnne korral võid isegi tualeti leida! Ühtegi joogiveekraani siinkandis aga ei ole! Eks seegi näita omavalitsuse taset!

 

 

Mida ka eriti ei leidu, on alleed. Hiljuti keegi sel teemal kommenteeris, et "kulukas ju"!. Aga miks ikkagi peab ostma mingeid kalleid istikuid? Siinsamaski, kui mets algab, on kergtee ja sõidutee veeres vahtraid jm puid, mida välja kaevata ja kogukonnaga koos kergteede äärde istutada? Nagunii ju suur osa niidetakse maha? Kasvõi pihlakaidki, kahes reas, et veidi varju pakuks ja ilu samuti?

 

 

Võilillekollast oli palju ja muidugi ilus vaadata.

 

 

Just jõudsin mõttes kiruda, et rohkem pinke vist polegi, aga siiski, kohe üks hakkaski paistma. Kogu see trett oli nii 6 km ringis ja tee mis tahad, jalgade jaoks ka piir! Nii et igati saan siin pinkide olemasolu eest tänada! Ja eks tegelikult sai ka vanasti vahel istutud, ilu ja suhtelist vaikust nauditud ning linnulaulu kuulata!

 

 

Ükskord lähevad aga teed lahku, nii et peab valima, kas minna uut Grossi poodi vaatama või nautida käimist ühel ilusaimal metsatee lõigul.

 

 

 

 

Mõis? Ei, siiski Kiisa jaamahoone. Ooteruum suletud, aga jaama taga siiski kaev olemas. Kohviautomaati aga mitte ja sest kahju. On ju need, mis on Pääsküla jaama juures või mujal, üsna head!

 

 

Väga ilus oli muidugi erksaid tulpe näha!

 

 

 

 

Jaama juures ka väike parkla olemas, kuid bussipeatus on küll valesse kohta tehtud!

 

 

Ja ega siin peaaegu polegi ka busse, mis peatuks.

 

 

Bussipeatus pidanuks olema hoopis seal, enne ülesõitu raudtee kõrval ning see tähendaks ka võimalust normaalset bussiliiklust tagada Hageri-Aespa suunalt, seotuna rongidega nii Kiisal kui Kasemetsas. Kuid ka selle vastu puudus Saku vallal igasugune huvi (ka Kohila vallal) juba üle 10 aasta tagasi ning tänaseks pole tarkust ega hoolivust juurde tekkinud. Ka mitte keskkonna suhtes. 

Grossi pood ja apteek on siinkohal aga tänuväärsed uued asjad.

 

 

Kaubavedu siinkandis aga peaaegu nullis, nii et erinevalt Eesti Raudteest oskas Edelaraudtee ka jaamades mõnel pool kõrvalteid lühendada.

 

 

Ja vähemalt osa pinke ka perroonil kenasti varjupakkuvad, kuigi kõige puhtam siin just pole!

 

 

Sakuski on valla initsiatiivil jaama juures bussipeatus jäetud efektiivseks muutamata, ju on see lapsik jonn tähtsam, kui maksumaksja rahade kasutamise otstrabekus.

 Aga loomulikult käiguga rahul, kuigi nüüd tuleb jalgu puhata üsna korralikult. On ju igal pool ka mingeid üritusi tulemas, kuhu minna.
Vilivere ja Kurtna aga siiki kahtlemata head kandid elamiseks.