Teel Õllemuuseumi.

 

 

 

Et aga oli Tartusse asja, ikka asja pärast, et näha, kuidas keegi ajab Eesti asja, siis tegin asja ka mujale. Hea, et asjaajamisel pilet kinni maksti, õigemini ega ma tahtnudki 100%, piisaks 2/3 -ki, sest ega Eesti asja ajajatelt taha ka täishinda nöörida...
Aga asja mujale tegin ka selleks, et lihtsalt jalutada (kuigi lõpuks hakkas jalgade peale) ja nautida Muuseumikaarti! Üks ääretult hea leiutis ja arvan, et muuseumite heaks oleksin nõus selle eest 59 euro asemel ka 99 maksma!

Bussijaama tühjalt seisvate ja võssa kasvavate raudruuna teede asemel polnud aga ikka veel.  Muide, Tartu olla suur KULTUURIPEALINN, aga arusaamad kultuurist on heade mõtete linnas kuidagi väärakad!? Selle asemel, et külalisi samasooliste omavaheliste suudlemise asemel (vaksalis seda VEEL seekord vähemalt polnud) väärikalt ja KULTUURSELT vastu võtta, on osa muuseume hoopis nädala sees suletud!?

 

 

 

Ka ei olnud ajutises maakonnaliinide peatuses rongi saabudes busside rodu näha, ei Räpinasse, Mehikoormasse, Ülenurmele ega üldse mitte kuhugi!

 

 

Linna peale läksingi jala. Tartus küllaga huvitavaid maju, puid jm mida pildistada. Minu jaoks, nagu oletegi aru saanud, on see üks osa tavapärasest naudingust nagu tegelikult nende piltide teiega jagamine. Ja omamoodi põnev on maju läbi puude pildistada. Nii majad kui pargid ju ka osa kultuurist.

 

 

Mõnes kohas oli käia parem ja ka ohutum, teisal asi sellest aga kaugel. Aga ega linnavõimul pole mõtet selle pärast muretseda, see ka kõikides teistes linnades samamoodi. Siinne park aga kindlasti miljoniväärtus (meil ju armastatakse seda väljendit kasutada, küll vaate, peldikute jm kohta) ja seda siinkohal kõige paremas mõttes. Kasvõi sellele mõeldes, et kui siiagi tehtaks mingi keskväljak nagu teistes linnades, siis maksaks see ju lausa mitu miljonit! Aga näed, on lihtsad teed ja puud ning kulu peaaegu olematu.

 

 

Änksa? Mõnes mõttes kindlasti. Kuigi olemus meenutab kutuuri kontekstis veidikene  tänavakunsti neilt, kel annet polegi! Omapärane see kindlasti aga on ja las siis sõidab pealegi.

 

 

Veski tänavat pidi minemine tundus kõige otsem tee ja nagunii kavatsesin korraks ka paari kohta siin sisse põigata. Ja hoolimata sellest, et olen ka siin varemgi pildistanud, siis aeg voolab omasoodu ja ajas on kõik muutuv. Ning kahtlemata on sel tänaval ka väga palju ilusaid ja omapäraseid maju.

 

 

Vahel teen kaks või rohkemgi pilti, näiteks kui tundub, et jäi asi vildakalt vm põhjusel. Siin aga jätan mõlemad alles. tavaliselt ma kustutaks ennekõike vildakama pildi ära aga kui nüüd neid kahte vaatasin, siis tegelikult veidi rohkem lähivaates on ikkagi mulje hoopis teine! Nii erinev võib pilt välja kukkudas vaid natuke asju muutes. Aga saate muidugi ise võrrelda.

 

 

Muidugi on just Tartu see, kus on ka enim vana hõngu alles, viltuvajunud ja lagunevaid puitehitisi. Ning ei maksa alati arvata, et see on ainult halb, see on siiski ka omapära, osa linnamiljööst. Muidugi ootad ja loodad ikka vaid ilu ja uut ning kordatehtut näha, aga külla ka tehakse. Kenasti, mitte miljöösse sobimatult nagu ka sageli muidugi juhtub. Haapsalus, Viljandis ja vist mitte ka Pärnus nii paljut ei näe!

Lisaks on Tartus väga palju VÄGA eriilmelisi hooneid ja neis kasutatud materjale. Vaid klaas jm liig tänapäevane on see, mis pläraki igale poole loopimiseks ei sobi. Ilusaid tellistest hooneid polegi meil Eestis eriti viimasel ajal ehitatud, fassaadide poolest meenuvad vaid jehoovakate majad.

 

 

 

 

Loomulikult põikasin ka väärika ajalooga ja väärikate inimestega majja! Sest muuhulgas tahtsin mõned ajakirjadki reisiraamatukogudesse kaasa võtta, seda enam, et meie inimeste keskkonnaharidus kipub enamuse inimeste jaoks ikka väga nadil tasemel olema. Umbes nagu ümberkukkunud PISA-puhul! Kurb, et see eriti nõrk konservatiivide puhul, aga ehk ei ole Helmed selle tähendusest väga õigesti aru saanud? Just konservatiivid peaks olema ju kõige enim loodushoidvad inimesed, selle asemel süüakse loodusehoidjad erakonnast hoopis välja!? Mina lahkusin küll ise, kui nägin, et väärtustest ei osata sugugi mitte kõiki hinnata ja ma polegi ainuke. Selölise taseme juures jääbki kahjuks ainukese enam-vähem mõistliku erakonna toetus madalaks, igavesti.

 

 

Kui aga linnas liikumisega vahel mure, siis olen hakanud täiesti nahaalselt  vahel väiksemate tänavate puhul hoopis sõiduteel kõndima. Minu pärast venigu autod või mu selja taga! Üks pidev kisklemine käib erinevate "grupeeringute" vahel, aga ei kuku auto enamasti libedaga pikali ega löö kukalt lõhki, ikka jalakäijad! Ja miks ma peaksin seda tahtma!? Loodetavasti vahel on siis selja taga venimas mõne linnaametniku auto, just tolle, kes vastutab (kui vastutab) kõnniteede heaolemise eest!

 

 

Katuseid mööda ju ei hakka ometi käima? Aga ägedad vaated on nii ikka küll.

 

 

A Le Coq võiks ju sponsoreerida teistes kohtades selliste õllesõprade pinkide paigaldamist? Mõtle kui lahe, larbid vaikselt õlut palaval suvepäeval ja siis sujuvalt ja ohutult "voolad" pingi pealt maha? Aga mul nüüd siis ka see vahva muuseum ära nähtud! Lootsin küll, et ehk saan ka õllevabriku "oma raha" koopiaid osta, aga neid müügil polnud. Muud kraami küll, igati vahvaid asju.